Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3751 taime leitud
Kuvatakse 3061–3096 / 3751
Madal riviina
Rivina humilis
Madal riviina (Rivina humilis) on pehmeavarreline igihaljas püsik kermesmarjaliste (Petiveriaceae) sugukonnast, mis pärineb Ameerika soojematest piirkondadest. Peaaegu aastaringselt kasvatab ta peeneid õisikuid pisikeste valgete kuni roosade õitega, millele järgnevad läikivad erkpunased marjad, mille järgi taim on nime saanud. Marjamahla kasutati ajalooliselt punase värvaine või põsepunana. Kõik taimeosad, eriti marjad ja juured, on söömisel mürgised.
Roosa robiin
Robinia pseudoacacia
Robinia pseudoacacia, üldtuntud kui harilik robiin, on kaunviljaliste sugukonda kuuluv lehtpuu. Roosade õitega sort on maastikukujunduses eriti hinnatud oma vapustava kevadõitsemise tõttu. Tegemist on väga kiirekasvulise puuga, millel on lai võra ja sageli okkalised oksad. Selle lilled kasvavad rippuvates kobarates ning levitavad väga intensiivset magusat lõhna. Tegemist on äärmiselt vastupidava liigiga, mis on võimeline siduma mullas lämmastikku, kuigi seda peetakse mõnes piirkonnas invasiivseks liigiks tänu selle kõrgele levimissuutlikkusele.
Hobukastanilehine rodgersia
Rodgersia aesculifolia
Hobukastanilehine rodgersia on suurekasvuline, puhmikut moodustav risoomtaim, mis pärineb Põhja-Hiina niisketest metsadest ja ojakallastelt. Sõrmjad lehed võivad kasvada kuni 40 cm pikkuseks, on sügavalt hõlmised 5–9 saagjaservalise lehekesega, mis meenutavad hobukastani lehti. Noored lehed on pronksja läikega, muutudes hooaja edenedes tumeroheliseks. Suvel kasvatab taim kuni 60 cm pikkused õhulised õisikud koorevalgete või heleroosade õitega, mis muutuvad hiljem rohekaks. Liiki kasutatakse laialdaselt ilutaimena varjulistes peenardes, tiikide ja ojade ääres, kus see moodustab aja jooksul suuri ja suursuguseid rühmi.
Roos
Rosa
Roos on üks maailma ikoonilisemaid põõsaid, kuuludes roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Tuntud oma vapustava ilu ja vahetumatu lõhna poolest, iseloomustavad teda puitunud varred, mis on tavaliselt kaetud ogadega (asteldega). Sajandite pikkuse ristamise tulemusel on tekkinud tuhandeid sorte, alates miniatuursetest kuni ronivate roosideni.
Cécile Brunneri roos
Rosa 'Cécile Brunner'
Rosa 'Cécile Brunner' on pärandpolüantroos, mille aretas Prantsusmaal Marie Ducher ja tõi turule 1881. aastal tema väimees Joseph Pernet-Ducher. Hüüdnimega 'Südameroos' oma täiuslikult vormitud, kõrge keskpunktiga roosade pungade tõttu, mis meenutavad miniatuurseid hübriidteesid, avaneb see väikesteks, täidisõielisteks, õrnalt lõhnavateks õiteks, mis ilmuvad rikkalike pihustustena hiliskevadest esimese külmani. Kompaktsel, peaaegu okasteta põõsal on siledad, läikivad keskmiselt rohelised lehed ja graatsiline, kaarduv kasvukuju; sama sordi jõulisem roniv sport võib ulatuda mitme meetrini. Pikaealine, haiguskindel ja talub kehva pinnast ning poolvarju, jääb see lemmikuks maakoduaedades, segapiirides ja konteinerkultuuris enam kui 140 aastat pärast selle turuletoomist.
Roniroos 'Nice Day'
Rosa 'CHEWNICEBELL'
Rosa 'CHEWNICEBELL', turustatud nimega 'Nice Day', on kaasaegne terrassi-roniroos, mille on aretanud auhinnatud Ühendkuningriigi aretaja Chris Warner, kes on tuntud kompaktsete, haiguskindlate ja vähest hooldust vajavate aedrooside poolest. See kannab väikeseid, täidetud, lõhnavaid lõhe- kuni korallroosasid õisi kobarates, mille läbimõõt on kuni 5 cm ja mis õitsevad korduvalt läbi suve ja sügise, asetsedes korrapärase läikiva tumerohelise lehestiku taustal. Saavutades kõrguse umbes 1,5–2,5 m ja laiuse 0,5–1 m, sobib selle kompaktne roniv kasvukuju hästi sammastele, obeliskidele, piiretele ja suurtesse terrassipottidesse väiksemates aedades.
Damaskt roos
Rosa × damascena
Damaskt roos (Rosa × damascena) on iidne hübriidpõõsas, mis on tõenäoliselt Rosa gallica ja Rosa moschata ristand. Seda on tuhandeid aastaid kasvatatud Lähis-Idas, Türgis, Bulgaarias ja Iraanis ning see on peamine väärtuslik roosiõli (rooside attar) ja roosivee allikas. Selle poolkaksik- kuni kaksikõied levitavad intensiivset magusat aroomi. Taim kasvab kuni 2 meetri kõrguseks, omab kaareduvaid ogaseid oksaradu ning heitlehiseid keskmiselt rohelisi lehti.
Hübriidteeroosid
Rosa × hybrida
Hübriidteeroosid (Rosa × hybrida) on maailma populaarseim kultivarirühm, mis on saadud erinevate Rosa liikide sajandeid kestnud ristamise tulemusena. Neid hinnatakse suurte, kõrgelt keskelt tõusvate õite ja laia värvivaliku poolest ning neid kasvatatakse aedades, konteinerites ja lõikelilledena üle kogu maailma.
Teeroos
Rosa × odorata
Teeroos (Rosa × odorata) on elegantne hübriid, mis pärineb Hiinast ning on saadud Rosa chinensis'e ja Rosa gigantea ristamisel. Tuntud oma suurte, lõhnavate õite poolest valgetes, roosades, kreemikates ja kollastes toonides, sai sellest taim enamiku tänapäevaste hübriidteerooside geneetiline alus. Selle õrn tealaadne lõhn ja korduva õitsemise harjumus on teinud sellest ühe mõjukama roosiliigi aianduse ajaloos.
Nulg-kibuvits
Rosa abietina
Rosa abietina, tuntud ka kui nulg-kibuvits või männi-kibuvits, on lehtpõõsas, mis on põliselt levinud Euroopa Alpide mägistel aladel Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. See kasvab kuni 2 meetri kõrguseks ning kannab maist juulini õrnu roosaõisi meeldiva, kergelt vürtsika aroomiga. Seda metskibuvitsa hinnatakse eriti alpinaariumides ja looduslähedastes aedades.
Põld-kibuvits
Rosa agrestis
Põld-kibuvits (Rosa agrestis) on heitlehine metsik põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Kesk-Euroopast ning ulatub kohati Kaukaasiani. See moodustab püstise, põõsasja kasvu kaarjate okstega, mis on varustatud kõverdunud ogadega, ulatudes 1,5–3 meetri kõrgusele. Selle sulgjad lehed, mis koosnevad 5–7 väikesest, jämedalt saagjast lehekesest, on märgatavalt väiksemad kui tema lähisugulasel näärmekal kibuvitsal (Rosa rubiginosa) ning neil on väga vähe sellele liigile tüüpilist õunalõhna. Südasuvel kannab see kobarates õrnalt lõhnavaid, lihtsaid valgeid kuni õrnroosasid õisi läbimõõduga kuni 4 cm, millele järgnevad sügisel väikesed ovaalsed punased kibuvitsamarjad, mis püsivad taimel ja pakuvad dekoratiivset huvi kuni talveni.
Põld-kibuvits
Rosa arvensis
Rosa arvensis, tuntud kui põld-kibuvits, on jõuline heitlehine põõsas, mis pärineb Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Suvel puhkevad sellel õrnad valged kuldsete tolmukatega õiekobarad, millele järgnevad väikesed punakasoranžid viljad (kibuvitsamarjad). Selle kaarjad ja ogalised varred muudavad ta ideaalseks looduslike hekkide ja pinnakatte jaoks.
Banksi roos
Rosa banksiae
Banksi roos (Rosa banksiae) on Hiinast pärit jõuline ja peaaegu okasteta roniroos. Kevadel toodab see kaskaadidena väikeseid lõhnavaid õisi, kattes terved struktuurid lummava iluga. See on üks vanimaid Läänes kultiveeritud roose ning on äärmiselt vastupidav, põuataluv ja kohaneb hästi erinevate kliimatingimustega.
California metsoosiroos
Rosa californica
Rosa californica, tuntud ka kui California metsoosiroos, on lehtpuukujuline põõsas, mis on pärit Ameerika Ühendriikide lääneosast ning kasvab looduslikult Californias, Oregonis ja Baja California põhjaosas. Kuni 3 meetri kõrguseks kasvav taim kannab hiliskevadest suve lõpuni lihtsaid roosast magentani ulatuvaid õisi kuldkollaste tolmukate. Eredapunased kibuvitsamarjad püsivad talveni ja pakuvad lindudele ning loomastikule olulist toiduallikat. Kord juurdununa on see taim äärmiselt põuakindel ja vähese hooldusega – tõeline California põlisliik.
Koerapats
Rosa canina
Rosa canina, rahvapäraselt tuntud kui koerapats ehk harilik kibuvits, on lehtpõõsas, mis pärineb Euroopast, Loode-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. Taimele on iseloomulikud kaarsuvad ogaoksad, õrnad heleroosad kuni valged õied hiliskevadel ning erkpunased ovaalsed kibuvitsad, mis püsivad okstel läbi talve. Kibuvitsad on söödavad ja erakordselt rikkad C-vitamiini poolest, muutes selle metsoosi nii dekoratiivselt kauniks kui ka ravimselt väärtuslikuks.
Carolina kibuvits
Rosa carolina
Carolina kibuvits (Rosa carolina) on Põhja-Ameerikast pärinev heitlehine põõsas, mis kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See on külmakindel liik (USDA tsoonid 4–9), mis õitseb kevadel ja suvel, kandes lihtsaid viie kroonlehega õisi, mille värvus varieerub keskmisest kuni sügavroosani. Põõsas kasvab 60 cm kuni 1,5 m kõrguseks, moodustades maa-aluste võsundite abil tihedaid puhmaid. Selle punakad viljad (kibuvitsamarjad) püsivad sügisel ja talvel, olles oluliseks toiduallikaks loomastikule. Laialdaselt kasutusel looduslähedases haljastuses, elupaikade taastamisel ja erosioonitõrjes, kaunistab Carolina kibuvits metsaservi, teepervi ja metsikuid aedu oma tagasihoidliku ilu ja suure vastupidavusega.
Hiina roos
Rosa chinensis
Hiina roos (Rosa chinensis) on Hiinast pärit dekoratiivpõõsas ja üks ajalooliselt olulisemaid roosiliike maailmas. 18. sajandil tõi ta Lääne aiandusesse korduvõitsemise omaduse ning sai peaaegu kõigi tänapäevaste roosikultivaaride oluliseks vanemtaimeks. Kevadest sügiseni kannab ta elegante õisi punases, roosas, valges, kollases ja kreemjas toonis.
Kobar-kibuvits
Rosa corymbifera
Kobar-kibuvits (Rosa corymbifera) on jõuline heitlehine põõsas roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast, Kaukaasiast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast. See on väga sarnane koer-kibuvitsale (Rosa canina), eristudes peamiselt tihedamate karvade poolest lehtede alumisel küljel. Selle pikad kaarjad oksad, mis on kaetud tagasipööratud ogadega, võivad kasvada kuni 3 meetri kõrguseks, moodustades läbimatuid looduslikke hekke. Maist juulini puhkevad lamedad kobarõisikud, milles on 3–15 valget kuni heleroosat maheda lõhnaga õit. Sügisel muutuvad intensiivpunased ovaalsed kibuvitsamarjad väärtuslikuks kaunistuseks ja rikkalikuks C-vitamiini allikaks. Kultivar 'Laxa' on Euroopas enim kasutatav pookealus aedroosidele.
Nõmmeroos
Rosa dumalis
Nõmmeroos (Rosa dumalis) on Euroopast ja Lääne-Aasiast pärinev heitlehine põõsas, mis kasvab 1–2 meetri kõrguseks ning millel on kaarjad okkalised varred. Selle sinihallikas (glaukoosne) lehestik ja lõhnavad roosad õied, mis puhkevad kevadel ja suvel, asenduvad hiljem C-vitamiini rikaste erepunaste kibuvitsamarjadega. Olles tihedalt seotud koer-kibuvitsaga (Rosa canina), edeneb see hästi hekkides, võsastikes ja metsaservades kogu oma looduslikus levilas.
Pärsia kollane roos
Rosa foetida
Rosa foetida, tuntud ka kui Pärsia kollane roos või Austria kibuvits, on okaline lehtpuuline põõsas, mis pärineb Edela-Aasiast. Ta kannab hilist kevadet ja vara suve intensiivselt kuldkollaseid üksikõisi, millel on omapärane muskuslik lõhn – just see inspireeris ladinakeelset nimetust „foetida". Taim on ajalooliselt märkimisväärne kui kõigi tänapäevaste kollaste rooside esivanem.
Prantsuse roos
Rosa gallica
Rosa gallica, tuntud ka prantsuse roosi või apteekri roosina, on üks maailma vanimaid kultiveeritud roose, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Ta kannab suvel lõhnavaid, sügavroosakaid kuni helepunaseid õisi ning teda on sajandeid hinnatud nii dekoratiivse, raviomaduste kui ka aroomikvaliteedi poolest. Ta on paljude tänapäevaste roosisortide eelkäija.
Kordana roos
Rosa kordana
Kordana roos on Saksa aretaja Kordese loodud miniatuurne potiroos, mis on tuntud oma kompaktse kasvu ja korduva õitsemise poolest. Selle väikesed, kuid täidlased õied on saadaval paljudes värvitoonides ning see on üks populaarsemaid roosisorte, mida kasvatatakse nii kingitaimena kui ka siseruumides.
Kordesi roos
Rosa kordesii
Kordesi roos (Rosa × kordesii) on vastupidav roniroos või põõsasroos, mille aretas Wilhelm Kordes Saksamaal 1940. aastatel. See on kõrgelt hinnatud oma erakordse külmakindluse (kuni USDA tsoon 3) ja tugeva vastupanu poolest tavalistele roosihaigustele. Taim moodustab kobarates täidetud tumeroosasid korduvalt õitsevaid õisi pikkadel vartel, mida saab suunata ronitaimena või kasvatada vabakujulise põõsana.
Mälestusroos
Rosa lucieae
Rosa lucieae, tuntud ka kui mälestusroos või Wichura roos, on jõuline pooligihaline roniv ja roomav roos, mis on pärit Ida-Aasiast. Pikad, ogalised, roomavad varred võivad ulatuda kuni 6 meetri pikkuseks, moodustades tihedad katvad mattid – taim sobib suurepäraselt pinnakatteks või rajatiste üle kasvama laskmiseks. Suvel õitsevad üksikud valged õied selgelt esinevate kollaste tolmukate ning rikkaliku aroomiga. Liik on tuntud oma vastupidavuse poolest haigustele ja jahukastele ning on olnud paljude armastatud klassikaliste ronivaroosi sortide, nagu Dorothy Perkins ja New Dawn, vanemtaim.
Hulgaõieline roos
Rosa multiflora
Rosa multiflora, tuntud ka kui hulgaõieline roos või beebiroos, on jõuline roniv põõsas, mis pärineb Ida-Aasiast (Jaapanist, Koreast ja Hiinast). See moodustab hilistel kevadel ja varasuvel erakordselt kaunid kaskaadjas kobardesse koondunud väikesed valged kuni heleroosad lõhnava õied, millele järgnevad talve üle püsivad väikesed punased kibuvitsad. Kuigi taim on dekoratiivselt atraktiivne, loetakse teda Ameerika Ühendriikides ning mitmetes teistes riikides väga invasiivseks liigiks, kuna ta moodustab tihedaid läbimatuid põõsastikke, mis tõrjuvad välja kohalikku taimestikku.
Alpi roos
Rosa pendulina
Alpi roos (Rosa pendulina) on peaaegu okasteta metsik põõsas, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest — Püreneedest, Alpidest, Karpaatidest ja Apenniinidest. Ta kannab sügavroosat kuni fuksiavärvi õisi silmatorkavate kollaste tolmukatega, millele järgnevad omapärased rippuvad, piklikud punased kibuvitsamarjad. Erakordselt külmakindel taim talub temperatuure kuni -30°C ning kasvab hästi kivistes mägimaastikes.
Näärmekas kibuvits
Rosa rubiginosa
Näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) on jõuline heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Tuntud oma õrnade valge südamikuga heleroosade õite ja lehtede erilise õunalõhna poolest. Sügisel kannab ta säravpunaseid kibuvitsamarju, mida hinnatakse nii dekoratiivsuse kui ka kõrge C-vitamiini sisalduse tõttu. Kasutatakse laialdaselt elavtaredes, looduslikes aedades ja ravimtaimena; samuti on see tuntud kibuvitsaõli allikas, mida väärtustatakse looduskosmeetikas.
Kortslehtne roos
Rosa rugosa
Kortslehtne roos (Rosa rugosa) on vastupidav, ogaline põõsas, mis on pärit Ida-Aasiast — Jaapanist, Hiinast, Koreast ja Venemaalt. Tuntud oma erakordse vastupidavuse poolest soolapritsme, tuule ja äärmusliku külma suhtes, kasvab hästi rannikuaedades ja parasvöötme kliimas. Lõhnavad õied roosas, valges ja punases toonis avanevad hilistest kevadest sügiseni, millele järgnevad suured oranžikaspunased kibuvitsaõunad, mis on rikkad C-vitamiini poolest.
Igihaljas kibuvits
Rosa sempervirens
Igihaljas kibuvits (Rosa sempervirens) on Vahemere piirkonnast pärit roniv roosiliik. See on tuntud selle poolest, et säilitab pehmes kliimas oma lehestiku aastaringselt, kandes kevadel ja suvel rikkalikult valgeid või kreemikaid õiekobaraid. Tegemist on jõulise ja vastupidava taimega, mida kasutatakse sageli müüride, pergolate ja piirete katmiseks, andes aiale ruraalse ja loomuliku võlu.
Näärelehine kibuvits
Rosa spinosissima
Näärelehine kibuvits (Rosa spinosissima, sün. Rosa pimpinellifolia) on madal ja tihedalt lehistunud põõsas roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mida tuntakse ka šoti roosina (burnet rose). See pärineb Euroopast, Edela-Siberist, Loode-Iraanist ja Alžeeriast; Eestis on see levinud kultuurtaimena ja kohati metsistunult kuivadel, klibustel rannikualadel ja loopealsetel. Tavaliselt kasvab see 50–100 cm kõrguseks, moodustades tihedaid ja tugevalt ogalisi puhmaid, mille tumepruunid võrsed on kaetud tihedate sirgete ogade ja harjastega. Lehed on sulgjad, koosnedes 5–11 väikesest ümarast lehekesest, millel on sageli punakas jume. Maist juunini ilmuvad üksikud kreemikasvalged (harvemini roosad) lõhnavad viie kroonlehega õied, millest sügiseks valmivad kerajad, tumepruunid kuni mustad viljad (kibuvitsamarjad).
Näärmeline roos
Rosa transmorrisonensis
Rosa transmorrisonensis on roniv roos, mis on pärit Taiwanist ja Filipiinidelt (Luzon), esinedes subtroopilistes mägibiooomides. Liiki eristab sugulasliikidest tema karvtute (siledate) emakate olemasolu.
Virginia kibuvits
Rosa virginiana
Rosa virginiana, tuntud kui virginia kibuvits või preeriaroos, on vastupidav, juurevõsudega paljunev heitlehine põõsas, mis pärineb USA idaosast ja Kanada idaosast, Newfoundlandist lõunasse kuni Virginiani ja lääne suunas kuni Suure järvistuni. Kasvades 1,2–1,8 meetri (mõnikord kuni 3 meetri) kõrguseks, moodustab see maa-aluste võsude abil tihedaid rägastikulaadseid kolooniaid, mis on väärtuslikud looduslike piirete, erosioonitõrje ja elustikusõbralike aedade jaoks. Selle läikivad tumerohelised sulgjad lehed värvuvad sügisel erksatesse lilla, punakasoranži ja kollase toonidesse, samas kui kõverate ogadega varustatud punakad varred pakuvad talvist dekoratiivsust ja elupaika. Juunist augustini puhkevad põõsal lõhnavad, lihtsad viie kroonlehe ja kirkaskollaste tolmukatega roosad õied, millele järgnevad silmapaistvad punased kibuvitsamarjad, mis püsivad talveni ning pakuvad toitu lindudele ja väikeloomadele.
Grandiflora roos
Rosa x grandiflora
Rosa x grandiflora, üldtuntud kui grandiflora roos, on kaasaegne hübriidklass, mis loodi 1950. aastatel hübriidtee rooside ja floribunda rooside ristamisel. Tulemuseks on jõuline, kõrgeks kasvav põõsas, mis kannab pikkadel vartel kobarates suuri ja elegante õisi, ühendades mõlema vanemklassi parimad omadused. Grandiflora roose hinnatakse nende korduva õitsemise, märkimisväärse kõrguse ning laia värvigamma poolest, mis ulatub puhtvalgest sügavpunaseni, kuldkollaseni ja erkude kahevärvalisteni.
Purpur-roskoea
Roscoea purpurea
Purpur-roskoea (Roscoea purpurea) on ingveriliste (Zingiberaceae) sugukonda kuuluv rohtne püsik, mis kasvab Himaalaja kõrgmäestikes – peamiselt Nepalis ja Põhja-Indias – alpi niitudel, kaljunukkidel, terrassidel ja metsaservadel. Lühikesest püstisest risoomist kasvavad varasuvel laiad orhideelaadsed lehed ja lihakas ebatüvi, mis võib ulatuda 30–50 cm kõrguseni. Suvest varasügiseni ilmuvad suured purpurpunased kuni lillakad õied, mille kolmeosaline kroon ja silmapaistev huul meenutavad troopilisi orhideesid, andes taimele rahvapärase nime "ingver-orhidee". Geofüüdina tõmbub taim talveks täielikult tagasi ja elab külma perioodi üle maa-aluse risoomina.
Harilik rosmariin
Rosmarinus officinalis
Harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) on Vahemere piirkonnast pärit aromaatne igihaljas põõsas, mis on tuntud oma tugeva lõhna ning kitsaste nõeljate igihaljaste lehtede poolest. Seda kasvatatakse laialdaselt maitsetaimena, ravimtaimena ja ilutaimena.
Ümaralehine rotala
Rotala rotundifolia
Rotala rotundifolia on kukesabaliste (Lythraceae) sugukonda kuuluv varretaim, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Seal kasvab see tavalise umbrohuna India, Hiina, Taiwani, Tai, Laose ja Vietnami riisipõldudel ning märgaladel. Taimel on kaks kasvuvormi: veepealses (emerge) vormis arenevad ümarad lehed, samas kui akvaariumis vee all (submerge) on lehed kitsad ja süstjad. Tugeva valgustuse korral muutuvad varreotsad ja ülemised lehed heleroosast kuni oranžikaspunaseni, vähese valguse korral jääb taim aga sügavroheliseks.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.