Bloom
🌿

Täielik taimejuhend

Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.

Raskusaste

Aastaajad

Taimed linna järgi

🗺️ Taimed linna järgi

4349 taime leitud

Kuvatakse 4177–4212 / 4349

Paiseleht
4177

Paiseleht

Tussilago farfara

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane korvitsõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv rohttaim, mis on tuntud oma erakordse kasvuviisi poolest: õied puhkevad varakevadel enne lehtede ilmumist. Soomuselised, 5–15 cm kõrgused õievarred kannavad kirkaskollaseid, võilille meenutavaid õisikuid juba aprillis-mais. Alles pärast õitsemist tõusevad maapinnast suured, 10–20 cm laiad südaja või neerja kujuga lehed, mille alumine külg on kaetud tiheda valge viltja karvastikuga. Taim levib tõhusalt pikkade, kuni 70 cm sügavusele ulatuvate risoomide abil ja moodustab sageli laiu kogumikke avatud päikesepaistelistel aladel – teeservadel, kraavikallastel, rannaliivadel ja häiritud pinnasel. Liik on Eestis väga tavaline. Perekonna ja liigi nimi tuleneb ladinakeelsetest sõnadest tussis (köha) ja agere (peletama), mis viitab taime pikale ajaloole rahvameditsiinis köha ravimisel.

🌿
4178

Bitter Bolete

Tylopilus felleus

Raske 💧 3 päeva ☀️ Nõrk valgus

Tylopilus felleus, tuntud kui sapipuravik, on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneliik. See on tuntud oma äärmiselt mõru maitse poolest, mis muudab selle söögikõlbmatuks, kuigi see pole surmavalt mürgine. Seenel on pruun kübar, valge kuni roosakas torukestekiht ja iseloomulik tume võrgustik jalal. See kasvab sümbioosis okas- ja lehtpuudega, eelistades happelist mulda.

Laialehine hundinui
4179

Laialehine hundinui

Typha domingensis

Lihtne 💧 1 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Laialehine hundinui (Typha domingensis) on hundinuialiste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis on levinud Ameerika troopiliste ja subtroopiliste piirkondade märgandadel, soodes ning jõgede ja laguunide kallastel. Tänu oma roomavatele, väga jõulistele ja koloniseerivatele risoomidele moodustab ta tihedaid, kuni 4 meetri kõrguseid pilliroolaadseid kogumikke. Selle lehed on pikad, lamedad ja püstised ning õied on koondunud iseloomulikku pruuni silindrikujulisse tähka, mis meenutab sigarit. Taim talub kuni 1,5 meetri sügavust üleujutust ja soolast pinnast ning täidab olulist ökoloogilist rolli vee puhastajana ja veefauna varjupaigana.

Laialehine hundinui
4180

Laialehine hundinui

Typha latifolia

Lihtne 💧 1 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Laialehine hundinui (Typha latifolia) on mitmeaastane risoomiga vee- ja kaldataim, mis on Eestis tavaline kraavides, pilliroogudes, soodes ja seisva veega veekogude kallastel. See kasvab kuni 2,5–3 meetri kõrguseks, selle kahvatud sinakasrohelised paralleelse roodumisega lintjad lehed on 8–20 mm laiad. Iseloomulik pruun "sigarikujuline" õisik koosneb kahest osast: alumine osa on pruun emasõisik ja selle kohal asub kollane isasõisik, mis pärast õitsemist variseb. Tänu jõuliselt levivale risoomile moodustab taim tihedaid kogumikke ning pakub olulist elupaika ja toiduallikat märgalade loomastikule.

Tüüfoonium
4181

Tüüfoonium

Typhonium

Keskmine 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Tüüfoonium on enam kui 70 liigiga muguljate võhaliste perekond, mis pärineb troopilisest Aasiast, Mongooliast ja Kirde-Austraaliast. Need puhmikulise kasvuga püsikud kasvatavad pikavarrelistel leherootsudel kolmnurksed, läikivad ja hõlmised kesk- kuni tumerohelised lehed. Suvel ilmuvad võhalistele tüüpilised tumepurpurset või pruuni värvi kõrglehed, mis on sageli ebameeldiva lõhnaga. Talvel jääb taim puhkeolekusse, kaotades oma lehestiku kuni järgmise kevadeni.

Veebanaan
4182

Veebanaan

Typhonodorum lindleyanum

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Typhonodorum lindleyanum, üldtuntud kui veebanaan, on hiiglaslik monotüüpiline aroid Madagaskarilt, Komooridelt, Sansibarilt, Mauritiuselt ja Ida-Tansaaniast. Mageveesoodest, jõekaldastest ja madalaveelistes laguunides kasvav taim moodustab massiivse noolekujulised igihaljad lehed kuni 1 meetri pikkuseks, luues muljetavaldavaid pseudovarre, mis võivad ulatuda 4 meetri kõrgusele. Kreemjasvalge spaat ja varras ning suured erkollased marjad teevad sellest tõeliselt vaatemängulise eksemplartaime.

Jalakas
4183

Jalakas

Ulmus

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ulmus on jalaka perekond, heitlehised või poolheitlehised puud jalakaliste sugukonnast. Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötme aladel on umbes 30–40 liiki. Lehed on vahelduvad, kahekordselt saagja servaga ja alusel ebasümmeetrilised: üks külg algab teisest madalamalt, mis on lihtsaim viis jalaka äratundmiseks. Hilistalvel, enne lehtede ilmumist, ilmuvad pisikesed punakad õiekobarad ilma kroonlehtedeta. Seejärel tulevad seemned, ümmargused lamedad kettad õhukese paberja tiivaga, mida tuul laiali kannab. Ameerika jalakas võib kasvada üle 30 meetri kõrguseks. Enamik küpseid jalakaid Euroopas ja Põhja-Ameerikas suri viimastel aastakümnetel Hollandi jalakahaiguse tõttu ning nüüd istutatakse selle asemel haiguskindlaid sorte. Hiina jalakas (Ulmus parvifolia) on üks populaarsemaid bonsaipuid.

Hollandi jalakas
4184

Hollandi jalakas

Ulmus × hollandica

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ulmus × hollandica, rahvapäraselt tuntud kui hollandi jalakas, on hariliku jalaka (Ulmus glabra) ja künnapuu (Ulmus minor) looduslik hübriid, mis tekkis Euroopas piirkondades, kus mõlema vanemliigi levilad kattuvad. Tegemist on kiirekasvulise ja suurekasvulise heitlehise puuga, mida on ajalooliselt massiliselt istutatud Hollandi tänavatele ja kanalite äärde, hinnates selle head taluvust linnatingimustes ning laia ja elegantset võra. Lehed on kuju poolest vanemliikide vahepealsed ning märkamatud punakad õied ilmuvad varakevadel enne lehtimist, neile järgnevad tiibviljad (samarad). See hübriid on tuntud oma rolli poolest 20. sajandi jalakasurma epideemiates, kuigi mõned kloonid on mõõdukalt vastupidavad ja neid valitakse jätkuvalt suurema taluvuse saavutamiseks.

Ameerika jalakas
4185

Ameerika jalakas

Ulmus americana

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ameerika jalakas (Ulmus americana) on kiirekasvuline, heitlehine puu jalakate sugukonnast (Ulmaceae), mis on pärit Ida-Põhja-Ameerikast. Puu on tuntud oma iseloomuliku vaasikujulise võra poolest ja võib looduses kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, sama laia võraga. Alates 20. sajandi keskpaigast on seenhaigus Hollandi jalakahaigus hävitanud suure osa Põhja-Ameerika metsikust populatsioonist, kuid haiguskindlaid sorte on sellest ajast alates aretatud. Liik annab varakevadel, enne lehtede puhkemist, väikesed, silmapaistmatud rohekaspunased õied ja sellel on jäme, tumeroheline lehestik, mis sügisel muutub kuldseks.

Väikeselehine jalakas
4186

Väikeselehine jalakas

Ulmus minor

Keskmine 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Ulmus minor, tuntud kui väikeselehine jalakas, on majesteetlik lehtpuu, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. Teda eristab tugev kasv, küpsetes eksemplarides sügavalt lõhenenud koor ning vahelduvad lehed, mille alus on selgelt ebasümmeetriline. Ta on võtmetähtsusega liik jõeäärsetel metsaelupaikadel, kuigi tema populatsioonid on viimastel aastakümnetel järsult vähenenud jalakasurma tõttu, mis on laastav seenhaigus.

Väikelehine jalakas
4187

Väikelehine jalakas

Ulmus parvifolia

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Väikelehine jalakas (Ulmus parvifolia), tuntud ka kui hiina jalakas või pitsikoorega jalakas, on Ida-Aasiast (Hiina, Jaapan ja Korea) pärinev heitlehine või pooligihaljas puu, mis võib looduslikes tingimustes kasvada 10–15 meetri kõrguseks. Selle kõige silmapaistvam omadus on koor: vananedes koorub see ebakorrapäraste plaatidena, paljastades hallide, roheliste, oranžide ja pruunide toonide mosaiigi. Lehed on väikesed (1–3 cm), läikivad ja saagja servaga ning muutuvad sügisel enne langemist kuldseks, punakaks või lillaks. Õitseb märkamatult hilissuvel või sügisel, moodustades punakasrohelisi õisi, millest arenevad väikesed tiibviljad. See on üks hinnatumaid liike bonsaikunstis tänu oma elujõulisusele, peenele hargnemisele ja kergele kujundatavusele. Linnahaljastuses on see hinnatud varju- ja alleepuuna tänu taluvusele saaste, mõõduka põua ja tugeva kärpimise suhtes.

Madal jalakas
4188

Madal jalakas

Ulmus pumila

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Madal jalakas (Ulmus pumila) on vastupidav ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Siberist, Põhja-Hiinast, Mongooliast ja Himaalajast. Hinnatud oma erakordse külmakindluse, põuataluvuse ning kehvades, tihenenud või aluselistes muldades edunemise poolest, istutati seda 20. sajandil USA Suurel tasandikul laialdaselt tuuletõkkeks ja kaitsevöönditeks. Erinevalt enamikust teistest jalakatest on see märkimisväärselt vastupidav jalakasurmale, kuid selle kiire kasv tekitab nõrka ja habrast puitu, mis on vastuvõtlik tormikahjustustele, ning puu on endiselt haavatav jalaka-lehemardika ja üraskite rünnakutele. Paljudes USA osariikides on see metsistunud ja liigitatakse nüüd invasiivseks või kahjulikuks umbrohuks selle rohke isekülvi tõttu. Selle väikesed lehed ja hea taluvus tugeva kärpimise suhtes teevad sellest ka populaarse, ehkki kiirekasvulise valiku bonsai jaoks.

Kalifornia loorber
4189

Kalifornia loorber

Umbellularia californica

Lihtne 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Umbellularia californica on igihaljas puu loorberiliste (Lauraceae) sugukonnast, pärit California ja Edela-Oregoni rannikumetsadest, kus see võib kasvada 20–25 meetri kõrguseks, kuigi kuivadel muldadel kasvab sageli põõsasjamana. Selle lansetjad, tumerohelised ja läikivad lehed eraldavad muljumisel intensiivset ja vürtsikat aroomi tänu umbelluloonirikkale lenduvatele õlidele. Kevadel toodab see väikeseid kreemikaskollaseid õisi, mis on koondunud sarikatesse, millele järgnevad rohelised kuni lillakad luuviljad. See on pikaealine, vastupidav ja põuakindel liik, mida hinnatakse kõrgelt maastikukujunduses ja puidu (tuntud kui mirtlipuu) tõttu.

Kalju-nabaseen
4190

Kalju-nabaseen

Umbilicus rupestris

Lihtne ☀️ Osalist vari

Kalju-nabaseen (Umbilicus rupestris) on paksuleheliste sugukonda kuuluv mitmeaastane lihakas sukulent, mis pärineb Lõuna- ja Lääne-Euroopast. Looduses kasvab see varjulistes müüripragudes ja niisketel kaljunõlvadel. Selle ümaratel vahajatel lehtedel on keskne naba meenutav süvend, millest tuleneb ka taime rahvapärane ja teaduslik nimetus. Hiliskevadel ja suvel kasvatab taim pikad varred väikeste kellukjate roosakasroheliste õitega.

Kuldnupp
4191

Kuldnupp

Unxia kubitzkii

Lihtne 💧 5 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Unxia kubitzkii, rahvapäraselt tuntud kui kuldnupp, on Brasiiliast pärit mitmeaastane rohttaim, mis kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda. Taim kasvab 30–50 cm kõrguseks ning kannab väikseid kuldkollaseid õisi aastaringselt, tippõitsemisega kevadel ja suvel. Vastupidav ja praktiliselt haiguste ning kahjurite suhtes immuunne, sobib hästi ääristustesse, lillepeenardesse ja konteineraedadesse.

Amazooni liilia Grandiflora
4192

Amazooni liilia Grandiflora

Urceolina × grandiflora

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Osalist vari

Amazooni liilia Grandiflora (Urceolina × grandiflora, sünonüüm Eucharis grandiflora) on troopilise päritoluga sibultaim, mis kasvab looduslikult Colombia ja Peruu Andide nõlvadel. See moodustab 3–6 lõhnava, lumivalge nartsissilaadse õiega kobaraid kuni 70 cm kõrgustel elegantsetel vartel. Taime hinnatakse nii toakaunistusena kui ka troopiliste aedade vaatamisväärsusena üle maailma.

Amazonase liilia
4193

Amazonase liilia

Urceolina amazonica

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Osalist vari

Amazonase liilia (Urceolina amazonica, süün. Eucharis amazonica) on vapustav troopilise päritoluga muguljas mitmeaastane taim, mis on pärit Colombia ja Peruu Andidest. See moodustab läikivaid tumerohelisi lehti ja lumevalge nartsissilaadsete õite kobaraid, millel on õrna roheka varjundiga karikas ning mida hinnatakse nende magusa aroomi tõttu. Parasvöötme kliimas sobib ta suurepäraselt toataimens kasvatamiseks.

Kõrvenõges
4194

Kõrvenõges

Urtica

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Nõges (Urtica) on nõgeseliste sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub umbes 70 liiki ühe- ja mitmeaastaseid rohttaimi, harvemini põõsaid, kõrgusega 10 cm kuni 3 m. Perekond sai alguse Euraasiast ning on sealtpeale levinud peaaegu kõikidele mandritele. Enamikul liikidel on lehtedel ja vartel kõrvekarvad, mis kokkupuutel murduvad ja süstivad nahka ärritavat ainet. Tuntuim liik on kõrvenõges (Urtica dioica), risoomide abil leviv mitmeaastane taim, mis kasvab niiskes ja rammusas mullas majade, jõgede ja põllumaade läheduses.

Kõrvenõges
4195

Kõrvenõges

Urtica dioica

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab metsikult kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. See võib kasvada kuni 180 cm kõrguseks ja levib jõuliselt risoomide abil. Taim on kergesti äratuntav oma saagja servaga munajate lehtede ning arvukate kõrvekarvade järgi, mis katavad varsi ja lehti. Need karvad sisaldavad sipelghapet ja histamiini, mis põhjustavad kokkupuutel lühiajalist põletustunnet. Õied on väikesed, rohekad kuni valkjad ning asetsevad tihedates kobarates kevadest hilissuveni. Kõrvenõges on üks looduse kasulikumaid taimi, millel on dokumenteeritud meditsiiniline, kulinaarne ja tekstiilitööstuslik kasutus.

Sale kõrvenõges
4196

Sale kõrvenõges

Urtica gracilis

Lihtne 💧 9 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Urtica gracilis ehk sale kõrvenõges või Ameerika kõrvenõges on Põhja-Ameerikast pärinev mitmeaastane rohttaim, mille levila ulatub Guatemalast Kanadani. See võib kasvada kuni 3 meetri kõrguseks ning sellel on sügavalt saagjad lehed, mis on kaetud kõrvekarvadega, mis põhjustavad kokkupuutel tugevat nahaärritust. Vaatamata oma hirmutavale mainele on see kõrgelt hinnatud rahvameditsiinis, toiduvalmistamisel ja põlisrahvaste tekstiilikunstis. Looduslikult vohab see metsastunud lammidel, jõekallastel ja lämmastikurikastel häiritud muldadel.

Väike nõges
4197

Väike nõges

Urtica urens

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Väike nõges (Urtica urens) on üheaastane rohttaim nõgeseliste (Urticaceae) sugukonnast. See on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast, kuid on levinud üle maailma umbrohuna. Taim kasvab kuni 100 cm kõrguseks ja on tuntud oma kõrvekarvadega lehtede poolest, mis põhjustavad kokkupuutel tugevat ärritust; seda peetakse kõrvetavamaks kui kõrvenõgest (Urtica dioica). Taimel on väikesed rohekasvalged õied, mis puhkevad suvel, ning tegemist on tuultolmleja ühekojalise taimega.

🌿
4198

karedas habesamblik

Usnea hirta

Raske 💧 2 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Usnea hirta, tuntud kui karedas habesamblik, on põõsasjas samblik, mida iseloomustab kahvaturoheline kuni kollakasroheline haruline välimus. See koosneb seene ja vetika sümbioosist. Tavaliselt kasvab see okaspuude koorel puhta õhuga keskkonnas. See on äärmiselt tundlik vääveldioksiidi saaste suhtes, olles seetõttu suurepärane õhukvaliteedi bioindikaator.

Leht-vesipõis
4199

Leht-vesipõis

Utricularia foliosa

Keskmine 💧 1 päeva ☀️ Osalist vari

Leht-vesipõis (Utricularia foliosa) on veeline lihasööja taim sugukonnast Lentibulariaceae, pärit Ameerika ja Aafrika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See hõljub vabalt või on vee all tiikide, soode ja nõrga vooluga jõgede seisvas vees, moodustades tihedaid, peenikestest ja harunenud vartest matte, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Selle niitjad lehed, kuni 30 cm pikad, kannavad väikeseid põiekujulisi püüniseid (utriikuleid), mis imevad sisse ja püüavad mikrokoorikloomi, sääsevastseid ja teisi väikeseid veeselgrootuid. Paljunemisperioodil moodustab see püstise õievarre, mis tõuseb veepinnast kuni 40 cm kõrgusele, näidates mitmeid kollaseid õisi, mis meenutavad väikeseid "lõvilõugu".

Madalkasv mustikas
4200

Madalkasv mustikas

Vaccinium angustifolium

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Vaccinium angustifolium, rahvapäraselt tuntud madalkasv mustikas, on madalkasvuline põlisõõs Põhja-Ameerika kirdeosast. See kannab väikeseid, intensiivse maitsega mustikaid, mida hindavad nii loomad kui inimesed. Selle suurepärane punane sügislehtede värvus muudab taime väärtuslikuks ka dekoratiivseks maapinnakatteks.

Küülikusilm-mustikas
4201

Küülikusilm-mustikas

Vaccinium ashei

Keskmine 💧 4 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Küülikusilm-mustikas (Vaccinium ashei) on lehtpõõsas, mis pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosast ning mida hinnatakse erakordse kuuma- ja põuataluvuse poolest. See kannab suvel rohkesti siniseid marju ning pakub sügisel imetlusväärset lehestikku oranžides ja sarlakpunastes toonides.

Aedmustikas
4202

Aedmustikas

Vaccinium corymbosum

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Aedmustikas (Vaccinium corymbosum) on heitlehine, viljakandev põõsas, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast ja kuulub kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda, olles suguluses asaleade ja rododendronitega. See on peamine liik, mida kasvatatakse kaubanduslikult mustikate tootmiseks kogu maailmas. Taimed moodustavad püstiseid puhmaid, mis on 1,8-3,7 m kõrged, rohelise lehestikuga, mis muutub sügisel säravaks punakasoranžiks, kevadel väikeste valgete või roosade kellukakujuliste õitega ja suvel magusate, toitaineterikaste sinakaslillade marjadega.

Harilik mustikas
4203

Harilik mustikas

Vaccinium myrtillus

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv madal heitlehine kääbuspõõsas, mis pärineb Euroopa ja Põhja-Aasia nõmmedelt ja mägimetsadest. See levib maa-aluste risoomide abil, moodustades 10–50 cm kõrgusi tihedaid puhmaid. Kevadel puhkevad väikesed roosakasrohelised õied, millele järgnevad hallika vahakirmega kaetud tumesinised marjad, mis on kõrgelt hinnatud nii kulinaarias kui ka Euroopa rahvameditsiinis.

Kahvatu mustikas
4204

Kahvatu mustikas

Vaccinium pallidum

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Vaccinium pallidum, tuntud kui kahvatu mustikas, on Põhja-Ameerika idaosast pärinev heitlehine põõsas kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnast. See kasvab 60–90 cm kõrguseks ja laiuseks, kandes kevadel õrnu kellukjaid valgeid õisi, millele järgnevad suvel magusad ja söödavad sini-mustad marjad. Taim on hinnatud oma sügisese erkpunase lehestiku ja suure väärtuse poolest kohalikule elustikule, olles toidutaimeks liblikatele ning oluliseks toiduallikaks lindudele, väikeimetajatele ja tolmeldajatele. Eelistab happelist ja hästi vett läbilaskvat mulda (USDA tsoonid 5a–9b), olles ideaalne valik looduslähedastesse aedadesse ja söödavatesse maastikesse.

Mustikas
4205

Mustikas

Vaccinium sp

Keskmine 💧 3 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Vaccinium sp, rahvapäraselt mustikas, on Ericaceae sugukonda kuuluv õitsevate põõsaste perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Need lehtpõõsad või pooligihaljas põõsad kannavad väikseid, magusaid, tumesinist kuni lillat värvi marju, mida hinnatakse kõrgelt nende toiteväärtuse ja maitse poolest. Perekond hõlmab kümneid liike, mis on kohanenud erinevate keskkondadega – alates madalkasvulistest sortidest külmades põhjametsades kuni kõrgkasvuliste kultivarideni parasvöötme piirkondades. Mustikaid hinnatakse antioksüdantiderikaste marjade ja dekoratiivse sügisese lehestiku poolest.

Harilik pohl
4206

Harilik pohl

Vaccinium vitis-idaea

Keskmine 💧 5 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on mustika ja jõhvika lähisugulane. Ta kasvab looduslikult põhjapoolkera boreaalsetes metsades ja arktilises tundras. Varred on 10–40 cm pikkused ning taim levib maa-aluste võsundite abil, moodustades tihedaid puhmastikke. Lehed on väikesed, ovaalsed, läikivad tumerohelised ja püsivad taimel aastaringselt. Kevadel puhkevad valged või heleroosad kellukjad õied. Viljadeks on hapukad punased marjad läbimõõduga 6–10 mm, mis valmivad hilissuvest sügiseni. Skandinaavias valmistatakse neist moosi, mida serveeritakse lihapallide ja ulukilihaga.

Akaatsia / Vilistavate ogadega puu (perekond)
4207

Akaatsia / Vilistavate ogadega puu (perekond)

Vachellia

Lihtne 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Vachellia on ogaliste puude ja põõsaste perekond sugukonnast Fabaceae, mis eraldati laiemast Acacia perekonnast 2005. aastal molekulaarsete fülogeneetiliste uuringute alusel. Perekond hõlmab ikoonilisi Aafrika ja Ameerika akaatsiaid, mida hinnatakse põuakindluse ja iseloomulike kollaste pomm-pompomi-sarnaste õite poolest.

Punane akaatsia
4208

Punane akaatsia

Vachellia seyal

Raske 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Vachellia seyal, tuntud ka kui punane akaatsia või šittimpuu, on kiirekasvuline, ogaline igihaljaspuu, mis pärineb Aafrika ja Lähis-Ida kuivast Saheli piirkonnast. Puul on iseloomulikud helekollased, kerakujulised õisikud magusa ja vürtsika lõhnaga ning tuntud on ta kahvatupunaka või rohekasvärvi koore poolest. Piibelliku tähendusega „šittimpuuna”, millest valmistati Lepingulaeka, on see vastupidav puu ajalooliselt oluline ning kasvab hästi täispäikeses, talub põuda ja ajutist üleujutust ning mängib kuivade ökosüsteemide lämmastikuringe jaoks olulist rolli.

Kiilviljaline põldsalat
4209

Kiilviljaline põldsalat

Valeriana carinata

Lihtne 💧 7 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Valerianella carinata, rahvapäraselt tuntud kui kiilviljaline põldvalerian, on väike vastupidav üheaastane taim, mis on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast. Sageli aetakse seda segi Valerianella locusta'ga (harilik põldvalerian ehk mâche), kuid see kasvatab õrnu rosette maheda maitsega lehtedega, mida korjatakse salatirohelisena. Taim õitseb kevadel väikeste heleroosade, valgete või sinakate õitega. Tema iseloomulikud kiilukujulised viljad aitavad teda eristada sugulasliikidest.

Harilik palderjan
4210

Harilik palderjan

Valeriana officinalis

Lihtne 💧 5 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Valeriana officinalis on vastupidav mitmeaastane rohttaim, mis on pärit Euroopast ja Aasiast. Teda hinnatakse väikeste roosa- või valgeõieliste õisikute ning ravimatu juurekstrakti tõttu, mida kasutatakse laialdaselt loomuliku uneabivahendi ja ärevusravimina.

Vanda orhidee
4211

Vanda orhidee

Vanda

Raske 💧 2 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Vanda perekonna orhideed on troopilised epiküüdid, mis on tuntud oma silmatorkavate õhujuurte ja erksa õitsemise poolest, sealhulgas haruldase loomuliku sinise värvi tõttu. Erinevalt teistest orhideedest ei kasvatata neid tavaliselt tiheda istutusseguga pottides – nad eelistavad rippkorve, mis võimaldavad juurtele vaba juurdepääsu õhule ja valgusele.

Sinine Vanda Orhidee
4212

Sinine Vanda Orhidee

Vanda coerulea

Raske 💧 4 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Vanda coerulea, tuntud ka kui Sinine Vanda Orhidee, on üks maailma kõige tähistatumaid ja haruldasemaid orhideesid. Kodumaalt Kirde-India, Myanmari ja Tai metsadest pärit taim kannab sügisel silmarabanud mosaiikset violett-sinist õitsemist. Ülekorjamise tõttu on liik looduses kriitiliselt ohustatud, kaitstud ning botaanilise kaitse sümbol.

Leidke täiuslik taim

Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.

Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi

Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.