1327 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 35
Avastage 1327 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1327 Keskmised taimed
Kuvatakse 1225–1260 / 1327
Trikoloorne stromanthe
Stromanthe thalia
Trikoloorne stromanthe (Stromanthe thalia) on silmapaistev Brasiilia troopikantaim Marantaceae sugukonnast, mida tuntakse oma vapustava kolmevärvilise lehestiku poolest rohelise, roosa ja kreemika toonides ning sügavlilla-magentatooniliste lehealtpooltega. Palvenaimena voltib ta oma lehed hämaruses ülespoole ning avab need taas koidikul. Toataimena õnnestub tal kõige paremini ereda hajutatud valguse ja kõrge õhuniiskuse korral.
Neemikudu
Struthiola
Struthiola on perekond, mis hõlmab ligikaudu 31 liiki erikoidsetest põõsastest sugukonnas Thymelaeaceae, mis on pärit Lõuna-Aafrika Kapimaa lillepiirkonna fynbos-bioomist. Need igihaljas põõsastikud on tuntud oma magusalt lõhnavate torjate õite poolest hämarikus ning erakordse põuakindluse poolest liivases, hästi drenaažiga mullas.
Jaapani pagoodipuu
Styphnolobium japonicum
Jaapani pagoodipuu (Styphnolobium japonicum), varem tuntud kui Sophora japonica, on Hiinast pärit ja Ida-Aasias laialdaselt kasvatatav suur heitlehine puu. See kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda, võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks ning on kõrgelt hinnatud oma tiheda võra ja suvel puhkevate lõhnavate kreemikasvalgete õite poolest. Tegemist on vastupidava puuga, mis kohaneb hästi vaeste muldade ja linnasaastega, mistõttu kasutatakse seda sageli parkides, puiesteedel ja ajaloolistes aedades.
Suurelehine mahagon
Swietenia macrophylla
Suurelehine mahagon (Swietenia macrophylla) on melialiste sugukonda kuuluv suur troopiline puu, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Amazonase piirkonnast. Looduses kasvab see 30–40 meetri kõrguseks, omades sirget tüve, tugijuuri ja kuni 60 cm pikkuseid tumerohelisi läikivaid liitlehti. Õied on väikesed, rohekasvalged ja lõhnavad ning viljadeks on püstised puitunud nuijad kuprad, mis vabastavad tuulega levivaid tiibvilju. Selle punakas puit on üks maailma väärtuslikumaid ning ebaseadusliku raie tõttu on liik kantud CITES-i II lisasse.
Kuningpalm
Syagrus
Süagrus (Syagrus) on umbes 60–80 Lõuna-Ameerikast pärineva palmi perekond (üks liik kasvab ka Väikestel Antillidel), mis on lähedalt suguluses kookospalmiga. Tuntumad liigid on kuning-süagruspalm (S. romanzoffiana) ja likuripalm (S. coronata). Enamikul liikidel on üksik sile ja okasteta tüvi kõrgusega 2 kuni üle 30 meetri ning suljad lehed. Väikesed kreemikaskollased õied ripuvad kobarates lehtede vahel, neile järgnevad väikesed kookospähklit meenutavad rohelised, oranžid või pruunid viljad; paljude liikide seemnetuumad on söödavad. On olemas ka peaaegu tüveta kääbusliike ning väike S. weddelliana, mida kasvatatakse toataimena.
Catolé-palsampalm
Syagrus comosa
Syagrus comosa on Brasiilia kesk-, ida- ja põhjaosa ning Boliivia cerrado-savannide ja kiviste väljade palmiliik. Ta kasvab avatud aladel ja kivistel nõlvadel kuni 1200 meetri kõrgusel merepinnast. Taimel on üksik peenike tüvi läbimõõduga 6–12 cm, mis on sageli kaetud vanade lehealustega, ning selle kõrgus on tavaliselt 1–7 meetrit (enamasti umbes 5 m). Võra koosneb 6–12 sulgjast lehest, mis on kuni 1,5 meetrit pikad. Õisikud kannavad kreemikaid õisi ja väikeseid söödava viljalihaga kookospähkleid, mida kohalikud elanikud loodusest korjavad. See kasvab aeglaselt ja on kultuuris haruldane.
Aafrika piimalill
Synadenium grantii
Aafrika piimalill (Synadenium grantii, sünonüüm Euphorbia umbellata) on igihaljas sukulentne põõsas, mis pärineb Ida-Aafrikast — Suure järvistu piirkonnast Kongo Demokraatliku Vabariigi, Tansaania, Keenia, Uganda, Burundi ja Rwanda vahel — kus ta kasvab kivistel nõlvadel 950–2100 m kõrgusel merepinnast. Brasiilias ja mujal troopikas kasvatatakse seda laialdaselt ilutaimena ja rahvameditsiinis. Taim on tuntud eelkõige oma rohke piimja lateksi poolest, mis voolab igast varre- või lehevigastusest — sellest ka rahvapärane nimi. Looduses võib ta kasvada 2–10 m kõrguseks, kuid potis jääb tavaliselt palju kompaktsemaks. Lehed on lihakad, rohelised või punakaslillad (nagu dekoratiivsel sordil 'Rubra') ning õied on väikesed, rohekad ja vähemärgatavad, ümbritsetud lillakate kõrglehtedega. TÄHELEPANU: kogu taime piimahl on mürgine ja äärmiselt ärritav — kokkupuude naha või silmadega võib põhjustada põletust, dermatiiti ja ville ning allaneelamine on ohtlik nii inimestele kui loomadele. Hooldage taime alati kaitsekinnastega ning hoidke see lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
Imelusikamarjad
Synsepalum dulcificum
Synsepalum dulcificum, tuntud kui imelusikamarjad, on igihaljas põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. Selle taimekasvu kõige tähelepanuväärsem omadus on väikeste punaste marjade tootmine, mis sisaldavad miraculiini. See glükoproteiin muudab ajutiselt maitseretseptorite tööd, põhjustades hapude või mõrkjate toitude tajumist ülimalt magusatena. Taimel on läikivad tumerohelised lehed ning see kasvab aeglaselt ja elegantsel kujul.
Harilik sirel
Syringa vulgaris
Syringa vulgaris, harilik sirel, on vastupidav lehtpõõsas, mis pärineb Balkani poolsaarelt ja mida kasvatatakse laialdaselt selle suurepärase kevadise õitsemise tõttu – tihed, intensiivselt lõhnavad õisikud kaunistavad aeda. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvav põõsas moodustab tihkeid pülke klassikalisest lillakasvioletsest kuni valge, roosa ja karmiinpunaseni. See on armastatud aia põhitaim parasvöötme kliimas ning eelistab külmi talvi ja täispäikest.
Roosiõun
Syzygium jambos
Syzygium jambos, tuntud ka roosiõuna või vahaploomina, on troopilise kliima viljapuu, mis pärineb Kagu-Aasiast. Sellel on igihaljas lehistik, lõhnavam valgest kreemikani ulatuvate õitega ning ümarad viljad, mis varieeruvad kollasest kahvaturoosani, kandes roosilaadset aroomi. Seda kasvatatakse laialdaselt söödavate viljade pärast ning ka dekoratiivtaimena.
Roosa Trompetpuu
Tabebuia impetiginosa
Tabebuia impetiginosa, tuntud ka kui roosa trompetpuu või Pau d'Arco, on üks Lõuna-Ameerika kõige uhkemaid õitsevaid puid. Brasiilia ja naaberriikide troopilistesse ning subtrooppilistesse metsadesse pärit puu katab end hilistalvel ja varakevadel hingematvate lilla- kuni roosavärviliste trompikukujuliste õitega, tavaliselt ajal, mil puu on veel lehtedeta. Bignoniaceae sugukonda kuuluv liik võib looduses kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt ornamentaalse tänava- ja aiapuuna soojades kliimavööndites üle kogu maailma.
Roosa trompetipuu
Tabebuia rosea
Roosa trompetipuu on majesteetlik troopiline puu, mis pärineb Mehhikost kuni Colombia ja Venezuelani ning on tuntud oma suurejoonelise roosa õitsemise poolest.
Valge ipe
Tabebuia roseoalba
Valge ipe (Tabebuia roseoalba) on Brasiilia Cerrado ja Pantanali piirkondadest pärinev puu, mis kuulub bignoonialiste sugukonda. See võib kasvada 7–16 meetri kõrguseks, tüve läbimõõt on 40–50 cm ning sellel on korgitaoline lõhenenud koor. Lehed on kolmetised ja sini-rohekat tooni. Talve lõpus ja kevade alguses (augustist oktoobrini) heidab puu kõik lehed ja kattub valgete kuni roosakate õitega, mille neelus on kollased tähnid – see on vaatemäng, mis kestab vaid paar päeva. Tegemist on vastupidava liigiga, mis talub hästi põuda ning vaest ja kivist mulda, mistõttu kasutatakse seda laialdaselt linnahaljastuses ja degradeerunud alade taastamisel.
Krepp-jasmin
Tabernaemontana divaricata
Tabernaemontana divaricata, laialdaselt tuntud kui krepp-jasmin, on igihaljast troopilisest põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning mida hinnatakse tema puhtvalge tuulerattakujuliste õite ja läikivate tumeroheliste lehtede pärast. Soojades kliimades õitseb see peaaegu aastaringselt, täites õhu õrna jasmiinilaadse aroomiga. Laialdaselt kasutatakse aedades ja konteinertaimena ning sellel on kultuuriline ja religioosne tähtsus kogu Indias ja Kagu-Aasias.
Harilik jugapuu
Taxus baccata
Harilik jugapuu (Taxus baccata) on aeglase kasvuga okaspuu, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast. See on üks maailma pikaealisemaid puid, mille isendid võivad elada üle 4000 aasta. Sellel on tumerohelised okkad, mis paiknevad okstel kahes reas, ning seemned, mida ümbritseb punane lihakas rüübe ehk arill. Peaaegu kõik taime osad — okkad, koor, seemned — sisaldavad eriti mürgiseid taksiinalkaloide, mis on surmavad inimestele, kassidele, koertele ja hobustele. Ainult lihakas rüübe on söödav, kuigi selle sees olev seeme jääb surmavaks. Jugapuu on väga väärtuslik heki- ja vormipuu tänu oma suurele lõikamiskindlusele ja võimele kasvada erinevates valgustingimustes.
Tetrastigma
Tetrastigma obtectum
Tetrastigma obtectum, tuntud kui karvane ronitaim või hiina tetrastigma, on lopsakas igihaljas roniv viinapuu viinapuuliste (Vitaceae) sugukonnast. See on pärit Lõuna-Hiinast ja Kagu-Aasia osadest, kus see kasvab metsaservadel, jõekallastel ja jahedatel, niisketel mäenõlvadel kuni 2000 meetri kõrgusel. Taimel on iseloomulikud sõrmjad lehed viie süstja lehekesega ning suvel toodab see väikseid rohekasvalgeid õisi, millele järgnevad kerajad, viinamarjalaadsed mustad marjad. See on eriti populaarne terraariumitaimena ja siseruumide ilutaimena tänu oma võimele kasvada hästi nõrgas valguses ja kõrge õhuniiskusega tingimustes.
Voinier' tetrastigma
Tetrastigma voinierianum
Tetrastigma voinierianum on jõuline puitunud ronitaim viinapuuliste sugukonnast, mis pärineb Vietnami ja Laose metsadest. See ronib pikkade köitraagude abil ja võib heades tingimustes kasvada kuni 30 cm kuus. Lehed on suured ja sõrmjad, koosnedes viiest 15–25 cm pikkusest lehekesest, mis on pealt tumerohelised ja alt kaetud roostekarva karvadega. Lehtede alaküljel tekivad väikesed pärlitaolised mahlatilgad, mis looduses toidavad sipelgaid. Noored varred on punakad ja karvased. Valkjaskasrohelised õied on tillukesed ja toatingimustes haruldased; viljad on väikesed mustad marjad, mis ei ole söödavad nagu viinamarjad.
Kõver alligaatorlipp
Thalia geniculata
Thalia geniculata, tuntud ka kui kõver alligaatorlipp, on majesteetlik mitmeaastane veetaim. Selle suured, helerohelist värvi ovaalsed lehed meenutavad maranta omasid, kuid kasvavad pikkadel püstel vartel, mis võivad ulatuda muljetavaldavale kõrgusele. Taime silmatorkavaim omadus on siksakiline õisik, mis kannab õrnu väikseid lillasid õisi, meelitades ligi tolmeldajaid nagu liblikad ja kolibrid.
Ahouai
Thevetia ahouai
Thevetia ahouai, tuntud ka kui Cascabela ahouai, on mitmeaastane troopilise kliima põõsas Apocynaceae sugukonnast. Taime iseloomustavad nahkjad, tumerohelised läikivad lehed lanceolaat-kujuga. Selle kollased, torujas kujuga ja kergelt lõhnavad õied annavad teed lihaviljadele, mis küpsedes muutuvad rohelisest punaseks ja lõpuks mustaks. Kogu taim sisaldab piimjat valget lateksit ja südameglükosiide, muutes selle allaneelamise korral äärmiselt mürgiseks.
Müsore trompetliane
Thunbergia mysorensis
Thunbergia mysorensis, tuntud ka kui Müsore trompetliane või India kellaliane, on suurejooneline igihaljas ronimistaimne, mis pärineb Lõuna-India troopilisest piirkonnast, eriti Karnatakast. See kuulub sugukonda Acanthaceae ning on kuulus oma dramaatiliste rippuvate kobarõisikute poolest – erkkollakatest õitest maroon-punaste servadega –, mis voogavad alla otsekui eksootiliste ehete nöörkeelmed. Kuningliku Aiandusühingu aiaväärtuslikkuse auhinna laureaat, see kiirekasvuline liane ulatub kuni 6 meetri kõrguseks ning on armastatud troopilistes ja subtroopilistes aedades üle kogu maailma.
Printsessõis
Tibouchina granulosa
Tibouchina granulosa, tuntud ka kui printsessõis või hiilguspõõsas, on keskmise suurusega puu, mis pärineb Brasiilia Atlandi rannikumetsast. See paistab silma oma ümmarguse võra ja tumerohelise, sametise tekstuuriga lehestiku poolest. Kõige muljetavaldavam on selle lopsakas õitsemine, mis toimub tavaliselt kaks korda aastas, kattudes elavate lilla- või roosatooniliste õitega.
Manacá-da-serra
Tibouchina mutabilis
Brasiilia hiilguspuu (Tibouchina mutabilis), tuntud Brasiilias kui manacá-da-serra, on igihaljas ilupuu, mis on pärit Brasiilia Atlandi metsast, eriti São Paulo, Rio de Janeiro, Paraná ja Santa Catarina ranniku mäeahelikest. Melastomataceae sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, avatud ja laiuva võraga. Selle kõige silmatorkavam omadus on õitsemine: õied avanevad valgetena, muutuvad roosaks ja seejärel süvenevad lillaks, andes puule mitmevärvilise välimuse, kuna vanad ja uued õied õitsevad koos.
Tiigerlill
Tigridia
Tiigerlill on silmapaistev suvine sibullill iirislaste (Iridaceae) sugukonnast, pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Seda iseloomustavad efektsed, erksavärvilised õied, millel on iseloomulikud täpilised südamikud, mis meenutavad tiigri- või paabulinnusilma. Üksik õis õitseb vaid ühe päeva, kuid taim moodustab suve jooksul 2-4 nädala jooksul järjest uusi õisi. Lehed on mõõgakujulised, volditud, selgete pikisuunaliste soontega ja surevad sügisel.
Harilik pärn
Tilia cordata
Harilik pärn (Tilia cordata) on pikaealine pärnaliste (Malvaceae) sugukonda kuuluv lehtpuu, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab kuni 30 m kõrguseks ja sellel on lai ümar kroon, mille ulatus on kuni 12 m. Suvel (juuni–juuli) õitseb ta väikeste kreemikaskollaste õitega, millel on tugev magus lõhn, mis meelitab ligi mesilasi – seetõttu on see mesinduses väga väärtuslik. Südajad tumerohelised lehed värvuvad sügisel kuldkollaseks. Pärn on pikaealine puu (isegi üle 1000 aasta), väga külmakindel (kuni -34°C) ja talub suhteliselt hästi linnatingimusi.
Henry pärn
Tilia henryana
Henry pärn (Tilia henryana) on heitlehine puu, mis pärineb Kesk-Hiina mägimetsadest (Anhui, Hubei, Hunan, Shaanxi, Zhejiang jm) ning mille tõi 1901. aastal läänemaailma Ernest Wilson. See on harilikust pärnast kompaktsem, kasvades kultuuris 10–15 m kõrguseks (looduslikus elupaigas kuni 25 m). Puul on ümar ja laiuv võra ning helehall koor, mis vananedes praguneb. Tema südajad lehed on puhkedes vasksed ja hiljem läikivrohelised, eristudes ripsmelise servaga, mille pikad siidised harjased meenutavad putuktoidulise taime ripsmeid; sügisel muutuvad lehed kuldkollaseks. Hiline õitsemine (augusti lõpp kuni september) toob kaasa külluslikud kobarad väga lõhnavaid ja nektaririkkaid kreemikasvalgeid õisi, olles ühed viimased pärna perekonna esindajad, mis avanevad.
Punastav tillandsia
Tillandsia brachycaulos
Tillandsia brachycaulos on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärinev väike epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle tiheda kitsaste hõberoheliste lehtede roseti tõttu. Enne õitsemist muutuvad lehed dramaatiliselt sügavpunaseks või purpurpunaseks – see omadus on andnud taimele ka rahvapärase nime „Punastav pruut“. Taim kasvab ilma mullata, ammutades vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide, ning kasvatab punastest või oranžidest kõrglehtedest ümbritsetud lillasid putkõisi.
Mugultillandsia
Tillandsia bulbosa
Tillandsia bulbosa on epifüütne õhutaim Ameerika niisketest troopilistest piirkondadest, Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast läbi Kariibi mere Põhja-Lõuna-Ameerikasse ja Brasiiliasse. See moodustab väikese roseti kõrgusega 7-22 cm: lehtede alused paisuvad pseudomugulaks, millest levivad välja peened, tumerohelised, keerdus lehed nagu kombitsad. Õitsemise ajal muutuvad ülemised lehed punaseks ja ilmub erepunaste kandelehtede õisik, mis kannab torukujulisi sinakasvioletseid õisi. Looduses kasvab see puudel ja pakub varjupaika sipelgatele, kes pesitsevad lehtede aluste vahel; kodus sipelgaid vaja ei ole. Pärast õitsemist toodab see alusele tütartaimi.
Sini-tillandsia
Tillandsia cyanea
Sini-tillandsia (Tillandsia cyanea) on Ecuadorist pärinev epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle kauakestva erkroosa lamedat kuju kandva kõrglehe tõttu, mis tõuseb kitsaste kaarjate roheliste lehtede rosetist. Erinevalt mullas kasvavatest toataimedest puuduvad tal toitainete omastamiseks tõelised juured – selle asemel ammutab taim vett ja toitaineid lehtedel asuvate spetsiaalsete trihhoomide kaudu. Roosa kõrglehe vahelt ilmuvad ükshaaval väikesed torujad lillakassinised õied ning kõrgleht ise püsib värvilisena kaks kuni kolm kuud.
Lindeni tillandsia
Tillandsia lindenii
Tillandsia lindenii, tuntud ka kui Lindeni tillandsia, on silmapaistev epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori ja Peruu udumetsadest. See moodustab kompaktse roseti kaarjatest tumerohelistest rihmakujulistest lehtedest, mille keskelt tõuseb lame mõõgakujuline kõrgleht rohelistes, roosades või purpursetes toonides. Sellest pilkupüüdvast kõrglehest puhkevad üksteise järel suured sügavad lillakassinised valge neeluga õied, mis kestavad vaid mõne päeva, samas kui värviline kõrgleht püsib dekoratiivsena kuid. Toataimena kasvatades edeneb see hästi puukoorele kinnitatuna või kergelt istutatuna õhulisse mullavaba substraati, kuna taim ei vaja tavalist mulda ning omastab vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide.
Õhutaim
Tillandsia pohliana
Tillandsia pohliana on epifüütne või kaljudel kasvav bromeelialine bromeelialiste sugukonnast, pärit Kesk- ja Ida-Brasiiliast, Boliiviast, Paraguayst, Lõuna-Peruu ja Põhja-Argentinast 800–1500 m kõrguselt. See moodustab laia, 20–25 cm kõrguse roseti painduvatest hõbedastest lehtedest, mis on umbes 20 cm pikad. Ora-kujulisel õisikul on laiad roosad kandelehed oranžikaspunaste toonidega ja valged õied, mis on umbes 2,5 cm pikad.
Habe-tillandsia
Tillandsia usneoides
Habe-tillandsia on epifüütne, mitteparasiitne bromeelialine, mis pärineb USA kaguosast, Mehhikost, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab pikki hallikasrohelisi vanikuid, mis ripuvad puudel (nt tammedel ja küpressidel), imades vett ja toitaineid otse õhust lehtedel asuvate soomuste (trihhoomide) kaudu, ilma et tal oleks mulda kinnituvaid juuri.
Lubjakivi-titaanik
Titanopsis calcarea
Titanopsis calcarea on Aizoaceae sugukonda kuuluv kääbus-sukkulent, mis moodustab kuni 10 cm laiuseid kodajaid mättaid. Selle kuni 2,5 cm pikkused lehed on hallid või sinirohelised ning lõppevad lameda tipuga, mis on kaetud valkjate, ookrikarva, punakate või sinakate tüügastega. Taim on endeemne Lõuna-Aafrikas (Bushmanland ja Karoo piirkond), kus ta kasvab lubjakivipaljanditel; looduses paistavad sageli vaid lehetipud, mis sulanduvad ümbritsevate kiviandega. Hilissügisel ja talvel puhkevad kollased kuni oranžid karikakrataolised õied läbimõõduga umbes 2 cm. Taim kasvab aeglaselt ja on pärjatud Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) aiateenete auhinnaga (Award of Garden Merit).
Tammepihlakas
Torminalis glaberrima
Tammepihlakas (Torminalis glaberrima, varasema nimega Sorbus torminalis) on keskmise kuni suure kasvuga heitlehine puu roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Selle iseloomulik, vahtralehte meenutav, hõlmine lehestik muutub sügisel erkpunaseks-pronksjaks. Valged õied avanevad mais-juunis hõredates pööristes, viljad on väikesed, pruunid, täpilised õunakesed, mis oma hapuka maitse tõttu on söödavad alles üleküpsenult (või pärast külma pehmenenult, "lödiks" muutunult), kuid siis on need C-vitamiini rikkad maiuspalad. See kasvab keskmise kiirusega, kuid on erakordselt pikaealine, võib kasvada kuni 20 meetri kõrguseks ja talub hästi kuivemaid, lubjarikkaid muldasid, olles täiskasvanuna põuakindel.
Tähtjas jasmiin
Trachelospermum jasminoides
Trachelospermum jasminoides, rahvapäraselt tuntud tähtja jasmiini või konföderatsiooni jasmiinina, on jõuline igihaljas roniv liaanõis, mis pärineb Ida- ja Kagu-Aasiast (Hiina, Jaapan, Korea ja Vietnam). Suvel õitseb see intensiivselt lõhnavate, tähekujuliste valgete õite kobaratega. Läikivad tumerohelised lehed on ovaalsed ja nahkjad, omandades talvel tihti ilusaid pronksipunaseid toone. Taime kasvatatakse laialdaselt ilutaimena aedades – taradel, restidel, seintel ja pergolitel – ning see sobib hästi ka maapinnakatteks. Allaneelamisel kergelt mürgine.
Tuuleveski Palm
Trachycarpus fortunei
Trachycarpus fortunei, tuntud kui tuuleveski palm, on üks maailma külmakindlamaid palme. Hiina ja Jaapani mägistest piirkondadest pärit taim eristub iseloomuliku tüvega, mis on kaetud paksu pruunide kiudude kihiga, mis meenutab kanepit. Selle lehvikukujulised lehed on erksa tumerohelise värvusega ning taluvad rasket lund ja temperatuure, mis jäävad tunduvalt alla külmumispiiri, mistõttu on see populaarne valik parasvöötme kliimaga aedades.
Veepähkel
Trapa natans
Trapa natans, rahvapäraselt tuntud kui veepähkel või vesisarvik, on ujuv üheastaline veetaim, mis pärineb Euraasiast ja Aafrikast. Teda iseloomustavad roosetiks paigutatud teemantikujulised ujuvad lehed ning omapärased nelja sarvega ogalikud pähklid, mis on söödavad ja mida inimesed on tarbinud üle 3000 aasta. Põhja-Ameerikas loetakse teda invasiivseks liigiks.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.