1126 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 31
Avastage 1126 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1126 Keskmised taimed
Kuvatakse 1081–1116 / 1126
Tüüfoonium
Typhonium
Tüüfoonium on enam kui 70 liigiga muguljate võhaliste perekond, mis pärineb troopilisest Aasiast, Mongooliast ja Kirde-Austraaliast. Need puhmikulise kasvuga püsikud kasvatavad pikavarrelistel leherootsudel kolmnurksed, läikivad ja hõlmised kesk- kuni tumerohelised lehed. Suvel ilmuvad võhalistele tüüpilised tumepurpurset või pruuni värvi kõrglehed, mis on sageli ebameeldiva lõhnaga. Talvel jääb taim puhkeolekusse, kaotades oma lehestiku kuni järgmise kevadeni.
Veebanaan
Typhonodorum lindleyanum
Typhonodorum lindleyanum, üldtuntud kui veebanaan, on hiiglaslik monotüüpiline aroid Madagaskarilt, Komooridelt, Sansibarilt, Mauritiuselt ja Ida-Tansaaniast. Mageveesoodest, jõekaldastest ja madalaveelistes laguunides kasvav taim moodustab massiivse noolekujulised igihaljad lehed kuni 1 meetri pikkuseks, luues muljetavaldavaid pseudovarre, mis võivad ulatuda 4 meetri kõrgusele. Kreemjasvalge spaat ja varras ning suured erkollased marjad teevad sellest tõeliselt vaatemängulise eksemplartaime.
Hollandi jalakas
Ulmus × hollandica
Ulmus × hollandica, rahvapäraselt tuntud kui hollandi jalakas, on hariliku jalaka (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus minor) looduslik hübriid, mis tekkis Euroopas piirkondades, kus mõlema vanemliigi levilad kattuvad. Tegemist on kiirekasvulise ja suurekasvulise heitlehise puuga, mida on ajalooliselt massiliselt istutatud Hollandi tänavatele ja kanalite äärde, hinnates selle head taluvust linnatingimustes ning laia ja elegantset võra. Lehed on kuju poolest vanemliikide vahepealsed ning märkamatud punakad õied ilmuvad varakevadel enne lehtimist, neile järgnevad tiibviljad (samarad). See hübriid on tuntud oma rolli poolest 20. sajandi jalakasurma epideemiates, kuigi mõned kloonid on mõõdukalt vastupidavad ja neid valitakse jätkuvalt suurema taluvuse saavutamiseks.
Ameerika jalakas
Ulmus americana
Ameerika jalakas (Ulmus americana) on kiirekasvuline, heitlehine puu jalakate sugukonnast (Ulmaceae), mis on pärit Ida-Põhja-Ameerikast. Puu on tuntud oma iseloomuliku vaasikujulise võra poolest ja võib looduses kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, sama laia võraga. Alates 20. sajandi keskpaigast on seenhaigus Hollandi jalakahaigus hävitanud suure osa Põhja-Ameerika metsikust populatsioonist, kuid haiguskindlaid sorte on sellest ajast alates aretatud. Liik annab varakevadel, enne lehtede puhkemist, väikesed, silmapaistmatud rohekaspunased õied ja sellel on jäme, tumeroheline lehestik, mis sügisel muutub kuldseks.
Väikeselehine jalakas
Ulmus minor
Ulmus minor, tuntud kui väikeselehine jalakas, on majesteetlik lehtpuu, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. Teda eristab tugev kasv, küpsetes eksemplarides sügavalt lõhenenud koor ning vahelduvad lehed, mille alus on selgelt ebasümmeetriline. Ta on võtmetähtsusega liik jõeäärsetel metsaelupaikadel, kuigi tema populatsioonid on viimastel aastakümnetel järsult vähenenud jalakasurma tõttu, mis on laastav seenhaigus.
Amazooni liilia Grandiflora
Urceolina × grandiflora
Amazooni liilia Grandiflora (Urceolina × grandiflora, sünonüüm Eucharis grandiflora) on troopilise päritoluga sibultaim, mis kasvab looduslikult Colombia ja Peruu Andide nõlvadel. See moodustab 3–6 lõhnava, lumivalge nartsissilaadse õiega kobaraid kuni 70 cm kõrgustel elegantsetel vartel. Taime hinnatakse nii toakaunistusena kui ka troopiliste aedade vaatamisväärsusena üle maailma.
Leht-vesipõis
Utricularia foliosa
Leht-vesipõis (Utricularia foliosa) on veeline lihasööja taim sugukonnast Lentibulariaceae, pärit Ameerika ja Aafrika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See hõljub vabalt või on vee all tiikide, soode ja nõrga vooluga jõgede seisvas vees, moodustades tihedaid, peenikestest ja harunenud vartest matte, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Selle niitjad lehed, kuni 30 cm pikad, kannavad väikeseid põiekujulisi püüniseid (utriikuleid), mis imevad sisse ja püüavad mikrokoorikloomi, sääsevastseid ja teisi väikeseid veeselgrootuid. Paljunemisperioodil moodustab see püstise õievarre, mis tõuseb veepinnast kuni 40 cm kõrgusele, näidates mitmeid kollaseid õisi, mis meenutavad väikeseid "lõvilõugu".
Küülikusilm-mustikas
Vaccinium ashei
Küülikusilm-mustikas (Vaccinium ashei) on lehtpõõsas, mis pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosast ning mida hinnatakse erakordse kuuma- ja põuataluvuse poolest. See kannab suvel rohkesti siniseid marju ning pakub sügisel imetlusväärset lehestikku oranžides ja sarlakpunastes toonides.
Aedmustikas
Vaccinium corymbosum
Aedmustikas (Vaccinium corymbosum) on heitlehine, viljakandev põõsas, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast ja kuulub kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda, olles suguluses asaleade ja rododendronitega. See on peamine liik, mida kasvatatakse kaubanduslikult mustikate tootmiseks kogu maailmas. Taimed moodustavad püstiseid puhmaid, mis on 1,8-3,7 m kõrged, rohelise lehestikuga, mis muutub sügisel säravaks punakasoranžiks, kevadel väikeste valgete või roosade kellukakujuliste õitega ja suvel magusate, toitaineterikaste sinakaslillade marjadega.
Harilik mustikas
Vaccinium myrtillus
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv madal heitlehine kääbuspõõsas, mis pärineb Euroopa ja Põhja-Aasia nõmmedelt ja mägimetsadest. See levib maa-aluste risoomide abil, moodustades 10–50 cm kõrgusi tihedaid puhmaid. Kevadel puhkevad väikesed roosakasrohelised õied, millele järgnevad hallika vahakirmega kaetud tumesinised marjad, mis on kõrgelt hinnatud nii kulinaarias kui ka Euroopa rahvameditsiinis.
Mustikas
Vaccinium sp
Vaccinium sp, rahvapäraselt mustikas, on Ericaceae sugukonda kuuluv õitsevate põõsaste perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Need lehtpõõsad või pooligihaljas põõsad kannavad väikseid, magusaid, tumesinist kuni lillat värvi marju, mida hinnatakse kõrgelt nende toiteväärtuse ja maitse poolest. Perekond hõlmab kümneid liike, mis on kohanenud erinevate keskkondadega – alates madalkasvulistest sortidest külmades põhjametsades kuni kõrgkasvuliste kultivarideni parasvöötme piirkondades. Mustikaid hinnatakse antioksüdantiderikaste marjade ja dekoratiivse sügisese lehestiku poolest.
Montgomery veitšia
Veitchia arecina
Montgomery veitšia (Veitchia arecina) on kiirekasvuline troopiline palm, mis pärineb Melaneesia saarestikus asuvatelt Vanuatu saartelt. Sellel on sihvakas üksik tüvi, eristuv heleroheline tüve ülaosa ja lopsakad sulgjad lehed, mistõttu on see troopilistes ja subtroopilistes aedades kõrgelt hinnatud ilutaim.
Paindlikkude lianid
Ventilago
Ventilago on umbes 40 igihaljastaimeliigi perekond, kuhu kuuluvad ronivad liaanid ja roomavad põõsad sugukonnast Rhamnaceae. Pärit troopilisest Lõuna- ja Kagu-Aasiast, Australaasiast, Aafrikast ja Madagaskarilt, kannavad nad väikeseid rohekas-kollaseid kaenlaaluste õisi ning iseloomulikke üheseemnelisi tiibadega seemnikuid. Mõned liigid kujundavad küpsena puutaolise vormi, ulatudes kuni 7 meetri kõrguseks.
Must upujuur
Veratrum nigrum
Veratrum nigrum ehk must upujuur on silmapaistev Euraasia püsik upujuureliste (Melanthiaceae) sugukonnast. Teda kasvatatakse männases asetsevate kurruliste lehtede ja kõrgete suviste õisikute tõttu, mis koosnevad tähekujulistest peaaegu mustadest õitest. Vaatamata nimele ei kuulu ta lumerooside (perekond Helleborus) hulka, vaid kuulub botaaniliselt eraldiseisvasse ja äärmiselt mürgisesse alkaloidirikkasse taimerühma.
Verbena (perekond)
Verbena
Verbena on õistaimeperekond Verbenaceae sugukonnast, mida kasvatatakse laialdaselt aiamaadel ja potitaimedena nii ühe- kui mitmeaastastena. Taimed õitsevad rohkelt lillades, roosades, valgetes ja punastes toonides ning on väga atraktiivsed tolmeldajatele nagu mesilased ja liblikad.
Tungipuuõli puu
Vernicia fordii
Vernicia fordii, rahvapäraselt tuntud kui tungipuuõli puu, on keskmise suurusega lehtpuu, mis on pärit Hiinast. See kuulub piimtaimede sugukonda Euphorbiaceae ning seda on sajandeid kasvatatud seemnete pärast, millest saadakse tungõli — väärtuslik kuivõli, mida kasutatakse värvides, lakkides ja puiduviimistlusainetes. Puu kannab kauneid valgetest kuni roosadeni ulatuvaid õisikuid tumepunase soonetusega hilissügisel kuni varakevadel, enne lehtede ilmumist. Kuigi taim on dekoratiivselt atraktiivne, on kõik selle osad tugevalt mürgised.
Harilik lodjapuu
Viburnum opulus
Viburnum opulus, üldtuntud kui harilik lodjapuu või Euroopa jõhvikamari, on Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias loodusliku levikuga lehtpõõsas. Hilistal kevadel tekitab ta silmatorkavaid lamedaid valgete õite kogumikke, millele järgnevad erkpunased marjad, mis püsivad oksal talveni. Sügava lõiketega vahtralehiste moodi lehed muutuvad sügisel punakaspruuniks, muutes taime nelja-aastaaegse aiakultuuri lemmiküks, kellest on vaimustunud nii aednikud kui ka loodushuvilised.
Viinapuu
Vitis
Vitis, rahvasuus tuntud kui viinapuu, on puittaoline ronimistaimtaim, millel on suur ajalooline ja majanduslik tähtsus. Selle varred, mida nimetatakse võrseteks, kinnituvad tugede külge haaratsite abil. Taim on kuulus marjakobarate poolest, millest valmistatakse veini, lisaks tarbitakse marju värskelt või kuivatatuna. Lehed on suured, sagarjad ja heitlehised, pakkudes pergoolidele sobivat tihedat lehestikku.
Lõhnav viinapuu
Vitis labrusca
Vitis labrusca, tuntud kui lõhnav viinapuu, on jõulise kasvuga heitlehine ronitaim, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. See on paljude armastatud Ameerika viinamarjasortide, eelkõige Concordi viinamarja eellasliik, mida kasutatakse laialdaselt mahlade, želeede ja veinide valmistamiseks. See kiirekasvuline taim ronib köitraagude abil ja võib kasvada 4,5–6 meetri pikkuseks, kandes tumesiniseid kuni musti kobaratesse koondunud marju, millel on iseloomulik muskuseline aroom. Suured kolmehõlmalised lehed värvuvad sügisel kaunitesse toonidesse ning lõhnavad rohekaskollased õied puhkevad kevadel või suve alguses. Vastupidav ja kohanemisvõimeline taim sobib USDA tsoonidesse 5–8, eelistades päikeselist kasvukohta ja hea drenaažiga viljakat mulda.
Harilik viinapuu
Vitis vinifera
Harilik viinapuu (Vitis vinifera) on üks vanimaid inimese poolt kasvatatud taimi, pärinedes Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. Jõuline lehtpuu-roniktaim kannab kuulsaid viinamarjakobara, mida kasutatakse veini valmistamiseks, värskelt söömiseks ja rosinateks. Selle sagarlehed on dekoratiivsed ning pakuvad meeldivat varju pergolatel ja tugiredelitel.
Hiid-vriisea
Vriesea gigantea
Hiid-vriisea (Vriesea gigantea) on Brasiilia Atlandi ranniku vihmametsadest pärinev suur epifüütne bromeelialine. See on kõrgelt hinnatud oma laiade rihmakujuliste lehtede poolest, mida kaunistab keerukas võrkjas muster helerohelistes ja kollakates toonides, meenutades maonahka. Taim moodustab märkimisväärse leheroseti, mille läbimõõt võib ületada 70 cm ning mis täiskasvanuna kasvatab keskelt pika õisikuvarre. Looduses kasvab see puutüvedele ja okstele kinnitununa, saades vett ja toitaineid peamiselt läbi keskse "karika" või "paagi", mille moodustavad üksteisega kattuvad lehealused.
Tulimõõk
Vriesea splendens
Vriesea splendens, rahvapäraselt tuntud kui tulimõõk, on hämmastav troopilisest Trinidadist ja Venezuelast pärit bromeliaad. Ta moodustab dramaatilise, mõõgakujulise punase õisiku, mis võib kesta mitu kuud, muutes ta üheks silmatorkavamaks toataimeks. Tema tumerohelised lehed on kaunistatud horisontaalsete lillakaspruunide triipudega, mis loovad ilusa arhitektuurse vormi isegi ilma õiteta.
Sinine tillandsia
Wallisia cyanea
Wallisia cyanea (endine Tillandsia cyanea), tuntud kui sinine tillandsia või "roosa sulg", on epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori troopilistest vihmametsadest. See moodustab tiheda roseti kitsastest rohtjatest lehtedest, millest kasvab välja lamedat, intensiivselt roosat sulge meenutav õisikukandja. Sellest õisikust ilmuvad mitme kuu jooksul üksteise järel lühiealised lillakassinised õied. See on aeglase kasvuga taim, mis ei vaja mulda ning mida kasvatatakse peamiselt selle suurejoonelise ja kauapüsiva värvilise õisiku tõttu.
Tšakoonia
Warszewiczia
Warszewiczia on igihaljaste troopiliste puude ja põõsaste perekond madaraliste (Rubiaceae) sugukonnas, mis pärineb Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Selle tuntuim ja laialdasemalt kasvatatav liik W. coccinea – tšakoonia ehk mets-jõulutäht – on Trinidadi ja Tobago rahvuslill. Taime hinnatakse tema silmapaistvate õisikute tõttu: pikad püstised tähvad kannavad kümneid väikeseid ja märkamatuid kollaseid õisi, millest igaühe all on üks leekpunane suurenenud tuppleht (kandeleht), mis annab õisikule särava värvuse. See kasvab suure põõsa või väikese puuna, olles kultuuris tavaliselt 4–8 m kõrge (looduses kuni 12 m), suurte läikivate ja nahkjate lehtedega.
Caracase Wigandia
Wigandia urens
Wigandia urens on kiirekasvuline suur põõsas või väike puu, mis on pärit Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Teda hinnatakse tohutu tekstuuriga lehtede pärast, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseks. Kogu taim on kaetud okkjate nõelavate karvadega, mis põhjustavad rasket kontaktdermatiiti, muutes selle üheks ohtlikumaks ilutaimeks käsitsemisel. Suvel moodustab taim silmatorkavaid tumepurpurseid õisikuid valge kuruga, mis meelitavad ligi tolmeldajaid. Ta eelistab täispäikest väljas ning on kord juurdunult kõrge põuakindlusega.
Jaapani rippuba
Wisteria floribunda
Jaapani rippuba on jõuline puitunud ronitaim, mis pärineb Jaapanist. See on tuntud oma pikkade lõhnavate õiekobarate poolest, mis ripuvad kevadel trellidelt ja pergolatelt. Selle varred väänduvad ümber tugede päripäeva, moodustades aja jooksul jämedaid ja keerdunud tüvesid.
Hiina visteria
Wisteria sinensis
Hiina visteria (Wisteria sinensis) on Hiinast pärit jõuline puitunud ronitaim, mis kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse laialdaselt aedades ja pergolatel oma suurejooneliste lõhnavate õiekobarate tõttu, mis võivad ulatuda kuni 30 cm pikkuseks ja on lillakates, sirelilillades ja violetsetes toonides, ilmudes kevadel enne lehtede puhkemist. Kiirekasvuline ja väänduva varrega taim võib pügamata jättes ulatuda kümnete meetriteni, mistõttu on oluline seda suunata tugevatele konstruktsioonidele, nagu pergolad, lehtlad või tugevdatud seinad. Kõik taime osad, eriti seemned ja kaunad, on inimestele, koertele ja kassidele mürgised, põhjustades allaneelamisel iiveldust, oksendamist ja kõhuvalu.
rebassabapalm
Wodyetia
Rebassabapalm (Wodyetia bifurcata) on ainuliigiline palm, mis pärineb Austraaliast, Queenslandi põhjaosast Cape Melville'i poolsaarelt. Selle rahvapärane nimi tuleneb kaarjatest ja sulgjatest lehtedest, mille lehekesed paiknevad ümber leherootsu igas suunas, luues koheva, rebase saba meenutava välimuse. Üksiku, halli ja rõngastatud tüvega palm võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks ning seda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena troopilises ja subtroopilises kliimas üle kogu maailma, olles kõrgelt hinnatud aedades, parkides ja puiesteedel.
Rebasepalm
Wodyetia bifurcata
Wodyetia bifurcata, üldtuntud kui rebasepalm, on silmapaistev ühevarreline palm, mis on pärit Austraalia Queenslandi Cape Melville'i piirkonna vihmametsadest ja avatud puisniitudelt. Selle iseloomulikud kaarduvad lehed, mille lehelehikud kiirguvad kõikidesse suundadesse nagu rebase puhmas saba, teevad sellest ühe dekoratiivsema palmi troopilistes ja subtroopilistes maastikes üle kogu maailma.
Elefantsõrv
Xanthosoma robustum
Elefantsõrv (Xanthosoma robustum) on troopiline võhaline, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Seda hinnatakse oma tohutute kilbikujuliste lehtede poolest, mis on smaragdrohelised ja millel on väga selgelt eristuvad valged leherood. Optimaalsetes tingimustes võib see kasvada kuni 3,6 m kõrguseks, moodustades imposantseid puhmaid nii troopilistes aedades kui ka suurtes toapottides.
Õlghein
Xerochrysum bracteatum
Xerochrysum bracteatum, rahvasuus tuntud kui õlghein või igavesti kestev margarita, on rõõmsameelne Austraalia põlisõis, mida hinnatakse paberjate ja pikalt kestvate õite poolest kollases, oranžis, roosas, punases ja valges toonis. Kuivatamisel säilitavad õied oma kuju ja värvuse aastateks, mistõttu on taim populaarne kuivlilleseadetes kasutamiseks. Põuakindel ja päikesearmastav taim õitseb aiaservadel ja potitaimena minimaalse hooldusega.
Punapuravik
Xerocomellus chrysenteron
Xerocomellus chrysenteron, tuntud ka kui punapuravik, on tavaline söödav seen, mida iseloomustab sametine, pruun kübar, mis küpsedes praguneb, paljastades punaka nahaaluse kihi. Poorid on kollased, muutudes puudutamisel rohekassinisteks, ja jalg on sageli rubiinpunase varjundiga.
Ameerika ksimenia
Ximenia americana
Ximenia americana, tuntud kui ameerika ksimenia või metsaploom, on Olacaceae sugukonda kuuluv poolparasiitne (hemiparasiitne) põõsas või väike puu, mis pärineb Ameerika, Aafrika ja Aasia troopilistest piirkondadest. Selle juured ühenduvad peremeestaime juurtega, et hankida täiendavat vett ja toitaineid. Taimel on okkalised oksad, läikivad rohelised ovaalsed lehed, väikesed valged lõhnavad õied ning munajas kollane või oranž mahlase ja hapuka viljalihaga söödav vili. Taim on kõrgelt hinnatud oma erakordse põua- ja kuumataluvuse poolest, sobides ideaalselt kuiva kliimasse ja vaestele muldadele. Märkus: seemned ja lehed sisaldavad tsüanogeenseid ühendeid ning neid ei tohi toorelt tarbida.
Põhjapalm
Xiphidium caeruleum
Risoomiline mitmeaastane rohttaim Haemodoraceae perekonnast, pärit troopilistest vihmametsadest Lõuna-Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast kuni Kesk-Brasiilia ja Boliiviani. Moodustab tihedaid puhmaid lineaarsetest, helerohelistest ja läikivatest lehtedest, mis on paigutatud lehvikukujuliselt, ulatudes 30 cm kuni 1 m kõrgusele. Kevadel ja suvel toodab õrnu rippuvaid valgeid torukujulisi õisikuid, millele järgnevad viljad, mis valmivad rohelisest oranžiks, punaseks ja mustaks. Seda kasvatatakse ilutaimena varjulistes aedades, peenardes ja pottides ning seda kasutatakse traditsioonilises meditsiinis diureetikumi ja põletikuvastase vahendina.
Harilik sarvjalg
Xylaria
Xylaria, üldtuntud kui sarvjalg või küünlajalg-sarvjalg, on kottseente perekond. Seda iseloomustavad sitked, söetaolised ja püstised viljakehad, mis harunevad sageli nagu hirvesarved. Alguses on tipud kaetud valgete suguta eostega (konidii), mis annavad neile 'kustunud küünla' välimuse, enne kui need valmides täielikult mustaks muutuvad ja sugulisi eoseid tootma hakkavad.
Saagopalm
Zamia
Saagopalm (Zamia) on umbes 80 liigiga palmlehiste perekond, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest, USA kaguosast kuni Lõuna-Ameerikani. Hoolimata jäikade ja sulgjate lehtede rosetist, mis meenutab palmi, ei ole saagopalm palm ega sõnajalg, vaid iidne paljasseemnetaim, mis on suguluses taimedega, mis eksisteerisid juba enne dinosauruseid. See kasvab osaliselt maa-alusest tüvest (kaudeksist) ja moodustab õite asemel käbikujulisi paljunemisorganeid.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.