Bloom
🌿

1339 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 36

Avastage 1339 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.

Keskmine

1339 Keskmised taimed

Kuvatakse 1261–1296 / 1339

Henry pärn
1261

Henry pärn

Tilia henryana

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Henry pärn (Tilia henryana) on heitlehine puu, mis pärineb Kesk-Hiina mägimetsadest (Anhui, Hubei, Hunan, Shaanxi, Zhejiang jm) ning mille tõi 1901. aastal läänemaailma Ernest Wilson. See on harilikust pärnast kompaktsem, kasvades kultuuris 10–15 m kõrguseks (looduslikus elupaigas kuni 25 m). Puul on ümar ja laiuv võra ning helehall koor, mis vananedes praguneb. Tema südajad lehed on puhkedes vasksed ja hiljem läikivrohelised, eristudes ripsmelise servaga, mille pikad siidised harjased meenutavad putuktoidulise taime ripsmeid; sügisel muutuvad lehed kuldkollaseks. Hiline õitsemine (augusti lõpp kuni september) toob kaasa külluslikud kobarad väga lõhnavaid ja nektaririkkaid kreemikasvalgeid õisi, olles ühed viimased pärna perekonna esindajad, mis avanevad.

Punastav tillandsia
1262

Punastav tillandsia

Tillandsia brachycaulos

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Tillandsia brachycaulos on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärinev väike epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle tiheda kitsaste hõberoheliste lehtede roseti tõttu. Enne õitsemist muutuvad lehed dramaatiliselt sügavpunaseks või purpurpunaseks – see omadus on andnud taimele ka rahvapärase nime „Punastav pruut“. Taim kasvab ilma mullata, ammutades vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide, ning kasvatab punastest või oranžidest kõrglehtedest ümbritsetud lillasid putkõisi.

Mugultillandsia
1263

Mugultillandsia

Tillandsia bulbosa

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Tillandsia bulbosa on epifüütne õhutaim Ameerika niisketest troopilistest piirkondadest, Lõuna-Mehhikost ja Kesk-Ameerikast läbi Kariibi mere Põhja-Lõuna-Ameerikasse ja Brasiiliasse. See moodustab väikese roseti kõrgusega 7-22 cm: lehtede alused paisuvad pseudomugulaks, millest levivad välja peened, tumerohelised, keerdus lehed nagu kombitsad. Õitsemise ajal muutuvad ülemised lehed punaseks ja ilmub erepunaste kandelehtede õisik, mis kannab torukujulisi sinakasvioletseid õisi. Looduses kasvab see puudel ja pakub varjupaika sipelgatele, kes pesitsevad lehtede aluste vahel; kodus sipelgaid vaja ei ole. Pärast õitsemist toodab see alusele tütartaimi.

Sini-tillandsia
1264

Sini-tillandsia

Tillandsia cyanea

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Sini-tillandsia (Tillandsia cyanea) on Ecuadorist pärinev epifüütne õhutaim, mida hinnatakse selle kauakestva erkroosa lamedat kuju kandva kõrglehe tõttu, mis tõuseb kitsaste kaarjate roheliste lehtede rosetist. Erinevalt mullas kasvavatest toataimedest puuduvad tal toitainete omastamiseks tõelised juured – selle asemel ammutab taim vett ja toitaineid lehtedel asuvate spetsiaalsete trihhoomide kaudu. Roosa kõrglehe vahelt ilmuvad ükshaaval väikesed torujad lillakassinised õied ning kõrgleht ise püsib värvilisena kaks kuni kolm kuud.

Lindeni tillandsia
1265

Lindeni tillandsia

Tillandsia lindenii

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Osalist vari

Tillandsia lindenii, tuntud ka kui Lindeni tillandsia, on silmapaistev epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori ja Peruu udumetsadest. See moodustab kompaktse roseti kaarjatest tumerohelistest rihmakujulistest lehtedest, mille keskelt tõuseb lame mõõgakujuline kõrgleht rohelistes, roosades või purpursetes toonides. Sellest pilkupüüdvast kõrglehest puhkevad üksteise järel suured sügavad lillakassinised valge neeluga õied, mis kestavad vaid mõne päeva, samas kui värviline kõrgleht püsib dekoratiivsena kuid. Toataimena kasvatades edeneb see hästi puukoorele kinnitatuna või kergelt istutatuna õhulisse mullavaba substraati, kuna taim ei vaja tavalist mulda ning omastab vett ja toitaineid läbi spetsiaalsete lehesoomuste ehk trihhoomide.

Õhutaim
1266

Õhutaim

Tillandsia pohliana

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Tillandsia pohliana on epifüütne või kaljudel kasvav bromeelialine bromeelialiste sugukonnast, pärit Kesk- ja Ida-Brasiiliast, Boliiviast, Paraguayst, Lõuna-Peruu ja Põhja-Argentinast 800–1500 m kõrguselt. See moodustab laia, 20–25 cm kõrguse roseti painduvatest hõbedastest lehtedest, mis on umbes 20 cm pikad. Ora-kujulisel õisikul on laiad roosad kandelehed oranžikaspunaste toonidega ja valged õied, mis on umbes 2,5 cm pikad.

Habe-tillandsia
1267

Habe-tillandsia

Tillandsia usneoides

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Habe-tillandsia on epifüütne, mitteparasiitne bromeelialine, mis pärineb USA kaguosast, Mehhikost, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab pikki hallikasrohelisi vanikuid, mis ripuvad puudel (nt tammedel ja küpressidel), imades vett ja toitaineid otse õhust lehtedel asuvate soomuste (trihhoomide) kaudu, ilma et tal oleks mulda kinnituvaid juuri.

Lubjakivi-titaanik
1268

Lubjakivi-titaanik

Titanopsis calcarea

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Titanopsis calcarea on Aizoaceae sugukonda kuuluv kääbus-sukkulent, mis moodustab kuni 10 cm laiuseid kodajaid mättaid. Selle kuni 2,5 cm pikkused lehed on hallid või sinirohelised ning lõppevad lameda tipuga, mis on kaetud valkjate, ookrikarva, punakate või sinakate tüügastega. Taim on endeemne Lõuna-Aafrikas (Bushmanland ja Karoo piirkond), kus ta kasvab lubjakivipaljanditel; looduses paistavad sageli vaid lehetipud, mis sulanduvad ümbritsevate kiviandega. Hilissügisel ja talvel puhkevad kollased kuni oranžid karikakrataolised õied läbimõõduga umbes 2 cm. Taim kasvab aeglaselt ja on pärjatud Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) aiateenete auhinnaga (Award of Garden Merit).

Tammepihlakas
1269

Tammepihlakas

Torminalis glaberrima

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Tammepihlakas (Torminalis glaberrima, varasema nimega Sorbus torminalis) on keskmise kuni suure kasvuga heitlehine puu roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Selle iseloomulik, vahtralehte meenutav, hõlmine lehestik muutub sügisel erkpunaseks-pronksjaks. Valged õied avanevad mais-juunis hõredates pööristes, viljad on väikesed, pruunid, täpilised õunakesed, mis oma hapuka maitse tõttu on söödavad alles üleküpsenult (või pärast külma pehmenenult, "lödiks" muutunult), kuid siis on need C-vitamiini rikkad maiuspalad. See kasvab keskmise kiirusega, kuid on erakordselt pikaealine, võib kasvada kuni 20 meetri kõrguseks ja talub hästi kuivemaid, lubjarikkaid muldasid, olles täiskasvanuna põuakindel.

Tähtjas jasmiin
1270

Tähtjas jasmiin

Trachelospermum jasminoides

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Trachelospermum jasminoides, rahvapäraselt tuntud tähtja jasmiini või konföderatsiooni jasmiinina, on jõuline igihaljas roniv liaanõis, mis pärineb Ida- ja Kagu-Aasiast (Hiina, Jaapan, Korea ja Vietnam). Suvel õitseb see intensiivselt lõhnavate, tähekujuliste valgete õite kobaratega. Läikivad tumerohelised lehed on ovaalsed ja nahkjad, omandades talvel tihti ilusaid pronksipunaseid toone. Taime kasvatatakse laialdaselt ilutaimena aedades – taradel, restidel, seintel ja pergolitel – ning see sobib hästi ka maapinnakatteks. Allaneelamisel kergelt mürgine.

Tuuleveski Palm
1271

Tuuleveski Palm

Trachycarpus fortunei

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Trachycarpus fortunei, tuntud kui tuuleveski palm, on üks maailma külmakindlamaid palme. Hiina ja Jaapani mägistest piirkondadest pärit taim eristub iseloomuliku tüvega, mis on kaetud paksu pruunide kiudude kihiga, mis meenutab kanepit. Selle lehvikukujulised lehed on erksa tumerohelise värvusega ning taluvad rasket lund ja temperatuure, mis jäävad tunduvalt alla külmumispiiri, mistõttu on see populaarne valik parasvöötme kliimaga aedades.

Veepähkel
1272

Veepähkel

Trapa natans

Keskmine 💧 1 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Trapa natans, rahvapäraselt tuntud kui veepähkel või vesisarvik, on ujuv üheastaline veetaim, mis pärineb Euraasiast ja Aafrikast. Teda iseloomustavad roosetiks paigutatud teemantikujulised ujuvad lehed ning omapärased nelja sarvega ogalikud pähklid, mis on söödavad ja mida inimesed on tarbinud üle 3000 aasta. Põhja-Ameerikas loetakse teda invasiivseks liigiks.

Katuaba
1273

Katuaba

Trichilia

Keskmine 💧 6 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Katuaba (Trichilia catigua) on troopiliste vihmametsade alustaimestiku puu, mis kuulub meeliaaliste (Meliaceae) sugukonda. Sellesse perekonda kuulub üle saja Trichilia liigi, mis on levinud Ameerikas, Aafrikas ja Madagaskaril. See on pärit Atlandi metsast ja Lõuna-Ameerika vihmametsadest ning võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. Puul on 5–7 lehekesest koosnevad liitlehed ning kollakasvalged õied, mis puhkevad septembri ja oktoobri vahel. Brasiilias on see traditsiooniliselt tuntud kui ergutav toonikum ja dekoratiivne alustaimestiku taim.

Hiiu-siilikkaktus
1274

Hiiu-siilikkaktus

Trichocereus pasacana

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Hiiu-siilikkaktus on hiiglaslik Andide kaktus, mis pärineb Põhja-Argentinast ja Boliiviast 2000–4000 m kõrguselt merepinnast. See meenutab vesternitest tuntud saguaarot: paks tüvi, mille läbimõõt on kuni 80 cm, ja ülespoole suunatud harud. Taim kasvab aeglaselt kuni 10 m kõrguseks ja võib elada üle 300 aasta. Valge-roosakad õied on 10–14 cm suurused, avanevad päeva lõpus ja püsivad 18–40 tundi.

🌿
1275

Trikoderm

Trichoderma

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Nõrk valgus

Trichoderma on seente perekond, mis on esindatud kõigis muldades, olles seal kõige levinumad kultiveeritavad seened. Paljusid selle perekonna liike võib iseloomustada kui oportunistlikke avirulentseid taimede sümbionte. Neid kasutatakse põllumajanduses laialdaselt biotõrjevahenditena, kuna nad suudavad parasiitida teistel seentel ja stimuleerida taimede kasvu.

Mugul-karvadiadeem
1276

Mugul-karvadiadeem

Trichodiadema bulbosum

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Trichodiadema bulbosum on väike kaudeksiga sukulentne taim kivilehelisest sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Aafrikast. See moodustab mugulja ja jämenenud juurekaela ehk kaudeksi, mis on tavaliselt osaliselt maapinnas ning millest kasvavad välja püstised harunenud varred, andes taimele miniatuurse bonsai välimuse. Lehed on kaetud näsajate karvadega ja nende tipus on jäikadest harjastest koosnev "diadeem", mille järgi on perekond ka nime saanud. Kevadel ja suvel puhkevad silmapaistvad roosad õied, millel on kollane südamik. Tegemist on aeglasekasvulise taimega, mis on kõrgelt hinnatud dekoratiivse sukulendina nii sise- kui välistingimustes kasvatatava bonsaina.

Taiwani kolmiklaik
1277

Taiwani kolmiklaik

Tricyrtis formosana

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Nõrk valgus

Tricyrtis formosana ehk Taiwani kolmiklaik on vastupidav püsik, mis pärineb Taiwani metsaalustest. Hilissuvel ja sügisel puhkevad sellel väikesed tähekujulised valged õied, millel on silmapaistvad purpursed täpid ja kollane neel, meenutades eksootilisi orhideesid. Läikivad sügavrohelised süstjad lehed püsivad dekoratiivsed kogu kasvuperioodi vältel ning taim moodustab aja jooksul roomavate risoomide abil tihedaid puhmaid. Tegemist on varjulembelise ning haigus- ja kahjurikindla taimega, mis sobib ideaalselt metsaaeda, varjulistesse peenardesse ja veesilmade äärde.

Kõndiv iiris
1278

Kõndiv iiris

Trimezia gracilis

Keskmine 💧 9 päeva ☀️ Osalist vari

Trimezia gracilis, tuntud kui kõndiv iiris või apostli-iiris, on iiriselaadsete (Iridaceae) sugukonda kuuluv risoomne püsik, mis pärineb Brasiilia kesk-lääne ja kaguosast kuni Paraguayni. See moodustab püstiseid puhmaid pikkadest mõõkjatest lehtedest, mis on asetunud lehvikukujuliselt. Selle kollased õied, mille kroonlehtede alusel on pruunikaslillad täpid, kestavad vaid ühe päeva, kuid õitsemisperiood kestab kevadest sügiseni. Rahvapärane nimi tuleneb tavast moodustada õievarte tippu uusi tütartaimi, mis maapinnaga kokku puutudes juurduvad, jättes mulje, nagu taim "kõndiks".

Harilik nisu
1279

Harilik nisu

Triticum aestivum

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Harilik nisu (Triticum aestivum) on maailmas enim kasvatatav teravili ja kuulub inimkonna vanimate kultuurtaimede hulka. Kodustatud üle 9000 aasta tagasi Lähis-Idas, kasvatatakse seda tänapäeval kõigil mandritel. See üheaastane kõrreline kasvab kuni 120 cm kõrguseks ja moodustab iseloomulikke pähikuid, mis valmivad suvel. Selle terad on leiva, jahu, pasta ja paljude teiste toiduainete aluseks. Harilik nisu on mulla, vee ja kliima suhtes võrdlemisi nõudlik ning eelistab päikeselisi kasvukohti toitainerikka ja hästi vett läbilaskva mullaga.

Harilik kullerkupp
1280

Harilik kullerkupp

Trollius europaeus

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Osalist vari

Harilik kullerkupp on tulikaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Ta kasvab looduslikult Euroopas ja Lääne-Siberis niisketel niitudel, sooservadel ja mägiaasadel. Taim kasvab 50–70 cm kõrguseks, tema lehed on sügavalt 3–5-hõlmalised. Mais ja juunis puhkevad umbes 3 cm läbimõõduga kerajad sidrunkollased õied, mis avanevad vaid veidi: värvilised tupplehed moodustavad suletud kera päris kroonlehtede ja arvukate tolmukate ümber. Kuna tegemist on dekoratiivse liigiga, on soovitatav aeda istutamiseks osta taimed puukoolist, mitte korjata neid loodusest.

Ageni tulp
1281

Ageni tulp

Tulipa agenensis

Keskmine 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Tulipa agenensis, tuntud kui Ageni tulp või Saaroni tulp, on Lähis-Idast ja Vahemere idaosa piirkonnast pärinev metsik tulbiliik. See toodab silmapaistvaid erkpunaseid õisi, millel on iseloomulik kollase äärisega must laik põhjas ja mis õitsevad kevadel. Heitlehise sibullillena jääb see suvel puhkeolekusse ning on suurepäraselt kohanenud kuiva ja päikeselise Vahemere kliimaga.

Hübriidtulp
1282

Hübriidtulp

Tulipa hybrida

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Hübriidtulbid (Tulipa hybrida) on ikooniline kevadõitsev sibulataim, mida armastatakse üle kogu maailma nende eredate, karikakujuliste õite pärast. Kesk-Aasia ja Türgi looduslikest liikidest pärinevaid tulpe on sajandite jooksul kasvatatud Madalmaades ja mujal, mille tulemusel on saadud tuhandeid nimega sorte peaaegu kõikides kujuteldavates värvides. Nad õitsevad varakevadest hiliskevadeni ning on klassikaline element nii formaalsetes aedades kui ka vabamas stiilis peenardel.

Tüüfoonium
1283

Tüüfoonium

Typhonium

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Tüüfoonium on enam kui 70 liigiga muguljate võhaliste perekond, mis pärineb troopilisest Aasiast, Mongooliast ja Kirde-Austraaliast. Need puhmikulise kasvuga püsikud kasvatavad pikavarrelistel leherootsudel kolmnurksed, läikivad ja hõlmised kesk- kuni tumerohelised lehed. Suvel ilmuvad võhalistele tüüpilised tumepurpurset või pruuni värvi kõrglehed, mis on sageli ebameeldiva lõhnaga. Talvel jääb taim puhkeolekusse, kaotades oma lehestiku kuni järgmise kevadeni.

Veebanaan
1284

Veebanaan

Typhonodorum lindleyanum

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Typhonodorum lindleyanum, üldtuntud kui veebanaan, on hiiglaslik monotüüpiline aroid Madagaskarilt, Komooridelt, Sansibarilt, Mauritiuselt ja Ida-Tansaaniast. Mageveesoodest, jõekaldastest ja madalaveelistes laguunides kasvav taim moodustab massiivse noolekujulised igihaljad lehed kuni 1 meetri pikkuseks, luues muljetavaldavaid pseudovarre, mis võivad ulatuda 4 meetri kõrgusele. Kreemjasvalge spaat ja varras ning suured erkollased marjad teevad sellest tõeliselt vaatemängulise eksemplartaime.

Jalakas
1285

Jalakas

Ulmus

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ulmus on jalaka perekond, heitlehised või poolheitlehised puud jalakaliste sugukonnast. Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötme aladel on umbes 30–40 liiki. Lehed on vahelduvad, kahekordselt saagja servaga ja alusel ebasümmeetrilised: üks külg algab teisest madalamalt, mis on lihtsaim viis jalaka äratundmiseks. Hilistalvel, enne lehtede ilmumist, ilmuvad pisikesed punakad õiekobarad ilma kroonlehtedeta. Seejärel tulevad seemned, ümmargused lamedad kettad õhukese paberja tiivaga, mida tuul laiali kannab. Ameerika jalakas võib kasvada üle 30 meetri kõrguseks. Enamik küpseid jalakaid Euroopas ja Põhja-Ameerikas suri viimastel aastakümnetel Hollandi jalakahaiguse tõttu ning nüüd istutatakse selle asemel haiguskindlaid sorte. Hiina jalakas (Ulmus parvifolia) on üks populaarsemaid bonsaipuid.

Hollandi jalakas
1286

Hollandi jalakas

Ulmus × hollandica

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ulmus × hollandica, rahvapäraselt tuntud kui hollandi jalakas, on hariliku jalaka (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus minor) looduslik hübriid, mis tekkis Euroopas piirkondades, kus mõlema vanemliigi levilad kattuvad. Tegemist on kiirekasvulise ja suurekasvulise heitlehise puuga, mida on ajalooliselt massiliselt istutatud Hollandi tänavatele ja kanalite äärde, hinnates selle head taluvust linnatingimustes ning laia ja elegantset võra. Lehed on kuju poolest vanemliikide vahepealsed ning märkamatud punakad õied ilmuvad varakevadel enne lehtimist, neile järgnevad tiibviljad (samarad). See hübriid on tuntud oma rolli poolest 20. sajandi jalakasurma epideemiates, kuigi mõned kloonid on mõõdukalt vastupidavad ja neid valitakse jätkuvalt suurema taluvuse saavutamiseks.

Ameerika jalakas
1287

Ameerika jalakas

Ulmus americana

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ameerika jalakas (Ulmus americana) on kiirekasvuline, heitlehine puu jalakate sugukonnast (Ulmaceae), mis on pärit Ida-Põhja-Ameerikast. Puu on tuntud oma iseloomuliku vaasikujulise võra poolest ja võib looduses kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, sama laia võraga. Alates 20. sajandi keskpaigast on seenhaigus Hollandi jalakahaigus hävitanud suure osa Põhja-Ameerika metsikust populatsioonist, kuid haiguskindlaid sorte on sellest ajast alates aretatud. Liik annab varakevadel, enne lehtede puhkemist, väikesed, silmapaistmatud rohekaspunased õied ja sellel on jäme, tumeroheline lehestik, mis sügisel muutub kuldseks.

Väikeselehine jalakas
1288

Väikeselehine jalakas

Ulmus minor

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Ulmus minor, tuntud kui väikeselehine jalakas, on majesteetlik lehtpuu, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. Teda eristab tugev kasv, küpsetes eksemplarides sügavalt lõhenenud koor ning vahelduvad lehed, mille alus on selgelt ebasümmeetriline. Ta on võtmetähtsusega liik jõeäärsetel metsaelupaikadel, kuigi tema populatsioonid on viimastel aastakümnetel järsult vähenenud jalakasurma tõttu, mis on laastav seenhaigus.

Amazooni liilia Grandiflora
1289

Amazooni liilia Grandiflora

Urceolina × grandiflora

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Osalist vari

Amazooni liilia Grandiflora (Urceolina × grandiflora, sünonüüm Eucharis grandiflora) on troopilise päritoluga sibultaim, mis kasvab looduslikult Colombia ja Peruu Andide nõlvadel. See moodustab 3–6 lõhnava, lumivalge nartsissilaadse õiega kobaraid kuni 70 cm kõrgustel elegantsetel vartel. Taime hinnatakse nii toakaunistusena kui ka troopiliste aedade vaatamisväärsusena üle maailma.

Leht-vesipõis
1290

Leht-vesipõis

Utricularia foliosa

Keskmine 💧 1 päeva ☀️ Osalist vari

Leht-vesipõis (Utricularia foliosa) on veeline lihasööja taim sugukonnast Lentibulariaceae, pärit Ameerika ja Aafrika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See hõljub vabalt või on vee all tiikide, soode ja nõrga vooluga jõgede seisvas vees, moodustades tihedaid, peenikestest ja harunenud vartest matte, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Selle niitjad lehed, kuni 30 cm pikad, kannavad väikeseid põiekujulisi püüniseid (utriikuleid), mis imevad sisse ja püüavad mikrokoorikloomi, sääsevastseid ja teisi väikeseid veeselgrootuid. Paljunemisperioodil moodustab see püstise õievarre, mis tõuseb veepinnast kuni 40 cm kõrgusele, näidates mitmeid kollaseid õisi, mis meenutavad väikeseid "lõvilõugu".

Küülikusilm-mustikas
1291

Küülikusilm-mustikas

Vaccinium ashei

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Küülikusilm-mustikas (Vaccinium ashei) on lehtpõõsas, mis pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosast ning mida hinnatakse erakordse kuuma- ja põuataluvuse poolest. See kannab suvel rohkesti siniseid marju ning pakub sügisel imetlusväärset lehestikku oranžides ja sarlakpunastes toonides.

Aedmustikas
1292

Aedmustikas

Vaccinium corymbosum

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Aedmustikas (Vaccinium corymbosum) on heitlehine, viljakandev põõsas, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast ja kuulub kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda, olles suguluses asaleade ja rododendronitega. See on peamine liik, mida kasvatatakse kaubanduslikult mustikate tootmiseks kogu maailmas. Taimed moodustavad püstiseid puhmaid, mis on 1,8-3,7 m kõrged, rohelise lehestikuga, mis muutub sügisel säravaks punakasoranžiks, kevadel väikeste valgete või roosade kellukakujuliste õitega ja suvel magusate, toitaineterikaste sinakaslillade marjadega.

Harilik mustikas
1293

Harilik mustikas

Vaccinium myrtillus

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv madal heitlehine kääbuspõõsas, mis pärineb Euroopa ja Põhja-Aasia nõmmedelt ja mägimetsadest. See levib maa-aluste risoomide abil, moodustades 10–50 cm kõrgusi tihedaid puhmaid. Kevadel puhkevad väikesed roosakasrohelised õied, millele järgnevad hallika vahakirmega kaetud tumesinised marjad, mis on kõrgelt hinnatud nii kulinaarias kui ka Euroopa rahvameditsiinis.

Mustikas
1294

Mustikas

Vaccinium sp

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Vaccinium sp, rahvapäraselt mustikas, on Ericaceae sugukonda kuuluv õitsevate põõsaste perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Need lehtpõõsad või pooligihaljas põõsad kannavad väikseid, magusaid, tumesinist kuni lillat värvi marju, mida hinnatakse kõrgelt nende toiteväärtuse ja maitse poolest. Perekond hõlmab kümneid liike, mis on kohanenud erinevate keskkondadega – alates madalkasvulistest sortidest külmades põhjametsades kuni kõrgkasvuliste kultivarideni parasvöötme piirkondades. Mustikaid hinnatakse antioksüdantiderikaste marjade ja dekoratiivse sügisese lehestiku poolest.

Harilik pohl
1295

Harilik pohl

Vaccinium vitis-idaea

Keskmine 💧 5 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on mustika ja jõhvika lähisugulane. Ta kasvab looduslikult põhjapoolkera boreaalsetes metsades ja arktilises tundras. Varred on 10–40 cm pikkused ning taim levib maa-aluste võsundite abil, moodustades tihedaid puhmastikke. Lehed on väikesed, ovaalsed, läikivad tumerohelised ja püsivad taimel aastaringselt. Kevadel puhkevad valged või heleroosad kellukjad õied. Viljadeks on hapukad punased marjad läbimõõduga 6–10 mm, mis valmivad hilissuvest sügiseni. Skandinaavias valmistatakse neist moosi, mida serveeritakse lihapallide ja ulukilihaga.

Vatricania guentheri
1296

Vatricania guentheri

Vatricania guentheri

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Vatricania guentheri on sammaskaktus Ida-Boliiviast. Tänapäeval on selle ametlik nimi Espostoa guentheri; Vatricania guentheri, Cereus guentheri ja Cephalocereus guentheri on sama liigi vanemad nimed. Looduses kasvab see ainult Río Grande orus (Chuquisaca ja Santa Cruz), nõlvadel hooajaliselt kuivas metsas 800–1300 m kõrgusel. Helerohelised sambad kasvavad kuni 2, mõnikord 3 m kõrguseks ja umbes 10 cm paksuseks, umbes 27 ribi ja 15–25 õlgkollase okkaga areooli kohta; aastatega haruneb see alusest. Kõige silmatorkavam tunnus on külgmine tsefaalium: punakaspruuni villa riba harjaste ja pikkade okastega, kuni 50 cm pikk, tüve ühel küljel. Sealt ilmuvad varasuvel torukujulised, kollakad kuni valkjad õied, umbes 8 cm pikad. Ümarad, soomuselised viljad on söödavad, kuid maitsevad mahedalt või kummaliselt. See on teine liik kui Espostoa lanata, tuntud villane 'vanamehekaktus' Peruust.

Mis on Keskmised taimed?

Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.

Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks

keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.

Sirvige hooaja järgi