1340 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 34
Avastage 1340 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1340 Keskmised taimed
Kuvatakse 1189–1224 / 1340
Hiidsekvoia
Sequoiadendron giganteum
Hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuu, mis pärineb California Sierra Nevada läänenõlvadelt. See on tuntud kui üks maailma suurimaid ja pikaealisemaid puid, millel on sinakasrohelised soomustetaolised okkad ja paks tulekindel punakas koor.
Sinningia
Sinningia
Sinningia on mugulõistavatele taimedele kuuluv perekond, mis pärineb Brasiiliast ja kuulub sugukonda Gesneriaceae. Tuntud oma lummavate kellakujuliste õite poolest lilla, roosa, punase ja valge toonides, on need taimed hinnatud ilutaimed tubades üle kogu maailma. Kuulsaim liik, S. speciosa, on eesti keeles tuntud kui lillemüüja gloksinia. Taimed on lehtivad, vajuvad talvel puhkeolekusse ning tärganad iga kevad uuesti oma mugulatest.
Floristide gloksiinia
Sinningia speciosa
Sinningia speciosa, mida tuntakse eesti keeles floristide gloksiinia või Brasiilia gloksiiniana, on mugulataim püsik, mis pärineb Brasiilia kaljunõlvadelt ja metsadest, kuuludes sugukonda Gesneriaceae. Taim on tuntud oma suurte, sametiste, trompetikujuliste õite poolest, mis on lilla, violetse, punase, valge ja roosaka toonides. Ta õitseb kevadel ja suvel, seejärel siseneb puhkeperioodi, et järgmisel hooajal taas kasvama hakata.
Jakoon
Smallanthus sonchifolius
Jakoon (Smallanthus sonchifolius) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Andide piirkonnast. Taim kasvab 1,5–2 meetri kõrguseks ning moodustab kasvuperioodi lõpus väikesed ja märkamatud kollased õied. Taimel on kahte tüüpi juuri: paljundamiseks mõeldud risoomid, mis sarnanevad maapirnile, ning suured söödavad säilitusjuured, mis võivad kaaluda kuni 1 kg. Nendel juurtel on magus maitse ja krõbe tekstuur ning need sisaldavad inuliini ja fruktooligosahhariide.
Kassiroheliaan
Smilax glauca
Smilax glauca, tuntud ka kassirohelia või saagohakana, on ogaline lehtpuuliaan, mis on pärit Ida-Põhja-Ameerika metsadest ja tihnikustest. Taime iseloomustavad munajas-südakujulised lehed, mille alaküljel on selgelt eristatav sinakasvalge vahakiht, millest tuleneb ka liigi ladinakeelne epiteet „glauca". Varred on kaetud teravate ogadega. Kevadel kuni varase suveni õitseb taim väikeste rohekaskollaste õitega, millele järgnevad tumerohekassinised marjakobarad, mis on oluline toiduallikas metsikutele loomadele.
Kaunis sobraalia
Sobralia decora
Sobralia decora on keskmise suurusega maismaa- või epifüütne orhidee, millel on bambuselaadsed varred, mis võivad kasvada kuni 75 cm kõrguseks. See pärineb Kesk-Ameerika piirkondadest (Belize, Guatemala, Honduras, Nicaragua) ja Mehhikost (Nayarit, Oaxaca, Veracruz), kasvades niisketel nõlvadel ja varjulistes kuristikus madalates troopilistes metsades 50–1700 meetri kõrgusel. Taim toodab suuri lõhnavaid roosasid kuni lillasid õisi, mille huul on tipust sageli valge ning neel kollane kuni pruun. Iga õis püsib vaid ühe päeva, kuid taim õitseb järjestikku mitu nädalat.
Kuldne tõrvikkaktus
Soehrensia spachiana
Soehrensia spachiana, varem tuntud kui Echinopsis spachiana, on sambarkaktus, mis hargnevad alusest ja võib ulatuda kuni 2 meetri kõrguseks. Ta on kuulus oma suurejooneliste, suurte valgete õite poolest, mis õitsevad öösel. Tema varred on laimimasthelerohelist värvi, hästi väljendunud ribidega ja kuldsete kollaste ogadega, mis vananemisega muutuvad halliks. See on kõrgelt hinnatud liik kuivaelamuse maastikukujunduses oma vastupidavuse ja põõsastaolise kasvuviisi tõttu.
Suur solandra
Solandra maxima
Suur solandra (Solandra maxima) on maavitsaliste sugukonda kuuluv puitunud varrega igihaljas ronitaim, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. See on kiirekasvuline taim, mis ulatub tavaliselt 12 meetrini, erandjuhtudel aga palju kaugemale. Lehed on nahkjad, tumerohelised ja läikivad, pikkusega 5–18 cm. Üksikud karikakujulised õied on 15–24 cm pikad; avanedes on need kreemikasvalged või kahvatukollased, muutudes hiljem kuldseks ja ookrikarva, sisemuses on lillad või pruunid triibud. Õied avanevad õhtuti ja lõhnavad tugevalt just öösel. Kõik taime osad on mürgised.
Maavitsad
Solanum
Solanum on üks Maa suurimaid ja mitmekesisemaid taimeperesid, hõlmates 1500–2000 liiki rohttaimi, põõsaid, liaane ja väikeseid puid sugukonnast Solanaceae. Perekond sisaldab kolme inimkonna jaoks kõige olulisemat kultuurtaime — kartulit (S. tuberosum), tomatit (S. lycopersicum) ja baklažaani (S. melongena) — ning sadu dekoratiiv- ja metsliigistavaid taimi. Enamiku liikide rohelised osad sisaldavad mürgiseid alkaloide nagu solaniin, mistõttu on tegemist erakordselt kahepalgeline perekonnaga: elu toitev toit ja potentsiaalne oht esinevad sageli samas taimes.
Tamarillo
Solanum betaceum
Tamarillo (Solanum betaceum) on väike puu või põõsas, mis on pärit Lõuna-Ameerika Andidest. See kannab munakujulisi vilju, mille värvus ulatub oranžist punase või tumepurpurini, ning mille maitse on hapukas ja magushapu. Tamarillot hinnatakse kõrgelt nii dekoratiivse välimuse kui ka söödavate viljade poolest, mis on rikkad A-, C- ja E-vitamiinide poolest.
Mõrumagus maavits
Solanum dulcamara
Mõrumagus maavits (Solanum dulcamara) on poolpuitunud mitmeaastane roniv liaanjas taim, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasiast ning kuulub maavitslaste (Solanaceae) sugukonda. Taim kannab armsaid tähekujulisi lillakaid õisi kollaste tolmukate, mille järel moodustuvad marjakobrad, mis valmides muutuvad rohelisest oranžiks ja seejärel erkpunaseks. HOIATUS: Kõik taimeosad on TUGEVALT MÜRGISED — need sisaldavad solaniini ja teisi alkaloide, mis võivad põhjustada tõsist mürgistust inimestel, kassidel ja koertel.
Granulaarne öövari
Solanum granulosoleprosum
Solanum granulosoleprosum on kiirekasvuline põõsas või väike puu, mis on pärit Lõuna-Brasiiliast, Paraguayst, Uruguayst ja Põhja-Argentiinast. Maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluv pioneerliik kasvab hästi häiritud muldades, metsaservadel ja kuivadel aladel. Selle silindrilised, granulaarsed varred on kaetud tiheda karvastikuga ning taim moodustab valgeid kuni kahvatulillasid õisi tipuõisikutes, millele järgnevad küpsena ümarad kollased marjad.
Lõtv maavits
Solanum laxum
Solanum laxum, tuntud kui lõtv maavits või jasmiin-maavits, on kiirekasvuline pooligihaljas ronitaim, mis pärineb Kagu-Brasiiliast, Paraguayst, Argentinast ja Uruguayst. Selle väänduvad poolpuitunud varred võivad ulatuda 6–9 meetrini, kattes kiiresti aiad, võred ja lehtlad. Suvest sügiseni puhkevad kobarates lõhnavad tähekujulised valged õied kollaste tolmukatega, millele järgnevad väikesed sini-mustad marjad. Kõik taimeosad – lehed, varred, õied ja eriti toored marjad – sisaldavad solaniini ja teisi glükoalkaloide ning on inimestele ja lemmikloomadele allaneelamisel mürgised; mahl võib ärritada ka nahka, seetõttu on pügamisel soovitatav kanda kindaid.
Tomat
Solanum lycopersicum
Solanum lycopersicum, rahvasuus tuntud kui tomatitaim, on Solanaceae sugukonda kuuluv liik, mis pärineb Lõuna-Ameerikast. Seda kasvatatakse kogu maailmas laialdaselt selle söödavate viljade pärast, mis erinevad suuruse, värvuse ja kuju poolest. Kuigi troopilises kliimas on tegemist mitmeaastase taimega, kasvatatakse seda enamasti üheaastasena kodu- ja kommertsaedades, kuna taim on tundlik külma suhtes ning lähtutakse selle tootmistsüklist.
Kirsstomat
Solanum lycopersicum var. cerasiforme
Kirsstomat (Solanum lycopersicum var. cerasiforme) on väikeseviljaline tomatisort, mis pärineb Peruu ja Ecuadori Andide piirkonnast ning mida peetakse kultuurtomatite lähimaks metsikuks sugulaseks. See kasvatab kobaraid väikestest ümaratest viljadest, mille värvus varieerub punasest kollase, oranži ja isegi mustani. Taimed võivad olla nii indeterminantsed (pika varrega ja ronivad) kui ka determinantsed (kompaktsed kääbussordid). Kirsstomat on kiire kasvuga ja saagikas, eelistades sooja ja päikeselist kasvukohta, ning on üks populaarsemaid köögivilju koduaedades ja terrassipottides.
Nibuvakas
Solanum mammosum
Solanum mammosum, tuntud ka kui nibuvakas või lehmalüpsistaim, on troopilne põõsas, mis on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast. Seda kasvatatakse laialdaselt dekoratiivtaimena tänu silmatorkava kujuga viljadele, mis meenutavad loomade udaraid või nibu. Solanaceae sugukonda kuuluv taim kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks, omab tihedat rohelist lehestikku ning valgeid kuni lillasid õisi. Vaatamata dekoratiivsetele omadustele on kõik taime osad mürgised ning taim tuleks hoida eemal lastest ja lemmikloomadest.
Baklažaan
Solanum melongena
Baklažaan (Solanum melongena) on troopilise ja subtroopilise kliima köögiviljakultuur maavitsaliste (Solanaceae) sugukonnast, mida hinnatakse suurte, läikivate lillakate viljade pärast. Pärineb Indiast ja Kagu-Aasiast ning seda kasvatatakse tänapäeval soojades kliimavööndites üle maailma. Tegemist on põõsastaolise mitmeaastase taimega, mida kasvatatakse üheaastasena; taim ulatub kuni 1,8 m kõrguseks, kannab tähejas kujuga lavendliõisi ning lihavaid vilju, mille värv ulatub tumelihasest valgeni.
Sõstratomatid
Solanum pimpinellifolium
Solanum pimpinellifolium, tuntud ka kui sõstratomat või metatomat, on kõigi kultiveeritud tomatite metsik esivanem. Peruu ja Ecuadori päritoluga taim toodab sõstrasuuruseid pisikesi, intensiivselt magusaid marju. Kõik taime rohelised osad sisaldavad solaniini ja on mürgised; söödavad on ainult küpsed viljad.
Jeruusalemma kirsipuu
Solanum pseudocapsicum
Solanum pseudocapsicum, tuntud ka kui Jeruusalemma kirsipuu või talvekirss, on igihaljas dekoratiivpõõsas, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Peruu ja Ecuador). Seda kasvatatakse laialdaselt tänu dekoratiivsetele marjadele, mis muudavad värvi rohelisest kollase, oranži ja punaseni ning püsivad taimes mitu kuud. KRIITILINE HOIATUS: kõik marjad ja lehed on solanocapsiini ja solaniini alkaloidide tõttu inimestele, kassidele ja koertele tugevalt mürgised.
Naranjilla
Solanum quitoense
Naranjilla ehk lulo (Solanum quitoense) on Andide põõsas, mis pärineb Ecuadorist ja Colombiast ning kasvab looduslikult 1200–2500 m kõrgusel merepinnast. Taim kasvab umbes 2,5 m kõrguseks ja sellel on hiiglaslikud, kuni 60 cm pikkused lillade karvadega kaetud lehed; mõnel vormil on vartel ja lehtedel ka ogad. Õied on seest valged ning väljast karvased ja lillad. Vili on ümmargune, oranž ja kaetud udemetega, mis hõõrumisel eemalduvad; viljaliha on roheline, mahlane ja happeline, meenutades maitselt ananassi ja sidruni segu. Seda kasutatakse peamiselt mahlade valmistamiseks. Taim eelistab jahedat kliimat ja poolvarju: ta ei talu pakast ega tugevat kuumust.
Kartul
Solanum tuberosum
Kartul (Solanum tuberosum) on tärkliserikas mugulkultuur Lõuna-Ameerika Andidest, mida on kasvatatud üle 7000 aasta. Maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluv taim on nüüd üks maailma olulisemaid toidukultuure. Taim moodustab kauneid valgeid, roosasid või lillasid õisi ning toitvaid maa-aluseid mugulaid. ETTEVAATUST: Kõik taime rohelised osad sisaldavad solaniini, mis on mürgine alkaloid — ainult terved mugulad on söödavad.
Jaapani pagoodipuu
Sophora japonica
Jaapani pagoodipuu (Sophora japonica, sün. Styphnolobium japonicum) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv heitlehine puu, mis pärineb Hiinast ja Koreast ning mida on Jaapanis pikka aega kasvatatud templite ja keiserlike aedade ümbruses. See kasvab 15–25 m kõrguseks, omades laia võra ja paaritusulgjaid liitlehti, mis koosnevad 7 kuni 17 lehekesest. Suvel (juulis–augustis) õitseb puu pikkades pööristes asuvate kreemikasvalgete, kergelt lõhnavate õitega, mis on mesilaste seas väga soositud. Tänu vastupidavusele põuale, linnasaastele ja pakasele (tsoonid 4a–8b) istutatakse seda sageli allee- ja pargipuuna. Aeglase ja visa kasvu, paksukoorelise tüve ning skulpturaalse vormi tõttu on see ka hinnatud bonsai-liik.
Väikelehine kōwhai
Sophora microphylla
Väikelehine kōwhai (Sophora microphylla) on Uus-Meremaalt pärinev igihaljas puu, mis kasvab looduslikult rannikualadelt kuni madalate mäestikeni. Kultuurtaimena kasvab see tavaliselt 4–8 meetri kõrguseks (looduses kuni 25 m), sellel on sulgjad väikesed lehed ja rippuvad oksad. Kevadel puhkevad silmapaistvad kollased rippuvad õiekobarad, mida peetakse riigi mitteametlikuks rahvuslilleks. Kõik taime osad, eriti seemned, on mürgised, kuna sisaldavad alkaloidi tsütisiini.
Madal kofai
Sophora prostrata
Sophora prostrata on Uus-Meremaa Lõunasaare kuivadest künklikest piirkondadest pärinev väike aeglasekasvuline igihaljas põõsas, mis on hinnatud oma tiheda siksakiliste traatjate okste rägastiku ja tillukeste liitlehtede poolest. Hilistalvest kevadeni puhkevad sellel kobaratesse koondunud torujad herneõit meenutavad kollased õied, mille järgi on kofai perekond saanud oma maoarikeelse nime, mis tähendab 'kollast'. Arvatakse, et põõsa jäik ja põimunud okste muster (divarikatsioon) on evolutsiooniline kaitsemehanism nüüdseks väljasurnud moade söömise vastu. Populaarne soolotaimena, madala hekina või bonsaina; kofai talub rannikuolusid ja kehva mulda, kuid vajab edenemiseks täispäikest ja väga head drenaaži.
Aafrika pärnleht
Sparrmannia africana
Aafrika pärnleht (Sparrmannia africana) on kiirekasvuline igihaljas põõsas kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Aafrika avatud metsadest Hea Lootuse neeme lähedalt. Looduses kasvab see 4–8 m kõrguseks, kuid toataimena jääb oluliselt väiksemaks. Sellel on südajad, kergelt hõlmised lehed, mis on kaetud lühikeste karvakestega, mis võivad tundlikul nahal põhjustada kerget ärritust. Hilistalvest suveni puhkevad valged õied silmapaistvate kollakaspunaste tolmukatega, mis reageerivad putuka puudutusele liikumisega.
Wendlandi tõlvlehik
Spathiphyllum wendlandii
Spathiphyllum wendlandii, rahvapäraselt tuntud kui tõlvlehik, on Kesk-Ameerikast (Costa Rica, Honduras ja Panama) pärinev troopiline igihaljas taim. Oma tumeroheliste läikivate lehtede ja elegantsete valgete tõlvikutega on see üks maailma armastatumaid toataimi. Lisaks dekoratiivsusele on NASA tunnustanud seda tõhusa õhupuhastajana, mis eemaldab keskkonnast benseeni, formaldehüüdi ja trikloroetüleeni.
Aafrika tulbipuu
Spathodea campanulata
Spathodea campanulata, tuntud ka kui Aafrika tulbipuu, on kiirekasvuline igihaljas puu, mis pärineb Lääne- ja Kesk-Aafrika troopilisest vihmametsast. Teda hinnatakse suurejooneliste, topsikujuliste sarlakpunastest oranžideni ulatuvate õiekobarate tõttu, mis hõõguvad tihe tumerohelise võrastiku taustal. Soodsates tingimustes kuni 25 meetrit kõrgeks kasvav majesteetlik puu on istutatud troopilistes piirkondades üle kogu maailma dekoratiivse varjupuuna. Vaatamata oma ilule peetakse seda mitmes koduväljasespiirkonnas invasiivseks liigiks.
Filipiini maapealine orhidee
Spathoglottis plicata
Spathoglottis plicata, tuntud ka kui Filipiini maapealine orhidee, on silmapaistev maapealne orhidee, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt. Erinevalt enamikust orhideedest, mis kasvavad puudel, õitseb see liik maas, moodustades lopsakaid kobaraid voltunud, paelalaodsete lehtedega, mille tipust kõrguvad õisikuvarred kuni 40 ereda roosa kuni lilla õiega. See on üks kättesaadavamaid ja tänuväärsemaid orhideeid troopiliste ja subtroopiliste aedade jaoks.
Küüniseline maaorchidee
Spathoglottis unguiculata
Spathoglottis unguiculata, rahvapäraselt tuntud kui küüniseline maaorchidee, on maapinnal kasvav orchidee, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast. Erinevalt enamikust orchideedest, mis kasvavad puudel, kasvab see liik maas, pakkudes elegante kollastes ja lillades toonides õisi. Selle iseloomulik küünisekujuline huul annab taimele nime ning eristab teda teiste dekoratiivsete orchideede seas.
suurtükiseen
Sphaerobolus stellatus
Sphaerobolus stellatus, tuntud kui suurtükiseen või täht-suurtükiseen, on ainulaadne seeneliik, mis on kuulus oma plahvatusliku eoste levitamise mehhanismi poolest. See moodustab tillukesi tähekujulisi viljakehi, mis sisaldavad ühte tumedat eoste massi (peridiooli). Siserõhu kogunemisel paiskab seen peridiooli jõuliselt valgusallika suunas, mistõttu kleepuvad need sageli pindadele nagu majaseinad või autod.
Umbu-mombiinipuu
Spondias tuberosa
Umbu-mombiinipuu (Spondias tuberosa) on anakardiliste sugukonda kuuluv viljapuu, mis pärineb Kirde-Brasiilia Caatinga kuivmetsadest. See kasvab madalaks, umbes 6–7 meetri kõrguseks, lühikese tüve ja kuni 15 meetri laiuse vihmavarjukujulise võraga. Selle juured moodustavad mugulaid (ksülopoodiume), mis talletavad vett, tärklist ja mineraale, võimaldades puul üle elada pikki põuaperioode. Kuival hooajal langetab puu lehed, õitseb põua lõppedes väikeste valgete õitega ja kannab vilja vihmasel hooajal. Puud elavad umbes 100-aastaseks.
Meretähislill
Stapelia hirsuta
Stapelia hirsuta on silmapaistev Lõuna-Aafrika sukkulent, mida tuntakse oma sametiste, neljakandiliste varrete ja erakordsete tähekujuliste õite poolest, mis võivad ulatuda kuni 15 cm läbimõõduni. Õied varieeruvad tumepunasest kuni purpurpruunini ning on kaetud peente karvadega, eritades kärbeste ligimeelitamiseks ebameeldivat lõhna – see on põnev evolutsiooniline kohanemine. Lõuna-Aafrika Kapiprovintsi pärismaistaimena õitseb ta kivistes ja kuivades tingimustes ning on tänuväärne toataim sukkulent-entusiastidele.
Hall sammaskaktus
Stenocereus griseus
Hall sammaskaktus (Stenocereus griseus) on Mehhikost ja Kariibi mere piirkonnast pärinev suursugune sammaskaktus. See võib kasvada kuni 9 meetri kõrguseks, sellel on öösel avanevad valged õied ja hinnatud söödavad punased viljad. Tegemist on põuataluva liigiga, mis sobib ideaalselt ariidsetesse aedadesse ja sukulentide kollektsioonidesse.
Stefaania
Stephania
Stefaania on kilbirohuliste (Menispermaceae) sugukonda kuuluv kaudeks-ronitaimede perekond, mis pärineb Kagu- ja Ida-Aasia troopilistest metsadest. Kollektsionäärid hindavad seda selle tursunud, kartulisarnase kaudeksi ehk puitunud vett säilitava mugula tõttu, mis võib aastakümnete jooksul kasvada ligi 30 cm laiuseks. Igal kasvuperioodil tärkavad kaudeksist peened väänduvad väädid, mis rullivad lahti ümarad kilpjad lehed, enne kui need temperatuuri langedes puhkeperioodiks närbuvad. Talvise puhkeaja vältel suunab taim oma energia kaudeksi aeglasesse jämenemisse, muutes selle pigem skulpturaalseks sisustuselemendiks kui tavaliseks toataimeks.
Stephania Erecta
Stephania erecta
Stephania erecta on põnev troopikataim, mis pärineb Taist ja Kagu-Aasiast. Teda hinnatakse ainulaadse kartulikujulise puise kaudeksi (sibula) eest, millest kasvavad välja elegantsed, peenikesed varred ning kilbikujulised lehed. Taim läbib loomuliku puhkeperioodi tsükli – heidab talvel lehed maha ja puhkeb kevadel jõuliselt uuesti, muutes ta iga taimekogurite jaoks eriliseks vestlusteemaks.
Kilp-stefaania
Stephania pierrei
Stephania pierrei on Kagu-Aasiast pärit ronitaim, mis kasvab välja paistes kartulisarnasest kaudeksist, kuhu taim talletab vett ja energiat. Peened varred kannavad ümaraid kilpjaid lehti, mille läbimõõt on kuni 6 cm. See on kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud ja seda müüakse sageli nime Stephania erecta all. Taim on heitlehine ja jääb külmadel kuudel puhkeolekusse.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.