Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi4349 taime leitud
Kuvatakse 4213–4248 / 4349
Sinine Vanda
Vanda coerulescens
Vanda coerulescens on väikest kasvu epifüütne orhidee, mis on pärit Myanmari, Hiina ja Tai mägismetsadest. Tuntud oma õrnade kahvatusinakasvioletsete lõhnavate õite poolest, on see üks haruldasemaid looduslikult siniseid orhideesid maailmas. Iga õisik kannab 15 või enamat umbes 2,5 cm läbimõõduga õit, millel on meeldiv lõhn ja pikaajaline õitsemisperiood.
Palmi-vanill
Vanilla palmarum
Vanilla palmarum on roniv epifüütne käpaline sugukonnast Orchidaceae, mis pärineb Kuubast kuni Lõuna-Brasiiliani, esinedes sellistes bioomides nagu Amazonas, Caatinga, Cerrado, Atlandi mets ja Pantanal. See kasvab põimununa ümber peremeespalmide (nagu Syagrus ja Attalea), mille järgi on saanud ka oma rahvapärase nime. Taimel on õrnad varred, klorofülli sisaldavad õhujuured, suured võrkjad lehed ja vähemärgatavad kahvatud kollakasrohelised õied, mis puhkevad kevadel järjestikustes külgmistes kobarates. Liiki peetakse osades levikupiirkondades ohustatuks.
Vanilliorkidee
Vanilla planifolia
Vanilla planifolia on püsirohelise roniva orkidee liik, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning on tuntud kui looduslikku vanilliessentsi peamine allikas. Taimel on sukulentsed varred ja erkrohelised, nahkjad lehed. Selle rohekaskollased õied on lühiealised – need kestavad vaid ühe päeva – ning väljaspool looduslikku kasvukohta nõuab kaubanduslik kasvatamine väärtusliku kaunavilja saamiseks käsitsi tolmendamist.
Lääne-India vanill
Vanilla pompona
Vanilla pompona, Prantsuse Antillidel tuntud kui vanillon, on Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Lõuna-Ameerika põhjaosast pärinev roniv vanilli-käpaline. Sarnaselt teistele vanillidele on see liaan, mis kinnitub puudele lihakate õhujuurte abil; selle lehed ja varred on paksemad kui harilikul vanillil (Vanilla planifolia). Taimel on suured rohekaskollased õied ja lühikesed paksud kaunad, millel on kõrge vanilliinisisaldus ning mida kasutatakse maitseainena ja parfümeerias. Peruus tolmeldavad selle õisi orhideealased Eulaema cingulata.
Tammlehe-papaia
Vasconcellea quercifolia
Vasconcellea quercifolia on kõrge põõsas või väike puu Caricaceae perekonnast, kuhu kuulub ka papaia. See on pärit Lõuna-Ameerikast, sealhulgas Brasiiliast, Argentinast, Paraguayst, Uruguayst, Boliiviast, Peruust ja Ecuadorist. See võib kasvada kuni 10 m kõrguseks ja heidab lehed külmal aastaajal. Lehed on hõlmised ja meenutavad tammelehti, mis selgitab nime quercifolia. Viljad on väikesed, ovaalsed papaiad, 2–10 cm pikad, mis muutuvad rohelisest oranžikaskollaseks, oranži, magusa ja mahlase viljaliha ning paljude väikeste seemnetega.
Vatricania guentheri
Vatricania guentheri
Vatricania guentheri on sammaskaktus Ida-Boliiviast. Tänapäeval on selle ametlik nimi Espostoa guentheri; Vatricania guentheri, Cereus guentheri ja Cephalocereus guentheri on sama liigi vanemad nimed. Looduses kasvab see ainult Río Grande orus (Chuquisaca ja Santa Cruz), nõlvadel hooajaliselt kuivas metsas 800–1300 m kõrgusel. Helerohelised sambad kasvavad kuni 2, mõnikord 3 m kõrguseks ja umbes 10 cm paksuseks, umbes 27 ribi ja 15–25 õlgkollase okkaga areooli kohta; aastatega haruneb see alusest. Kõige silmatorkavam tunnus on külgmine tsefaalium: punakaspruuni villa riba harjaste ja pikkade okastega, kuni 50 cm pikk, tüve ühel küljel. Sealt ilmuvad varasuvel torukujulised, kollakad kuni valkjad õied, umbes 8 cm pikad. Ümarad, soomuselised viljad on söödavad, kuid maitsevad mahedalt või kummaliselt. See on teine liik kui Espostoa lanata, tuntud villane 'vanamehekaktus' Peruust.
Arizona roosipuu
Vauquelinia californica
Arizona roosipuu on tugev, igihaljas põõsas või väike puu, mis on pärit Sonora kõrbest. Seda hinnatakse kõrgelt xeriscaping-maastikukujunduses, kuna see meenutab oleandreid, kuid on palju vähem mürgine. Taimel on tumedat rohelised, nahkjad, lanse kujulised lehed saagjas servadega. Hiliskevadel ja varasuvel moodustab taim tihedaid, lamedalt kuppelkujulisi kobaraid väikeste kreemjasvalge õitega, mis meelitavad tolmeldajaid. Koor on dekoratiivne ja muutub vanusega räbala välimusega, lisades talvises maastikus visuaalset huvi.
Montgomery veitšia
Veitchia arecina
Montgomery veitšia (Veitchia arecina) on kiirekasvuline troopiline palm, mis pärineb Melaneesia saarestikus asuvatelt Vanuatu saartelt. Sellel on sihvakas üksik tüvi, eristuv heleroheline tüve ülaosa ja lopsakad sulgjad lehed, mistõttu on see troopilistes ja subtroopilistes aedades kõrgelt hinnatud ilutaim.
Paindlikkude lianid
Ventilago
Ventilago on umbes 40 igihaljastaimeliigi perekond, kuhu kuuluvad ronivad liaanid ja roomavad põõsad sugukonnast Rhamnaceae. Pärit troopilisest Lõuna- ja Kagu-Aasiast, Australaasiast, Aafrikast ja Madagaskarilt, kannavad nad väikeseid rohekas-kollaseid kaenlaaluste õisi ning iseloomulikke üheseemnelisi tiibadega seemnikuid. Mõned liigid kujundavad küpsena puutaolise vormi, ulatudes kuni 7 meetri kõrguseks.
Must upujuur
Veratrum nigrum
Veratrum nigrum ehk must upujuur on silmapaistev Euraasia püsik upujuureliste (Melanthiaceae) sugukonnast. Teda kasvatatakse männases asetsevate kurruliste lehtede ja kõrgete suviste õisikute tõttu, mis koosnevad tähekujulistest peaaegu mustadest õitest. Vaatamata nimele ei kuulu ta lumerooside (perekond Helleborus) hulka, vaid kuulub botaaniliselt eraldiseisvasse ja äärmiselt mürgisesse alkaloidirikkasse taimerühma.
Vägihein
Verbascum
Verbascum on vägiheina perekond, kuhu kuulub üle 450 liigi mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast, mis on pärit Euroopast, Aafrikast ja Aasiast, suurima mitmekesisusega Vahemere piirkonnas. Enamik on kaheaastased või lühiealised püsikud: esimesel aastal moodustavad nad suure leheroseti, mis on sageli kaetud pehmete karvadega, ja seejärel ajavad välja kõrge õievarre, 50 cm kuni 3 m. Lilled, peaaegu alati kollased, võivad olla ka valged, roosakad või lillad, ja avanevad hiliskevadest suveni. Neid külastavad sageli mesilased ja nad annavad vertikaalse aktsendi kuivadele peenardele ja kiviktaimlatele.
Suureõieline vägihein
Verbascum densiflorum
Verbascum densiflorum, tavaliselt tuntud kui suureõieline vägihein, on jõuline kaheaastane taim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Esimesel aastal moodustab see suurtest viltjatest hallikasrohelistest lehtedest madala roseti, teisel suvel aga kasvatab kõrge harunemata õisiku, mis on tihedalt täidetud kirkaskollaste õitega. Hinnatud taluaedades ja looduslikes peenardes, on see taim märkimisväärselt põuataluv ning edeneb hästi vaestes, hea drenaažiga muldades, kus vähe muud ellu jääb. Taimel on pikk ajalugu Euroopa rahvameditsiinis, eriti selle õitel, mida kuivatatakse rahustavate teede valmistamiseks.
Suureõieline vägihein
Verbascum phlomoides
Verbascum phlomoides, tuntud kui suureõieline vägihein, on mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuuluv kaheaastane või lühiealine püsik. Esimesel aastal moodustab ta madala pehmete hallikasroheliste viltjate lehtedega roseti; teisel aastal kasvatab ta kõrge, kuni 2,5 m pikkuse õisikuvarre, mis on juunist septembrini kaetud kirkaskollaste õitega. See Euroopast ja Lääne-Aasiast pärit taim edeneb hästi vaestel, kuivadel ja päikeselistel kasvukohtadel ning on aedades hinnatud oma arhitektuurse vormi, tolmeldajate ligimeelitamise ja traditsiooniliste ravimomaduste poolest.
Harilik vägihein
Verbascum thapsus
Harilik vägihein (Verbascum thapsus) on kaheaastane rohttaim mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasiast. Esimesel aastal moodustab taim lameda roseti suurtest, sametistest, hallikasrohelistest lehtedest, mis on kaetud tihedate valgete karvadega. Teisel aastal kasvab välja tugev, püstine õievars, mis võib ulatuda 2 meetri või kõrgemale, ja mille tipus on tihe erekollaste õite tähk. Taim on tuntud oma raviomaduste poolest ja seda on ajalooliselt kasutatud hingamisteede haiguste, põletike ja haavade raviks. See kasvab hästi täispäikeses kuivadel, hästi kuivendatud muldadel ning on väga vastupidav, taludes põuda ja külma kuni -34°C.
Verbena (perekond)
Verbena
Verbena on õistaimeperekond Verbenaceae sugukonnast, mida kasvatatakse laialdaselt aiamaadel ja potitaimedena nii ühe- kui mitmeaastastena. Taimed õitsevad rohkelt lillades, roosades, valgetes ja punastes toonides ning on väga atraktiivsed tolmeldajatele nagu mesilased ja liblikad.
Lõuna-raudürt
Verbena bonariensis
Verbena bonariensis, tuntud kui lõuna-raudürt, on Lõuna-Ameerikast pärit rohtne püsik, mida hinnatakse kõrgelt selle pikkade ja peenete varte ning väikeste lillakate õisikute poolest. See kasvab püstiste puhmikutena ja seda kasutatakse laialdaselt looduslähedastes aedades, kus see meelitab ligi liblikaid ja teisi tolmeldajaid.
Tääk-peenürt
Verbena hastata
Tääk-peenürt (Verbena hastata) on Põhja-Ameerikast pärit looduslik taim, mis kasvab niisketel niitudel, preeriates ja ojade kallastel. See püstine püsik kasvatab suve keskpaigast sügise alguseni peeneid lühtrikujulisi õisikuid väikeste lillakassiniste õitega, meelitades ligi mesilasi, liblikaid ja teisi tolmeldajaid. Ajalooliselt on põlisrahvad ja asunikud seda kasutanud ravimtaimena ning see on siiani populaarne vihmapeenardes, tolmeldajate aedades ja looduslähedastel märgadel aladel.
Aiaverbeen
Verbena hybrida
Verbena hybrida, tuntud ka kui aiaverbeen, on pooligihaline õistaim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast. Ta moodustab väikeste, erksavärviliste õite kobaraid lilla, punase, roosa, valge, lavendli ja korallpunase toonides. Parasvöötme kliimas kasvatatakse teda laialdaselt üheaastasena; ta armastab täispäikest ning on populaarne rippriiulites, aknaõunte ja aiapeenarde kaunistamiseks.
Harilik raudrohi
Verbena officinalis
Harilik raudrohi (Verbena officinalis) on mitmeaastane rohttaim verbenaliste sugukonnast, pärit Euroopast ja laialdaselt naturaliseerunud teistes parasvöötme piirkondades. See kasvab püstiste puhmikutena 60–90 cm kõrguseks, vastakate, hõlmiste ja saagjate lehtedega ning pikkade, peenikeste õievartega, mis kannavad suvest varasügiseni väikeseid lillakaid kuni heledaid lillasid torujaid õisi. See on vastupidav ja kergesti kasvatatav taim, mida on traditsiooniliselt hinnatud ravimtaimena juba Vana-Roomast alates.
Jäik raudürt
Verbena rigida
Verbena rigida on madalakasvuline ja laiuv püsik, mis pärineb Argentinast, Brasiiliast, Uruguayst ja Paraguayst. Taim on hinnatud oma karedate, liivapaberilaadsete lehtede ja tihedate kirkate lillakasmagunpunaste õisikute poolest. See moodustab maa-aluste risoomide abil vaibalaadse pinnakatte ning õitseb pidevalt hiliskevadest sügiseni, olles lemmikuks päikeselistes peenraäärtes, kiviktaimlates ja tolmeldajasõbralikes aedades.
Kuldne kroonhabe
Verbesina encelioides
Verbesina encelioides, tuntud ka kui kuldne kroonhabe, on vastupidav ühenaastane rohttaim päevalilleliste sugukonnast. Teda iseloomustavad hallikasrohelised, kolmnurkse kujuga lehed ning erksalt kollased, sakiliste kroonlehtedega päevalilletaolised õied. Taim kohaneb suurepäraselt häiritud muldade ja põuaste keskkondadega, moodustades sageli tihedaid kolooniaid.
Tungipuuõli puu
Vernicia fordii
Vernicia fordii, rahvapäraselt tuntud kui tungipuuõli puu, on keskmise suurusega lehtpuu, mis on pärit Hiinast. See kuulub piimtaimede sugukonda Euphorbiaceae ning seda on sajandeid kasvatatud seemnete pärast, millest saadakse tungõli — väärtuslik kuivõli, mida kasutatakse värvides, lakkides ja puiduviimistlusainetes. Puu kannab kauneid valgetest kuni roosadeni ulatuvaid õisikuid tumepunase soonetusega hilissügisel kuni varakevadel, enne lehtede ilmumist. Kuigi taim on dekoratiivselt atraktiivne, on kõik selle osad tugevalt mürgised.
Brasiilia müratall
Vernonanthura polyanthes
Brasiiliast pärinev 2,5–3 meetri kõrgune puitunud varre ja lihtsate vahelduvate süstjate lehtedega põõsas või väike puu. Väikesed valged, valkjad või roosakad õied on koondunud ladvaõisikuteks. Liik on pärit cerradost ja rikutud aladelt, levides Minas Geraisi, São Paulo, Paraná, Rio Grande do Suli ja Santa Catarina osariikides. Tegemist on agressiivse pioneerliigiga teepervedel ja metsaservadel, mis taastub hästi pärast raiet või põlengut. Vastupidav, jõuline ja kiirekasvuline taim.
Mailane
Veronica
Mailane (Veronica) on suur taimeperekond teeleheliste (Plantaginaceae) sugukonnas, kuhu kuulub üle 500 liigi. Peamiselt Euroopast pärit püsikud kasvatavad kevadest sügiseni elegantseid õisikuid väikeste neljatiste õitega, mis on sinistes, lillades, roosades või valgetes toonides. Nende püstised õievarred muudavad nad taluaedade, peenraäärte ja looduslike istutusalade peategelasteks. Madalakasvulised roomavad sordid on suurepärased pinnakattetaimed kiviktaimlates.
Hebe
Veronica × franciscana
Fransiscuse hebe (Veronica × franciscana) on tihe, ümar igihaljas põõsas, mida hinnatakse selle läikivate ovaalsete lehtede ja lühikeste lillade suveõite pärast. See aia hübriid Veronica elliptica ja V. speciosa vahel kasvab hästi ranniku- ja pehmete talvedega aedades, taludes soolapritsmeid, tuult ja põuda pärast juurdumist.
Lühitoru-bebe
Veronica brachysiphon
Lühitoru-bebe (Veronica brachysiphon, müügil ka nime all Hebe brachysiphon) on Uus-Meremaa Lõunasaare mägedest pärinev põõsas. See moodustab tiheda ümara puhma, millel on väikesed läikivad helerohelised igihaljad lehed. Suvel kattub taim valgete õisikutega, mille õite südamikud on lillaka varjundiga. Aedades jääb taime kõrgus tavaliselt 50 cm ja 1 meetri vahele, looduses võib see ulatuda 1,8 meetrini. Taim kasvab aeglaselt ja talub hästi pügamist, sobides seetõttu suurepäraselt madalaks hekiks. Nimi 'brachysiphon' tähendab lühikest toru, viidates õie lühikesele putkele.
Muru-mailane
Veronica chamaedrys
Muru-mailane (Veronica chamaedrys) on Euroopast pärit mitmeaastane rohttaim, mis kuulub teeleheliste (Plantaginaceae) sugukonda. Taimel on madalad roomavad varred, mis moodustavad kuni 50 cm laiuseid tihedaid vaipu. Kevadel ja suve alguses puhkevad sügavsinised valge südamikuga õied. Lehed on vastakud, kolmnurksed ja lainelise servaga. Tegemist on vastupidava ja vähenõudliku taimega, mis sobib ideaalselt looduslähedastesse aedadesse, lilleniitudele ja pinnakatteks.
Hebe
Veronica speciosa
Veronica speciosa, tuntud ka kui Uus-Meremaa hebe või ilus hebe, on tihe igihaljas põõsas, mis on pärit Uus-Meremaa Põhjasaare rannikukaljudelt. Hinnatud oma läikivate, nahkjate lehtede ja silmatorkavate sügavroosade kuni lillade õisikute poolest, mis õitsevad suve läbi, moodustab see kompaktse, ümara puhma, mis sobib suurepäraselt ranniku- ja linnuaedadesse. Olles väga soolataluv, edeneb see hästi avatud mereäärsetel kohtadel, olles samas ka suurepärane vähe hooldust vajav ilupõõsas sisemaal.
Hariliku veronika
Veronica spicata
Veronica spicata, rahvapäraselt tuntud kui hariliku veronika, on vastupidav mitmeaastane õistaim, mis on pärit Euroopast ja Aasiast. Suvel moodustab ta silmatorkavaid püstiseid õisikuid väikeste siniste, lillakate, roosade või valgete õitega, muutes ta lemmikuks maalähedaste aedade ja tolmeldajasõbralike peenarde kujundamisel. Elujõuline ja vähest hooldust vajav taim, mis eelistab täispäikest ja hästi draineeritud mulda.
Villane lodjapuu
Viburnum lantana
Villane lodjapuu (Viburnum lantana) on vastupidav heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See moodustab laia mitmetüvelise puhma viltjate hallikasroheliste lehtedega, mis muutuvad sügisel sügavpunaseks või lillaks. Hiliskevadel puhkevad väikesed kreemikasvalged õied lamedates õisikutes, millele järgnevad marjad, mis valmivad rohelisest punaseks ja lõpuks läikivmustaks, kusjuures sageli on ühes kobaras korraga näha mitut värvi. Traditsiooniliselt on seda istutatud hekkidesse ja teeradade äärde ning selle ingliskeelne nimi (wayfaring tree) tuleneb sellest, et see tähistas teed ränduritele Inglise maapiirkondades.
Läikiv lodjapuu
Viburnum lucidum
Viburnum lucidum ehk läikiv lodjapuu on muskuslilleliste (Adoxaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mida tänapäeval käsitletakse tavaliselt loorber-lodjapuu (Viburnum tinus) suurelehelise vormina ja müüakse nime all V. tinus 'Lucidum'. Taime kirjeldas esimesena Philip Miller 1768. aastal ning varased botaanikud seostasid selle päritolu Põhja-Aafrika Atlase mäestikuga. See on tavalisest loorber-lodjapuust avatuma kasvukujuga ja jõulisem, kasvades umbes 2,5–4 m kõrguseks ja laiaks. Taimel on kuni 10 cm pikkused läikivad tumerohelised nahkjad lehed. Hilistalvest kevadeni kannab ta kuni 10 cm läbimõõduga lamedaid õisikuid, mis koosnevad väikestest kreemikasvalgetest (mõnikord roosaka varjundiga) õitest. Neile järgnevad sini-mustad marjad, mis on lindudele söödavad, kuid inimestele mürgised.
Suureõiseline lodjapuu
Viburnum macrocephalum
Viburnum macrocephalum, tuntud kui suureõiseline lodjapuu, on ümara ja vaasikujulise kasvukujuga heitlehine või pooligihaljas põõsas, mis pärineb Mandri-Hiinast. See on kõrgelt hinnatud oma hiiglaslike kerajate õisikute poolest, mis on algul laimirohelised ja muutuvad valmides puhasvalgeks, meenutades tumeroheliste sazhambuliste lehtede kohal asuvaid hiiglaslikke lumepalle.
Lõhnav lodjapuu
Viburnum odoratissimum
Lõhnav lodjapuu (Viburnum odoratissimum) on suur ja kiirekasvuline igihaljas põõsas, mida hinnatakse soojas kliimas selle tiheda läikiva lehestiku ja võime tõttu moodustada vaid mõne hooajaga läbimatu hekk. Ida- ja Kagu-Aasiast pärit taimel on laiad, nahkjad tumerohelised lehed ning hiliskevadest suve alguseni puhkevad silmapaistvad koonusjad õisikud väikeste valgete õitega, millel on magus meelaadne lõhn, millest tuleneb ka taime nimi. Õitele järgnevad väikesed punased viljad, mis valmides muutuvad mustaks. Pügamata võib see kasvada 4–6 meetri kõrguseks ja laiuseks, kuid talub väga hästi sagedast pügamist, olles üks populaarsemaid põõsaid hekkide ja privaatsuse tagamiseks subtroopilises ja soojas parasvöötme haljastuses.
Harilik lodjapuu
Viburnum opulus
Viburnum opulus, üldtuntud kui harilik lodjapuu või Euroopa jõhvikamari, on Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias loodusliku levikuga lehtpõõsas. Hilistal kevadel tekitab ta silmatorkavaid lamedaid valgete õite kogumikke, millele järgnevad erkpunased marjad, mis püsivad oksal talveni. Sügava lõiketega vahtralehiste moodi lehed muutuvad sügisel punakaspruuniks, muutes taime nelja-aastaaegse aiakultuuri lemmiküks, kellest on vaimustunud nii aednikud kui ka loodushuvilised.
Loorber-lodjapuu
Viburnum tinus
Loorber-lodjapuu on tiheda ja nahkja igihalja lehestikuga Vahemere piirkonna põõsas, mida hinnatakse kõrgelt tema valgete õiekobarate ja roosade õienuppude poolest, mis avanevad talve jooksul. Pärast õitsemist ilmuvad väikesed metalliksinised marjad, mis meelitavad ligi linde ja pikendavad taime dekoratiivsust. See on vastupidav ja vähenõudlik taim, mida kasutatakse laialdaselt hekkides, roheliste seintena või üksikpõõsana pehmema kliimaga aedades.
Hiirehernes
Vicia
Hiirehernes (Vicia) on suur ronivate ja roomavate liblikõieliste perekond, mis on pärit Euroopast, Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Rohkem kui 240 liigiga on hiireherned tuntud kui lämmastikku siduv haljasväetis ja kariloomade sööt, kuigi mõnda liiki on toiduks kasvatatud juba aastatuhandeid. Nende peened roomavad varred ronivad köitraagude abil ja toodavad kevadest suveni herneõite sarnaseid lillasid, roosasid, siniseid ja valgeid õisi.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.