Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3751 taime leitud
Kuvatakse 3097–3132 / 3751
Sinine Liblikpõõsas
Rotheca myricoides
Rotheca myricoides, rahvapäraselt tuntud kui Sinine Liblikpõõsas, on igihaljas põõsas, mis pärineb Ida-Aafrikast. See moodustab silmatorkavaid kahvatut violett-sinist värvi liblikakujulisi õisi, millel on iseloomulik tumedam sinine alumine kroonleht ja pikad kaarduvad tolmukad – see teeb taimest tõelise vaatamisväärsuse troopilistes ja subtroopilistes aedades. Varem klassifitseeriti see Clerodendrum ugandense'na ning see kuulub huulõieliste sugukonda Lamiaceae.
Brasiilia tamme-rouupaala
Roupala montana
Roupala montana, rahvapäraselt tuntud kui Cerrado tamm, on Proteaceae sugukonda kuuluv puu või põõsas, mis pärineb piirkonnast Mehhikost kuni Lõuna-Brasiilia, Boliivia, Paraguay ja Argentinani. See on tüüpiline Cerrado savannidele, galeriimetsadele ja rannikualadele, kasvades tavaliselt 1–8 meetri kõrguseks, kuid soodsates tingimustes võib ulatuda 15–25 meetrini. Puul on tihe ümar kroon, silindriline tüvi ja liht- või liitlehed, kusjuures noored oksad on tihedalt karvased. Väikesed valged kuni kreemikad või kahvatukollased õied on koondunud piklikesse kobarõisikutesse, mis ilmuvad peamiselt suve ja sügise vahel. Tegemist on liigiga, millel on populatsioonide vahel suur morfoloogiline varieeruvus. Selle väärispuitu, mis sarnaneb Euroopa tammele, kasutatakse tisleritöödes, ehituses ja söe tootmisel, samas kui koort kasutatakse rahvameditsiinis.
Kuuba kuningpalm
Roystonea regia
Majestiitlik Kuuba kuningpalm on suuremõõtmeline palmpuu, mis pärineb Ameerika troopilisest piirkonnast. Teda iseloomustab üksik, sile, helehall tüvi, mis laieneb veidi aluse juures ning on kroont tihe laotuv lehtla suurte, kaarduvate sulgjate lehtedega. Teda kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses, et luua dramaatiline visuaalne efekt puiesteedes, parkides ja aedades.
Värvimatara
Rubia tinctorum
Värvimatara (Rubia tinctorum) on madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav taim, mis pärineb Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. See on neljakandilise, haakjate karvadega kaetud varrega taim, mille süstjad lehed asetsevad mändardes. Suve alguses või keskpaigas puhkevad väikesed meekollased õied, millest arenevad mustad lihakad marjad. Taime pikk, lihakas ja oranžikaspunane juur sisaldab värvainet nimega alisariin, mida on kasutatud tekstiili punaseks värvimiseks juba tuhandeid aastaid – keskajast kuni 19. sajandi sünteetiliste värvide ilmumiseni oli see kõige olulisem loodusliku punase värvi allikas.
Armeenia murakas
Rubus armeniacus
Rubus armeniacus, tuntud kui armeenia murakas, on jõuline, kiirekasvuline ja pooligihaljas põõsas, mis pärineb Armeeniast ja Põhja-Iraanist. Selle kaarjad kaheaastased varred võivad ulatuda 3–10 meetri pikkuseni ja on kaetud tugevate ogadega. Hoolimata nimest ei ole see pärit Himaalajast; see toodi Põhja-Ameerikasse 1885. aastal ning on sellest ajast saadik muutunud üheks levinuimaks invasiivseks põõsaks maailma parasvöötme piirkondades. Taimel on hiliskevadel ja varasuvel kaunid valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suured, magusad ja süsimustad marjad, mida hinnatakse värskelt söömiseks, mooside, pirukate ja jookide valmistamiseks. Selle juurekoorel ja lehtedel on ka pikk ajalugu rahvameditsiinis kootava vahendina.
Himaalaja murakas
Rubus bifrons
Himaalaja murakas (Rubus bifrons) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv roniv ja okas-põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab jõuliselt, moodustades tihedaid tihnikuid kaarjate vartega, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Kevadel ja suvel puhkevad valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suvel mustad, läikivad ja magusad viljad. Taim on äärmiselt vastupidav ja on muutunud paljudes piirkondades väljaspool oma looduslikku levilat invasiivseks liigiks.
Põldmurakas
Rubus caesius
Roosõieliste sugukonda kuuluv madal heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast ja Aasiast ning on lähedalt suguluses aedmuraka ja vaarikaga. Taimel on kaarjad, väheste ogadega varred, kergelt karvased kolmetised liitlehed ja kuni 6 cm läbimõõduga valged õied. Viljad on mustjassinised koguluuviljad, mis on kaetud vahaja kirmega, andes neile sinaka välimuse (sellest ka nimi caesius). Kasvab looduslikult hekkides, metsaservades, jõekallastel ja tühermaadel.
Murakad
Rubus fruticosus
Rubus fruticosus, üldtuntud murakana, on jõuline lehtpõõsas, mis on pärit Euroopast ja levinud laialt üle maailma. Taim moodustab kaarekujulisi, ogaseid võrseid (nn florikane'id), mis kannavad hiliskevadel ja varasuvel valgeid kuni heleroosasid õisikuid. Neile järgnevad tuttavad läikivad mustad, magushapud marjad, mida armastatakse kasutada moosides, pirukas ja värskeltsöömiseks. Tegemist on tõelise kaheaastase võrsetsükliga taimega: esimese aasta priimokane'id kasvavad vegetatiivselt, teise aasta florikane'id viljuvad ja surevad seejärel tagasi, mistõttu on aastane lõikamine hädavajalik. Sügavalt juurdunud Euroopa folklooris ja maaaianduses on murakas üks looduse щедrikemaid söödavaid hekitaimi.
Grabowski murakas
Rubus grabowskii
Grabowski murakas on üks enam kui 330 mikroliigist, mis moodustavad Euroopa põldmuraka rühma (Rubus fruticosus aggregate) – see on apomiktiliste (seemnekloonide kaudu paljunevate) murakate kompleks, mida leidub Kesk- ja Põhja-Euroopa hekkides, metsaservades ja jäätmaadel. Sarnaselt oma sugulastele on see jõuline, okkaline ja kaarjate vartega põõsas, millel on kaheaastane elutsükkel: esimese aasta varred kasvavad vegetatiivselt, teisel aastal nad õitsevad, kannavad vilja ja kuivavad, samal ajal kui uued varred kasvavad nende asemele. Botaanikud eristavad seda teistest mikroliikidest ahenevate ogade, märkimisväärselt pika tipmise lehekeserootsu, laia ja sageli püramiidja õisiku ning valgete või heleroosade karvaste sigimikutippudega õite järgi. Hilissuvel valmivad mustad marjad on söödavad ning nagu kõik selle rühma murakad, on see väärtuslik elustikule, pakkudes toitu, pesitsuspaika ja nektarit tolmeldajatele.
Punane vaarikas
Rubus idaeus
Punane vaarikas (Rubus idaeus) on lehtiv viljapõõsas, mis on pärit Euroopast ja Põhja-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See moodustab kaarduvaid, ogaseid võrseid, mis kannavad suvel maitsvaid, erkpunaseid liitviljasid. Laialdaselt kasvatatav nii söödava vilja kui ka dekoratiivse hekina moodustamise eesmärgil, kasvab hästi parasvöötme kliimas, kus on jahedad talved ja leedad suved.
Lääne-vaarikas
Rubus occidentalis
Lääne-vaarikas (Rubus occidentalis) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev ogaline heitlehine põõsas. Selle kaarjad varred, mis on kaetud valkja vahakihiga, kannavad väikeseid musti kuplikujulisi vilju, mida hinnatakse nende intensiivse magushapu maitse ja kõrge antioksüdantide sisalduse poolest. Erinevalt punasest vaarikast juurduvad selle varred maapinnaga kokku puutudes tipust, moodustades loomulikult uusi taimi.
Viinamarjavaarikas
Rubus phoenicolasius
Rubus phoenicolasius, tuntud kui viinamarjavaarikas, on jõuline mitmeaastane põõsas roosiliste sugukonnast. Taim pärineb Ida-Aasiast ning on kergesti äratuntav oma varte järgi, mis on tihedalt kaetud punakasvioletsete näärmekarvidega. Taim toodab väikseid valgeid õisi, millest arenevad eredalt punased, läikivad ja söödavad marjad. Viljad on kuni täieliku küpsemiseni kaitstud karvase tupplehtede kogumiga. Taime hinnatakse kõrgelt selle magushapuka maitse tõttu, kuid see loetakse invasiivseks liigiks paljudes Põhja-Ameerika piirkondades, kuna see kasvab kiiresti ja moodustab tihti läbimatuid tihnikusid.
Jalakalehine murakas
Rubus ulmifolius
Rubus ulmifolius, tuntud ka kui jalakalehine murakas või hõbelehine kibuvits, on jõuline pooligihaljas põõsas, mis on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast. Ta moodustab tihedaid ogalisi põõsastikke ning kannab söödavaid murakaid, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja rahvameditsiinis. Väljaspool oma loodusliku levila piire on ta muutunud invasiivseks liigiks osades Austraalia, Tšiili ja Uus-Meremaa piirkondades.
Harilik päevakübar
Rudbeckia
Päevakübar (Rudbeckia) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaimede perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Tuntud oma silmapaistvate kollaste ja kuldsete tumeda südamikuga õite poolest, on see üks populaarsemaid ilutaimi aedades üle kogu maailma.
Särav päevakübar
Rudbeckia fulgida
Rudbeckia fulgida on puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast ning on hinnatud oma rõõmsate karikakrat meenutavate õite poolest, millel on kuldoranžid kroonlehed ja tumepruun kuni mustjas südamik. Õitseb hilissuvest sügiseni, moodustades korrektse karvaste ja saagjate lehtedega kodariku ning levib aeglaselt risoomide abil, luues peenardes, niitudel ja tolmeldajate aedades vabu rühmi. Populaarsed sordid, nagu 'Goldsturm', on hinnatud pika õitsemisaja ja usaldusväärse vastupidavuse poolest erinevates kliimatingimustes.
Mustalaikne susaan
Rudbeckia hirta
Rudbeckia hirta, tuntud ka kui mustalaikne susaan, on Põhja-Ameerika päritolu metslill, mida armastatakse selle eredate kollakasnaranžide kroonlehtede pärast, mis ümbritsevad tumedat pruuni keskketta. Ta õitseb rohkelt suvest sügiseni, meelitades ligi liblikaid, mesilasi ja laululinde.
Mehhiko ruellia
Ruellia
Ruellia, tuntud ka kui mehhiko ruellia või mets-ruellia, on kiirekasvuline rohtne püsik akantuseliste (Acanthaceae) sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab püstiseid, mitmevarrelistest puhmaid kitsaste tumeroheliste lehtede ja trompetikujuliste õitega, mis kestavad vaid päeva, kuid õitsevad pidevalt kevadest sügiseni. Pärast kanda kinnitamist on see väga põuataluv ja vähenõudlik, mistõttu on see populaarne valik peenraääristesse, peenardesse ja rühmaistutustesse soojas kliimas.
Mehhiko ruellia
Ruellia brittoniana
Ruellia brittoniana (mehhiko ruellia), tuntud ka kui Ruellia simplex, on kiirekasvuline igihaljas püsik, mis pärineb Mehhikost. Ta on hinnatud oma petuuniat meenutavate lavendlisiniste õite poolest, mis puhkevad pidevalt suve algusest kuni sügiseni. Taim eelistab täispäikest ning kohaneb kergesti nii niiskete kui ka põuaste tingimustega, levides risoomide ja isekülvi teel. Oma jõulise kasvulaadi tõttu peetakse teda Floridas ja teistes soojema kliimaga piirkondades invasiivseks liigiks, mistõttu peaksid aednikud seda istutades olema ettevaatlikud või valima steriilsed kultvarsordid.
Mehhiko Petuunia
Ruellia simplex
Ruellia simplex, rahvapäraselt tuntud kui Mehhiko Petuunia, on jõuline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Mehhikost, Kariibi mere piirkonnast ja Lõuna-Ameerikast. Teda iseloomustavad pikad, kitsad, tumerohelised lehed ning trompeti kujulised õied, mis õitsevad lilla, roosa või valge värvusena. Tegemist on kiirestikasvava ja vähest hooldust vajava taimega, mis sobib ideaalselt aedadesse, ääristustesse ja konteineritesse, eriti soojades kliimavöötmetes, kus ta võib suure osa aastast õitseda. Kuigi taim on dekoratiivne, tuleb arvestada, et mõnes piirkonnas võib ta olla invasiivne.
Roosa kobarheinik
Rugosomyces carneus
Rugosomyces carneus, tuntud ka kui roosa kobarheinik, on kandseente liik. Seda iseloomustab väike kahvaturoosa kuni lihakarva kübar, mis on alguses kumer ja hiljem lame, ning tihedad valged eosed. Tegemist on saprofüütse seenega, mis kasvab tavaliselt karjamaadel, niitudel ja rohumaadel suvel ning sügisel.
Oblikas
Rumex
Oblikas (Rumex) on umbes 200 liigiga üheaastaste, kaheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond tatraliste (Polygonaceae) sugukonnas. Oblikad on pärit põhjapoolkera parasvöötmest ning on nüüdseks kodunenud peaaegu kõikjal maailmas. Rumexi liigid moodustavad korrapäraseid piklikest kuni nooljatest lehtedest koosnevaid kodarikke, mille keskelt kasvavad õitsemisajal välja kõrged rohekate õitega õisikud, millest valmivad roostepruunid seemnekobarad. Mitmeid liike, eriti hapuoblikat (Rumex acetosa) ja käharaat oblikat (Rumex crispus), kasvatatakse nende hapuka sidrunise maitsega söödavate lehtede tõttu või juurte pärast, mida kasutatakse rahvameditsiinis, samas kui teised on tavalised umbrohud, mis on olulised tolmeldajatele ja elusloodusele.
Lambahapuoblikas
Rumex acetosella
Lambahapuoblikas (Rumex acetosella) on väike mitmeaastane metstaim tatarlaste sugukonnast (Polygonaceae), pärit Euroopa ja Aasia parasvöötme piirkondadest ning laialdaselt naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Noolekujulistel lehtedel on iseloomulik hapukas, hapu maitse, mis tuleneb oblikhappesisaldusest. Vastupidav taim, mis elab hästi vaestes happelistes muldades; seda hinnatakse söödava ürdi ja rahvameditsiinis, kuigi see võib roomavate risoomide kaudu muutuda invasiivseks.
Kähar oblikas
Rumex crispus
Tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Iseloomulikud on siledad, selgelt lainelise või käharas servaga lehed pikkusega 14–24 cm. Tavaline rikutud pinnasel ja kohanenud erinevate kliimatingimustega, taludes hästi külma ja põuda. Moodustab tihedaid rosette ja toodab tuhandeid eluvõimelisi seemneid, mis võivad säilida idanemisvõimelisena üle 50 aasta.
Verioblikas
Rumex sanguineus
Verioblikas (Rumex sanguineus) on igihaljas mitmeaastane rohttaim tatraliste (Polygonaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Edela-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Seda armastatakse silmatorkavate lehtede pärast, millel on sügavad, veripunased sooned tumerohelisel taustal, pakkudes dramaatilist dekoratiivset ilmet aedades ja laudades. Taim moodustab kompaktseid rosetikujulisi puhmaid ja kasvab hästi niiskes, hästi kuivendatud mullas täispäikeses kuni poolvarjus.
Nahksõnajalg
Rumohra adiantiformis
Rumohra adiantiformis, tuntud ka nahksõnajala nime all, on tugev ja mitmeaastane liik, mida hinnatakse kolmnurksete, nahkjate ja tumeroheliste lehestike poolest. See on lilletööstuses äärmiselt populaarne tänu oma lehtede erakordsele vastupidavusele pärast lõikamist – lehed püsivad lilleseadetes värsketena mitu nädalat. Looduses kasvab ta nii epifüüdina kui ka metsamaapinnal.
Ruscus (perekond)
Ruscus
Ruscus on madalkasvuliste igihaljaste põõsaste perekond sugukonnast Asparagaceae, mis on pärit Euroopast, Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. Nende iseloomulikuks tunnuseks on kladoodid — lapikud varred, mis meenutavad lehti ning kannavad nii õisi kui ka vilju. Sügisel ja talvel ilmuvad eredapunased marjad teevad neist populaarsed dekoratiivsed ja lõikelehestiku taimed. Tuntumad liigid on R. aculeatus (harilik lihunikuhari) ja R. hypoglossum.
Keel-torkleht
Ruscus hypoglossum
Keel-torkleht (Ruscus hypoglossum) on aspariliste sugukonda kuuluv väike igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Euroopa ja Väike-Aasia metsadest. Erinevalt astel-torklehest (Ruscus aculeatus) on selle laiad ja läikivad fülloklaadid ilma okasteta, mis muudab selle populaarseks pinnakattetaimeks aia varjulistes kohtades.
Tuletõrviku taim
Russelia equisetiformis
Russelia on mitmeaastane põõsas, mida tuntakse oma peente, roheliste, kaskadina langevate okste poolest, mis meenutavad hobuse saba või ilutulestikku. Selle torujad õied, tavaliselt erksates punastes toonides, õitsevad rohkelt ning meelitavad ligi kolibrisid ja liblikaid. Tegemist on äärmiselt mitmekülgse taimega, mis sobib suurepäraselt rippkorvidesse, tugimüüridele või maapinnakatteks nõlvadel.
Suits-pilvik
Russula adusta
Suits-pilvik on kandseente hulka kuuluv seen, mis paistab silma oma värvimuutuse poolest. Algselt valkjas kübar muutub vananedes hallikaspruuniks ja lõpuks mustaks. Tegemist on mükoriisaseenega, millel on oluline roll okasmetsade tervises, aidates kaasa toitainete vahetusele puujuurtega. Seene viljaliha on tugev, kuid võib tarbimisel põhjustada seedetrakti häireid.
Kitsalehine ruut
Ruta angustifolia
Ruta angustifolia, tuntud kui kitsalehine ruut või narmas-ruut, on aromaatne igihaljas poolpõõsas ruudiliste (Rutaceae) sugukonnast, pärit Vahemere piirkonnast ja laialdaselt naturaliseerunud Kagu-Aasias. See kasvab 40-100 cm kõrguseks, omades sihvakaid puitunud varsi ja peenelt jagunenud sinakasrohelisi lehti, mis muljumisel eritavad tugevat, teravat lõhna. Väikesed kollased õied, millel on ebameeldiv lõhn, õitsevad kevadest suveni. Taimel on pikk traditsiooniline meditsiiniline kasutus ajalugu selliste haiguste puhul nagu palavik, krambid ja maksaprobleemid, kuid kõik taimeosad on allaneelamisel mürgised ja mahl võib päikesevalgusega kokkupuutel põhjustada tõsiseid nahapõletusi.
Aleppo ruut
Ruta chalepensis
Ruta chalepensis, tuntud kui aleppo ruut, on ruudiliste (Rutaceae) sugukonda kuuluv aromaatne igihaljas põõsas, mis pärineb Vahemere maadest, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. See kasvab 40–80 cm kõrguseks, omades hallikasrohelisi peenelt sulgjaid lehti ja tugevat vürtsikat lõhna. Suvel puhkevad väikesed kollased õiekobarad. Taim sisaldab furanokumariine, alkaloide ja flavonoide, mis annavad talle tugevad ravimomadused, kuid ka märkimisväärse mürgisuse: kokkupuude nahaga päikesevalguse käes põhjustab fototoksilist dermatiiti ning suurte koguste allaneelamine võib põhjustada rasket elundimürgistust. Seda kasutatakse laialdaselt Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkonna rahvameditsiinis.
Ruut
Ruta graveolens
Ruut (Ruta graveolens) on mitmeaastane põõsas, mida tuntakse tugeva aroomi ja ravimlike omaduste poolest. Sellel on peenelt jagatud hallirohelist värvi lehed ning väikesed, kreemjad või kollakad õied, mis ilmuvad suvel. Tegemist on vastupidava taimega, kuid selle mürgisuse tõttu tuleb sellesse tähelepanelikult suhtuda.
Suhkruroog
Saccharum officinarum
Suhkruroog (Saccharum officinarum) on Kagu-Aasiast ja Uus-Guineast pärinev suurekasvuline püsik-kõrreline, mida on aastatuhandeid kasvatatud selle sahharoosirikaste mahlaste varte tõttu. Taim moodustab jõulisi puhmaid püstiste, lüliliste ja kiuliste vartega, mis võivad kasvada 4–6 meetri kõrguseks ning on kaetud pikkade, kitsaste ja teravaservaliste lehtedega. See on maailma peamine suhkruallikas ja üks planeedi tähtsamaid põllukultuure, mida kasutatakse ka etanooli, cachaça, rapadura ja melassi tootmiseks. Taim õitseb vaid päevade lühenedes, moodustades hõbedase suletava õisiku, mida nimetatakse "nooleks".
Sageretia
Sageretia theezans
Sageretia (Sageretia theezans) on igihaljas põõsas astelpajuliste (Rhamnaceae) sugukonnast, pärit Lõuna-Hiinast. See on üks populaarsemaid toabonsaisid üldse, kuna sellel on peen, läikiv lehestik, atraktiivselt ketendav, mitmevärviline koor ja punakalt tärkavad võrsete tipud. Hilissuvel ilmuvad silmapaistmatud, kreemikasvalged õisikud, millest valmivad väikesed, söödavad sinakasmustad luuviljad. Oma kodumaal kasvab see 1–3 meetri kõrguseks, bonsaina püsib see regulaarse pügamise tõttu oluliselt väiksemana.
Aastane pärlrohi
Sagina apetala
Sagina apetala on väike ühe- või kaheaastane rohttaim, mis moodustab madalaid, tihedaid tutikaid. Seda leidub sageli linnakeskkonnas – kõnniteekivide pragudes, müüridel ja tihenenud liivastel muldadel. Taime lehed on lineaarsed ning õied on tillukesed, tavaliselt rohekad ja ilma nähtavate kroonlehtedeta, millest tuleneb ka ladinakeelne epiteet 'apetala'. Tegemist on äärmiselt vastupidava ja levimisaldis taimega.
lamav pärljas
Sagina procumbens
Sagina procumbens (lamav pärljas) on mitmeaastane, roomav rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Lääne- ja Kesk-Aasiast ning Loode-Aafrikast. See moodustab tihedaid, paljaid, samblataolisi vaipu tänu vartele, mis juurduvad sõlmedest ja levivad seega kiiresti vegetatiivselt. Lehed on lineaarsed, 1-2 cm pikad. Väikestel, üksikutel õitel on 4-5 tupplehte ja 4-5 väikest valget kroonlehte (mõnikord puuduvad) ning 4 vaba emakasuudmet. Taim talub erakordselt hästi tallamist, mistõttu esineb seda tavaliselt muruplatsidel, sillutise pragudes ja niisketes lillepottides.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.