Rosaceae
Yoshino kirsipuu: täispäikeses kasvav taim
Prunus × yedoensis
Istutage puu täispäikesesse kohta, kus on piisavalt ruumi levimiseks, parasniiskesse ja hea drenaažiga mulda. Kastke noori puid regulaarselt, multšige juuretsooni ning kärpige ainult vajadusel suvel. Jälgige üraskite, kilptäide ja kitsede tekitatud kahjustusi.
Iga 7 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
-26° - 35°C
% - %
Kategooriad
Mis on Yoshino kirsipuu?
Yoshino kirsipuu (Prunus × yedoensis) on keskmine hooldusega taim perekonnast Rosaceae. Prunus × yedoensis on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv õitsev kirsipuu, mis on Jaapani hübriid Edo higan kirsipuu (Prunus itosakura) ja Oshima kirsipuu (Prunus speciosa) vahel. Selle tuntuim vorm 'Somei-yoshino' on Jaapanis enim istutatud kirsipuu ning peamine puuliik Washingtoni Tidal Basin...
Yoshino kirsipuu kasvab kuni 12.0m, laius 1500 cm, kastmine iga 7 päeva tagant, -26°C – 35°C. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ei ole ohutu lemmikloomadele.
Ilma ettevaatusabinõudeta võib allaneelamise korral tekkida ärritust lemmikloomadel. Hoidke kasside ja koerte käeulatusest eemal.
Kuidas hooldada Yoshino kirsipuu?
TLDR: Yoshino kirsipuu vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 7 päeva tagant ning temperatuuri -26–35°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Yoshino kirsipuu kastma?
Kastke esimesel kahel suvel põhjalikult kord nädalas, kuumalainete ajal sagedamini. Juurdunud puud vajavad kastmist vaid pikaajalise põua korral. Vältige liigniisket mulda.
Kui palju valgust vajab Yoshino kirsipuu?
Parimaks õitsemiseks on vajalik täispäike ja vähemalt 6 tundi otsest valgust. Talub kerget poolvarju, kuid õitseb siis vähem.
Milline on parim muld Yoshino kirsipuu jaoks?
Parasniiske, hea drenaažiga ja orgaanilise aine rikas liivsavi, kergelt happeline kuni neutraalne (pH 5,5 kuni 7). Saab hakkama ka savi- või liivmullas, kuni vesi ei jää juurte ümber seisma.
Millist potti kasutada Yoshino kirsipuu jaoks?
Kõige parem on kasvatada avamaal. Noor puu võib elada paar aastat suures ja sügavas (60 liitrit või rohkem) hea drenaažiga potis, kuid vajab seejärel ümberistutamist aeda.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 90 päeva tagant
Mis on Yoshino kirsipuu ja kust see pärit on?
Prunus × yedoensis on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv õitsev kirsipuu, mis on Jaapani hübriid Edo higan kirsipuu (Prunus itosakura) ja Oshima kirsipuu (Prunus speciosa) vahel. Selle tuntuim vorm 'Somei-yoshino' on Jaapanis enim istutatud kirsipuu ning peamine puuliik Washingtoni Tidal Basini ümbruses. See kasvab kiirekasvuliseks heitlehiseks puuks kõrgusega 9 kuni 12 meetrit, moodustades laia ja laiuva võra, mis võib olla laiem kui puu kõrgus. Varakevadel, enne lehtede puhkemist, kattuvad oksad kaheks kuni kolmeks nädalaks valgete kuni heleroosade, kergelt mandlilõhnaliste õitega. Sügisel muutuvad lehed kuldkollaseks, väikesed mustad viljad meelitavad ligi linde ning läikival koorel on silmapaistvad horisontaalsed lõved.
Kuidas paljundada Yoshino kirsipuu?
Pookimine
'Somei-yoshino' on kloon ja ei säilita seemnetega paljundades oma omadusi, seetõttu puukoolid pookivad neid või juurutavad pistikuid.
- 1 Võtke hilistalvel tervislikult Yoshino kirsipuult puhkeseisundis pookoksad
- 2 Pookige kevadel pungade paisumise ajal tugevale kirsipuu alusele
- 3 Tihendage ja teipige pookekoht
- 4 Eemaldage võrsed, mis kasvavad pookealusest
Vajalikud materjalid:
Poolpuitunud pistikud
Udupihustussüsteem või suletud paljunduskast parandavad oluliselt juurdumist.
- 1 Lõigake suve alguses 10-15 cm pikkused uue kasvu tipud
- 2 Eemaldage alumised lehed ja kastke alumine ots juurdumishormooni sisse
- 3 Torgake niiskesse perliidi ja turba segusse
- 4 Hoidke kõrge õhuniiskuse käes ja eredas varjus kuni juurdumiseni
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Yoshino kirsipuu?
TLDR: Yoshino kirsipuu võib kasvada kuni 12.0m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
12.0m
Laius
15.0m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Lehtpuu
Hoiatus: mürgine taim
See taim võib allaneelamisel olla mürgine. Hoidke kättesaamatus kohas:
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Soolatud kirsipuuõisi ja -lehti kasutatakse Jaapani maiustustes ja tees (tavaliselt pärinevad need teistelt kirsipuudelt, näiteks Oshima kirsipuult)
Millised haigused mõjutavad Yoshino kirsipuu kõige sagedamini?
TLDR: Yoshino kirsipuu on vastuvõtlik 9 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Bakteriaalne kanker
Tõsine bakteriaalne haigus, mis mõjutab luuviljalisi ja tomateid ning mida põhjustavad Pseudomonas syringae või Clavibacter michiganensis. Tekitab vajunud kahjustusi, millest eritub mahl.
Kirsipuu-lehevarisemistõbi
Kirsipuu-lehevarisemistõbi (Blumeriella jaapii) on seenhaigus, mis ründab peamiselt kirsipuid (nii hapu- kui maguskirsse) ning vahel ka teisi Prunus-perekonna liike, näiteks ilukirsse ja ploome. Haigus levib soodsalt jaheda ja niiske ilmaga kevadel ning varasuvel. Selle tunneb ära väikeste ümarate punakaslillade kuni pruunide tähnide järgi lehtedel. Mõne aja möödudes võivad tähnid välja langeda, jättes lehtedesse väikesed augud, lehed kolletuvad ja langevad enneaegselt. Lehtede alaküljel on vahel näha väikeseid heledaid kuni tumedaid täppe, kus seen moodustab spoore. Haigustekitaja talvitub peamiselt puu alla varisenud lehtedes.
Pruunmädanik
Monilioos on seente rühm, mis põhjustab viljapuudel õie- ja võrsepõletikku ning puuviljamädanikku (tuntud ka kui pruunmädanik). See levib kõige rohkem jaheda ja niiske ilmaga, eriti õitsemise ajal. Tunnusteks on pruunistunud ja võrsete külge kleepunud õied, väikesed pruunid laigud viljadel, mis laienevad ja moodustavad ringidena hallikaspruune eospatju, kuivavad võrsetipud ning kortsus „muumiaks” muutunud viljad, mis jäävad sageli puu külge. See kahjustab peamiselt luuviljalisi (virsik, nektariin, aprikoos, ploom, kirsipuu), kuid võib nakatada ka õuna- ja pirnipuid.
Tähendus ja sümboolika
Jaapanis sümboliseerib selle lühiajaline ja suurejooneline õitsemine elu ilu ja kaduvust ning on hanami – õitsvate puude all piknikupidamise kombe – keskmes.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Tume mampel | Keskmine | Nõrk valgus | 2d | ⚠️ |
| Asalea | Keskmine | Osalist vari | 3d | ⚠️ |
| Murielli bambus | Keskmine | Osalist vari | 3d | ✓ |
| Bugenvilla | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |