Täielik taimejuhend

Geraanikum-araalia

Polyscias guilfoylei

Polyscias guilfoylei, mida tuntakse laialdaselt geraanikum-araalia või metsiku kohvi nime all, on elegantne troopilise kliima igihaljas põõsas, mis pärineb Vaikse ookeani saartelt. Sellel on liitlehed 7–9 lehelehega, mis on lopsakalt rohelised või kirjud valgete ja kollaste ääristega, andes taimele pitsilise ja dekoratiivse välimuse. See aeglaselt kasvav taim sobib nii toataimes kui ka troopiliste piirkondade välimaastikesse ning premeerib kannatlikkust silmapaistva aastaringselt kauniga lehestikuga.

Kilp-polüstias

Polyscias scutellaria

Kilp-polüstias on kompaktne troopiline põõsas, mis pärineb Vaikse ookeani edelaosa saartelt. Taim on hinnatud oma läikivate, ümarate ja kausikujuliste lehtede poolest, mis kasvavad kimpudena okste tippudes. Siseruumides jääb see suhteliselt kompaktseks ja aeglasekasvuliseks, olles suurepärane valik aktsenttaimeks või bonsai stiilis kasvatamiseks. Looduslikus elupaigas võib see kasvada mitme meetri kõrguseks alustaimestiku põõsaks, kuid potitaimi on kerge kerge kärpimisega väikesena hoida.

Astelsõnajalg

Polystichum

Polystichum on kosmopoliitne ja arvukas igihaljaste sõnajalgade perekond sugukonnast Dryopteridaceae (paelsõnajalalised). Neid tuntakse tavaliselt astelsõnajalgadena nende läikivate ja okkaliste servadega lehtede (frondide) tõttu, mis meenutavad iileksi lehti. Umbes 500 liigiga üle maailma kohaneb see perekond hästi varjuliste keskkondadega ning on hinnatud kui vastupidav ja vähest hooldust vajav dekoratiivtaim nii aedades kui ka potitaimena.

Jõulusõnajalg

Polystichum acrostichoides

Polystichum acrostichoides, tuntud kui jõulusõnajalg, on tugev igihaljas sõnajalg, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast. Selle nahkjad, odakujulised lehikud jäävad kogu talve roheliseks, muutes taime pühadeperioodil eriti silmatorkavaks. Ta kasvab hästi varjulistes metsatukastes ning on hinnatud vähese hooldusvajaduse ja aastaringse dekoratiivväärtuse poolest.

Lääne mõõksõnajalg

Polystichum munitum

Polystichum munitum, rahvapäraselt tuntud kui lääne mõõksõnajalg, on suur igihaljas sõnajalg, mis on pärit Põhja-Ameerika Vaikse ookeani loodeosa parasvöötme vihmametsadest. Selle läikivad, tumerohelised lehed kaarduvad tihedast kesksest kroonist väljapoole ning võivad ulatuda kuni 180 cm pikkuseks. See on üks kõige arvukamaid ja vastupidavamaid sõnajalgasid Vaikse ookeani loodeosa metsades, mida hinnatakse kõrgelt varjulistes aedades ja looduslähedases haljastuses.

Sinine pontedeeria

Pontederia azurea

Sinine pontedeeria (Pontederia azurea, sün. Eichhornia azurea) on Pontederiaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane veetaim, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, sealhulgas Brasiiliast. Erinevalt ujuvast vesihüatsindist juurdub see liik põhjamudas ja kasvatab varred, mis ulatuvad pinnale. Sellel on umbes 10 cm läbimõõduga ümarad, läikivad rohelised lehed ja silmatorkavad sinakaslillad õied kollaste märkidega. See kasvab jõudsalt seisvas või aeglaselt voolavas vees.

Pappel

Populus

Populus on suur perekond, kuhu kuulub umbes 25–57 heitlehist puuliiki pajuliste (Salicaceae) sugukonnast, keda tuntakse üldnimetustega pappel ja haab. Need kiirekasvulised puud pärinevad põhjapoolkeralt (Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast), võivad kasvada 15–50 m kõrguseks ning on tuntud oma värisevate lehtede, varakevadiste tuultolmlevate urbade ja vatisarnaste seemnete poolest. Nad eelistavad täispäikest ning niisket, hästi vett läbilaskvat mulda ning on hinnatud puidu, fütoremediatsiooni, tuulekaitse ja haljastuse poolest.

Palsamipappel

Populus balsamifera

Palsamipappel (Populus balsamifera) on kiirekasvuline lehtpuu, mis on pärit Põhja-Ameerika põhjaosast. Teda iseloomustavad varakevadised lõhnavad, vaiksed pungad ning puu võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks. Seda kasutatakse laialdaselt jõeäärsete alade taastamisel, tuulekaitseribadesekasutamisel ja varjupuuna; ta kasvab hästi külmas kliimas ning on üks Põhja-Ameerika põhjapoolseimaid lehtpuuliike.

Must haab

Populus nigra

Populus nigra, üldtuntud kui must haab, on suur lehtpuu, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See on üks Euroopa maastiku ikoonilisemaid puid, mida tuntakse kiire kasvu, tumeda lõhestunud koore ja elegantse kolmnurkse lehestu poolest, mis tuules õõtsub. Lombardi pappel (P. nigra 'Italica') on laialt tuntud sambajas kultivaar, mida kasutatakse tuulekaitseks ja maastiku kujundamiseks.

Harilik haab

Populus tremula

Harilik haab (Populus tremula) on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Euroopast ja Aasia osadest. See on tuntud oma ümarate hõberoheliste lehtede poolest, mis värisevad ja saisevad ka kõige õrnema tuulekäes tänu lapikutele leherootsudele. Puu võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, sellel on sile hallikasroheline koor, mis vananedes tumeneb ja praguneb. Kevadel, enne lehtimist, ilmuvad pikad hallikad urvad ning sügisel muutub lehestik kuldkollaseks. Haab levib kergesti juurevõsude abil, moodustades sageli tihedaid kloonide rühmi, ning on oluline elupaik putukatele, lindudele ja samblikele.

Ameerika haab

Populus tremuloides

Populus tremuloides, üldtuntud kui Ameerika haab, on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerikast. See on tuntud oma sileda valkjashalli koore ja südajate lehtede poolest, mis tänu lapikutele leherootsudele ka kõige nõrgema tuule käes värelevad ja "värisevad". Puu moodustab ulatuslikke klonaalseid kolooniaid, mis on ühendatud ühtse juurestiku kaudu; mõned neist kolooniatest kuuluvad maailma vanimate ja suurimate elusorganismide hulka. Sügisel värvub puu lehestik kirkalt kuldkollaseks.

Boliivia koliander

Porophyllum ruderale

Samblroos

Portulaca

Portulakk (Portulaca) on sukulentsete õistaimede perekond portulakklaste sugukonnast (Portulacaceae), pärit Lõuna-Ameerikast. Tuntud oma erksate, juveelitoonides õite ja erakordselt hea põuataluvuse poolest, kasvavad nad kuumades ja päikeselistes tingimustes, kus paljud teised taimed hädaldavad. Perekond hõlmab dekoratiivset P. grandiflorat (samblroos) ja söödavat P. oleraceat (harilik portulakk), mida mõlemat kasvatatakse laialdaselt troopilistes ja subtroopilistes aedades üle kogu maailma.

Gilliesi portulak

Portulaca gilliesii

Gilliesi portulak (Portulaca gilliesii) on Lõuna-Ameerikast pärit sukulent, millel on lihakad, siledad ja sageli punakad roomavad varred, mis ulatuvad umbes 30 cm pikkuseni. Suvel puhkevad taimel väikesed purpurpunased õied. See on erakordselt põuataluv taim, mis sobib ideaalselt vähest hooldust vajavatesse aedadesse. Taim sisaldab kaltsiumoksalaati ja on allaneelamisel kergelt mürgine.

Sammaltuuroos

Portulaca grandiflora

Portulaca grandiflora, tuntud ka sammaltuuroosu või roosisammalna, on populaarne üheaastane sukulentne taim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Argentiina, Brasiilia ja Uruguay). See kannab lopsakaid, roosilaadseid õisi punases, roosas, oranžis, kollases, valges ja lillas toonis, mis avanevad ainult otsese päikesevalguse käes. See põuakindel ja vähest hooldust nõudev taim elab hästi kuumas, päikeselises keskkonnas ja vaestes muldades.

Harilik portulak

Portulaca oleracea

Harilik portulak (Portulaca oleracea) on söödav sukulentne maapinnakate, mida leidub üle kogu maailma. Sellel on punakad, lihakad varred, paksud sukulentsed lehed ja väikesed kollased õied, mis avanevad vaid päikesepaisteliste hommikute ajal. Erakordselt vastupidav ja põuakindel taim, mis kasvab hästi vaestel muldadel ja kuumas kliimas.

Kiire suudelus

Portulaca pilosa

Portulaca pilosa, rahvapäraselt tuntud kui kiire suudelus või karvane portulak, on madalkasvuline dekoratiivne sukulent, mis pärineb troopilisest ja subtroopilisest Ameerikast. See kannab rõõmsaid õisi roosa, lilla, valge, punase, kollase ja oranži toonides, mis avanevad täielikus päikesevalguses ning sulguvad hämaruses. Erakordselt kuuma- ja põuakindel taim, mis kasvab jõudsalt vaesel liivasel mullal, kus enamik taimi hädiselt hakkama saab.

Tiibviljakaga portulak

Portulaca umbraticola

Portulaca umbraticola, tuntud ka kui tiibviljakaga portulak või dekoratiivportulak, on kiirekasvuline roomav sukulent. Tema lehed on lihakad ja spaatlikujulised ning erksavärvilised õied omavad ainulaadset omadust: need avanevad täielikult ereda päikesevalguse käes ning sulguvad öösel või pilvistel päevadel. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis sobib ideaalselt vähest hooldust vajavatesse aedadesse, piiridesse ja rippkorvidesse.

Elevandipõõsas

Portulacaria

Portulacaria on väike poolpuitunud sukulentpõõsaste perekond, mis on pärit Lõuna-Aafrikast ja mida esindab peaaegu täielikult selle populaarne liik, mida tavaliselt nimetatakse elevandipõõsaks. Hinnatud oma paksude, läikivate nefriitroheliste lehtede ja punakaspruunide varte poolest, moodustab see kompaktse, vähe hooldust vajava põõsa, mis kasvab hästi eredas valguses ja talub pikki kuivaperioode. Populaarne toataimena, bonsaina ja põuakindla maastikukujunduse valikuna, on elevandipõõsas oma kodumaal tuntud ka oma märkimisväärse võime poolest siduda süsinikku atmosfäärist.

Elevandipõõsas

Portulacaria afra

Portulacaria afra, tuntud ka kui elevandipõõsas või spekboom, on Lõuna-Aafrikast pärit sukulentne põõsas. Sellel on väikesed, lihakad, smaragdrohelist värvi lehed atraktiivsetel punakaspruunidel vartel. Looduslikul kasvualal võib ta kasvada suureks põõsaks või väikeseks puuks, kuid sageli kasutatakse teda bonsaina või toataimena. Ta on tuntud oma erakordse võime poolest siduda õhust süsihappegaasi, muutes ta keskkondlikult oluliseks liigiks.

Kirju elevandipõõsas

Portulacaria afra 'Variegata'

Portulacaria afra 'Variegata' on silmatorkav mahlakas põõsas, mida hinnatakse selle kreemikasroheliste kirju lehestiku tõttu, mis on Lõuna-Aafrika elevandipõõsa kirju mutatsioon. Kompaktne, aeglasekasvuline ja kergesti hooldatav, moodustab see tiheda, jaaditaolise puhma, millel on paksud punakad varred, mis on kaetud väikeste ümarate lehtedega, mis intensiivse valguse käes roosaks muutuvad. Populaarne toataimena, bonsaina või põuakindla hekina, on see ka mahlakate kollektsionääride lemmik oma mitmevärvilise lehestiku tõttu.

Laialehtne penikeel

Potamogeton natans

Potamogeton natans, tuntud ka kui laialehtne penikeel, on mitmeaastane veetaim, mis moodustab ovaalseid, nahkjaid, oliivrohelisi ujuvlehti. Selle veealused lehed on kitsad ja läbipaistvad ning kaovad sageli taime kasvades. See on mageveekogude ökosüsteemide jaoks põhiline liik, pakkudes kaladele varjupaika ja hapnikustades vett.

kollaseõieline maasikas

Potentilla indica

Potentilla indica, tuntud ka kui võltsmaasikas või india maasikas, on mitmeaastane rohttaim, mis meenutab väljanägemiselt tõelist maasikataime. Teda eristab viie kroonlehega kollane õis ning ülespoole suunatud punane, konarlik vili. Kuigi vili on söödav, peetakse seda üldiselt maitsetuks ja vesiseks. Taim levib agressiivselt roomajate (stolonite) abil, muutes selle väga tõhusaks, kuid mõnikord invasiivseks maapinnakatteks.

Kaunis maran

Potentilla pulcherrima

Potentilla pulcherrima, tuntud kui kaunis maran, on Põhja-Ameerikast pärit püsik, mis kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See kasvatab kevadest sügiseni rõõmsaid kollaseid viie kroonlehega õisi ning selle lehtede alumine külg on iseloomulikult hõbedane. Pärast kanda kinnitamist on taim väga külma- ja põuataluv, kasvades looduslikult Kanada ja USA lääneosa kivistel niitudel, alpinfasidel ja avatud metsaaladel.

Roomav maran

Potentilla reptans

Roomav maran (Potentilla reptans) on roosõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav taim, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Selle võsundid juurduvad igas sõlmes, moodustades tihedaid vaipu viieosalistest sõrmjatest lehtedest ja kollastest viie kroonlehega õitest, mis puhkevad juunist septembrini. See sobib nii dekoratiivseks pinnakatteks kui ka püsivaks umbrohuks muruplatsidel.

Nõelköis

Pothos

Nõelköis on üks maailma populaarsemaid ja vähenõudlikumaid toataimi, mida hinnatakse selle rippuvate vääte ja südamekujuliste, sageli kirjude lehtede poolest. Igapäevaselt viitab nimi "pothos" peaaegu alati liigile Epipremnum aureum (kuld-nõelköis), mis on Saalomoni saartelt pärinev kiirekasvuline troopiline ronitaim. Nimi jäi külge vanast klassifikatsioonist: taime kirjeldati esmakordselt 1880. aastal kui Pothos aureus ja isegi pärast seda, kui botaanikud liigutasid selle 1964. aastal perekonda Epipremnum, ei kadunud rahvapärane nimi kuhugi. See talub vähest valgust, ebaregulaarset kastmist ja üldist hooletusse jätmist paremini kui peaaegu ükski teine toataim, olles lemmikuks nii algajatele kui ka kontoritesse.

Abiu-pouteria

Pouteria caimito

Abiu-pouteria (Pouteria caimito) on troopiline igihaljas viljapuu sapotillepuuliste (Sapotaceae) sugukonnast, mis pärineb Peruu ja Brasiilia Amazonase piirkonnast. Kultiveerituna kasvab see 4–10 meetri kõrguseks, omades tihedat võra ja tumerohelisi lehti. Detsembrist jaanuarini puhkevad lõhnavad valkjaskollased õied, millele järgnevad siledad ovaalsed viljad, mis valmides muutuvad kuldkollaseks. Viljaliha on läbipaistev, pudingulaadse konsistentsiga ja magusa karamellise maitsega; toored viljad sisaldavad ärritavat lateksit, mis valmides kaob.

Premna

Premna

Premna on troopiliste põõsaste ja väikeste puude perekond sugukonnast Lamiaceae, mis on pärit Aasiast, Aafrikast ja Ookeaaniast. Aasias on see eriti hinnatud – eelkõige liigid P. microphylla ja P. serratifolia – bonsai-taimena ja hekipõõsana, mida väärtustatakse tiheda lehestiku ja kiire kasvutempo tõttu.

Priimula

Primula

Priimula (Primula) on umbes 500 liigiga õistaimeperekond sugukonnast Primulaceae. Tuntud varakevadiste õite poolest, moodustavad need taimed basaallehestikust rosetid ning kannavad erksat värvi õisi – kollaseid, punaseid, lillasid, valgeid ja roosasid. Priimulad eelistavad jahedaid, osaliselt varjulisi kasvukohti ning on armastatud maalähedaste aedade ja toataimede hulgas.

Õrn priimula

Primula malacoides

Õrn priimula (Primula malacoides) on õrn igihaljas püsik, mis pärineb Himaalajast, Assamist, Myanmarist ja Hiinast. See moodustab heleroheliste karvaste lehtede puhma, mille kohal kõrguvad peened varred, kandes varakevadel korrustena asetsevaid väikeseid lillasid, roosasid, punaseid või valgeid õisi. See on populaarne õitsev potitaim ja sobib hästi jahedatesse kasvuhoonetesse.

Mürk-priimula

Primula obconica

Primula obconica, tuntud ka kui mürk-priimula või saksa priimula, on võluv õitev toataim, mis pärineb Hiinast. See moodustab õisikuid õrnades roosa, punase, lilla, sinise ja valge toonides, õitsedes tavaliselt kevadel. Vaatamata oma ilule sisaldab taim primiini — looduslikku allergeeni, mis võib kontakti korral põhjustada nahaärritust, mistõttu on taimele antud hüüdnimi mürk-priimula. Taim eelistab jahedaid ja eredalt kaudselt valgustatud tingimusi, muutes selle suurepäraseks aknalähedase aia taimeks külmemal aastaajal.

Harilik nurmenukk

Primula vulgaris

Primula vulgaris, harilik nurmenukk, on madalakasvuline rohttaimne püsik, mis on pärit Lääne- ja Lõuna-Euroopast. See moodustab kortsuliste, tumeroheliste lehtede roseti ja toodab üksikuid, kahvatukollaseid õisi sügavama kollase südamikuga, olles ühed varasematest õitsejatest hilistalvel ja varakevadel.

Palderjanjas priimulapiima

Primula x polyantha

Primula x polyantha, tuntud ka palderjanjas priimulapiimana, on võluv Euroopa päritolu hübriid, mis on saadud nurmenuku (Primula veris) ja harilik priimula (Primula vulgaris) ristamisel. Ta moodustab kevadel erksa värvusega õiekobaraid, muutes ta lemmikuks aiaäärtes, konteinerites ja jahedates siseruumide väljapanekutes. Sajandeid aretatud taim on toodud turule erakordselt laias värvivalikus, sealhulgas punane, oranž, roosa, valge, kreemjas, kollane ja lilla.

Primuliina

Primulina dryas

Primulina dryas (tuntud ka kui Chirita sinensis) on gesneerialiste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Hongkongist ja Lõuna-Hiinast. See kasvab varjulistel lubjakivikaljudel, moodustades sametiste igihaljaste lehtedega kompaktseid rosette, millel on sageli hõbedased leherood. Suvel ja sügisel puhkevad valged torujad õied, millel on lillad hõlmad ja kollased märgised.

Fidži viirupalmik

Pritchardia pacifica

Pritchardia pacifica, mida tuntakse tavaliselt Fidži viirupalmiku või Vaikse ookeani viirupalmikuna, on majesteetlik troopilise kliimaga palm, mis on pärit Vaikse ookeani saartelt – Fidžist ja Tongast. Sellel palmil on muljetavaldavad lehvikukujulised lehed, mille läbimõõt ulatub kuni 1,8 meetrini, muutes selle üheks silmatorkavaimaks palmiliigiks maailmas. Ajalooliselt kasutasid Fidži pealikud selle lehti tseremoniaalsete lehvikutena, mis andis taimele sügava kultuurilise ja kuningliku tähenduse.

Roomav pelioonika

Procris repens

Roomav pelioonika (Procris repens, varem tuntud kui Pellionia repens või Elatostema repens) on nõgeseliste sugukonda kuuluv väike rohtne ronitaim, mis pärineb Lõuna-Hiina ja Kagu-Aasia troopilistest metsadest. See kasvab maapinna lähedal, ulatudes umbes 15 cm kõrgusele ja levides kuni 60 cm laiusele, omades punakaid siksakilisi varsi. Selle asümmeetrilised ja lainelised lehed meenutavad arbuusikoort, olles hallikasrohelistes ja hõbedastes toonides ning servadega, mis varieeruvad pronksist kuni lillakaspruunini, tumenedes taime vananedes veelgi. Seda kasutatakse laialdaselt toataimena, terraariumides, rippkorvides ja vertikaalaedades.