Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3752 taime leitud
Kuvatakse 2917–2952 / 3752
Näärmeline prosoopis
Prosopis glandulosa
Näärmeline prosoopis (Prosopis glandulosa) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv heitlehine puu või põõsas, mis pärineb USA edelaosa ja Mehhiko põhjaosa kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See kasvab 4–9 meetri kõrguseks, omades laia ja harulist võra, lühikest tüve ning okkalisi oksi. Kevadel ja suvel puhkevad puul tihedad, lõhnavad kollakasrohelised õiekobarad, millele järgnevad suve lõpus valmivad piklikud ja lamedad kaunad. Tänu oma sammasjuurele, mis suudab vee otsinguil tungida kümnete meetrite sügavusele, ning võimele siduda õhulämmastikku, on see liik äärmiselt põuataluv ja kõrbepiirkondade ökosüsteemide alustala.
Kruvi-meskiitpuu
Prosopis strombulifera
Liblikõieliste sugukonda kuuluv okas-põõsas, mis pärineb Ameerika aridsetest ja poolaridsetest piirkondadest, ulatudes USA edelaosast kuni Argentina Patagooniani. Tavaliselt kasvab see 15–150 cm kõrguseks, harva kuni 3 meetrini. Taim levib külgjuurte kaudu, mis ajavad uusi võrseid, moodustades tihedaid tihnikuid. Sellel on kahelisulgjad liitlehed, valged okkad ja kollased spiraalsed viljad. Tegemist on halofüüdiga, mis suudab kasvada väga soolastel muldadel ja siduda lämmastikku.
Kuningprotea
Protea cynaroides
Protea cynaroides ehk kuningprotea on igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrika Lääne- ja Lõuna-Kapimaa fynbosi piirkonnast. Seal kasvab ta toitainevaestel, hästi dreenitud liivastel muldadel Vahemere kliimas, mida iseloomustavad kuumad, kuivad suved ning jahedad ja niisked talved. Taimel on perekonna suurim õisik – karikakujuline õisik koosneb tihedalt pakitud siidjatest õitest, mida ümbritsevad suured jäigad kõrglehed. Nende värvus varieerub kreemikasvalgest sügavpunaseni, kusjuures kõige hinnatum on pehme hõberoosa vorm. Õite all on tugevad, nahkjad tumerohelised lehed, mis on kohastunud taluma põuda ja tuult. Aeglasekasvulise ja pikaealisena taastub ta pärast maastikupõlenguid jõuliselt puitunud maa-alusest juurestikust – see omadus on kesksel kohal tema staatuses Lõuna-Aafrika rahvuslillena.
Oleandrilehine protea
Protea neriifolia
Protea neriifolia, tuntud ka kui oleandrilehine protea, on majestiitlik igihaljas põõsas, mis on pärit Lõuna-Aafrikast. Taim on kuulus oma karikakujuliste õisikute poolest, mis koosnevad värvikirevates toonides katteõielehtedest, ulatudes õrnroosakast kuni kreemikani, ning lõppevad eriilmeliste sametiste mustade tippudega. Lehed on kitsad ja nahkjad, meenutades oleandri lehti, millest tuleneb ka taime liigiepiteet.
Harilik käbihein
Prunella vulgaris
Prunella vulgaris, tuntud kui harilik käbihein, on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline püsik, mis pärineb Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Hiliskevadest sügiseni toodab taim tihedaid tähki väikeste torujate õitega, mis on lillades, roosades või valgetes toonides, meelitades ligi mesilasi ja liblikaid. Taim moodustab võsundite abil tihedaid pooligihaljaid vaipu ning on laialdaselt tuntud oma ulatuslike raviomaduste ja söödavuse poolest.
Ploom / Kirss (perekond)
Prunus
Prunus on üks suurimaid ja majanduslikult olulisimaid perekondi roosõieliste sugukonnast (Rosaceae), hõlmates üle 400 puu- ja põõsasliigi, sealhulgas kirsid, ploomid, virsikud, mandlid ja aprikoosid. Põhjapoolkera parasvöötme aladelt pärit lehtpuud on tuntud oma lummava kevadise õitsemise ja söödavate viljade poolest. Nad kasvavad hästi täispäikeses ja hästi läbilaskvates muldades ning taluvad külmi talvi kuni USDA 4. kliimavöötmeni.
Aprikoos
Prunus armeniaca
Aprikoos (Prunus armeniaca) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine viljapuu, mis pärineb Kesk-Aasiast ja Ida-Euroopast. See kannab mahlaseid kuldoranže vilju, mida nauditakse värskelt, kuivatatult või hoidistena. Kevadel, enne lehtede puhkemist, kattub puu valgete ja roosade õitega, mis kuulutavad looduse tärkamist. Seemned sisaldavad amügdaliini, tsüanogeenset glükosiidi, mis võib suurtes kogustes olla mürgine, kuid vili ise on tarbimiseks täiesti ohutu.
Harilik kirsipuu
Prunus avium
Prunus avium, üldtuntud kui harilik kirsipuu, on suur lehtpuu Rosaceae sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kannab kevadel uhkeid valgeid õisi ning suvel magusaid punaseid kirsse, mida kasvatatakse nii dekoratiivse ilu kui ka söödavate viljade pärast.
Haraline ploomipuu
Prunus cerasifera
Haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine ilupuu, mis pärineb Edela-Aasiast ja Balkanilt. Tuntud oma suurejoonelise varakevadise õitsemise poolest enne lehtede puhkemist, toodab see massiliselt väikeseid valgeid kuni heleroosasid lõhnavaid õisi. Paljudel populaarsetel sortidel on silmapaistev purpurne või pronksjas lehestik, mis teeb sellest ühe dekoratiivseima maastikupuu parasvöötme aedades. Samuti kannab see väikeseid söödavaid ploome, mida kasutatakse hoidistes ja želeedes.
Hapu kirsipuu
Prunus cerasus
Hapu kirsipuu (Prunus cerasus) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine viljapuu, mis pärineb Ida-Euroopast ja Edela-Aasiast. See kannab punaseid hapukaid vilju, mis on kõrgelt hinnatud kulinaarias, eriti hoidiste, likööride ja kookide valmistamisel. Kevadel kattub puu lõhnavate valgete õitega, muutes aia tõeliseks vaatamisväärsuseks.
Harilik ploomipuu
Prunus domestica
Harilik ploomipuu (Prunus domestica) on Lääne-Aasiast pärinev heitlehine viljapuu, mida on Euroopas laialdaselt kasvatatud juba antiikajast saadik. See kannab lihakaid ja magusaid ploome, mida tarbitakse värskelt, moosides, kuivatatud ploomidena ja traditsioonilistes liköörides. Kevadel kattub puu enne lehtimist valgete õitega, pakkudes aiale ka dekoratiivset väärtust.
Harilik mandlipuu
Prunus dulcis
Prunus dulcis, tuntud kui harilik mandlipuu, on Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast pärinev heitlehine puu, mida kasvatatakse tänapäeval laialdaselt vahemerelises kliimas selle söödavate seemnete tõttu. See õitseb hilistalvel enne kitsaste lehtede ilmumist kahvaturoosade ja valgete õitega, olles üks esimesi puid, mis igal aastal õitsema puhkeb. Viljapuuaedades või ilupuuna kasvatatuna vajab see hea saagi saamiseks sooja ja kuiva suve ning külma talvist puhkeperioodi. Eksisteerib kaks variatsiooni: magus mandlipuu (var. dulcis), mida hinnatakse söödavate seemnete pärast, ja mõru mandlipuu (var. amara), mille seemned sisaldavad amügdaliini ja on töötlemata kujul mürgised.
Aedploomipuu
Prunus insititia
Aedploomipuu (Prunus insititia) on väike heitlehine puu või põõsas roosõieliste sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Edela-Aasiast. See toodab varakevadel valgeid õisi ja ümaraid vilju, mida tuntakse aedploomidena ning mida kasutatakse traditsiooniliselt moosides, želeedes ja liköörides.
Kirsileeder
Prunus laurocerasus
Prunus laurocerasus, üldtuntud kui kirsileeder, on jõuline, suur igihaljas põõsas või väike puu. Seda hinnatakse laialt tiheda kasvuharjumuse ning läikivate, nahkjate tumeroheliste lehtede tõttu, mis teeb sellest ideaalse valiku privaatsustarade jaoks. Kesksuvel moodustab taim püstiseid ogasid väikeste, lõhnavate valgete õitega, mis meelitavad tolmeldajaid, millele järgnevad väikesed kirsilaadsed viljad, mis küpsedes muutuvad mustaks. Taim on erakordselt vastupidav ning talub hästi linnareostust ja tugevat varju.
Portugali loorberkirsipuu
Prunus lusitanica
Portugali loorberkirsipuu (Prunus lusitanica) on Pürenee poolsaarelt ja Makaroneesia saartelt pärinev igihaljas põõsas või väike puu. Oma läikiva tumerohelise lehestiku, pikkades kobarates asuvate lõhnavate valgete õite ja tumelillade viljadega on see kõrgelt hinnatud regulaaraedades, hekkidena ja pügatuna. Vastupidav ja kohanemisvõimeline taim talub erinevaid muldi, poolvarju ja rannikutingimusi.
Lõhnav kirsipuu
Prunus mahaleb
Lõhnav kirsipuu (Prunus mahaleb) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine puu või põõsas, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See kasvab 2–10 m kõrguseks, hallikaspruuni koore ja nähtavate läätsedega. Väikesed ümarad saagja servaga lehed ilmuvad koos tugevalt lõhnavate valgete õitega, mis on koondunud lühikestesse kobaratesse ja puhkevad kevade keskel. Viljad on väikesed luuviljad, mis muutuvad valmides rohelisest punaseks ja lõpuks mustjaspunaseks. Need on väga mõru maitsega ja värskelt peaaegu söögikõlbmatud, kuid nende röstitud ja jahvatatud seemnetest saadakse mahlepi vürtsi, mida kasutatakse laialdaselt Lähis-Ida ja Ida-Vahemere maade küpsetistes. Liiki kasutatakse ka klassikalise pookealusena kultuurkirsipuudele, hinnates selle vastupidavust ning taluvust kuivade ja lubjarikaste muldade suhtes.
Jaapani aprikoosipuu (ume)
Prunus mume
Väike heitlehine puu roosõieliste sugukonnast, mida hinnatakse kõrgelt selle tugevalt lõhnavate õite tõttu, mis puhkevad raagus okstel talve lõpus, ammu enne lehtede ilmumist. Hiinast pärit ning sajandeid Jaapanis ja Koreas kasvatatud puu kannab hapusid aprikoosisarnaseid vilju, mida kasutatakse toitudes nagu umeboshi ja ume-liköörides.
Harilik toomingas
Prunus padus
Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda kuuluv kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Euroopast ja Aasiast. See võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, omades ümarat võra ja iseloomuliku lõhnaga tumedat koort. Kevadel puhkevad puul pikad lõhnavad valged õiekobarad, millele järgnevad väikesed mõrkjad mustad viljad, mida linnud väga armastavad.
Virsikupuu
Prunus persica
Virsikupuu (Prunus persica) on Hiinast pärit viljapuu, mida kasvatatakse laialdaselt parasvöötme piirkondades üle maailma. See annab mahlaseid ja aromaatseid vilju, millel on kollane või valge viljaliha ja sametine koor. See on üks enim tarbitavaid puuvilju Brasiilias ja kogu maailmas, hinnatud nii maitse kui ka toiteväärtuse poolest.
Jaapani ploomipuu
Prunus salicina
Jaapani ploomipuu (Prunus salicina) on Hiinast pärit väikese kuni keskmise suurusega heitlehine puu, mida kasvatatakse laialdaselt maailma parasvöötme piirkondades. Kevadel, enne lehtede puhkemist, puhkevad sellel õrnad valged õied ning suvel valmivad mahlased kollased, punased või lillad viljad. Seda hinnatakse nii ilu kui ka söödavate ja toitainerikaste viljade poolest.
Hilistoomingas
Prunus serotina
Hilistoomingas (Prunus serotina) on suur ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerikast. See on hinnatud oma lõhnavate kevadiste õite, söödavate tumedate viljade ja väärtusliku puidu poolest. Puu eelistab päikeselist kasvukohta ja talub laia kliimavahemikku Kanadast kuni USA lõunaosani.
Jaapani Kirsiõis
Prunus serrulata
Prunus serrulata, laialdaselt tuntud kui Sakura ehk Jaapani kirsiõis, on võrreldamatu iluga lehtpuu, mis on pärit Jaapanist, Koreast ja Hiinast. Ta on kuulus oma lühiajalise ja rohke õitsemise poolest varakevadel, mil paljad oksad kattuvad tihaste roosa või valge õite kobaratega. Lehestik ilmub pärast õisi ning omandab enne roheliseks muutumist pronksitooni, langevaks sügiseks aga muutub kollaseks või punakaks.
Laukapuu
Prunus spinosa
Laukapuu (Prunus spinosa) on tihe ja okas-lehtpõõsas, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Loode-Aafrikast. Seda hinnatakse väikeste valgete õite pilve tõttu, mis katavad veel raagus oksi varakevadel enne lehtede puhkemist. Hiljem kannab see tumesiniseid ja kootavaid vilju (laukaid), mida kasutatakse kuulsas laukalikööris (pacharán, sloe gin). Selle okkaline kasv ja võsuvorm muudavad selle traditsiooniliseks valikuks elavtara ja elurikkuse aedade jaoks.
Virgiinia toomingas
Prunus virginiana
Prunus virginiana, tuntud kui virgiinia toomingas, on kiirekasvuline, juurevõsudega paljunev heitlehine põõsas või väike puu, mis pärineb peaaegu kõikidest USA osariikidest ja Kanada provintsidest. Hiliskevadel puhkevad sellel pikad, lõhnavad valged õiekobarad, millest arenevad hernesuurused marjad, mis valmivad suve lõpuks punasest peaaegu mustani. Virgiinia toomingat hindavad aednikud selle väärtuse tõttu elustikule ja kevadise õitsemise pärast, ning korilased selle hapuka vilja tõttu, millest valmistatakse traditsiooniliselt želeesid, siirupeid ja veini. Kõik muud taimeosad – koor, lehed, oksad ja seemnekaunad – sisaldavad tsüanogeenseid ühendeid ja on närimisel või närtsimisel mürgised, seega on söödav ainult küps, seemnetest puhastatud viljaliha.
liivnelk
Psammophiliella muralis
Liivnelk (Psammophiliella muralis), varem klassifitseeritud kui Gypsophila muralis, on üheaastane rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast. Liigi kirjeldas juba 1753. aastal Carl von Linné ja nimi muralis ("müüril kasvav") viitab selle eelistusele kuivadele, avatud kasvukohtadele nagu kruusateed, kivimüürid ja liivased pinnad. Taim moodustab tiheda, põõsasja puhma peenikestest, harunenud vartest kitsaste, lineaarse lehtedega ja kasvab tavaliselt 30-40 cm kõrguseks. Suve keskpaigast sügiseni katab puhmast väike, viietine õitepilv roosades toonides, harvem valgetes. Liik on peaaegu täielikult vaba tõsistest kahjuritest, kuid niiskes, halvasti kuivendatud mullas võib kannatada juuremädaniku ja hallituse all.
Valkjas jumikas
Psephellus dealbatus
Valkjas jumikas (Psephellus dealbatus) on Kaukasuse mäestikest pärinev erakordselt külmakindel püsik, mis sobib kasvatamiseks USDA tsoonides 3–9b. Taime iseloomustavad sügavalt lõhestunud hallikasrohelised lehed, mille alumine külg on hõbedaselt viltjas – see annab taimele dekoratiivse välimuse isegi talvel. Suve alguses puhkevad silmapaistvad narmasääreliste kroonlehtedega roosakas-lillad õied, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Eelistab kehva ja hästi vett läbilaskvat mulda; rammusas ja niiskes mullas võib taim lamanduda ning on vastuvõtlik juurekaela mädandile.
Purpurne Võlts-Eranteemum
Pseuderanthemum carruthersii
Pseuderanthemum carruthersii, tuntud ka kui Purpurne Võlts-Eranteemum, on mitmeaastane troopiline põõsas, mis on pärit Vaikse ookeani saartelt. Taim on märkimisväärne oma lopsakate dekoratiivlehtede poolest – ovaalsed lehed on kaetud intensiivsete purpuri-, burgundia- ja metallilise rohelise toonidega. Õied on väikesed, valged roosakate või lillakate kesktega ning paiknevad tippkobudes. Taim sobib suurepäraselt värvikontrasti loomiseks troopikaaiades või silmapaistva fookuspunktina avarates, hästi valgustatud siseruumides.
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis, üldtuntud kui kalmaar-sarvseen, on põnev saprofüütne seen. See tärkab valgest maa-alusest 'munast', moodustades 3–4 tipust ühendatud haruga struktuuri, mis küpsedes eralduvad ja meenutavad kombitsaid. Haarade sisekülg on kaetud haisva pruunikasrohelise gleebaga, mis meelitab ligi kärbseid eoste levitamiseks.
Kollane lõokannus
Pseudofumaria lutea
Pseudofumaria lutea, üldtuntud kui kollane lõokannus, on kompaktne, puhmikut moodustav püsik magunaliste (Papaveraceae) sugukonnast. Pärit Itaalia ja Šveitsi Alpide varjulistest lubjakivipragudest, on see naturaliseerunud vanadel müüridel, sillutistel ja kiviktaimlates üle Euroopa ja Põhja-Ameerika. Selle sõnajalataoline siniroheline lehestik moodustab korrapäraseid mättaid, mille kohal on erkkollased lühikese kannusega õiekobarad, mis õitsevad peaaegu pidevalt hiliskevadest kuni esimeste tugevate öökülmadeni.
Kuldlehis
Pseudolarix amabilis
Kuldlehis (Pseudolarix amabilis) on Ida-Hiinast pärinev heitlehine okaspuu, ainus liik perekonnas Pseudolarix. Erinevalt enamikust okaspuudest langetab ta igal sügisel okkad, mis muutuvad enne varisemist silmapaistvalt kuldkollaseks, mille järgi puu ongi nime saanud. See on aeglase kasvuga ja võib kultuuris kasvada 9–18 m kõrguseks; pehmed heledamad rohelised okkad paiknevad lühivõrsetel kimpudena. Pärisõite asemel arenevad käbid: kevadel väikesed isasõisikud (tolmukäbid) ning püstised munajad emaskäbid, mis valmides muutuvad punakaspruuniks ja lagunevad pärast seemnete valmimist. Teda hinnatakse soolopuu ja bonsai-taimena tema sesoonse ilu ja ebatavalise välimuse tõttu.
Punane rhipsalis
Pseudorhipsalis ramulosa
Pseudorhipsalis ramulosa, tuntud kui punane rhipsalis, on epifüütne kaktus, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika niisketest vihmametsadest, kus ta kasvab puutüvedel ja kaljudel. Selle lamedad lintjad varred ripuvad kaskaadina ja võivad ulatuda mitme meetri pikkuseni, muutudes valguse käes sügavrohelisest rubiinpunaseks. Suvel puhkevad väikesed rohekasvalged õied, millele järgnevad valged või punakad marjad, muutes selle hinnatud dekoratiivtaimeks rippkorvides.
Jaapani noolebambus
Pseudosasa japonica
Jaapani noolebambus (Pseudosasa japonica) on parasvöötme bambuseliik, mis pärineb Jaapanist ja Koreast. See moodustab tihedaid rägastikke püstistest peentest vartest, mis on kaetud pikkade läikivate tumeroheliste lehtedega, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseni. See on üks laialdasemalt kasvatatavaid bambuseliike maailma parasvöötme aedades, mida hinnatakse selle elegantse lehestiku ja erakordse külmakindluse tõttu.
Harilik ebatsuuga
Pseudotsuga menziesii
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on suur, kiirekasvuline igihaljas okaspuu, mis on pärit Põhja-Ameerika lääneosast, ulatudes Kaljumäestikust Vaikse ookeani rannikuni. Vaatamata oma üldnimetusele ei ole see tõeline nulg (Abies), vaid kuulub omaette perekonda Pseudotsuga. Sellel on kooniline, püramiidne kuju pehmete, lamedate, sinakasroheliste kuni tumeroheliste okastega, mis on paigutatud spiraalselt ümber oksa, ja iseloomulikud rippuvad käbid, mille soomuste vahelt ulatuvad välja kolmeharulised, maokeelt meenutavad kandelehed. Oma looduslikus levialas on see maailma kõrgeimate puude seas, ulatudes ajalooliselt üle 90 m; kultiveeritud maastikel kasvab see tavaliselt 12-24 m kõrguseks ja 4-6 m laiuseks. Harilik ebatsuuga on Vaikse ookeani loodeosa puidutööstuse selgroog ja Oregoni osariigi ametlik puu ning selle aromaatne lehestik teeb sellest ühe populaarseima jõulupuu Põhja-Ameerikas.
Maasikaguajaav
Psidium cattleyanum
Maasikaguajaav (Psidium cattleyanum) on viljuv põõsas või väike puu, mis pärineb Brasiiliast ning kuulub mürtliliste (Myrtaceae) sugukonda. Ta kannab väikseid maasika maitsega vilju, mis võivad olla punased või kollased. Tuntud oma vastupidavuse ja kohanemisvõime poolest, kasvab hästi troopilises ja subtroopilises kliimas ning on hinnatud nii söödavate viljade kui ka dekoratiivse välimuse tõttu.
Guaavapuu
Psidium guajava
Guaavapuu (Psidium guajava) on troopiliste puuviljapuude hulka kuuluv taim Myrtaceae sugukonnast, mis pärineb Ameerikast. Seda kasvatatakse laialdaselt oma magusate ja aromaatsete viljade ehk guaavade pärast. Puu on sile koorega, elliptiliste lehtede ja õrnade valgete õitega. Tegemist on vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis võib kasvada mitme meetri kõrguseks ning mida hinnatakse nii viljatootmise kui ka raviomaduste poolest.
Psilocybe angulospora
Psilocybe angulospora
Psilocybe angulospora on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik sugukonnast Hymenogastraceae. Seda iseloomustavad väikesed pruunikad kuni kollakad kübarad, mis muljumisel sageli siniseks värvuvad, viidates psilotsübiini sisaldusele. Liik on märkimisväärne oma nurgeliste (angulaarsete) eoste poolest, mis eristavad seda paljudest teistest selle perekonna liikmetest. Tavaliselt kasvab see puiduhakke, multši või rikkaliku orgaanilise prahi sees parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.