Bloom
🌿

52 Keskmine Sukulendid | 2026 juhend

Leidke 52 keskmine sukulendid. Täielik juhend teie aeda.

Keskmine + Sukulendid

52 Sukulendid keskmine tasemega

Kuvatakse 1–36 / 52

Kuldne mätasroos
1

Kuldne mätasroos

Aeonium aureum

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Aeonium aureum, tuntud kui kuldne mätasroos, on rosetjas sukulent, mis pärineb Kanaari saartelt Tenerife vulkaanilistelt nõlvadelt. Selle tihedalt pakitud mõlajad lehed moodustavad täiuslikult sümmeetrilise roseti, mille toonid varieeruvad sinirohelisest kuldroheliseni, mis õigustab ka epiteeti "aureum" (kuldne). Erinevalt enamikust sukulentidest järgib see liik talvist kasvutsüklit ja suvist puhkeperioodi: taim kasvab aktiivselt sügise, talve ja kevade jahedatel ning niisketel kuudel ning sulgeb seejärel oma roseti tihedalt, et puhata kuumal ja kuival suvel, säästes nii niiskust. Pärast mitmeaastast kasvu võivad küpsed rosetid kasvatada kõrge kuldkollase õisiku – see on haruldane ja suurejooneline sündmus, kuigi õitsev rosett sureb pärast seda, jättes maha tütartaimed liigi jätkamiseks.

Rippkaktus
2

Rippkaktus

Aporocactus flagelliformis

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Rippkaktus (Aporocactus flagelliformis) on Mehhikost (Hidalgo, Puebla ja Veracruzi osariikidest) pärinev epifüütne sukulent. Selle pikad silindrilised ja rippuvad varred, mis on kaetud peente pruunide okastega, võivad kasvada kuni 150 cm pikkuseks, mistõttu sobib see ideaalselt rippkorvidesse. Kevadel puhkevad sellel kaunid torujad roosad, punased või purpurpunased õied, mis kestavad vaid paar päeva, kuid on väga dekoratiivsed.

Meritähtkaktus
3

Meritähtkaktus

Astrophytum asterias

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Meritähtkaktus (Astrophytum asterias) on väike, ogadeta ja kettakujuliselt lapik kaktus: see on 2,5–6 cm kõrge ja 5–15 cm läbimõõduga, 7–10 soonega eraldatud ribiga ja iga ribi keskel on villaste tutikeste rida. Hallikasroheline nahk on kaetud valgete täppidega. Kevadel ja varasuvel avab see kollased õied punase südamikuga, mis on suuremad kui taime enda keha, millele järgnevad rohelisest roosani villased viljad. See on pärit väga väikeselt alalt Rio Grande alamjooksul Texases ja Tamaulipas Mehhikos, kus see kasvab kivisel pinnasel okkalises võsas. Looduses on see ohustatud: see on USA-s kaitstud ohustatud liigina, on kantud CITES-i I lisasse ja on kannatanud rüüstamise all, osaliselt seetõttu, et seda aetakse segi peiootiga. Müügil olevad taimed on seemnest kasvatatud ja populaarsed on väga täpilised sordid nagu 'Super Kabuto'.

Andide vanamees
4

Andide vanamees

Austrocylindropuntia vestita

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Austrocylindropuntia vestita, tuntud ka kui Andide vanamees või vatukoral-kaktus, on sale sambakaktus, mis on pärit Loode-Argentina ja Boliivia kõrgmäestiku kivistelt rohumaadelt. Selle varred on tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega, mis annavad taimele iseloomuliku villase välimuse ning kaitsevad teda külma Andide kliima eest. Kevadel ja suvel moodustuvad varte tippudesse silmatorkavad tumepunased kuni violetsed õied.

Päikesekaktus
5

Päikesekaktus

Aylostera heliosa

Keskmine 💧 18 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Aylostera heliosa (varem Rebutia heliosa) on väike mätasjas kaktus, mis pärineb Boliiviast Tarija lähedal asuvatelt kõrgmäestiku nõlvadelt. Selle kompaktsed, kerajad kuni silindrilised varred on kaetud tihedate valgete okastega ja ületavad harva 2,5 cm läbimõõdu, kuid intensiivse päikese käes toodavad nad kevadel suurejoonelise külluse oranže kuni roosasid õisi.

Kuldne sammaskaktus
6

Kuldne sammaskaktus

Bergerocactus emoryi

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Bergerocactus emoryi on kaktuseliste sugukonda kuuluv põõsasjas kaktus, mis pärineb Lõuna-California rannikult ja Loode-Baja Californiast. See moodustab tihedaid puhmaid silindrilistest vartest, millel on 12–18 ribi ja mis on kaetud kuldkollaste okastega, mis päikesevalguses tunduvad sametised. Varred on tavaliselt alla 2 meetri pikkused. Taim õitseb kevadel kollaste päevaste õitega, mille tipud on punakad, ning kannab kerajaid punakaid ja okkalisi vilju. Kultuuris on see haruldane ja hinnatud dekoratiivtaimena.

Habekas kaktus
7

Habekas kaktus

Cochemiea barbata

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Cochemiea barbata, pikka aega tuntud kui Mammillaria barbata, on väike kaktus, mis pärineb Arizona, New Mexico, Chihuahua, Sonora ja Durango mäestikest. Seal kasvab see kivistel nõlvadel, kanjonites ja orgudes poolkõrbelistel rohumaadel ning männi-tamme segametsades umbes 1100–2000 m kõrgusel merepinnast. Selle lamedad kuni lühisilindrilised pead on vaid 3–4 cm läbimõõduga ning võivad kasvada üksikuna või moodustada tihedaid mättaid. Igal areoolil on 1–4 jäika pruuni kuni oranžikaspruuni keskkidast, millest üks või kaks on tugevalt konksjad, ümbritsetud 16–60 peene karvase valkja servakidaga. Selle 1,5–3 cm õied varieeruvad värvuselt märkimisväärselt rohekast ja valgest kuni roosa, kollaka või oranžini ning välimised kroonlehed on narmalised – just see "habe" on andnud liigile nime.

Wrighti kaktus
8

Wrighti kaktus

Cochemiea wrightii

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Cochemiea wrightii, varasema klassifikatsiooniga Mammillaria wrightii, on väike üksikuna kasvav kaktus, mis pärineb Arizona, New Mexico, Sonora ja Chihuahua kõrgetelt rohumaadelt ja kivistelt küngastelt. See kasvab lamendunud kuni lühidalt silindrilise varrega, ulatudes vaid 3–8 cm läbimõõduni, olles relvastatud tumedate konksjate keskastelde ja valkjate servasteldega. Kevadel ja suvel puhkevad sellel silmapaistvad magenta- kuni erkpurpurpunased õied, mille laius on kuni 2,5 cm. Tänu päritolule kuni 2200 m kõrguselt talub see tunduvalt külmemaid talvi kui enamik teisi Mammillaria-tüüpi kaktusi.

Püramiid-turdleht
9

Püramiid-turdleht

Crassula pyramidalis

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Crassula pyramidalis on väike sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrikast (Väike-Karoo ja Namaqualand), kus ta kasvab liivakivistel tasandikel ja mäetippudel. Tema tillukesed kolmnurksed lehed on asetunud nii tihedalt üksteise peale, et iga vars meenutab veidi üle 1 cm laiust neljakandilist sammast. Taim kasvab aeglaselt umbes 10–15 cm kõrguseks ja moodustab alusel vähe tütartaimi. Värvuselt on ta heleroheline, kuid päikese käes värvuvad lehetipud lillakaks. Kevadest suveni puhkeb varre tipus kimp väikeseid valgeid kuni roosakasvalgeid lõhnavaid õisi; pärast õitsemist see vars sureb ning aluselt kasvavad uued võrsed.

Koerasaba kaktus
10

Koerasaba kaktus

Deamia testudo

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Deamia testudo, tuntud ka kui koerasaba kaktus, on epifüütne ja roniv kaktus, mis on pärit Kesk- ja Põhja-Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest, Mehhikost Colombiani ja Venezuelani. See kasvab, kinnitudes õhujuurte abil puutüvedele ja kividele, näidates nurgelisi ja lamedat varsi, mis meenutavad kilpkonna kilpi. Suvel ja varasügisel toodab see suuri, valgeid, lõhnavaid ja öösel avanevaid õisi, millele järgnevad ogalised kerajad viljad.

Disokaktus
11

Disokaktus

Disocactus

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Disocactus on epifüütsete kaktuste perekond, mis pärineb Mehhiko ja Kesk-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Neid hinnatakse nende lamedate lehetaoliste varte ja suurejooneliste lehtrikujuliste punaste, roosade või valgete õite tõttu. Erinevalt kõrbekaktustest kasvavad disokaktused puudel niiskes ja varjulises keskkonnas, olles suurepärane valik siseruumidesse rippkorvidesse.

Rottisaba kaktus
12

Rottisaba kaktus

Disocactus flagelliformis

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Disocactus flagelliformis, tuntud ka kui rottisaba kaktus, on epifüütne kaktus, mis pärineb Mehhikost. Selle pikad, ripuvad silindrilised varred võivad ulatuda kuni 2 meetri pikkuseks ning on kaetud peente ogadega. Teda hinnatakse kevadel õitsevate priske magenta kuni erkpunaste õite pärast, mis muudavad ta populaarseks valikuks ripputaimede jaoks.

Saksa keisrinna
13

Saksa keisrinna

Disocactus phyllanthoides

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Osalist vari

Disocactus phyllanthoides, mida tavaliselt nimetatakse Saksa keisrinnaks, on epifüütne kaktus, mis on pärit Mehhiko Puebla ja Veracruzi pilvemetsadest. Sellel on lamedad, lehetaolised varred ja see toodab hilistalvel kuni kevadeni lehtrikujulisi roosakasroosasid õisi. Erinevalt kõrbekaktustest, kasvab see hästi filtreeritud varjus ja mõõdukas niiskuses, kasvades oma looduslikus elupaigas sageli puudel või kividel.

Dudleia
14

Dudleia

Dudleya

Keskmine 💧 21 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Dudleia on rosetjate sukulentide perekond, mis pärineb California, Arizona, Baja California ja Guadalupe saare rannikuäärsetelt kaljudelt ja paljanditelt. Inglise keeles tuntakse neid nimega "liveforevers" nende märkimisväärse eluea tõttu. Perekonna umbes 70 liigil on ühine silmapaistev omadus: valge jahune kiht nimega farina, mis katab lehti nagu looduslik päikesekaitsekreem, vähendades veekadu ja kaitstes taime intensiivse rannikupäikese eest. Sellised liigid nagu D. brittonii ja D. pulverulenta moodustavad suurejoonelisi hõbedasi rosette läbimõõduga 30–50 cm, mis toetuvad mõnikord lühikestele puitunud vartele. Erinevalt paljudest teistest sukulentidest ei saa dudleiat paljundada üksikust lehest: uued taimed tekivad tütartaimede (külgvõsude), jagamise või seemnete kaudu. Nende kõige iseloomulikum omadus on suvine puhkeperiood: oma looduslikus vahemerelises kliimas kasvab dudleia aktiivselt jaheda ja niiske talve ning kevade jooksul ning puhkab kuuma ja kuiva suve ajal, mil ta vajab vähe või üldse mitte vett. Lehtede puudutamine eemaldab farina jäädavalt, jättes nähtavad jäljed ja paljastades koe päikesepõletusele, seega on kõige parem neid taimi imetleda ilma katsumata.

Greene'i igavikurohi
15

Greene'i igavikurohi

Dudleya greenei

Keskmine 💧 21 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Dudleya greenei, rahvapäraselt tuntud kui Greene'i igavikurohi või Greene'i dudleya, on haruldane sukulent, mis on endeemiline California Kanalisaartele. Ta moodustab silmatorkavaid hõbedavalgeid pulbrilisi roosikuid, mis kasvavad maapinna lähedal, mistõttu on talle antud hüüdnimi „kriiditäht". See aeglaselt kasvav igihaljas taim on looduses ohustatud elupaikade hävimise ja ebaseadusliku kogumise tõttu ning seetõttu on see kaitstud liik. Tema lihakad, sinakas-hallid lehed on kaetud loomuliku valge pulbriga (fariiniga), mis peegeldab intensiivset päikesevalgust ja aitab niiskust säilitada.

Kriit-dudleya
16

Kriit-dudleya

Dudleya pulverulenta

Keskmine 💧 21 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Kriit-dudleya (Dudleya pulverulenta) on silmatorkav rosettsukulend, mis on pärit Lõuna-Californiast ja Baja Californiast. Selle laiad hõbevalged lehed on kaetud kriidise vahaga (fariinaga), mis peegeldab intensiivset päikest, ja kevadel kannavad kõrged kaarduvad punased varred torukujulisi punakaskollaseid õisi, mida armastavad koolibrid. Rosetid võivad ulatuda 30 cm või rohkem läbimõõduni.

Cante echeveeria
17

Cante echeveeria

Echeveria cante

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Echeveria cante on Mehhikost, Zacatecase loodeosast pärinev sukulent, millel on suured matid hõbesinisest kuni roosani varieeruvad leherosetid, mis on kaetud heleda vahakirmega. Rosetid kasvavad 30 kuni 40 cm laiuseks ning taim moodustab aeglaselt lühikese tüve. Suvel kannab pikk õisikuvars oranže kuni roosasid õisi. Taim on pärjatud Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) aiateenete auhinnaga.

Lau echeveeria
18

Lau echeveeria

Echeveria laui

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Lau echeveeria on aeglase kasvuga sukulent, mis pärineb Mehhikost Oaxacast. See on kõrgelt hinnatud oma tihedate rosettide poolest, mis on kaetud paksude sini-valgete vahakirmega (fariinaga), andes lehtedele härmas välimuse, nagu oleksid need tuhksuhkruga kaetud. Lihakad lusikakujulised lehed moodustavad kompaktse, vaid mõne sentimeetri kõrguse roseti ning täiskasvanud taimed kasvatavad suvel pikkade varte otsa korallroosad kellukjad õied.

Käharaservaline echeveeria
19

Käharaservaline echeveeria

Echeveria shaviana

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Echeveria shaviana on paksuleheliste sugukonda kuuluv sukulent, mis pärineb Kirde-Mehhiko mägedest (Nuevo León ja Tamaulipas), kus ta kasvab varjulistel kividel männiokaste vahel. Taim moodustab varretuid 8–15 cm läbimõõduga rosette, mis koosnevad 50 või enamast õhukesest lusikakujulisest lehest. Lehed on hõbehallid või sinakad, kaetud valge vahaja kirmega (fariina) ning nende servad on lainelised ja käharad nagu satsid. Tugeva valguse käes värvuvad leheservad roosaks. Hiliskevadest suveni kasvatab taim kuni 30 cm pikkused harunenud varred kellukjate õitega, mis on väljast roosad ja seest kollased. Sort on pärjatud Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) aiateenete auhinnaga.

Engelmanni siilkaktus
20

Engelmanni siilkaktus

Echinocereus engelmannii

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Echinocereus engelmannii on silindrilise kujuga ja harunev kaktus, mis pärineb USA edelaosa ja Mehhiko põhjaosa kõrbetest. See on hinnatud oma tihedate värviliste astelde ning kevadel puhkevate silmapaistvate lehvikujuliste magenta- kuni roosat värvi õite poolest.

Vikerkaar-siilkaktus
21

Vikerkaar-siilkaktus

Echinocereus pectinatus

Keskmine 💧 12 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Echinocereus pectinatus on väike, üksikuna kasvav silindriline kaktus, mis pärineb Põhja-Mehhiko Chihuahua kõrbest ja Texase Trans-Pecose piirkonnast. Selle ribid on kaetud tihedate kammitaoliste asteldega, mis moodustavad valgeid ja roosasid vööte, andes taimele ka tema rahvapärase nime. Hiliskevadel puhkevad suured lehtrikujulised magentapunased õied, mis avanevad päevavalguses ja püsivad mitu päeva.

Viieharuline siilikaktus
22

Viieharuline siilikaktus

Echinocereus pentalophus

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Echinocereus pentalophus, tuntud ka kui viieharuline siilikaktus, on madalakasvuline ja rühmiti kasvav kaktus, mis pärineb Texase lõunaosast ja Mehhiko kirdepiirkonnast. Selle peenikesed sõrmjad varred roomavad ja harunevad, moodustades kuni meetrilaiusi tihedaid mättaid. Hiliskevadel puhkevad taimel suured lehtrikujulised kirkad roosad kuni lillakaspunased heleda südamikuga õied, mis võivad lühikeseks, kuid vaatemänguliseks õitseajaks katta peaaegu kogu taimekogumiku.

Dahliakaktus
23

Dahliakaktus

Echinocereus poselgeri

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Echinocereus poselgeri, tuntud kui dahliakaktus või sacasil, on peenike ja väheharunev kaktus, mis pärineb Lõuna-Texasest ja Kirde-Mehhikost (Coahuila, Nuevo León, Tamaulipas ja San Luis Potosí). Looduses kasvab see kuivades võsastikes liivasel või alluviaalsel pinnasel kuni 1150 m kõrgusel, toetudes ja ronides põõsaste vahel. Selle tumerohelised varred on vaid 1–2 cm paksused, kuid ulatuvad 60–120 cm pikkuseni, omades 8–10 madalat ribi, mis on kaetud väikeste valkjate ja varre vastu liibuvate okastega. Maa all moodustab taim kuni kaheksast pruunist mugulast koosneva rühma (6–10 cm), mis sarnanevad dahlia juurtega. Hiliskevadel ja suve alguses puhkevad varreotste lähedal 5–7 cm suurused roosad kuni magentapunased tumedama neeluga õied; need avanevad keskpäeva paiku ja sulguvad ööseks. Pikka aega tunti seda liiki nimega Wilcoxia poselgeri.

Vikerkaar-siilkaktus
24

Vikerkaar-siilkaktus

Echinocereus rigidissimus

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Echinocereus rigidissimus on väike kaktus, mis pärineb Arizona kaguosast, New Mexico edelaosast ja Põhja-Mehhikost (Sonora ja Chihuahua), kus ta kasvab 1200–2000 m kõrgusel kruusastel küngastel ja poolkõrbe rohumaadel. Tavaliselt on taimel üksik silindriline vars, mis on 6–30 cm kõrge ja kuni 11 cm lai ning kaetud lühikeste kammitaoliste asteldega, mis on surutud vastu taime keha. Astlad moodustavad horisontaalseid halli, punakaspruuni, roosa ja valge värvusega vööte, millest tuleneb ka taime rahvapärane nimi. Hiliskevadel ja suvel avanevad suured, 6–7 cm pikkused kirkalt roosad valge neeluga õied.

Roheline pallikaktus
25

Roheline pallikaktus

Echinopsis calochlora

Keskmine 💧 21 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Roheline pallikaktus (Echinopsis calochlora) on väike ümarakujuline kobaras kasvav kaktus, mis pärineb Brasiiliast ja Paraguayst. Aja jooksul moodustab ta tihedaid kogumikke erkkollastest rohekastest keradest, mida kaunistavad ogad, ning kannab suuri lõhnavaid valgeid õisi, mis avanevad öösel kevadel ja suvel.

Lehtkaktus
26

Lehtkaktus

Epiphyllum

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Osalist vari

Lehtkaktus (Epiphyllum) on epifüütsete kaktuste perekond, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Erinevalt kõrbekaktustest kasvab see puuokstel filtreeritud valguses, arendades pikki lamedaid ja rippuvaid varsi. See on tuntud oma suurejooneliste õite poolest — need on tohutud, lõhnavad ja sageli öise õitsemisega — mis kestavad vaid päeva või paar, luues unustamatu ja lühiajalise vaatemängu.

Öö kuninganna
27

Öö kuninganna

Epiphyllum oxypetalum

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Epiphyllum oxypetalum on muljetavaldav epiüütne kaktus, mis pärineb Kesk-Ameerikast ning on tuntud oma hämmastavate valgete öiste õite poolest, mis võivad ulatuda kuni 30 cm läbimõõduni. Õied avanevad vaid üheks ööks, eraldades magusat ja intensiivset lõhna, ning närbuvad koiduks. Tegemist on kiirekasvulise taimega, mis võib kasvada kuni 3 meetri kõrguseks; selle lamedad varred toimivad lehtedena (fillokladid) ja neil on lainelised servad. Erinevalt teistest kaktustest puuduvad sellel ogad.

Kõverogaline kaktus
28

Kõverogaline kaktus

Eriosyce curvispina

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Eriosyce curvispina on Kesk-Tšiilist pärit endeemiline kerajas kaktus, mis kasvab peamiselt mägede kivistel nõlvadel merepinnast kuni 2200 meetri kõrguseni. Taim moodustab ühe või kaks 5–25 cm läbimõõduga kera kujulist vart, millel on 13–21 ribi. Selle astlad on tugevad, värvuselt mustad kuni pruunid: 2–4 cm pikkused keskmised astlad on ülespoole kaardus (sellest ka nimi) ning külgmised astlad kaarduvad külgedele. Taimel on suured lehtrikujulised õied (3–6,5 cm), mis on kollakat kuni punakat tooni ja punase keskribaga, neile järgnevad punased kuni pruunid ovaalsed viljad. Tegemist on väga varieeruva liigiga nii suuruse, astelde kui ka õievärvi poolest, mistõttu on talle antud palju erinevaid nimesid.

Guentheri villakaktus
29

Guentheri villakaktus

Espostoa guentheri

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Guentheri villakaktus (Espostoa guentheri), mida müüakse ka nime all Vatricania guentheri, on Boliivia idaosast Rio Grande orust pärinev endeemiline sammaskaktus, mis kasvab kuivades metsades 800–1300 meetri kõrgusel merepinnast. Taim moodustab helerohelisi sambaid, mis on kuni 2–3 meetrit kõrged ja umbes 10 cm läbimõõduga, omades ligikaudu 27 ribi ja õlgkollaseid okkaid. Vananedes hargneb taim aluselt. Selle liigi eripäraks on külgmine tsefaalium: kuni 50 cm pikkune punakaspruun villane ja harjastega riba, mis kasvab vaid ühel varre küljel ja millest puhkevad õied. Õied on torukujulised, kollakad kuni valkjad ning avanevad suve alguses. Viljad on söödavad, kuid maitsetud. See on eraldiseisev liik Peruu villakaktusest (Espostoa lanata).

Villane vanapeakaktus
30

Villane vanapeakaktus

Espostoa lanata

Keskmine 💧 18 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Villane vanapeakaktus (Espostoa lanata) on sammaskaktus, mis pärineb Andide nõlvadelt Lõuna-Ecuadorist kuni Põhja-Peruuni. Selle tüvi on tihedalt kaetud valgete villaste karvadega, mis peidavad teravaid astlaid, andes taimele koheva ja dekoratiivse välimuse. Looduslikus elupaigas võib see kasvada üle 7 meetri kõrguseks, kuid potis kasvatatuna on see palju kompaktsem ja aeglasema kasvuga.

Valgepea-kaktus
31

Valgepea-kaktus

Espostoopsis dybowskii

Keskmine 💧 21 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Espostoopsis dybowskii on haruldane sambakujuline kaktuseliik, mis on endeemne Brasiilia Bahia osariigi ida- ja põhjaosa caatinga elupaikades, kasvades 300–750 meetri kõrgusel merepinnast. Taim kasvab graniit- ja gneisskaljudel ning kvartsiidipaljanditel, moodustades kohati tihedaid puistuid. Püstised, harunemata silindrilised varred võivad ulatuda 2–4 meetri kõrgusele, läbimõõduga umbes 8 cm ja 20–28 madala ribiga. Varred on kaetud tiheda valge karvaga, mis peidab peaaegu täielikult varre pinna, millest tulenevad ka portugalikeelsed rahvapärased nimed "cabeça-branca" (valge pea) ja "homem-velho" (vanamees). Astlad koosnevad 2–3 kollakast või pruunist nõeljast 2–3 cm pikkusest keskastlast, samas kui külgmised astlad on peened, lühikesed ja karvade sisse peitunud. Öösel avanevad umbes 4 cm pikkused valged kellukjad õied puhkevad külgmisest tsefaaliumist (valge villane õitsemisala), tavaliselt suvel. See on Brasiilia endeem ja ainus teadaolev liik Cactaceae sugukonna perekonnas Espostoopsis.

🌿
32

Guatemala hülstseeme-metskaktus

Hylocereus guatemalensis

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Hylocereus guatemalensis (tänapäeval tuntud ka kui Selenicereus guatemalensis) on Guatemalast, El Salvadorist ja Lõuna-Mehhikost pärinev roniv epifüütne kaktus. Sellel on rohelised, lihakad ja kolmnurksed lehtedeta varred, mis kinnituvad õhujuurte abil puudele ja müüridele ning võivad kasvada üle 5 meetri pikkuseks. Suured valged ja lõhnavad õied avanevad vaid ööseks ja kestavad vaid ühe öö. Vili on erkroosa soomustega mari, millel on magus ja söödav lilla viljaliha.

Lepismium cruciforme
33

Lepismium cruciforme

Lepismium cruciforme

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Lepismium cruciforme, rahvapäraselt tuntud orkaanikaktusena, on silmapaistev epifüütne kaktus, mis pärineb Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Erinevalt tavalistest kõrbekaktustest kasvab ta puude otsas ning tal on pikad, liigestunud varred, mis on sageli kolmekandsed või lapikud. Ereda valguse käes võib lehestik omandada kaunid punakasvioletsed toonid. Ta kannab väikeseid, õrnu õisi piki varre servi, millele järgnevad dekoratiivsed marjasarnased viljad.

Agavekaktus
34

Agavekaktus

Leuchtenbergia principis

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Leuchtenbergia principis, tuntud kui agavekaktus, on ainulaadne kaktuseliik, mis pärineb Mehhiko kesk- ja põhjaosast. See on oma perekonna ainus liik ja paistab silma pikkade kolmnurksete sinihallide tüügaste poolest, mis annavad taimele agaavi välimuse. Tüügaste tippudes on paberjad ja ohutud okkad. Taimel areneb paks sammasjuur ning suvel puhkevad suured kollased lõhnavad õied.

Lehtkaktus
35

Lehtkaktus

Leuenbergeria

Keskmine 💧 6 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Leuenbergeria on väike lehtede ja puulaadsete kaktuste perekond, mis on pärit Kariibi mere piirkonnast, Kesk-Ameerikast ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Erinevalt enamikust kaktustest säilitavad Leuenbergeria liigid tõelised lehed ja arendavad noorena puitunud, koorega kaetud varred, mistõttu esmapilgul näevad nad välja pigem okkalise põõsa kui klassikalise kaktusena. Perekond eraldati laiemast Pereskia rühmast 2012. aastal ja moodustab nüüd omaette alamperekonna Leuenbergerioideae, mida peetakse kaktuslaste (Cactaceae) kõige primitiivsemaks liiniks. Kõige paremini dokumenteeritud liik, Leuenbergeria bleo (rooskaktus), kasvab okkalise põõsa või väikese puuna kuni 8 meetri kõrguseks jõekallastel ja sekundaarmetsades, tootes silmatorkavaid oranže kuni roosasid roosilaadseid õisi, millele järgnevad söödavad kollased viljad. Lehtedel, viljadel ja koorel on pikk traditsiooniline meditsiiniline kasutusajalugu Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias.

Aju kaktus
36

Aju kaktus

Mammillaria elongata 'Cristata'

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Aju kaktus on Mammillaria elongata harjakas vorm, väike kaktus Kesk-Mehhikost. Mutatsioon põhjustab varte kasvamist mööda joont, mitte ühest punktist, ja need voldivad end laineliseks massiks, mis meenutab aju. Varred on kaetud väikeste tärnikujuliste okaste kobaratega, mis on valged, kuldsed või vasevärvi. See jääb väikeseks ja kasvab aeglaselt, mistõttu on see aknalaudadel väga levinud.

Keskmine hooldusega Sukulendid

Meie 52 keskmine sukulendid valik ühendab selle kategooria omadused mõõdukate hooldusvajadusega. Ideaalne põhikogemustega inimestele.

Miks valida Keskmine Sukulendid?

sukulendid ilu ja keskmine raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida tasakaalustatud hoolduspühendumisega. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.