Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3783 taime leitud
Kuvatakse 1801–1836 / 3783
Ahvisaba-kaktus
Hildewintera colademononis
Hildewintera colademononis, tuntud ka kui Cleistocactus colademononis, on epifüütne ja rippuv kaktus, mis pärineb Boliiviast Santa Cruzi departemangust Florida provintsi niisketelt kaljunõlvadelt. Seal kasvab ta järskudel seintel kuni 1500 meetri kõrgusel merepinnast. Tema silindrilised varred, mille läbimõõt on 3–7 cm, võivad kasvada kuni 2,5 meetri pikkuseks. Varred on kaetud kümnete valgete, peente ja pehmete karvataoliste asteldega, mis meenutavad ahvi karvast saba – sellest ka taime rahvapärane nimi. Kevadest suveni puhkevad vartel peaaegu horisontaalselt kuni 8 cm pikkused erksad punased õied. Tegemist on suhteliselt kiirekasvulise liigiga, mis sobib ideaalselt rippkorvidesse ning on pärjatud Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) maineka Award of Garden Merit auhinnaga.
Amarüll / Hippeastrum (perekond)
Hippeastrum
Hippeastrum on suur sibulataimeperekond sugukonnas Amaryllidaceae, pärit Lõuna-Ameerika troopilisest ja subtroopilisest vööndist. Rahvasuus — kuigi mitte täiesti täpselt — tuntakse neid taimi amarüllide nime all. Need taimed moodustavad suurejoonelisi trompetikujulisi õisi punases, roosas, valges, oranžis ja lõheroosas toonis, õitsedes tavaliselt talvel ja kevadel. Perekond hõlmab üle 116 liigi ja sadu hübriidkultivaare. Kõik taimeosad, eriti sibul, sisaldavad lükoriini alkaloide, muutes need mürgiseks loomadele ja inimestele.
Kuninglik ratsuritäht
Hippeastrum reginae
Kuninglik ratsuritäht (Hippeastrum reginae), tuntud ka kui ratsuritäht või amarüllis, on amarülliliste sugukonda kuuluv sibullill, mis pärineb Lõuna-Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See kasvatab püstistel, kuni 60 cm kõrgustel vartel suurejoonelisi pasunakujulisi õisi, mis on punastes, roosades, valgetes, oranžides või kirjutes toonides. Laialdaselt kasvatatav dekoratiivtaimena pottides ja aedades, hinnatud eriti oma erksate talviste ja kevadiste õite poolest.
Triibuline ratsuritäht
Hippeastrum striatum
Triibuline ratsuritäht (Hippeastrum striatum) on Brasiilia ida- ja lõunaosast pärinev Amaryllidaceae sugukonda kuuluv püsik-sibulataim. See kasvatab tugevad õievarred, millel on 2 kuni 4 trompetikujulist punast õit, mille kroonlehtede keskel on iseloomulik rohekas triip. See on väga populaarne aiataim tänu oma silmapaistvale õitsemisele talve lõpus ja varakevadel.
Amarüllis
Hippeastrum vittatum
Amarüllis (Hippeastrum vittatum) on sibulataim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast ja kuulub amarüllislaste (Amaryllidaceae) sugukonda. Teda iseloomustavad suured ja uhked trompetikujulised õied, mis võivad ulatuda kuni 20 cm läbimõõduni. See on üks populaarsemaid sibultaimi toakasvatuseks, eriti talve- ja kevadperioodil.
Pikkõieline hipobrooma
Hippobroma longiflora
Hippobroma longiflora, tuntud ka kui pikkõieline hipobrooma, on püstise või lamava varrega püsik, mis pärineb Jamaicalt ning on nüüdseks naturaliseerunud troopilistes ja subtroopilistes niisketes piirkondades, kasvades tavaliselt ojade ja kraavide kallastel. Selle lehed on lihtsad, vahelduvad, elliptilise kuni lantsetja kujuga ja saagjate servadega, pikkusega 5–15 cm. Õied on üksikud, valged ja lõhnavad, 6–12 cm pikkuse peene õieputkega, mis lõpeb viie terava hõlmaga — see on kohastumus tolmeldamiseks pika imilondiga surulaste poolt. Seda peetakse üheks ohtlikumaks taimeks, mida kasvatada: kogu taim, eriti piimjas mahl, sisaldab püridiinalkaloide nagu lobeliin ja nikotiin. Kokkupuude mahlaga põhjustab nahal ja limaskestadel tugevat põletust ning võib silma sattumisel põhjustada ajutist pimedaksjäämist; allaneelamine on ohtlik inimestele ja loomadele (sealhulgas kariloomadele, koertele ja kassidele), põhjustades oksendamist, värinaid, lihashalvatust ja rasketel juhtudel surma.
Astelpaju
Hippophae rhamnoides
Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides) on okkaline heitlehine põõsas hõbepuuliste (Elaeagnaceae) sugukonnast, pärit Euraasia jahedatest ja parasvöötme piirkondadest – Läänemere ja Põhjamere rannikutest kuni Himaalaja jalamini. Seda iseloomustavad hõbehallid kitsad lehed ja hilissuvel kuni sügisel rikkalikult kaetud erkoranžid marjad, mida hinnatakse kõrgelt C-vitamiini ja teiste antioksüdantide sisalduse tõttu. Tegemist on kahekojalise taimega (eraldi isas- ja emasloomad), mis on äärmiselt vastupidav külmale, põuale, tuulele ja soolasele rannikuõhule.
Hohenbergia
Hohenbergia
Hohenbergia on bromeelialiste (Bromeliaceae) sugukonda kuuluv taimeperekond, mis hõlmab umbes 53 liiki, mis on pärit Antillidelt, Yucatáni poolsaarelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast (Colombia, Venezuela ja Brasiilia). Nad moodustavad laiadest, jäikadest ja kergelt kaardus lehtedest koosnevaid rosette, mille servadel on sageli okkad. Lehed ühinevad keskel, moodustades loodusliku "paagi", mis kogub vett ja orgaanilist materjali. Nad toodavad ühe silmatorkava tsentraalse õisiku, mis võib kesta kuid, punaste, lõheroosade, roosade, valgete või lillade kandelehtede ja õitega.
Veripuu
Homalanthus
Homalanthus on kiirekasvuline troopiliste puude ja põõsaste perekond piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonnas, mis pärineb Austraaliast, Paapua Uus-Guineast ja Vaikse ookeani saartelt. Need pioneerliigid asustavad kiiresti häiritud metsaservi ja lagendikke, mängides olulist rolli troopiliste metsade uuenemisel. Taimedel on suured südajad lehed, mis muutuvad enne langemist intensiivselt punaseks, ning kõik kuded sisaldavad piimjat lateksit. Mitmed liigid, eriti Homalanthus nutans, on pälvinud teaduslikku huvi tänu prostratiinile – ühendile, millel on viirusevastane ja HIV-vastane toime ning mis avastati Samoa traditsiooniliste etnobotaaniliste teadmiste kaudu.
Homalomena
Homalomena
Homalomena on umbes 150 liigiga troopiliste võhaliste perekond, mis pärineb Kagu-Aasiast ja troopilisest Lõuna-Ameerikast. Neid kasvatatakse toataimedena nende läikivate südame- või kilbikujuliste lehtede tõttu. See on üldine hooldusjuhend, mis hõlmab selliseid levinud liike nagu Homalomena rubescens ja selle kultivare ("Emerald Gem", "Selby"); üksikud liigid varieeruvad veidi täiskasvanud taime suuruse ja lehestiku värvi poolest.
Müür-oder
Hordeum murinum
Müür-oder on madal mätasjas üheaastane kõrreline odra perekonnast, mis on pärit Vahemere maadest, Kesk-Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning on nüüdseks laialdaselt kodunenud parasvöötme piirkondades üle maailma. See kasvab 30–50 cm kõrguseks, moodustades kuni 10 cm pikkusi hargnemata pähikuid, mis valmivad rohelisest õlgkollaseks. Tüüpiline lämmastikurikka ja häiritud pinnase taim, mis lokkab kõnniteepragudes, müüridel, teeservadel ja jäätmaadel, õitsedes maist juulini. Kuigi see on tülikas umbrohi teraviljapõldudel ja karjamaadel, on see kuivades piirkondades kariloomadele söödaks.
Oder
Hordeum vulgare
Oder (Hordeum vulgare) on üks vanimaid kodustatud teravilju, mis pärineb Viljaka Poolkuu piirkonnast Lähis-Idas umbes 10 000 aastat tagasi. See on vastupidav üheaastane kõrreline, mida kasvatatakse laialdaselt linnaste valmistamiseks, õllepruulimiseks ning loomasöödaks ja inimtoiduks.
punapuravik
Hortiboletus rubellus
Hortiboletus rubellus, tuntud kui punapuravik, on puravikuliste sugukonda kuuluv söögiseen. Seda iseloomustab sügavpunane kuni veinipunane kübar, mis on noorelt sametine. Torukesed on kollased ja muutuvad muljumisel siniseks. Jalg on tavaliselt kollane, punaste viirgude või täppidega. Kasvab lehtmetsades, parkides ja aedades, moodustades mükoriisat sageli tammede, pärnade või valgepöökidega.
Hosta
Hosta
Hostas on taimede perekond, mida tuntakse laialdaselt teelehelilja nime all. Neid kasvatatakse laialdaselt varjutaluvate lehtedekaunistustaimedena. Nende lehed esinevad mitmesuguses kujus, suuruses ja värvuses, sealhulgas rohelise, sinise ja kuldse toonides, sageli kirjude mustritega. Kuigi neid kasvatatakse peamiselt lehestiku pärast, toodavad nad suvel elegantseid kellukakujuliste õitega kobaraid.
Hosta 'Fire and Ice'
Hosta 'Fire and Ice'
Hosta 'Fire and Ice' on kompaktne ja kirju püsik, mida hinnatakse südamekujuliste lehtede poolest, millel on laiad valged keskiosad ja tumerohelised servad. See on populaarse hosta 'Patriot' pöördmutatsioon ning moodustab püstise ja korrapärase lehepuhma, millest suvel tärkavad kellukakujulised lillad õied. Kuna suurel osal lehekoest puudub klorofüll, on selle kasv aeglane, kuid see premeerib kannatlikku aednikku silmapaistva visuaalse kontrastiga.
Fortune'i hosta
Hosta fortunei
Hosta fortunei, tuntud ka kui Fortune'i hosta või jalgleheline hosta, on puhmikuid moodustav rohtne püsik, mida hinnatakse selle laiade, südamekujuliste sinakasroheliste kuni roheliste lehtede pärast, mis on sageli sordist olenevalt kreemja või kuldse ääre või triipudega. Arvatakse, et see on pärit Jaapani kultuurtaimedest, ning see kasvab hästi varjulistes ja metsaaia tingimustes, ajades suvel välja kõrged kahvatulillade, kellukakujuliste õitega õisikud. Selle lopsakas, tekstuuriga lehestik teeb sellest varjuaedade ja segapiirdepeenarde põhitaimed.
Süstjas hosta
Hosta lancifolia
Hosta lancifolia, tuntud kui süstjas hosta, on kompaktne ja puhmikut moodustav püsik, mida hinnatakse selle elegantsete tumeroheliste süstjate lehtede poolest. Algselt Jaapanist ja Hiinast pärit taim edeneb hästi varjulistes aedades ning on üks kohanemisvõimelisemaid hostasid nii pinnakatteks kui ka potis kasvatamiseks. Hilissuvel kasvatab taim lavendlikarva kuni lillasid lehterjaid õisi, mis meelitavad ligi koolibrisid ja mesilasi.
Lõhnav Teelehehosta
Hosta plantaginea
Hosta plantaginea, tuntud ka kui lõhnav teelehehosta või augustiliilia, on Hiinast pärit rohttaimne mitmeaastane taim. Teda hinnatakse suurte, läikivate, südakujuliste lehtede ning erakordselt lõhnavate valgete trompetikujuliste õite pärast, mis õitsevad hilissuvel. Erinevalt enamikust hostadest eritavad selle taime õied magusat, tugevat lõhna eriti õhtuti, mistõttu on see lemmiktaim varjulistes aedades üle kogu maailma.
Siebold'i hosta
Hosta sieboldiana
Hosta sieboldiana on suur ja efektne varjupeenarde püsitaim Jaapanist, mida hinnatakse selle massiivsete sinakas-hallide lehtede pärast, mis võivad ulatuda 35 cm pikkuseks. See moodustab dramaatilise kuplakujulise mätta, mis küünib kuni 60 cm kõrguseks ja 150 cm laiuseks, muutes taime üheks muljetavaldavamaks maapinnakatteks varjulistes aedades.
Sieboldi hosta
Hosta sieboldii
Hosta sieboldii ehk Sieboldi hosta on Ida-Aasiast pärinev kompaktne puhmikut moodustav püsik, mida hinnatakse varjuaias tema kitsaste süstjate lehtede poolest, millel on keskroheline südamik ja kreemikasvalged servad. Suve keskpaigast lõpuni kasvatab ta korrapärase lehestiku kohale peened õievarred, mille otsas on lehtrikujulised lavendlilillad õied. Erinevalt oma suuremast sugulasest Hosta sieboldianast püsib see liik kompaktne, olles suurepärane valik peenraääristesse, metsaaia servadesse ja konteineritesse osaliselt varjulistes nurkades.
Lainelehine plaantaliiilia
Hosta undulata
Hosta undulata, tuntud ka kui lainelehine plaantaliiilia, on klassikaline varjuaia mitmeaastane taim, mis pärineb Jaapanis aretatud kultiveeritud vormidest. Teda hinnatakse eelkõige tema silmatorkava kirjulehisuse tõttu — kreemjasvalged lehe keskosad on ümbritsetud laineliste roheliste servadega —, mis loovad vähenõudliku valgusega aiakohtades dramaatilise kontrasti. Suvel tõusevad taimelt üles kõrged õisikuvarred, millel paiknevad õrnad lavendlist valgedeni varieeruvad tornikujulised õied. Täielikult lehtlangeline, taim sureb talvel maapinnani ning kerkib igal kevadel uuesti esile värske ja jõulise kasvuga.
sookameeleon
Houttuynia cordata
Houttuynia cordata, eesti keeles tuntud kui sookameeleon, on Ida-Aasiast pärinev soolilleliste (Saururaceae) sugukonda kuuluv heitlehine pinnakattetaim. Taim on tuntud oma südajate lehtede poolest, mis on sageli kirjud (rohelise, kollase, punase ja kreemika mustriga), ning väikeste valgete õite poolest, millel on koonusekujulised lubirohelised õisikud, mis ilmuvad varasuvest hilissuveni. Lehtede muljumisel eraldub neist terav kalamaitset meenutav lõhn. Sookameeleon eelistab niisket kuni märga mulda ja levib agressiivselt maa-aluste risoomide abil, mistõttu tuleks teda aeda istutades hoolikalt planeerida.
Jaapani rosinapuu
Hovenia dulcis
Jaapani rosinapuu (Hovenia dulcis) on keskmise kuni suure suurusega lehtpuu, mis pärineb Ida-Aasiast (Hiina, Jaapan ja Korea) ning mida kasvatatakse laialdaselt dekoratiivse varjupuuna ning magusate söödavate viljavarraste pärast. See kuulub türnpuulaste (Rhamnaceae) sugukonda ja võib kultuuris kasvada kuni 10 meetri kõrguseks. Erakordselt vastupidav liik kohaneb mitmesuguste muldadega, talub külmi talvi kuni -15 °C-ni ning on suuresti vastupidav kahjuritele ja haigustele, mistõttu sobib suurepäraselt aedadesse, parkidesse ja linnahaljastusse.
Kentia Palm
Howea forsteriana
Kentia palm (Howea forsteriana) on elegantne, aeglaselt kasvav palm, mis pärineb Austraalia Lord Howe saarelt. Tuntud oma graatsiliste, kaarjate lehestike ja toastes tingimustes kasvamise taluvuse poolest, sai sellest viktoriaanikuse tüüpiline salongipalm 1870ndatel. Kuninganna Victoria ise hoidis neid palme kõigis oma kodudes. Ühe tüve ning tumeroheliste, sulgjate lehestikuga, mis ulatuvad kuni 3 meetri pikkuseks, lisab see taim iga ruumi stiilse troopilise ilme, olles samal ajal erakordselt vähenõudlik.
Vahalill
Hoya
Vahalill (Hoya) on ronitaimede ja epifüütide perekond koerakooluliste (Apocynaceae) sugukonnas, mis pärineb Aasia, Austraalia ja Vaikse ookeani troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. Rohkem kui 300 liigiga on see üks maailma armastatumaid toataimi tänu oma nahkjatele, vahajatele lehtedele ja lõhnavatele tähekujulistele õitele. See kohaneb väga hästi korteritingimustega ja seda peetakse kergesti kasvatatavaks taimeks isegi algajatele.
Lõuna-vahalill
Hoya australis
Hoya australis, tuntud kui lõuna-vahalill, on kiirekasvuline igihaljas ronitaim, mis pärineb Ida- ja Põhja-Austraaliast, Paapua Uus-Guineast ja lähedasematelt Vaikse ookeani saartelt. Selle paksud, läikivad ja sukulentsed lehed säilitavad vett, võimaldades taimel taluda põuaperioode. Täiskasvanud taimed kasvatavad ümaraid kobarad, milles on kuni 40 tähekujulist vahatjat valget õit, millel on sügavpunane südamik. Õied on hinnatud oma magusa ja intensiivse lõhna ning rohke nektari poolest.
Kaunilehine vahalill
Hoya callistophylla
Hoya callistophylla on Borneo (Sabah, Malaisia) vihmametsadest pärinev epifüütne ronitaim, mida kasvatatakse eelkõige tema silmapaistva mustriga lehtede tõttu. Paksudel nahkjatel lehtedel on tumerohelisel taustal hõbedaselt hele roodudevõrgustik, mis mõjub kui käsitsi maalitud. Kevadel ja suvel moodustab taim lõhnavaid tähekujulisi sarikõisikuid, mis koosnevad 20–40 kreemikasvalgest kuni kahvatukollasest punakate tippudega õiest. Ronitaimena sobib ta suurepäraselt rippkorvidesse või ronimisrestile.
Vahataim
Hoya carnosa
Hoya carnosa on armastatud troopilise päritoluga ronimtaim, mis p��rineb Ida-Aasiast ja Austraaliast. Teda hinnatakse vahase, sukulentidele meenutava lehestiku ja imekauni tähtjate, lõhnavate õite kobarate pärast. See pikaajaline toataim suudab minimaalse hooldusega õitseda aastakümneid, mistõttu sobib see suurepäraselt algajatele. Taim moodustab ainulaadseid vihmavarju kujulisi õiekobaraid, mis on roosad või valged punaste keskosadega ning eraldavad eriti õhtuti magusat lõhna. Taim on pälvinud Kuningliku Aiandusühingu aiakasvanduse tunnustuse.
Kirju vahalill
Hoya carnosa 'Krimson Queen'
Hoya carnosa 'Krimson Queen' on klassikalise vahalille kirju kultivar, epifüütne ronitaim Apocynaceae sugukonnast, mis on pärit Ida- ja Kagu-Aasiast. Selle paksudel, südamekujulistel lehtedel on lai kreemikasvalge äär, mis tugeva valguse käes muutub roosakaks, raamides sügavrohelist keskosa. Aeglane, kuid tasuv kasvataja, küpsed taimed toodavad pallikujulisi kobarad väikestest, tähekujulistest, vahajatest, lõhnavatest roosa-valgetest õitest.
Kähar vahalill
Hoya compacta
Hoya compacta, tuntud ka kui kähar vahalill, on hariliku vahalille (Hoya carnosa) kultivar, mida hinnatakse selle paksude vahajate lehtede poolest, mis rulluvad ja volduvad piki rippuvaid köiesarnaseid varsi. See Ida-Aasiast ja Austraaliast pärinev aeglase kasvuga epifüütne ronitaim on populaarne toataim tänu oma ebatavalisele skulpturaalsele lehestikule ja lõhnavatele tähekujulistele õiekobaratele.
Hoya crassipetiolata
Hoya crassipetiolata
Hoya crassipetiolata on koerakooluliste (Apocynaceae) sugukonda kuuluv epifüütne ronitaim, mis pärineb Kagu-Aasia troopilistest metsadest (Indoneesia, Tai, Malaisia). See on tuntud oma paksude vahatjate tumeroheliste lehtede poolest, millel on heledad leherood, ning ebatavaliselt paksu leherootsu (peetiooli) poolest, mille järgi taim on nime saanud. Kevadel ja suvel õitseb taim Hoya perekonnale tüüpiliste kobaratega, mis koosnevad lõhnavatest tähekujulistest kreemikasvalgetest õitest. See on populaarne toataim tänu oma suhteliselt lihtsale hooldamisele ja aeglasele kasvule, sobides hästi nii rippkorvi kui ka toele ronima.
Armastuse Hoya
Hoya kerrii
Hoya kerrii on võluv troopilise päritoluga roniktaim, mis pärineb Kagu-Aasiast ning on tuntud oma paksude, südamekujuliste sukulentsete lehtede poolest. See aeglaselt kasvav epifüüt toodab lõhnavaid tähekujulisi õisi kobarates ning on armastatud armastuse ja kiindumuse sümbolina.
Kaneelilõhnaline hoya
Hoya lacunosa
Hoya lacunosa on kompaktne troopilise kliima lianataim, mis pärineb Malaisia ja Indoneesia vihmametsadest. Teda armastatakse eelkõige intensiivse magusa, kaneelisarnase lõhna pärast — mis on kõige tugevam õhtuhämaruses ja öösel —, ning ta moodustab tihkeid kogumikke väikestest tähekujulistest valgetest õitest. See on populaarne ja tänuväärne toataim, eriti hoya-kollektsionääride seas.
Väike vahalill
Hoya lanceolata
Hoya lanceolata on epifüütne põõsas Apocynaceae perekonnast, mis elab puudel Himaalaja metsades, Kumaonist ja Nepalist Kirde-Indiasse, Bangladeshi, Myanmari, Lõuna-Hiinasse ja Vietnami, 1000–2000 m kõrgusel. Oksad on peened, rippuvad ja noortel võrsetel on lühikesed karvad. Lehed on väikesed, odajad, lihakad ja nahkjad, 1,5–6 cm pikad. Hiliskevadest hilissuveni moodustab see rippuvaid kobarad väikestest, vahajatest, tähekujulistest õitest, mis on valged roosa kuni lilla keskusega ja lõhnavad peamiselt õhtuti. Poodides müüdav taim on tavaliselt alamliik bella, tuntud kui Hoya bella, mis on pälvinud Royal Horticultural Society teenetepreemia ja mida vahel käsitletakse eraldi liigina.
Vahataime Memoria
Hoya memoria
Hoya memoria, tuntud ka sünonüümi Hoya gracilis all, on ripuv epiküütne liaankasvandik, mis on pärit Filipiinidelt. Sellel on tumerohelised, teravaotsalised, kergelt sukulentsed lehed iseloomuliku vahalise tekstuuriga. Toataimearmastajate seas väga hinnatud, see toodab kevadel ja suvel kobaraid pehmekarvalisi, vaarikroosasid tähetaolisi õisi magusa karamellilõhnaga. Selle ripuvat kasvuharjumust arvestades sobib ta ideaalselt riputuskorvidesse ja riiulitele.
Obovata vahataim
Hoya obovata
Hoya obovata on troopilise vihmametsa epifüütne roniktaim, mis pärineb India, Indoneesia ja Fidži vihmametsadest. Teda hinnatakse paksude, vahaste, ümar-kuni-ovaalsete tumeroheliste lehtede pärast, mida ehtivad sageli hõbedased pritsmemustrid. Taim kannab magusalt lõhnavaid, tähekujulisi roosasid õisi, mis on koondunud kerakujulistesse sarjadesse punakase keskkrooniga.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.