Jaapani aprikoosipuu (ume): söödav taim

Tõsine bakteriaalne haigus, mis mõjutab luuviljalisi ja tomateid ning mida põhjustavad Pseudomonas syringae või Clavibacter michiganensis. Tekitab vajunud kahjustusi, millest eritub mahl.

Monilioos on seente rühm, mis põhjustab viljapuudel õie- ja võrsepõletikku ning puuviljamädanikku (tuntud ka kui pruunmädanik). See levib kõige rohkem jaheda ja niiske ilmaga, eriti õitsemise ajal. Tunnusteks on pruunistunud ja võrsete külge kleepunud õied, väikesed pruunid laigud viljadel, mis laienevad ja moodustavad ringidena hallikaspruune eospatju, kuivavad võrsetipud ning kortsus „muumiaks” muutunud viljad, mis jäävad sageli puu külge. See kahjustab peamiselt luuviljalisi (virsik, nektariin, aprikoos, ploom, kirsipuu), kuid võib nakatada ka õuna- ja pirnipuid.

Taphrina deformans on seenhaigus, mis kahjustab peamiselt virsiku- ja nektariinipuid (tuntud kui virsiku-keerdlehisus). Seen talvitub okstel ja pungasoomuste vahel ning nakatab noori lehti varakevadise niiske ja jaheda ilmaga. Haiguse tunneb ära paksenenud, kummis, punakaks kuni kollakaks värvunud ja tugevalt keerdunud lehtede järgi. Võrsed võivad deformeeruda ja lehed enneaegselt variseda; ka viljadele võivad tekkida plekid või moonutused. Mõnikord võivad nakatuda ka aprikoosi- ja mandlipuud, kuid seda juhtub harvemini.

Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.