Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3752 taime leitud
Kuvatakse 2953–2988 / 3752
Vihksõnajalg
Psilotum nudum
Psilotum nudum, üldtuntud kui vihksõnajalg, on üks Maa primitiivsemaid soontaimi, mille sugupuu ulatub üle 400 miljoni aasta tagasi. Pärisjuured ja -lehed puuduvad ning taim neelab vett ja toitaineid risoomi ning fotosünteesivate roheliste varrete kaudu. Pärit pantroopikalistest piirkondadest, kasvab looduslikult kivipragudes ja epiüüdina.
Psühhootria
Psychotria
Psühhootria (Psychotria) on üks maailma suurimaid õistaimede perekondi, mis kuulub madaraliste (Rubiaceae) sugukonda (kohvipuu sugukond) ning hõlmab üle 1600 liigi troopilistes ja subtroopilistes piirkondades igal mandril. Tuntud ka kui metsik kohv, on need taimed igihaljad põõsad või väikesed alustaimestiku puud, millel on vastakuti asetsevad läikivad lehed, väikesed torujad valkjad kuni rohekad õied ning mahlakad luuviljad, mis valmivad erepunaseks või sügavlillaks. Perekond on ökoloogiliselt oluline — pakkudes nektarit tolmeldajatele ja vilju lindudele — ning etnobotaaniliselt tähendusrikas, kuna arvukaid liike kasutatakse rahvameditsiinis Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Teatud liigid, eriti Psychotria viridis, toodavad alkaloidi dimetüültriptamiini (DMT), muutes selle perekonna ainulaadselt oluliseks etnofarmakoloogias ja põlisrahvaste vaimsetes praktikates.
Kuumad Huuled
Psychotria elata
Psychotria elata, tuntud ka kui Kuumad Huuled või Harloti Huuled, on troopilise vihmametsa põõsas, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Selle kõige silmatorkavam tunnus on erkpunased, inimhuultekujulised kattelehekesed, mis ilmuvad enne väikeste valge-kollaste õite avanemist. Taim kasvab Mehhiko, Costa Rica, Panama, Colombia ja Ecuadori troopiliste metsade allkorruse põõsana ning on muutunud ohustatud liigiks oma looduslikul levilal toimuva metsaraie tõttu.
Harilik sõnajalg
Pteridium aquilinum
Pteridium aquilinum, tuntud ka kui harilik sõnajalg või kotkassõnajalg, on üks levinuimaid taimi maakeral – teda leidub kõikidel mandritel peale Antarktika. See lehtiv sõnajalg moodustab suuri, kolmnurkseid lehti, mis ulatuvad kuni 120 cm kõrguseks, ning levib agressiivselt maa-aluste risoomide kaudu. Kuigi teda on ajalooliselt kasutatud ravimtaimena ja tarbeotstarvetel, on ta regulaarsel tarbimisel kantserogeenne ning mürgine kariloomadele.
Pärljalg
Pteris
Pärljalg (Pteris) on umbes 300 sõnajalaliigiga perekond pärljalaliste (Pteridaceae) sugukonnast, mis on levinud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle kogu maailma. Rahvapäraselt tuntud kui pärljalad, paistavad nad silma oma pikkade ja kaarduvate lehtedega, mis on sageli valge- või hõbedakirjud. Nad kohanevad hästi varjuliste ja niiskete keskkondadega, olles väga populaarsed toataimed. Nad paljunevad lehekeste servades asuvate eoste abil ega õitse. Neid peetakse mittetoksilisteks inimestele, kassidele ja koertele.
Kreeta pidurik-sõnajalg
Pteris cretica
Pteris cretica, üldtuntud kui Kreeta pidurik-sõnajalg, on elegantne igihaljas sõnajalg, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Oma graatsiliste, sulgjate lehestike tõttu, mis võivad kaunist kirjusust näidata, on sellest saanud populaarne toataim, mida hinnatakse õrna välimuse ja õhupuhastusomaduste poolest. See aeglaselt kasvav sõnajalg õitseb niisketes, varjulistes keskkondades ning sobib hästi terraariumidesse, vannitubadesse ja toataimekogu.
Hõbe-tiibsõnajalg
Pteris ensiformis
Hõbe-tiibsõnajalg (Pteris ensiformis) on kompaktne dekoratiivne sõnajalg Pteridaceae perekonnast, pärit Kagu-Aasiast ja Austraaliast. See paistab silma oma peenete, kaarduvate lehtedega, millel on hõbedane kesknärv, mis kontrastib tumerohelisega, andes taimele õrna pitsilise välimuse. Kultivar 'Evergemiensis' on kõige populaarsem toataimena ja kasvab umbes 30–60 cm kõrguseks.
Hiina pidurõõgas
Pteris vittata
Pteris vittata, üldtuntud kui hiina pidurõõgas, on vastupidav sõnajalg, mis on pärit Aasia, Aafrika ja Euroopa troopikast ning subtroopilistest piirkondadest. Taim moodustab graatsilisi, kaarjaid lehti kitsaste lehekestega, mis on paigutatud pealehele redelitaoliselt. Sellel sõnajalgal on taimemaailmas erakordne eristus: ta on esimene looduslikult avastatud arseeni hüperakumulaator, mis on võimeline koguma kuni 22 630 mg arseeni kilogrammi kuivaine kohta saastunud pinnasest — muutes ta ülemaailmsetes fütoremediatsiooniprojektides väga hinnatud vahendiks.
Kaukaasia tiibpähkel
Pterocarya fraxinifolia
Kaukaasia tiibpähkel (Pterocarya fraxinifolia) on majesteetlik ja väga kiirekasvuline metsapuu, mis pärineb Kaukaasia ja Põhja-Iraani jõeäärsetest metsadest. See võib kasvada 25–30 meetri kõrguseks ja 20 meetri laiuseks, arendades võimsa, sügavalt lõhenenud koorega tüve ja laia, laiuva võra. Selle heitlehine, tumeroheline ja läikiv lehestik koosneb suurtest sulgjatest lehtedest, mis võivad olla üle 60 cm pikkused, meenutades saare lehti. Kevadel tekivad puul pikad ja rippuvad rohekad urvad, mis on väga dekoratiivsed, ning suvel järgnevad neile kuni 60 cm pikkused tiibviljade kobarad. See puu sobib ideaalselt suurtesse aedadesse, parkidesse ja veekogude äärde, kus selle juurevõsud aitavad kaldaid kindlustada.
Pruun kiiverkäpp
Pterostylis pedunculata
Pterostylis pedunculata ehk pruun kiiverkäpp on väike maapealne orhidee, mis on endeemne Kagu-Austraalias. Maa-alusest mugulast kasvatab ta varrega lehtede roseti ja üheainsa kiivrikujulise õie, mis on alusel valge ja roheline ning kiivri ehk galea osas värvunud sügavpunakaspruuniks kuni kastanpruuniks. See on talvel kasvav ja kolooniaid moodustav metsade ja metsamaade orhidee, mis kasvab mõnikord isegi puusõnajalgade kiulistel tüvedel.
Sulgjas lehviksammal
Ptilium crista-castrensis
Ptilium crista-castrensis, üldtuntud kui sulgjas lehviksammal, on erakordselt kaunis pleurokarpne sammal. Selle harud on tihedad, sümmeetrilised ja sulgjad, meenutades linnusulgi või keskaegsete kiivrite ehteid. Hele- kuni kuldroheline sammal moodustab pehmeid ja laiu vaipu okasmetsade maapinnal ja pehkinud puidul boreaalsetes piirkondades.
Roosa Mulla Mulla
Ptilotus exaltatus
Ptilotus exaltatus on jäik, rohtne kuni poolpuitunud üheaastane või lühiealine püsik rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonnast, pärit Austraalia paljudest kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See kasvatab munakujulisi kuni piklikke lehti pikkusega kuni 125 mm ja silmatorkavaid koonilisi õisikuid, pikkusega kuni 150 mm, roosades kuni lillades toonides, millest tulenevad ka selle üldnimed "mulla mulla" ja "talle saba". See on kiirekasvuline, õitsedes sageli juba nädalate jooksul pärast seemnest idanemist, kuid kasvatajate seas on sellel maine kui lühiealisel ja mitte täielikult usaldusväärsel taimel väljaspool oma looduslikku kuiva kliimat.
Macarthuri tiibpalm
Ptychosperma macarthurii
Macarthuri tiibpalm (Ptychosperma macarthurii) on Põhja-Austraaliast ja Uus-Guineast pärinev puhmikuline, mitmetüveline palm. Sellel on peened rõngastatud varred, mida kroonivad tumerohelised kaarjad sulgjad lehed, moodustades tiheda ja graatsilise puhmiku. Hinnatud oma kohanemisvõime poolest, talub see palm mitmesuguseid muldi, kasvab hästi nii troopilistes aedades kui ka siseruumides valgetes tubades ning on märkimisväärselt vastupidav kahjuritele, haigustele ja isegi letaalsele kollatõvele, mis ohustab paljusid teisi palmiliike.
Pikalehine kopsurohi
Pulmonaria longifolia
Pulmonaria longifolia, tavaliselt tuntud kui pikalehine kopsurohi, on madalakasvuline pooligihaljas metsa-püsik, mis pärineb Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Portugalist ja Hispaaniast. Selle pikad, kitsad tumerohelised lehed on tihedalt kaetud hõbevalgete tähnidega, moodustades tekstuurse lehestiku puhmaid juba ammu enne ja pärast õitsemisperioodi. Kevadel avanevad roosadest pungadest tihedad lehterjate õite kobarad, mis muutuvad küpsedes sügavsiniseks, andes igale varrele kahevärvilise ilme. Aeglaselt leviv ja varjulembene taim eelistab jahedaid ja niiskeid metsaalasid, sobides hästi peenraääristesse ja varjulistele nõlvadele.
Suhkur-kopsurohi
Pulmonaria saccharata
Pulmonaria saccharata, tuntud kui suhkur-kopsurohi, on madalakasvuline pooligihaljas püsik, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia metsadest. Selle süstjad tumerohelised lehed on kaetud tihedate hõbevalgete tähnidega, moodustades tekstuurse pinnakatte isegi siis, kui taim ei õitse. Varakevadel puhkevad kobaratesse koondunud lehterjad õied, mis on algul roosad ja muutuvad hiljem kirkalt siniseks, luues samal varrel kahevärvilise vaatepildi. Roomavate risoomide abil aeglaselt leviv taim eelistab jahedat ja niisket varjulist kasvukohta metsa- ja varjuaias.
ida-unenõu
Pulsatilla patens
Pulsatilla patens, rahvapäraselt tuntud kui ida-unenõu, on vastupidav mitmeaastane rohttaim, mis on pärit Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast. Ta on kuulus selle poolest, et õitseb ühe esimesena varakevadel, tõustes sageli läbi lume. Taimele on iseloomulikud kellukakujulised, siidiselt karvased lillad õied ning sügavalt lõigatud, sulgjad lehed. Pärast õite närbumist asenduvad need dekoratiivsete, pluumjate seemispeadega, mis kaunistavad taime veel mitu nädalat.
Kevadine karukell
Pulsatilla vernalis
Kevadine karukell (Pulsatilla vernalis) on madalakasvuline tulikaliste sugukonda kuuluv alpiinne püsik, mis pärineb Euroopa mäginiitudelt ja kivistelt nõlvadelt Püreneedest Skandinaavia ja Balkanini. See on üks esimesi õitsejaid, tungides varakevadel sageli läbi viimaste sulavate lumelaikude. Iga norgus kellukjas õis on kaetud siidiste hõbedaste karvadega ning avanedes paljastuvad kuus kroonlehetaolist valget kuni helelillat tupplehte, mille väliskülg on lillaka varjundiga ja mis ümbritsevad kuldsete tolmukate kogumit. Pärast õitsemist moodustuvad taimel sulekeradega sarnanevad viljad ning peenelt jagunenud sõnajalataoline lehestik, mis püsib suve läbi ja sureb sügisel tagasi.
Padiliudik
Pulvinula
Pulvinula on väikeste karikakujuliste seente perekond sugukonnast Pyronemataceae. Neid seeni iseloomustavad tavaliselt erkoranžid kuni punakad apoteetsiumid (viljakehad) ning eelistus kasvada põlenud pinnasel või sammalde vahel. Detailid on mikroskoopilised, mistõttu on nende padjakujulise vormi imetlemiseks sageli vaja suurendusklaasi.
Granaatõun
Punica granatum
Punica granatum, üldtuntud kui granaatõun, on viljav lehtpõõsas või väike puu, mis pärineb Iraanist Põhja-Indiasse ulatuvast piirkonnast. Seda on kasvatatud aastatuhandeid ning see on hinnatud oma juveelitaoliste punaste seemnekatete, dekoratiivsete sarlakpunaste õite ja sügava kultuurilise sümboolika poolest. 3–5 meetrit kõrgeks kasvav taim on kodunenud kuumas ja kuivas kliimas, täissäraga päikese ning hästi läbilaskvava mullaga.
Kääbusgranaatõun
Punica granatum 'Nana'
Punica granatum 'Nana' on kompaktne, dekoratiivne granaatõuna sort, mida hinnatakse selle läikiva, peene tekstuuriga lehestiku, erksate oranžikaspunaste trompetikujuliste õite ja miniatuursete viljade poolest. See kääbusvorm, mis on pärit Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast, kus kasvab ka vanemliik, ei ületa harva 1,5 m kõrgust ja sobib võrdselt hästi konteineritesse, peenardesse või õitsva bonsaina. Selle sõlmeline, väänduv tüvi arendab vanusega iseloomu, muutes selle bonsai-entusiastide lemmikuks.
Puya
Puya
Puya on umbes 200–225 liigist koosnev maapealsete bromeelialiste perekond, mis on pärit Andide jahedatelt ja kuivadelt nõlvadelt Tšiilis, Peruus, Boliivias ja Argentinas. Erinevalt enamikust bromeelialistest kasvavad Puya liigid juurdunult pinnasesse, mitte epifüütidena, moodustades jäiku, ogalisi hõbehallide lehtede rosette. Paljud on monokarpsed: nad annavad oma eluea jooksul vaid ühe korra suurejoonelise õisiku, mis on mõnikord mitu meetrit kõrge, enne kui rosett sureb ja jätab maha tütartaimed.
Kraspedia
Pycnosorus globosus
Kraspedia (Pycnosorus globosus) on korvitsaliste sugukonda kuuluv rohtne püsik, mis pärineb Kagu-Austraalia (Uus-Lõuna-Wales, Queensland, Lõuna-Austraalia, Victoria) rohumaadelt ja ajutistelt märgaladelt. Taim on tuntud oma kerajate ja kompaktsete erekollaste õisikute poolest, mis asuvad pikkadel jäikadel vartel (kõrgus 90–120 cm) hõbehalli igihalja lehestiku kohal. See on kõrgelt hinnatud nii lõikelillena kui ka kuivseadetes ning taastub looduslikus elupaigas kergesti seemnetest, eriti pärast maastikupõlenguid.
Oranžpunane hunditubakas
Pylosella aurantiaca
Oranžpunane hunditubakas (Pilosella aurantiaca, sün. Hieracium aurantiacum) on madal korvõieliste sugukonda kuuluv püsik, mis pärineb Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa mäginiitudelt. See moodustab piklikest, kergelt karvastest hallikasrohelistest lehtedest koosneva maapinnapealse roseti ning kasvatab kevadel ja suvel ühe või mitu karvast vart, mille otsas on silmapaistvad tulioranžid kuni telliskivipunased õisikud. Taim levib nii maapealsete võsundite (stolonid) kui ka roomavate risoomide abil, tänu millele moodustab kiiresti tihedaid vaipu – Põhja-Ameerikas ja mitmel pool väljaspool oma looduslikku leviala peetakse seda seetõttu agressiivseks invasiivseks liigiks, mis tõrjub niitudelt ja karjamaadelt välja kohaliku taimestiku.
Harilik tuliastel
Pyracantha coccinea
Harilik tuliastel (Pyracantha coccinea) on astlaline, laialeheline pooligihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Ees-Aasiast. Seda hinnatakse hiliskevadel puhkevate tihedate valgete õiekobarate ning rikkaliku säravate oranžikaspunaste marjade poolest, mis püsivad põõsal läbi talve, pakkudes lindudele olulist toitu. Taim moodustab tänu teravatele asteldele tihedaid ja läbimatuid tihnikuid, mistõttu sobib see suurepäraselt kaitsehekiks või turvapiirdeks.
Söe-tuliliud
Pyronema omphalodes
Pyronema omphalodes, tuntud ka kui söe-tuliliud, on pürofiilne kottseen. See ilmub tavaliselt erkoranžide kuni lõheroosade padjakujuliste kogumikena hiljuti põlenud pinnasel või steriliseeritud substraatidel. Tegemist on pioneerliigiga, mis vohab tulekahju järgselt tekkinud aluselises ja toitainerikkas keskkonnas, ilmudes sageli vaid nädalaid pärast põlengut.
Leekronitaim
Pyrostegia
Leekronitaim (Pyrostegia venusta) on jõulise kasvuga ronitaim bignoonialiste (Bignoniaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Brasiiliast, Boliiviast, Paraguayst ja Kirde-Argentinast. Kultuuris on see peaaegu monotüüpne perekond, mida esindab peamiselt liik Pyrostegia venusta. Taim on tuntud oma oranžide torujate õite poolest, mis katavad taime suurte kobaratega talvel ja varakevadel. Selle harunenud köitraod haakuvad kergesti piirete, müüride ja lehtlate külge, muutes selle suurepäraseks valikuks suurte vertikaalsete pindade kiireks katmiseks.
Leekköis
Pyrostegia venusta
Pyrostegia venusta, üldtuntud kui leekköis või oranž trompetköis, on silmapaistev Brasiilia päritolu ronimistaimede esindaja, mida tuntakse talvel ja sügisel lopsakalt lantsetavatele erknaranžidele torukujulistele õitele. Bignoniaceae sugukonda kuuluv taim on üks kaunimaid köislilli troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Harilik pirnipuu
Pyrus
Perekond pirnipuu (Pyrus) kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda ja hõlmab kogu maailmas kasvatatavaid pirnipuid. Harilik pirnipuu (Pyrus communis) on kõige laialdasemalt viljeldav liik, mis annab tuntud magusaid ja mahlaseid vilju, mida tarbitakse värskelt, küpsetatult või hoidistena. Need on heitlehised puud, mis õitsevad kevadel enne lehtimist kaunite valgete õitega, kaunistades aedu ja viljapuuaedu. Euroopast ja Lääne-Aasiast pärinevaid pirnipuid on kasvatatud üle 5000 aasta ning need on osa paljude tsivilisatsioonide kulinaarsest ja kultuuriloost.
Callery pirn
Pyrus calleryana
Pyrus calleryana, tuntud Callery pirnina, on lehtpuu, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist. Ta on kuulus oma rikkaliku valge õitsemise poolest varakevadel ning läikivate roheliste lehtede poolest, mis muutuvad sügisel erksateks punasteks, oranzideks ja lillakasvioletseteks toonideks. Kuigi see puu on maastikukujunduses populaarne kiire kasvu ja sümmeetrilise kuju tõttu, peetakse seda paljudes piirkondades üha enam invasiivseks liigiks, kuna see levib kiiresti ja tõrjub välja kohalikku taimestikku. Õied on tuntud ka oma iseloomuliku, tihti terava lõhna poolest.
Euroopa pirn
Pyrus communis
Pyrus communis, euroopa pirn, on üks vanimaid inimese poolt kasvatatud viljapuid, mis pärineb Euroopa ja Lääne-Aasia parasvöötme piirkondadest. See kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda ning on tuntud mõnede maailma armastavamate viljasortide poolest — sealhulgas Bartlett (Williams), Bosc, Anjou ja Conference. Lehtpuu, mis võib ulatuda kuni 12 meetri kõrguseks, puhkeb igal kevadel kaunite valgete õitega enne lehestumist ning kannab magusaid, mahlaseid vilju hilissuvel ja varasügise.
Nashi-pirnipuu
Pyrus pyrifolia
Pyrus pyrifolia ehk nashi-pirnipuu on heitlehine viljapuu, mis pärineb Ida-Aasiast (Hiinast, Jaapanist ja Koreast) ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Puu kasvab 7–15 meetri kõrguseks, sellel on ümar võra, läikivad saagjaservalised lehed ja lõhnavad viie kroonlehega valged õied, mis puhkevad varakevadel enne lehtimist. Erinevalt Euroopa pirnisortide pehmest ja võisest tekstuurist on nashi vili ümar, krõmpsuv ja mahlane, kuldse või kareda koorega ning magusa, kergelt lillelise maitsega. Seda kasvatatakse laialdaselt Jaapanis, Hiinas ja Koreas ning üha enam koduaedades üle maailma. Puu vajab talvist külmaperioodi puhkeoleku lõpetamiseks ja viljumiseks.
Tamm
Quercus
Quercus on umbes 500 tammeliigist koosnev perekond, mis on põhjapoolkeral laialt levinud — Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Need majesteetlikud, aeglaselt kasvavad puud on maailma ökoloogiliselt olulisimate seas — üks täiskasvanud tamm suudab toita üle 500 putuka-, linnu- ja imetajaliigi. Tammed kannavad ikoonilisi tammetõrusid ning võivad elada sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Valge tamm
Quercus alba
Valge tamm (Quercus alba) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev suur heitlehine puu, mida hinnatakse selle ümara võra, kareda helehalli koore ja hõlmiste lehtede poolest, mis värvuvad sügisel sügavpunaseks. See võib elada sajandeid ja kasvada 24–30 meetri kõrguseks, olles lehtmetsade võtmeliik ja hinnatud varjupuu suurtel maastikel.
Sarlakpunane tamm
Quercus coccinea
Sarlakpunane tamm on majesteetlik lehtpuu, mis pärineb USA idaosast ning on tuntud oma vapustava sarlakpunase sügisvärvuse poolest. Fagaceae sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, moodustades laia, ümarajoonelise võra. Ta eelistab happelisi, liivakaid ja hästi läbilaskvaid muldi ning on pärast juurdumist väga põuakindel.
Lõunapoolne punane tamm
Quercus falcata
Lõunapoolne punane tamm on suur ja uhke lehtpuu, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosast. Seda iseloomustavad omapärased lehed, millel on sageli pikk ja kitsas lõppsagar, ning tume, sooneline koor. See on kohalike ökosüsteemide jaoks elutähtis liik, pakkudes elupaika ja toitu paljudele loomaliikidele.
Vahemere tamm
Quercus ilex
Vahemere tamm (Quercus ilex) on Vahemere piirkonnast pärinev igihaljas puu, millel on tihe ümar kroon ning nahkjad lehed, mis on pealt läikivad tumerohelised ja alt hallikad. See on äärmiselt põua- ja kuumakindel liik ning üks Pürenee poolsaare dehesa-karjamaade sümboleid, mida hinnatakse nii varju kui ka tõrude pärast.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.