Täielik taimejuhend

Korsika lumeroos

Helleborus argutifolius

Korsika lumeroos (Helleborus argutifolius) on tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluv jõuline igihaljas püsik, mis pärineb Korsikalt ja Sardiiniast. See moodustab 90–120 cm kõrguse puhmiku nahksetest, ogaliste servadega hallikasrohelistest lehtedest ning kannab talve lõpust kevadeni suuri kobarjaid tassikujulisi kahvatuid õunarohelisi õisi ajal, mil vähe muud õitseb. See on üks arhitektuursemaid ja põuatalunumaid lumeroose.

Must lumeroos

Helleborus niger

Helleborus niger, tavaliselt tuntud kui must lumeroos, on tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluv igihaljas püsik, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa alpiinsetest piirkondadest ja avatud metsamaadelt. Hinnatud oma suurte kausjate kuldkollaste tolmukatega valgete õite poolest, mis avanevad südatalvel – sageli läbi lume tungides –, moodustab taim madala puhmiku tumerohelistest nahkjatest sõrmjalt jagunenud lehtedest. Kõik taimeosad on allaneelamisel mürgised, mistõttu kasvatatakse seda rangelt ilutaimena.

Ida-lumeroos

Helleborus orientalis

Ida-lumeroos (Helleborus orientalis) on tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda kuuluv elegantne rohtne püsik, mis pärineb Kreekast ja Türgist. Hinnatud oma varajaste, talvest kevadeni kestvate õite poolest, mis ilmuvad sageli siis, kui maapinda katab veel lumi. See varjulembene taim kasvatab valgetes, roosades ja lillades toonides õisi, mida kaunistavad tihti iseloomulikud täpid õie sisemuses. Taim kasvab aeglaselt puhmikuks, saavutades kõrguse ja laiuse 45–50 cm, sobides ideaalselt varjulistesse peenardesse ja metsaaedadesse.

Tore kostus

Hellenia speciosa

Tore kostus (Hellenia speciosa, varem Costus speciosus) on troopiline püsik-rohttaim kostuseliste (Costaceae) sugukonnast, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast. See kasvab maa-alustest risoomidest, moodustades kuni 2 m kõrgusi püstiseid puhmaid. Taimel on spiraalselt asetsevad läikivad lehed ja tihedad tipmised õisikud, kus punastest kõrglehtedest puhkevad valged, krepipaberit meenutavad õied pärast vihmaperioodi algust.

Ussisoomus

Helminthotheca echioides

Ussisoomus (Helminthotheca echioides, sün. Picris echioides) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast ning on tänapäeval levinud ruderaaltaimena suures osas Euroopas ja mujal maailmas. Taime on lihtne ära tunda püstise või lamava, vöödilise ja punaka varre järgi, mis on kaetud jäikade konksjate karvadega, andes sellele katsudes kareda tekstuuri. Lantsetjad lehed on kaetud väikeste pärlmuttervalgete laikudega harjaste alusel. Taim moodustab kollaseid õisikuid, mis sarnanevad väikeste võililleõitega ja õitsevad maist oktoobrini. Kasvab iseeneslikult söötis maadel, teeservades, põlluäärtes ja häiritud pinnasel, kus teda peetakse kiirekasvuliseks umbrohuks.

Päevaliilja

Hemerocallis

Päevaliilja (Hemerocallis) on rohttaim ja mitmeaastane taim, mis pärineb Aasiast ning on tuntud oma erksamavärviliste, trompetikujuliste õite poolest — iga õis kestab vaid ühe päeva. Rohkem kui 80 000 registreeritud sordiga, mis hõlmavad kollast, oranži, punast, roosa, lilla ja valget tooni, õitsevad päevaliljad hiliskevadest sügiseni ning kuuluvad maailma vastupidavamate ja mitmekülgsemate aiaigikestena.

Ruuge päevaliilia

Hemerocallis fulva

Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva) on jõuline ja vastupidav püsik. Seda iseloomustavad kaarjad mõõkjad rohelised lehed ja suured trompetikujulised oranžid õied, mis õitsevad tavaliselt vaid ühe päeva. Hoolimata üksikute õite lühikesest elueast, moodustab taim kõrgetel vartel arvukalt pungi, tagades pika õitsemisperioodi kogu suve jooksul. See levib tõhusalt maa-aluste risoomide abil, olles suurepärane valik erosiooni tõkestamiseks ja pinnakatteks.

Sidrunpäevaliilia

Hemerocallis lilioasphodelus

Sidrunpäevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) on vastupidav rohttaimne mitmeaastane taim, mis pärineb Kagu-Euroopast ja Ida-Aasiast. Ta kannab lõhnavaid, trompetikujulisi kollaseid õisi, mis kestavad vaid ühe päeva – sellest tuleneb ka nimetus „päevaliilia". Erakordselt tugev ja kohanemisvõimeline, kasvab edukalt mitmesugustes mullastikes ja kliimatingimustes, mistõttu on ta populaarne valik piirnistutusteks ja peenardesse.

Lilla vahveltaim

Hemigraphis alternata

Hemigraphis alternata on silmapaistev troopiline maapinnakattev taim Kagu-Aasiast, mida hinnatakse selle ainulaadselt tekstureeritud vahvlilaadsete lehtede eest, mis paistavad silma metalliläikelise hõbehaljasrohelise pealispinna ja ereda lillaka alapinnaga. Acanthaceae sugukonda kuuluv taim on üks NASA kõrgeimalt hinnatud õhupuhastavatest taimedest, mis filtreerib tõhusalt siseõhust lenduvaid orgaanilisi ühendeid nagu benseen ja tolueen. Kuigi taim kannab väikseid valgeid kellukakujulisi õisi, kasvatatakse seda peamiselt selle dramaatilise lehestiku pärast.

Südajalg

Hemionitis arifolia

Hemionitis arifolia, tuntud kui südajalg, on väike Pteridaceae sugukonda kuuluv sõnajalg, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasia niisketest metsadest (Indiast Hiina, Kambodža ja Taiwanini). Taim kasvab vaid 15–25 cm kõrguseks ja kasvatab tumedatel, peaaegu mustadel vartel kahte tüüpi lehti: lühemad, nahkjad südamekujulised steriilsed lehed ning pikemad, noolekujulised eoseid kandvad lehed, mis ulatuvad puhmiku kohale. See kasvab aeglaselt ja tunneb end kõige paremini terraariumilaadsetes tingimustes.

Seflera

Heptapleurum

Seflera (Heptapleurum), tuntud ka kui vihmavarjupuu, on Araliaceae sugukonda kuuluv igihaljaste troopiliste taimede perekond, mis pärineb troopilisest ja subtroopilisest Aasiast. Selle sõrmjad liitlehed, mis on paigutatud ratta- või vihmavarjukujuliselt, annavad taimele eksootilise ja elegantse välimuse. Seda kasvatatakse laialdaselt sise- ja välitingimustes soojemas kliimas ning see on üks maailma populaarsemaid dekoratiivtaimi.

Vihmavarjupuu

Heptapleurum actinophyllum

Vihmavarjupuu (Heptapleurum actinophyllum), tuntud ka sünonüümi Schefflera actinophylla all, on muljetavaldav troopikataim, mis pärineb Austraaliast ja Uus-Guinealt. Selle suured, läikivad, peopesataolised lehed kiirguvad keskvarte küljest nagu vihmavarju kodarad, muutes selle üheks äratuntavamaks sise- ja välistaimeks maailmas. Väljas võib taim kasvada kuni 12 meetri kõrguseks, siseruumides püsib see käepärase 1,8–3 meetri piires. Küps taim moodustab suvel ja sügisel silmatorkavaid punakasroosasid õisikuid.

Karuputk

Heracleum

Karuputk (Heracleum) on sarikaliste (Apiaceae) sugukonda kuuluv võimsate rohttaimede perekond, mis pärineb Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme piirkondadest. Tuntumad liigid on siberi karuputk (Heracleum sphondylium) ja hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum). Need taimed kasvatavad suvel suuri valgeid või kreemikaid liitsarikaid ja võivad kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks. Taime mahl sisaldab furanokumariine – fotosensibiliseerivaid ühendeid, mis päikesevalguse käes nahale sattudes võivad põhjustada raskeid põletusi, ville ja püsivat hüperpigmentatsiooni. Vaatamata ohtlikkusele on karuputkel traditsioonilisi meditsiinilisi ja kulinaarseid kasutusviise mitmetes Euroopa ja Aasia kultuurides ning see on oluline nektariallikas tolmeldajatele.

Siberi karuputk

Heracleum sphondylium

Heracleum sphondylium, tuntud kui siberi karuputk või euroopa karuputk, on sarikaliste (Apiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab jõudsalt niitudel, metsaservadel ja teeservadel, ulatudes kuni 2 meetri kõrguseni. Suvel toodab taim suuri valgeid liitsarikaid ning selle mahl võib tundlikel inimestel põhjustada fotodermatiiti.

Sile songerohi

Herniaria glabra

Herniaria glabra, tuntud ka kui sile songerohi või roheline vaip, on madalakasvuline mitmeaastane rohttaim Caryophyllaceae sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See moodustab tiheda mati, mis on vaid 1–3 cm kõrge, väikeste ovaalsete lehtede ja silmatorkamatu roheliste õitega suvel. Talvel võib lehestik muutuda pronks- või punaseks, lisades hooajalist efekti.

Hiiglaslik hesperaloe

Hesperaloe funifera

Hesperaloe funifera, tuntud ka kui hiiglaslik hesperaloe, on silmatorkav sukulent, mis on pärit Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Texase Chihuahua kõrbest. See moodustab dramaatilise roseti pikkadest ja kitsastest lehtedest, ulatudes kuni 1,8 m kõrguseks, ning saadab kevadel ja suvel välja 3–4,5 m kõrgused hiilgavad õievarred kreemjasvalge õitsemisega.

Punane juuka

Hesperaloe parviflora

Hesperaloe parviflora, tuntud ka kui punane juuka, ei ole tegelik juuka, vaid kuulub agaaviliste sugukonda. Taimel on kaarsed, nahkjad, sinakasvärvilised lehed, mis moodustavad tiheda tüka. Hiline kevad ja suvi toovad kaasa muljetavaldavad kõrged õievarred torukujuliste, nektarirohkete õitega, mis meelitavad ligi kolibrisid. Taim on erakordselt vastupidav, kuumakindel ning vajab pärast juurdumist väga vähe hooldust.

Öölõhnav raketa

Hesperis matronalis

Hesperis matronalis, tuntud kui öölõhnav raketa, on lõhnav kaheaastane või lühiealine mitmeaastane taim Brassicaceae sugukonnast. Sellel on valgetest, roosadest või lilladest neljaterilistest õitest koosnevad kogumid. Kuigi taim on hinnatud oma magusa õhtuse lõhna poolest, peetakse teda Põhja-Ameerika mõnes piirkonnas invasiivseks liigiks, kuna ta külvab end rohkesti ise.

Monterey küpress

Hesperocyparis macrocarpa

Hesperocyparis macrocarpa, tuntud ka kui Monterey küpress, on kiirekasvuline igihaljas okaspuu, mis pärineb Kesk-California rannikult. Looduses tuntakse seda dramaatilise tuulest kujundatud silueti poolest; kultivaar 'Goldcrest' on laialdaselt kasutusel lõhnava, sidruniароомilise toа- või terrassiтaimena. Selle ere kuldrohekas lehestik ja kompaktne sambajas vorm teevad sellest silmapaistva ilutaime.

Kuldaster

Heterotheca

Heterotheca on korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub umbes 25–30 liiki mitmeaastaseid rohttaimi ja poolpõõsaid. See pärineb Põhja-Ameerikast, ulatudes Kanadast Mehhikoni. Rahvapäraselt tuntakse seda kui kuldastrit või kamperastrit, kuna mõned liigid eraldavad lehtede muljumisel kamprilõhna. Taim toodab suurema osa aastast säravkollaseid karikakrakujulisi õisi ning tal on süstjad lehed, mis on kaetud karedate karvadega. Tegemist on pioneerliigiga, mis on äärmiselt põuataluv ja tüüpiline vaestele, liivastele või kivistele muldadele.

Helmikkukk

Heuchera

Helmikkukk (Heuchera) on Põhja-Ameerikast pärit dekoratiivsete püsikute perekond. See on tuntud oma silmapaistva lehevärvide valiku poolest – alates tumedast kirsipunasest ja pronksist kuni laimirohelise ja hõbedaseni. Kevadel ja suvel kasvatab taim õrnad varred väikeste kellukakujuliste õitega. Helmikkukk on väga kohanemisvõimeline, kasvades hästi varjulistes aedades, peenraääristes ja pottides, olles üks mitmekülgsemaid varjulembeseid püsikuid aedades ja terrassidel.

Ameerika alumjuur

Heuchera americana

Heuchera americana, tuntud ka kui ameerika alumjuur, on Ida-Põhja-Ameerika päritolu püsik, mida hinnatakse dekoratiivse, sügavalt sagariku lehestiku ja hõbehalli marmorjoonistuse tõttu. Ta moodustab peentel varretel õrnad kellukakujulised õied hiliskevadel ning kasvab hästi varjulistes aiakohtades.

Väikesõieline helmikas

Heuchera micrantha

Väikesõieline helmikas (Heuchera micrantha) on kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Põhja-Ameerika lääneosa kaljustelt nõlvadelt ja lõhedest. Moodustab kompaktseid puhmaid, millel on silmapaistva roostikuga sõrmjagused lehed, mille värvus varieerub rohelisest kuni pronksjaspunaseni, muutes ta dekoratiivseks ka väljaspool õitsemisperioodi. Hiliskevadel ja suve alguses kasvatab ta peened püstised varred, mis on kaetud tillukeste valgete või kreemikate õitega avatud pööristes, mida tolmeldajad väga armastavad. Tegemist on vastupidava taimega, mis on kohanenud kivise ja hästi vett läbilaskva pinnasega ning talub elegantselt poolvarju.

Karvane pööris-miraabel

Heuchera villosa

Heuchera villosa, tavaliselt tuntud kui karvane pööris-miraabel, on puhmikut moodustav metsade püsik, mis pärineb USA idaosa Appalachi piirkonnast, New Yorgist lõunasse kuni Georgiani ja läände kuni Missourini. See moodustab madalaid künkaid pehmelt karvastest vahtrasarnastest lehtedest ning kasvatab suve keskpaigast sügiseni õhulisi varsi pisikeste valgete kuni roosade kellukakujuliste õitega. Hinnatud oma suurepärase kuuma- ja niiskustaluvuse poolest võrreldes teiste pööris-miraabelitega, sobib see suurepäraselt varjulistesse kiviktaimlatesse, metsaäärtesse ja konteineritesse.

Heuherella

Heucherella

Heuherella on perekondadevaheline hübriid helmikkuke (Heuchera) ja vahuõie (Tiarella) vahel. Taim moodustab kompaktsed leherosetid, millel on dekoratiivne ja värviline lehestik – sõltuvalt sordist varieeruvad toonid rohelisest, kuldsest ja oranžist kuni punase ja pronksjani. See on eriti populaarne varjuaias, kus ta kasvatab hiliskevadest südasuveni õhulisi valgeid või roosasid õisikuid. Lehestik on pooligihaljas, pakkudes pehmes kliimas aiale struktuuri ka talvel.

Brasiilia hevea

Hevea brasiliensis

Brasiilia hevea (Hevea brasiliensis) on Amazonase vihmametsadest (Amazonase ja Orinoco vesikondadest) pärinev puu, mis võib looduses kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. See on maailma peamine loodusliku kautšuki allikas: puukoorde tehtud sisselõigetest eraldub valget lateksit, mida kogutakse alates puu umbes 7-aastaseks saamisest. 20. sajandi alguses viidi liik Aasiasse ja Aafrikasse, kus see kasvab jõudsalt eemal oma peamisest vaenlasest – seenest Microcyclus ulei, mis põhjustab Lõuna-Ameerika lehehaigust (SALB). Toataimena kasvatatakse heveat tema läikivate kolmetiste lehtede tõttu ning siseruumides jääb ta mõõtmetelt tagasihoidlikuks. Puu mahl sisaldab valke (heiin), mis on tuntud allergeenid: kokkupuude lateksiga võib põhjustada nahaärritust või raskemaid reaktsioone inimestel, kes on lateksi suhtes tundlikud.

Kenaf

Hibiscus cannabinus

Sarlatpunane hibisk

Hibiscus coccineus

Hibiscus coccineus, tuntud kui sarlatpunane hibisk või Teksase täht-hibisk, on kõrgekasvuline heitlehine püsik kassinaeriliste sugukonnast, mis pärineb USA kaguosa soodest ja märgaladest. See kasvatab suve lõpust sügiseni vahtralehti meenutava lehestiku kohale silmapaistvad tähekujulised sarlatpunased õied, mille läbimõõt on kuni 15 cm. Taim saavutab kõrguse 1,8–2,4 meetrit. See edeneb suurepäraselt püsivalt niiskes kuni märjas mullas ja täispäikeses, olles eelistatud valik tiigiäärte, vihmaaedade ja tolmeldajasõbralike istutusalade jaoks.

Sile hibisk

Hibiscus laevis

Hibiscus laevis on Põhja-Ameerika märgalade servadest pärinev tugev ja püstine rohtne püsik, mis on saanud nime oma iseloomulike kolmehõlmaliste odajate lehtede järgi. Suvest sügiseni kannab see suuri, tokkroosi meenutavaid valgeid kuni roosasid õisi, millel on sügavpunane südamik; õied avanevad päeval ja sulguvad ööseks.

Sooroosimalva

Hibiscus moscheutos

Hibiscus moscheutos, tuntud ka kui sooroosimalva või punassilmne roosimalva, on vastupidav mitmeaastane taim, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. See kannab tohutuid, taldrikusuuri õisi – kuni 30 cm läbimõõduga – valges, roosades, punases ja burgundia toonis, tihti silmatorkava karmiinpunase silmaga keskel. Vaatamata troopilisele välimusele talub taim külma kuni USDA 4. tsooni temperatuurini, surub end igal talvel maa alla ja tärkab uuesti kevadel.

Konfederatsiooniroos

Hibiscus mutabilis

Konfederatsiooniroos (Hibiscus mutabilis) on kiirekasvuline lehtpuuline põõsas või väike puu, mis pärineb Lõuna-Hiinast. Teda austatakse suurejooneliste õite poolest, mis avanevad hommikul valge või kahvaturoosana ning tumedad päeva jooksul rikkalikuks karmiinpunaseks — kõik ühe päeva jooksul. Taim võib kasvada kuni 4,5 meetri kõrguseks ning annab rohkelt õisi hilissuvel kuni sügiseni.

Hiina hibisk

Hibiscus rosa-sinensis

Hibiscus rosa-sinensis, tuntud ka kui hiina hibisk või troopiline hibisk, on igihaljaste õitsevate põõsaste hulka kuuluv taim sugukonnast Malvaceae, mis pärineb troopilisest Aasiast. See kannab suuri ja silmapaistvaid õisi laias värvivalikus läbi kogu aasta ning seda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena aedades ja potitaimedena üle kogu maailma.

Rosell

Hibiscus sabdariffa

Hibiscus sabdariffa, tuntud ka kui rosell, on kiirekasvuline ühene või lühiealine mitmeaastane põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. Teda hinnatakse kogu maailmas erkpunaste karikalehtede poolest, mida kasutatakse hibiskuse tee, moosi ja ravipreparaatide valmistamiseks. Taim moodustab silmatorkavaid kahvatukollaseid õisi sügavpunase keskosaga ning kasvab soojades kliimavöötmetes kuni 3 meetri kõrguseks. Selle karikalehed, lehed, seemned ja juured on kõik söödavad ning väärtuslikud nii dekoratiivses kui ka meditsiinilises mõttes.

Süüria hibisk

Hibiscus syriacus

Süüria hibisk (Hibiscus syriacus) on Ida-Aasiast pärit heitlehine põõsas, mida hinnatakse kõrgelt tema kaunite valgete, roosade, lillade, punaste ja lavendlisiniste õite tõttu. Ta õitseb suve keskpaigast sügiseni, mil enamik teisi põõsaid on õitsemise juba lõpetanud. See on Lõuna-Korea rahvuslill, kus seda nimetatakse Mugunghwa'ks ning see sümboliseerib vankumatust ja igavest armastust.

Saluhein

Hieracium

Saluhein (Hieracium) on suur ja taksonoomiliselt keeruline õistaimede perekond korvõieliste (Asteraceae) sugukonnas, mida tuntakse rahvapäraselt ka kui vipsuheina. Perekonna nimi pärineb vanakreeka sõnast 'hierax' (kull), mis on seotud vanalegendiga, mille kohaselt kasutasid kullid taime piimmahla oma nägemise teravdamiseks. Saluheinad on mitmeaastased rohttaimed, mis moodustavad karvastest, sageli karedatest lehtedest koosnevaid juurmisi kodarikke ja kasvatavad püstiseid õievarsi väikeste kollaste või oranžide korvõisikutega, mis sarnanevad võilillega. Paljunemine on omapärane: enamik liike paljuneb apomiksise teel, tekitades emataimega geneetiliselt identseid seemneid ilma viljastamiseta, mis on viinud botaanikud sadade kuni tuhandete mikroliikide kirjeldamiseni. Kuigi mõningaid liike hinnatakse vähenõudlike metsikute taimedena looduslähedastes aedades ja toiduna tolmeldajatele, on paljud teised (nagu tuli-vipsuhein ja aas-vipsuhein) agressiivsed koloniseerijad, mida klassifitseeritakse invasiivseteks umbrohtudeks Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja osades Austraalias, kus nad konkureerivad kohaliku taimestiku ja karjamaadega.

Sarik-hunditubakas

Hieracium umbellatum

Sarik-hunditubakas on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv püsik, mis pärineb põhjapoolkera parasvöötmest (Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika). See moodustab kitsaste ja saagjate lehtedega juurmise kodaniku ning kasvatab sarikjaid õisikuid kollaste korvõitega, mis sarnanevad võilillele ja õitsevad suve keskpaigast sügiseni. Tegemist on vastupidava ja kohanemisvõimelise taimega, mis on tavaline teeservades, valgusküllastes metsades ning liivastel või häiritud muldadel.