1156 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 30
Avastage 1156 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1156 Keskmised taimed
Kuvatakse 1045–1080 / 1156
Jeruusalemma kirsipuu
Solanum pseudocapsicum
Solanum pseudocapsicum, tuntud ka kui Jeruusalemma kirsipuu või talvekirss, on igihaljas dekoratiivpõõsas, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Peruu ja Ecuador). Seda kasvatatakse laialdaselt tänu dekoratiivsetele marjadele, mis muudavad värvi rohelisest kollase, oranži ja punaseni ning püsivad taimes mitu kuud. KRIITILINE HOIATUS: kõik marjad ja lehed on solanocapsiini ja solaniini alkaloidide tõttu inimestele, kassidele ja koertele tugevalt mürgised.
Kartul
Solanum tuberosum
Kartul (Solanum tuberosum) on tärkliserikas mugulkultuur Lõuna-Ameerika Andidest, mida on kasvatatud üle 7000 aasta. Maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluv taim on nüüd üks maailma olulisemaid toidukultuure. Taim moodustab kauneid valgeid, roosasid või lillasid õisi ning toitvaid maa-aluseid mugulaid. ETTEVAATUST: Kõik taime rohelised osad sisaldavad solaniini, mis on mürgine alkaloid — ainult terved mugulad on söödavad.
Jaapani pagoodipuu
Sophora japonica
Jaapani pagoodipuu (Sophora japonica, sün. Styphnolobium japonicum) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv heitlehine puu, mis pärineb Hiinast ja Koreast ning mida on Jaapanis pikka aega kasvatatud templite ja keiserlike aedade ümbruses. See kasvab 15–25 m kõrguseks, omades laia võra ja paaritusulgjaid liitlehti, mis koosnevad 7 kuni 17 lehekesest. Suvel (juulis–augustis) õitseb puu pikkades pööristes asuvate kreemikasvalgete, kergelt lõhnavate õitega, mis on mesilaste seas väga soositud. Tänu vastupidavusele põuale, linnasaastele ja pakasele (tsoonid 4a–8b) istutatakse seda sageli allee- ja pargipuuna. Aeglase ja visa kasvu, paksukoorelise tüve ning skulpturaalse vormi tõttu on see ka hinnatud bonsai-liik.
Väikelehine kōwhai
Sophora microphylla
Väikelehine kōwhai (Sophora microphylla) on Uus-Meremaalt pärinev igihaljas puu, mis kasvab looduslikult rannikualadelt kuni madalate mäestikeni. Kultuurtaimena kasvab see tavaliselt 4–8 meetri kõrguseks (looduses kuni 25 m), sellel on sulgjad väikesed lehed ja rippuvad oksad. Kevadel puhkevad silmapaistvad kollased rippuvad õiekobarad, mida peetakse riigi mitteametlikuks rahvuslilleks. Kõik taime osad, eriti seemned, on mürgised, kuna sisaldavad alkaloidi tsütisiini.
Madal kofai
Sophora prostrata
Sophora prostrata on Uus-Meremaa Lõunasaare kuivadest künklikest piirkondadest pärinev väike aeglasekasvuline igihaljas põõsas, mis on hinnatud oma tiheda siksakiliste traatjate okste rägastiku ja tillukeste liitlehtede poolest. Hilistalvest kevadeni puhkevad sellel kobaratesse koondunud torujad herneõit meenutavad kollased õied, mille järgi on kofai perekond saanud oma maoarikeelse nime, mis tähendab 'kollast'. Arvatakse, et põõsa jäik ja põimunud okste muster (divarikatsioon) on evolutsiooniline kaitsemehanism nüüdseks väljasurnud moade söömise vastu. Populaarne soolotaimena, madala hekina või bonsaina; kofai talub rannikuolusid ja kehva mulda, kuid vajab edenemiseks täispäikest ja väga head drenaaži.
Aafrika pärnleht
Sparrmannia africana
Aafrika pärnleht (Sparrmannia africana) on kiirekasvuline igihaljas põõsas kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Aafrika avatud metsadest Hea Lootuse neeme lähedalt. Looduses kasvab see 4–8 m kõrguseks, kuid toataimena jääb oluliselt väiksemaks. Sellel on südajad, kergelt hõlmised lehed, mis on kaetud lühikeste karvakestega, mis võivad tundlikul nahal põhjustada kerget ärritust. Hilistalvest suveni puhkevad valged õied silmapaistvate kollakaspunaste tolmukatega, mis reageerivad putuka puudutusele liikumisega.
Wendlandi tõlvlehik
Spathiphyllum wendlandii
Spathiphyllum wendlandii, rahvapäraselt tuntud kui tõlvlehik, on Kesk-Ameerikast (Costa Rica, Honduras ja Panama) pärinev troopiline igihaljas taim. Oma tumeroheliste läikivate lehtede ja elegantsete valgete tõlvikutega on see üks maailma armastatumaid toataimi. Lisaks dekoratiivsusele on NASA tunnustanud seda tõhusa õhupuhastajana, mis eemaldab keskkonnast benseeni, formaldehüüdi ja trikloroetüleeni.
Aafrika tulbipuu
Spathodea campanulata
Spathodea campanulata, tuntud ka kui Aafrika tulbipuu, on kiirekasvuline igihaljas puu, mis pärineb Lääne- ja Kesk-Aafrika troopilisest vihmametsast. Teda hinnatakse suurejooneliste, topsikujuliste sarlakpunastest oranžideni ulatuvate õiekobarate tõttu, mis hõõguvad tihe tumerohelise võrastiku taustal. Soodsates tingimustes kuni 25 meetrit kõrgeks kasvav majesteetlik puu on istutatud troopilistes piirkondades üle kogu maailma dekoratiivse varjupuuna. Vaatamata oma ilule peetakse seda mitmes koduväljasespiirkonnas invasiivseks liigiks.
Filipiini maapealine orhidee
Spathoglottis plicata
Spathoglottis plicata, tuntud ka kui Filipiini maapealine orhidee, on silmapaistev maapealne orhidee, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt. Erinevalt enamikust orhideedest, mis kasvavad puudel, õitseb see liik maas, moodustades lopsakaid kobaraid voltunud, paelalaodsete lehtedega, mille tipust kõrguvad õisikuvarred kuni 40 ereda roosa kuni lilla õiega. See on üks kättesaadavamaid ja tänuväärsemaid orhideeid troopiliste ja subtroopiliste aedade jaoks.
Küüniseline maaorchidee
Spathoglottis unguiculata
Spathoglottis unguiculata, rahvapäraselt tuntud kui küüniseline maaorchidee, on maapinnal kasvav orchidee, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast. Erinevalt enamikust orchideedest, mis kasvavad puudel, kasvab see liik maas, pakkudes elegante kollastes ja lillades toonides õisi. Selle iseloomulik küünisekujuline huul annab taimele nime ning eristab teda teiste dekoratiivsete orchideede seas.
suurtükiseen
Sphaerobolus stellatus
Sphaerobolus stellatus, tuntud kui suurtükiseen või täht-suurtükiseen, on ainulaadne seeneliik, mis on kuulus oma plahvatusliku eoste levitamise mehhanismi poolest. See moodustab tillukesi tähekujulisi viljakehi, mis sisaldavad ühte tumedat eoste massi (peridiooli). Siserõhu kogunemisel paiskab seen peridiooli jõuliselt valgusallika suunas, mistõttu kleepuvad need sageli pindadele nagu majaseinad või autod.
Meretähislill
Stapelia hirsuta
Stapelia hirsuta on silmapaistev Lõuna-Aafrika sukkulent, mida tuntakse oma sametiste, neljakandiliste varrete ja erakordsete tähekujuliste õite poolest, mis võivad ulatuda kuni 15 cm läbimõõduni. Õied varieeruvad tumepunasest kuni purpurpruunini ning on kaetud peente karvadega, eritades kärbeste ligimeelitamiseks ebameeldivat lõhna – see on põnev evolutsiooniline kohanemine. Lõuna-Aafrika Kapiprovintsi pärismaistaimena õitseb ta kivistes ja kuivades tingimustes ning on tänuväärne toataim sukkulent-entusiastidele.
Hall sammaskaktus
Stenocereus griseus
Hall sammaskaktus (Stenocereus griseus) on Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast pärinev suursugune sammaskaktus. See võib kasvada kuni 9 meetri kõrguseks, sellel on öösel avanevad valged õied ja hinnatud söödavad punased viljad. Tegemist on põuataluva liigiga, mis sobib ideaalselt ariidsetesse aedadesse ja sukulentide kollektsioonidesse.
Stefaania
Stephania
Stefaania on kilbirohuliste (Menispermaceae) sugukonda kuuluv kaudeks-ronitaimede perekond, mis pärineb Kagu- ja Ida-Aasia troopilistest metsadest. Kollektsionäärid hindavad seda selle tursunud, kartulisarnase kaudeksi ehk puitunud vett säilitava mugula tõttu, mis võib aastakümnete jooksul kasvada ligi 30 cm laiuseks. Igal kasvuperioodil tärkavad kaudeksist peened väänduvad väädid, mis rullivad lahti ümarad kilpjad lehed, enne kui need temperatuuri langedes puhkeperioodiks närbuvad. Talvise puhkeaja vältel suunab taim oma energia kaudeksi aeglasesse jämenemisse, muutes selle pigem skulpturaalseks sisustuselemendiks kui tavaliseks toataimeks.
Stephania Erecta
Stephania erecta
Stephania erecta on põnev troopikataim, mis pärineb Taist ja Kagu-Aasiast. Teda hinnatakse ainulaadse kartulikujulise puise kaudeksi (sibula) eest, millest kasvavad välja elegantsed, peenikesed varred ning kilbikujulised lehed. Taim läbib loomuliku puhkeperioodi tsükli – heidab talvel lehed maha ja puhkeb kevadel jõuliselt uuesti, muutes ta iga taimekogurite jaoks eriliseks vestlusteemaks.
Troopilised kastanid
Sterculia
Sterculia on troopiliste ja subtroopiliste puude perekond sugukonnast Malvaceae, kuhu kuulub üle 150 liigi, mis kasvavad Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Märkimisväärsete liikide hulka kuuluvad Sterculia foetida (Java oliiv) ja S. quadrifida, mida hinnatakse puidu, ravimomaduste ja dekoratiivse väärtuse poolest. Mõned liigid kannavad söödavaid seemneid ning neid on kasutatud rahvameditsiinis sajandeid.
Nahkis
Stereum
Stereum ehk nahkised on puitu lagundavate seente perekond, mis moodustavad surnud puidul lamavaid või konsooljaid viljakehi. Neid iseloomustab sile alakülg, millel puuduvad poorid või eosed. Need seened mängivad metsa ökosüsteemis otsustavat rolli, lagundades ligniini ja suunates toitained tagasi mulda. Visuaalselt paistavad nad silma kontsentriliste vöötidega pruunides, oranžides või hallides toonides.
Suhkruleht
Stevia rebaudiana
Suhkruleht (Stevia rebaudiana) on korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv püsikust subtroopiline rohttaim, mis pärineb Paraguayst ja Brasiiliast. Taim kasvab umbes 60 cm kõrguseks, tal on väikesed munajad kuni elliptilised peenelt saagja servaga lehed ning suvel puhkevad kobarõisikutes väikesed valged torujad õied. Lehed sisaldavad stevioolglükosiide – looduslikku magusainet, mis on kuni 300 korda magusam kui suhkur, mistõttu kasvatatakse taime üle maailma tervisliku alternatiivina suhkrule.
Parajiisilind
Strelitzia
Strelitzia on lõõmav troopiliste taimede perekond, mis pärineb Lõuna-Aafrikast ning on tuntud oma dramaatiliste labidakujuliste lehtede ja eksootiliste õite poolest. Perekonda kuuluvad populaarne Strelitzia reginae (oranž paraadisilind) ja Strelitzia nicolai (valge paraadisilind), mõlemad laialdaselt kasvatatavad silmatorkavad toataimed.
Kitsalehine Paradiisilind
Strelitzia juncea
Strelitzia juncea on muljetavaldav Lõuna-Aafrika päritolu taim, mida hinnatakse selle dramatiliste, kaislataolist silindriliste varste eest, mis asendavad tavapäraseid laiu lehti. Erinevalt oma kuulsast sugulasest Strelitzia reginae'st moodustab see liik püstiseid, roogtaolist lehestikku, andes taimele arhitektuurse ja minimalistliku välimuse. Taim kannab ikoonilist oranži ja kollast paradiisilinnuõit, mis meelitab oma looduslikul kasvualal Ida-Kapimaal päikesekärbseid.
Paraadiisilinnu lill
Strelitzia reginae
Strelitzia reginae, üldtuntud nimetustega paraadiisilinnu lill ja kurgelill, on silmatorkav troopilise päritoluga taim, mis pärineb Lõuna-Aafrikast. Tuntud oma pealtvaates lennul eksootilist lindu meenutavate oranžide ja siniste õite poolest, on sellest saanud Los Angelese linna ametlik lill. See igihaljaste lehtedega mitmeaastane taim moodustab banaanilehti meenutavate hallikasroheliste lehtedega tutid ning toodab kaua kestvaid lõikelilli, mis vaasis võivad säilida kuni kaks nädalat.
Sääskõis
Streptocarpus
Sääskõis (Streptocarpus) on Lõuna-Aafrikast pärit dekoratiivtaimede perekond, mis kuulub gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda. See on kõrgelt hinnatud toataim, mis toodab suurema osa aastast erksaid trompetikujulisi õisi lillades, valgetes, roosades, punastes ja sinistes toonides. Selle pikad, sametised ja kergelt kortsus lehed moodustavad elegantse roseti. Tegemist on kergesti kasvatatava ja tänuliku taimega neile, kes soovivad siseruumidesse pikaajalist õitsemist.
Neemiprimula
Streptocarpus rexii
Streptocarpus rexii, tuntud ka neemiprimulana, on silmapaistev varreta rohttaim, mis pärineb Lõuna-Aafrika kivistelt rannikumetsadelt ja ojäärsetelt nõlvadelt. Taim moodustab rosetid pikkadest, rihmjastest lehtedest ning kannab kevadest sügiseni õrnu trompetikujulisi õisi valge, sinise, sirelililla ja violetse toonides. Toataimena õitseb ta hästi eredas hajutatud valguses.
Varjukannike
Streptocarpus sect. Saintpaulia
Varjukannike (Streptocarpus sect. Saintpaulia, varem perekond Saintpaulia) on kompaktne, rosetjas püsik gesneerialiste sugukonnast, mis pärineb Tansaania ja Keenia rannikumetsadest ning Ida-Aafrika mäestikest. Hinnatud oma sametiste tumeroheliste lehtede ja peaaegu pidevalt puhkevate lillade, roosade, siniste või valgete õiekobarate poolest, on see üks populaarsemaid õitsvaid toataimi maailmas.
Marmelaadipõõsas
Streptosolen jamesonii
Marmelaadipõõsas (Streptosolen jamesonii) on igihaljas, poolpuitunud, roniva kasvukujuga ilupõõsas, mis on pärit Lõuna-Ameerika Andide piirkondadest Colombias, Ecuadoris, Peruus ja Boliivias. See kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda ja võib kasvada 1,5 kuni 2 meetri kõrguseks, pikkade, painduvate ja kaarduvate okstega. Lehed on ovaalsed kuni elliptilised, tumerohelised, läikivad ja selgelt märgatavate leheroodudega. Trompetikujulised õied kasvavad kobarates ja muudavad värvi küpsedes – alguses kollased, arenevad oranžideks ja punasteks toonideks –, mis meenutab apelsinimoosi (marmelaadi), millest tuleneb ka ingliskeelne rahvapärane nimi "marmalade bush". Õitseb rikkalikult kevadel ja suvel, meelitades aeda koolibreid, mesilasi ja liblikaid.
Pärsia kilp
Strobilanthes dyeriana
Strobilanthes dyeriana, tuntud ka kui Pärsia kilp, on silmatorkav troopilise kliima igihaljas alampõõsas, mis pärineb Myanmarist. Teda hinnatakse kõrgelt tema piigikujuliste lehtede pärast, mis paistavad silma läikiva iriisjas-lilla läikega, hõbedaste peegelduste ja tumeroheliste soontega. Lehe alumine pool on tumepunast värvi. Kuigi talvel võib taim toota väikseid violetseid õisi, kasvatatakse teda peamiselt tema vaatemängulise lehestiku pärast, mis lisab igale taimekogule dramaatilise ilme.
Stromanthe
Stromanthe
Stromanthe on umbes 13 troopilise taimeliigiga perekond sugukonnast Marantaceae, mis on pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest, eelkõige Brasiiliast. Neid taimedeid hinnatakse nende lummava kirju lehestiku poolest rohelises, valges, roosas ja punases toonis – need on ühed silmatorkavamad toataimed turul. Tuntuim liik on Stromanthe sanguinea 'Triostar', mille kolmevärvilised lehed teevad sellest tõelise tähelepanukeskpunkti. Nagu teisedki palvetaimed, liigutab Stromanthe oma lehti päeva jooksul vastavalt valguse muutumisele.
Trikoloorne stromanthe
Stromanthe sanguinea
Stromanthe sanguinea, tuntud ka kui trikoloorne stromanthe või Triostar, on silmapaistev troopilinen taim, mis pärineb Brasiilia vihmametsadest. Selle pikad, odakujulised lehed esitlevad vapustavat värvigammat — tumerohelise, roosa, kreemi ja sügavbordoo toonide kooslust, kusjuures bordoo varjund on eriti selgelt näha lehe alumisel küljel. See teeb temast ühe visuaalselt lummavama toataime. Marantaceae sugukonna liige ning Calathea ja Maranta sugulane, see liik näitab nüktinastilist lehelihikumist — voltides oma lehed hämaruse saabudes valgusoludele reageerides ülespoole.
Trikoloorne stromanthe
Stromanthe thalia
Trikoloorne stromanthe (Stromanthe thalia) on silmapaistev Brasiilia troopikantaim Marantaceae sugukonnast, mida tuntakse oma vapustava kolmevärvilise lehestiku poolest rohelise, roosa ja kreemika toonides ning sügavlilla-magentatooniliste lehealtpooltega. Palvenaimena voltib ta oma lehed hämaruses ülespoole ning avab need taas koidikul. Toataimena õnnestub tal kõige paremini ereda hajutatud valguse ja kõrge õhuniiskuse korral.
Neemikudu
Struthiola
Struthiola on perekond, mis hõlmab ligikaudu 31 liiki erikoidsetest põõsastest sugukonnas Thymelaeaceae, mis on pärit Lõuna-Aafrika Kapimaa lillepiirkonna fynbos-bioomist. Need igihaljas põõsastikud on tuntud oma magusalt lõhnavate torjate õite poolest hämarikus ning erakordse põuakindluse poolest liivases, hästi drenaažiga mullas.
Jaapani pagoodipuu
Styphnolobium japonicum
Jaapani pagoodipuu (Styphnolobium japonicum), varem tuntud kui Sophora japonica, on Hiinast pärit ja Ida-Aasias laialdaselt kasvatatav suur heitlehine puu. See kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda, võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks ning on kõrgelt hinnatud oma tiheda võra ja suvel puhkevate lõhnavate kreemikasvalgete õite poolest. Tegemist on vastupidava puuga, mis kohaneb hästi vaeste muldade ja linnasaastega, mistõttu kasutatakse seda sageli parkides, puiesteedel ja ajaloolistes aedades.
Aafrika piimalill
Synadenium grantii
Aafrika piimalill (Synadenium grantii, sünonüüm Euphorbia umbellata) on igihaljas sukulentne põõsas, mis pärineb Ida-Aafrikast — Suure järvistu piirkonnast Kongo Demokraatliku Vabariigi, Tansaania, Keenia, Uganda, Burundi ja Rwanda vahel — kus ta kasvab kivistel nõlvadel 950–2100 m kõrgusel merepinnast. Brasiilias ja mujal troopikas kasvatatakse seda laialdaselt ilutaimena ja rahvameditsiinis. Taim on tuntud eelkõige oma rohke piimja lateksi poolest, mis voolab igast varre- või lehevigastusest — sellest ka rahvapärane nimi. Looduses võib ta kasvada 2–10 m kõrguseks, kuid potis jääb tavaliselt palju kompaktsemaks. Lehed on lihakad, rohelised või punakaslillad (nagu dekoratiivsel sordil 'Rubra') ning õied on väikesed, rohekad ja vähemärgatavad, ümbritsetud lillakate kõrglehtedega. TÄHELEPANU: kogu taime piimahl on mürgine ja äärmiselt ärritav — kokkupuude naha või silmadega võib põhjustada põletust, dermatiiti ja ville ning allaneelamine on ohtlik nii inimestele kui loomadele. Hooldage taime alati kaitsekinnastega ning hoidke see lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
Imelusikamarjad
Synsepalum dulcificum
Synsepalum dulcificum, tuntud kui imelusikamarjad, on igihaljas põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. Selle taimekasvu kõige tähelepanuväärsem omadus on väikeste punaste marjade tootmine, mis sisaldavad miraculiini. See glükoproteiin muudab ajutiselt maitseretseptorite tööd, põhjustades hapude või mõrkjate toitude tajumist ülimalt magusatena. Taimel on läikivad tumerohelised lehed ning see kasvab aeglaselt ja elegantsel kujul.
Harilik sirel
Syringa vulgaris
Syringa vulgaris, harilik sirel, on vastupidav lehtpõõsas, mis pärineb Balkani poolsaarelt ja mida kasvatatakse laialdaselt selle suurepärase kevadise õitsemise tõttu – tihed, intensiivselt lõhnavad õisikud kaunistavad aeda. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvav põõsas moodustab tihkeid pülke klassikalisest lillakasvioletsest kuni valge, roosa ja karmiinpunaseni. See on armastatud aia põhitaim parasvöötme kliimas ning eelistab külmi talvi ja täispäikest.
Roosiõun
Syzygium jambos
Syzygium jambos, tuntud ka roosiõuna või vahaploomina, on troopilise kliima viljapuu, mis pärineb Kagu-Aasiast. Sellel on igihaljas lehistik, lõhnavam valgest kreemikani ulatuvate õitega ning ümarad viljad, mis varieeruvad kollasest kahvaturoosani, kandes roosilaadset aroomi. Seda kasvatatakse laialdaselt söödavate viljade pärast ning ka dekoratiivtaimena.
Roosa Trompetpuu
Tabebuia impetiginosa
Tabebuia impetiginosa, tuntud ka kui roosa trompetpuu või Pau d'Arco, on üks Lõuna-Ameerika kõige uhkemaid õitsevaid puid. Brasiilia ja naaberriikide troopilistesse ning subtrooppilistesse metsadesse pärit puu katab end hilistalvel ja varakevadel hingematvate lilla- kuni roosavärviliste trompikukujuliste õitega, tavaliselt ajal, mil puu on veel lehtedeta. Bignoniaceae sugukonda kuuluv liik võib looduses kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt ornamentaalse tänava- ja aiapuuna soojades kliimavööndites üle kogu maailma.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.