1163 Keskmised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 18
Avastage 1163 keskmised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
1163 Keskmised taimed
Kuvatakse 613–648 / 1163
Sodeni lemmalts
Impatiens sodenii
Impatiens sodenii, tuntud ka kui Sodeni lemmalts, on Keeniast ja Tansaania päritolu püsik-poolpõõsas. See kasvab kuni 2,5 meetri kõrguseks, sellel on männasjad lehed ning see õitseb aastaringselt roosade või valgete õitega. Taim on pälvinud Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) aiateenete auhinna (Award of Garden Merit) ning seda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Rippuv kõrkjas
Isolepis cernua
Isolepis cernua on väike lõikheinaliste (Cyperaceae) sugukonda kuuluv taim, mis pärineb parasvöötme piirkondadest mitmel mandril, sealhulgas Euroopast, Aafrikast, Ameerikast ja Okeaaniast. See moodustab tihedaid ja õrnu puhmaid peentest, niitjatest tumerohelistest lehtedest, mille otstes on tillukesed helepruunid kuni rohekad pähikud. Need meenutavad valgustatud fiiberoptilisi otsi – sellest ka taime populaarne nimi. Looduslikult kasvab see märgadel muldadel, tiigiäärtes, soodes ja riimveelistel aladel, mistõttu talub ja isegi vajab püsivalt niisket pinnast.
Hiina Iksora
Ixora chinensis
Ixora chinensis, tuntud ka kui hiina iksora või kääbus-iksora, on troopilise igihaljaste põõsaste perekonda kuuluv taim Rubiaceae sugukonnast, mis on pärit Hiinast ja Kagu-Aasiast. See moodustab tihedaid kogumikke väikestest, erksatest õitest punases, oranžis, roosas, kollases ja valges toonis, õitsedes troopilistel aladel peaaegu aastaringselt. Teda kasutatakse laialdaselt aedades, hekkides ja dekoratiivpeenardel, hinnates pika õitsemisperioodi ning kompaktse ja tiheda kasvuvormi pärast.
Punane iksoora
Ixora coccinea
Ixora coccinea, üldtuntud kui punane iksoora või leekpõõsas, on tihe ja haruline igihaljas põõsas madaraliste (Rubiaceae) sugukonnast. See on pärit Lõuna-Indiast, Bangladeshist ja Sri Lankalt ning seda on sajandeid laialdaselt kasvatatud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. Aiaoludes kasvab taim tavaliselt 1,2–1,8 m kõrguseks, kuigi ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3,7 meetrini või enamgi. Selle läikivad, nahkjad ja piklikud lehed on alguses pronksjad, muutudes küpsedes sügavroheliseks, pakkudes atraktiivset tausta silmapaistvatele õitele. Taim moodustab suurejoonelisi ümaraid kobarjaid õisikuid (kännasõisikuid), mis koosnevad väikestest nelja kroonlehega putkõitest ja on 5–12 cm läbimõõduga. Kuigi klassikalisel vormil on säravad tulipunased õied, leidub ka oranži, kollase, roosa ja valge õievärviga kultuursorte. Külmavabas troopilises kliimas kestab õitsemine peaaegu aastaringselt, muutes selle üheks usaldusväärsemaks ja pikema õitsemisajaga troopiliseks põõsaks. Õied on kergelt lõhnavad ja meelitavad ligi liblikaid ning teisi tolmeldajaid, neile järgnevad väikesed tumedad lillakasmustad marjataolised viljad. Punane iksoora eelistab täispäikest ja pidevalt niisket, hästi vett läbilaskvat happelist mulda (pH 5,0–5,5). Taim on märkimisväärselt tundlik leeliseliste tingimuste suhtes – kui mulla pH tõuseb üle 6,0, tekib kiiresti raua- ja mangaanikloroos (lehtede kollasus). Taim on külmaõrn, sobides õues kasvatamiseks vaid USDA tsoonides 10–11, kuid jahedamas kliimas saab seda kasvatada konteinertaimena, mis tuuakse talveks siseruumidesse. Lisaks iluväärtusele on iksooral oluline kultuuriline ja meditsiiniline tähtsus – hinduismis on see püha taim, mida ohverdatakse Šivale, see on Suriname rahvuslill ning seda on pikalt kasutatud Ayurveda meditsiinis.
Brasiilia jabutiikapuu
Jaboticaba
Brasiilia jabutiikapuu on aeglase kasvuga igihaljas viljapuu, mis on tuntud oma kauliflooria poolest: valged õied ja viljad tekivad otse tüvele ja jämedatele okstele, mitte ainult okste tippu. Atlandi metsadest (peamiselt Minas Gerais, São Paulo ja Rio de Janeiro osariikidest) pärinev puu võib seemnest kasvatatuna kanda vilja alles 8–10 aasta pärast, kuid pookimise või õhupistikutega paljundatud taimed hakkavad vilja kandma palju varem, 3–5 aasta jooksul. Seda kasutatakse laialdaselt nii vilja- kui ka ilupuuna, sealhulgas pottides ja bonsaina.
Jasmiin
Jasminum
Jasminum on umbes 200 liigiga põõsaste ja ronitaimede perekond õlipuuliste (Oleaceae) sugukonnas, mis pärineb Aasia, Aafrika, Australaasia ja Okeaania troopilistest ja soojadest parasvöötme piirkondadest. Jasmiine kasvatatakse nende tugevalt lõhnavate tähekujuliste õite tõttu, mis on tavaliselt valged või kollased. Nende seas on nii kompaktseid igihaljaid põõsaid kui ka jõulisi ronitaimi, mis võivad toe abil ulatuda mitme meetri kõrgusele. Populaarsed aia- ja toataimed on harilik jasmiin (Jasminum officinale), sambaki jasmiin (Jasminum sambac, mida kasutatakse jasmiinitee maitsestamiseks) ja polüant-jasmiin (Jasminum polyanthum, kiirekasvuline talvel õitsev ronitaim). Enamik jasmiine õitseb kõige rikkalikumalt kevadel ja suvel, täites aiad ja kodud aroomiga eriti õhtuti. Kuna see kirje käsitleb perekonda tervikuna, peegeldavad alltoodud hooldusjuhised tavaliste kultiveeritud liikide üldisi vajadusi; üksikud liigid võivad erineda talvekindluse, täiskasvanud suuruse ja kasvukuju poolest.
Assoori jasmiin
Jasminum azoricum
Assoori jasmiin (Jasminum azoricum) on õlipuuliste sugukonda kuuluv igihaljas ronipõõsas, mida hinnatakse selle valgete, peene tsitrusearoomiga lõhnavate õite poolest, mis puhkevad kevadest sügiseni. Alusel puitunud ja ülaosas poolpuitunud rippuvate vartega taim võib ronimistoe abil kasvada 2,5 kuni 6 meetri kõrguseks. Selle tumerohelised ja läikivad kolmetised liitlehed säilitavad oma dekoratiivse välimuse aastaringselt.
Harilik jasmiin
Jasminum officinale
Harilik jasmiin (Jasminum officinale), tuntud ka kui ehtne jasmiin, on jõuline pooligihaljas ronitaim, mis pärineb Pärsiast ja Himaalajast. See on maailmas tuntud oma intensiivselt magusa ja ikoonilise lõhna poolest, kandes hiliskevadest sügiseni õrnu valgeid õiekobaraid, mis on pungas olles roosakad. Üksainus taim võib lõhnastada terve aia.
Araabia jasmiin
Jasminum sambac
Araabia jasmiin (Jasminum sambac) on troopilise kliima igihaljast köitaim, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast, eriti Indiast. Teda tähistatakse intensiivselt lõhnavate valgete õite poolest, mis avanevad õhtuti, ning ta on üks kultuuriliselt olulisemaid taimi Aasias. Ta on Filipiinide rahvuslill (sampaguita) ja üks Indoneesia kolmest rahvuslillest (melati putih). Araabia jasmiini kasvatatakse laialdaselt ilutaimena, kuid teda hinnatakse ka jasmiinitee tootmise, parfümeerimise ja rahvameditsiini jaoks.
Budda kõhu taim
Jatropha podagrica
Jatropha podagrica on silmapaistev kaudeksit moodustav sukulentne taim, mis pärineb Kesk-Ameerikast ja Mehhiko lõunaosast. Selle iseloomulik paisunud, pudelikujuline vars hoiab vett ja toitaineid, tagades erakordse põuakindluse. Taim kannab elavaid oranžikaspunaseid õisi tihedate kobaratena pikkadel õievartel peaaegu aastaringselt, luues silmatorkava kontrasti suurte, sügavalt sagarjate lehtedega. HOIATUS: kõik taime osad on inimestele, kassidele ja koertele väga mürgised.
Andaa-puu
Joannesia princeps
Joannesia princeps, tuntud ka kui andaa-puu või cutieira, on suur heitlehine puu piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonnast. See on endeemiline liik Brasiilia Atlandi ookeani ranniku metsadest, ulatudes Bahia lõunaosast Espírito Santo ja Minas Gerais' osariikideni. Puu võib kasvada üle 20 meetri kõrguseks, tal on lai võra, hallikas koor ning vahelduvad sõrmjad liitlehed 3–5 munaja kuni elliptilise lehekesega. Talvest varakevadeni puhkevad väikesed valged või lillakad õied, millele järgnevad kerajad luuviljad. Viljades peituvad seemned on suure meditsiinilise ja tööstusliku väärtusega. Liik on elupaikade kadumise tõttu IUCN-i punases nimestikus märgitud kui ohualdis.
Must pähklipuu
Juglans nigra
Must pähklipuu (Juglans nigra) on suur heitlehine puu, mis pärineb USA ida- ja keskandest. Teda hinnatakse tumeda ja tugeva süüga puidu, söödavate pähklite ning suursuguse võra poolest. Täiskasvanud puud kasvavad tavaliselt 20–30 meetri kõrguseks, neil on lai ümar võra ja nad võivad elada üle sajandi. Paarissulgjad liitlehed koosnevad 15–23 süstjast lehekesest, mis muutuvad sügisel enne varajast langemist õrnkollaseks. Sügavalt rõmeline tumepruun kuni hallikasmust koor annab vanematele puudele jõulise ja skulpturaalse silueti. Kevadel ilmuvad koos uute lehtedega märkamatud rohelised urvad, millele järgnevad sügisel valmivad paksud ümarad pähklid, mis määrivad käed ja teekatte tugeva pruuni värviga. Liigi üks erilisemaid omadusi on allelopaatia: selle juured, langenud lehed ja pähklikoored eraldavad juglooni – ühendit, mis pärsib või tapab paljusid läheduses asuvaid taimi, sealhulgas tomateid, asaleasid ja mustikaid, mistõttu soovitatakse seda istutada eemale köögivilja- ja iluaedadest. Jugloon ja teised koores ning saepurus leiduvad ühendid võivad ärritada koeri ning on eriti mürgised hobustele, kui neid kasutada allapanuna. Vaatamata nendele iseärasustele on must pähklipuu väärtuslik puu elusloodusele, pakkudes toitu oravatele ja teistele imetajatele, ning selle puit on üks Põhja-Ameerika ihaldatumaid.
Kreeka pähklipuu
Juglans regia
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda kuuluv heitlehine puu, mis võib kasvada kuni 20–30 meetri kõrguseks. Algselt Balkani poolsaarelt Kesk-Aasiani levinud, kasvatatakse seda tänapäeval kogu maailmas maitsvate, õlirikkate viljade ja väärtusliku puidu pärast. Seda iseloomustab lai, laialivalguv võra ning aromaatsed, paaritusulgjad lehed. Kevadel avanevad tagasihoidlikud rohekad urvad, mis tolmlevad tuule abil.
Kadakas
Juniperus
Kadakas (Juniperus) on igihaljas okaspuude perekond Cupressaceae sugukonnast, mis on laialdaselt levinud põhjapoolkeral. Perekonda kuulub 50–70 liiki, alates maapinnakatvate põõsaste kuni kõrgete puudeni. Kadakad on eriti populaarsed bonsai kasvatamisel, eelkõige J. chinensis, J. procumbens, J. rigida ja J. squamata.
Hiina kadakas
Juniperus chinensis
Juniperus chinensis, rahvapäraselt tuntud kui hiina kadakas, on igihaljas okaspuu, mis on pärit Hiinast, Mongooliast, Koreast ja Jaapanist. See on üks populaarsemaid bonsai-liike kogu maailmas, mida hinnatakse erakordse vastupidavuse, kujundatavuse ning silmatorkava lehestiku poolest – lehed võivad olla kas soomuskujulised (täiskasvanud puul) või nõelakujulised (noorel puul). Looduslikult kasvades võivad isendid ulatuda muljetavaldava kõrguseni ning liigil on sadu sorte, sealhulgas 'Hetzii', 'Blue Point', 'Spartan' ja armastatud kääbussort 'Procumbens Nana'.
Ülestõusmisliilja
Kaempferia rotunda
Kaempferia rotunda, tuntud ka kui ülestõusmisliilja või troopilne krookus, on mitmeaastane rohttaim sugukonnas Zingiberaceae, mis on pärit Kagu-Aasiast, sealhulgas Indiast ja Myanmarist. Teda hinnatakse imeliste lilla-valgete õite pärast, mis kerkivad kevadel otse maapinnast enne lehtede ilmumist, luues maagilise vaatepildi, mis meenutab ülestõusmist. Laiad dekoratiivsed lehed on kaunistatud erinevate roheliste toonidega mustritega. Talvel läheb taim täielikku puhkeolekusse, kuivades risoomini, et järgmisel hooajal jõuliselt taaselustuda.
Laialehine kalmia
Kalmia
Kalmia on Põhja-Ameerika idaosast pärinev igihaljaste laialehiste põõsaste perekond, mida esindab eelkõige laialehine kalmia (Kalmia latifolia) – Apalatšide metsade silmapaistev ilupõõsas. Hiliskevadel ilmuvad läikiva ja nahkja lehestiku kohale valged, roosad või lillad taldrikukujulised õiekobarad, mille tolmukad toimivad väikeste vedrudena. Kõik taimeosad sisaldavad grajanotoksiine ja on allaneelamisel ohtlikult mürgised.
Laialehine kalmia
Kalmia latifolia
Laialehine kalmia on tihe ja ümar igihaljas põõsas, mis pärineb USA idaosast ning on hinnatud oma kaunite tassikujuliste õite poolest, mis puhkevad hiliskevadel. Selle läikivad ja nahkjad lehed säilitavad taime struktuuri aastaringselt, samas kui roosades, valgetes või lillade märgistustega toonides õied meelitavad ligi tolmeldajaid. Vaatamata ilule on kõik taimeosad väga mürgised, mistõttu tuleks see hoida lemmikloomadele ja lastele kättesaamatus kohas.
Punakuuma mõõkliilia (perekond)
Kniphofia
Kniphofia on Aafrika päritolu rohttaimede mitmeaastaste taimede perekond, mis on tuntud oma kõrgete, tõrvikukujuliste õievarraste poolest punase, oranži ja kollase toonides. Rahvapäraselt nimetatakse neid punaõieliseks mõõkliiliaks või tõrvikliiliaks; neid hinnatakse dekorativaedades põuakindluse ja suurejooneliste sügishooaja õite tõttu.
Harilik viltleht
Koelreuteria paniculata
Harilik viltleht (Koelreuteria paniculata) on Hiinast, Koreast ja Jaapanist pärinev dekoratiivne heitlehine puu. See paistab silma oma suviste lopsakate kollaste õisikute ja iseloomulike laternakujuliste viljadega, mis püsivad puul ka pärast õitsemist, pakkudes silmailu mitmel aastaajal.
Meeldiv kohleeria
Kohleria amabilis
Meeldiv kohleeria (Kohleria amabilis) on gesneerialiste sugukonda kuuluv risoomne püsik, mis pärineb Colombiast ja Hondurasest. Selle sametised ovaalsed lehed on kaunistatud hõbedase mustriga, samas kui torujad ja kergelt rippuvad õied on väljastpoolt roosad ning seestpoolt punaste või lillade täppidega, õitsedes hilistalvest suveni.
Karvane kohleeria
Kohleria eriantha
Karvane kohleeria (Kohleria eriantha, mida sageli käsitletakse Kohleria hirsuta sünonüümina) on Lõuna-Ameerika – peamiselt Colombia ja Ecuadori – troopilistest mägimetsadest pärinev risoomne püsik gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ka säntpoolia. Selle sametised karvased lehed ning suvest sügiseni avanevad torujad oranžikaspunased kollasetäpilise kurguga õied teevad sellest armastatud toataime. Tänu risoomidele talub taim kuivust paremini kui püsivalt märga mulda.
Roosa kopsia
Kopsia fruticosa
Kopsia fruticosa, tuntud ka kui roosa kopsia või põõsas vinka, on troopilise piirkonna igihaljas põõsas Apocynaceae sugukonnast, mis pärineb Kagu-Aasiast (Malaisiast, Indoneesiast, Taist ja ümbritsevatest piirkondadest). Tuntud oma aastaringsete õrnroosade õite poolest, millel on silmatorkav punane keskel, on see hinnatud dekoratiivtaim troopilistes ja subtroopilistes aedades. Läikivad nahkjad lehed ja kompaktne püstine kasvuhoiak muudavad selle sobivaks nii peenardesse, hekidesse kui ka konteinerites kasvatamiseks.
Must raudpuu
Krugiodendron ferreum
Must raudpuu (Krugiodendron ferreum) on Lõuna-Floridast, Kariibi mere saartelt ja Kesk-Ameerikast pärinev puu, mis kuulub türnpuuliste (Rhamnaceae) sugukonda. See on tuntud Ameerika kõige tihedama puidu poolest – tihedusega kuni 1,42 g/cm³, mis on nii raske, et vajub vees põhja. Tegemist on aeglasekasvulise ja erakordselt pikaealise liigiga. Puul on vastakuti asetsevad nahkjad ovaalsed lehed, mille tipp on sisselõikega ja mis püsivad okstel kaks kuni kolm aastat. Õied on väikesed, rohekad ja märkamatud; viljad on tumelillad luuviljad, mida armastavad linnud ja metsloomad. Kasvab lubjakivisel pinnasel, kuivades metsades ja rannikuäärsetes galeriimetsades, taludes tugevat põuda, soolast tuult ja orkaane.
Harilik kännumammel
Kuehneromyces mutabilis
Harilik kännumammel (Kuehneromyces mutabilis) on suurepärane söögiseen, mis kasvab rühmadena lehtpuukändudel. Selle kübar on hügrofaanne ehk muudab värvi vastavalt niiskusele: märjana on see kollakaspruun ja kuivana keskelt heledam. Seene jalg on rõngaga ning selle allosas on väikesed tumedad soomused, mis on oluline tunnus eristamaks seda mürgisest jahutanust.
Alpi kuldvihm
Laburnum alpinum
Alpi kuldvihm (Laburnum alpinum) on liblikõieliste sugukonda kuuluv väike heitlehine puu, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikest. See on tuntud oma erakordselt pikkade, rippuvate ja lõhnavate kollaste õiekobarate poolest hiliskevadel. OLULINE: Kõik taimeosad on alkaloid tsütisiini tõttu väga mürgised, eriti seemned, mis võivad põhjustada eluohtlikku mürgistust inimestele, koertele, kassidele ja hobustele.
Harilik kuldvihm
Laburnum anagyroides
Harilik kuldvihm (Laburnum anagyroides) on Kesk- ja Lõuna-Euroopa (Alpid, Itaalia, Balkan) mägipiirkondadest pärinev väike heitlehine puu. See on tuntud nii oma mürgisuse kui ka lummava kevadise õitsemise poolest: mais ja juunis on puu kaetud pikkade rippuvate kobaratega, milles on lõhnavad kuldkollased õied. Kõik taimeosad — juured, koor, lehed, õied, seemned ja kaunad — on tugevalt mürgised; need sisaldavad alkaloidi nimega tsütisiin, mis võib olla surmav nii inimestele kui ka kassidele, koertele, hobustele ja kitsedele. Täiskasvanutele võib juba 15–20 seemne söömine lõppeda surmaga. Vaatamata erakordsele dekoratiivsusele tuleb seda hoida lastest ja loomadest ohutus kauguses.
Lachenaalia
Lachenalia
Lachenaalia on umbes 130 talvel kasvava sibullille perekond, mis on pärit peaaegu eranditult Lõuna-Aafrika Lääne- ja Põhja-Kapimaa talviste sademetega piirkondadest, ulatudes kohati ka Namiibiasse. Need väikesed sibullilled, mida tuntakse ka Kapimaa hüatsintidena, kasvatavad rihmakujulised, sageli täpilised lehed ning tihedad kobarad torujaid vahasid õisi, mis on erkkollastes, oranžides, punastes, roosades, rohelistes ja lillades toonides hilistalvest varakevadeni. See profiil käsitleb üldist hooldusjuhendit, mis sobib enamikule lachenaalia liikidele ja hübriididele, kuna nende hooldusvajadused on kogu perekonna ulatuses sarnased.
Mürksalat
Lactuca virosa
Lactuca virosa, tuntud kui mürksalat või oopiumsalat, on kaheaastane rohttaim, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Kasvades kuni 2 meetri kõrguseks, moodustab see esimesel aastal lehekodariku, enne kui kasvatab teisel aastal pika õievarre. Lõikamisel eritab taim piimvalget lateksit, mida ajalooliselt tuntakse laktukaariumina ja mida on sajandeid kasutatud kerge rahusti ja valuvaigistina. Selle kollased õied puhkevad suvel, meelitades ligi tolmeldajaid. Vaatamata rahvapärasele nimele ei sisalda see tõelisi opiaate, vaid toodab kibedaid ühendeid — laktutsiini ja laktukopikriini —, mis mõjutavad närvisüsteemi.
Leelia
Laelia
Leelia (Laelia) on epifüütsete orhideede perekond käpaliste sugukonnast, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Brasiilia mägismaalt. Liigid moodustavad piklikke ebasibulaid, mis talletavad vett ja toitaineid. Igal ebasibulal on üks kuni paar nahkset lehte ning püstine õisikuvars silmapaistvate roosade, lillade või valgete õitega. Katleiaga (Cattleya) tihedalt seotud leeliaid hinnatakse nende vastupidavuse ja suurejoonelise õitsemise tõttu.
Punakas laelia
Laelia rubescens
Laelia rubescens on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärit epifüütne või litofüütne orhidee, mida leidub kuivades ja heitlehistes metsades 100–1700 meetri kõrgusel merepinnast. Taimel on kompaktsed pseudobulbid ja õrnad valged, roosad või lillad õied, mille huulel on iseloomulik punakas laik. Õitseb peamiselt sügisel ja talvel.
Sõrmusmüts-puu
Lafoensia pacari
Sõrmusmüts-puu (Lafoensia pacari) on Brasiilia Cerrado (savann) põlisne puu, mis kuulub Lythraceae sugukonda. Tegemist on keskmise kuni suure lehtpuuga, mis ulatub 5–18 meetri kõrguseks ning mille tüve läbimõõt on 30–60 cm. Kevadised ja suvised õitsemised on silmatorkavad – puul esinevad suured, hästärjad valged õied pikkade tolmukaniitidega. Cerrado traditsioonilises meditsiinis kõrgelt hinnatud, kasutatakse laialdaselt ka linnahaljastuses ja jõekaldametsade taastamisel üle kogu Brasiilia.
Banaba
Lagerstroemia speciosa
Banaba on kiirekasvuline, heitlehine ilupuu, mis on pärit troopilisest Kagu-Aasiast. Seda kasvatatakse suurte, kortsuliste roosade, purpursete või lillade õisikute pärast, mis õitsevad suvest sügiseni. Puu võib kasvada kuni 18 meetri kõrguseks, sellel on sile, hallikas koor, mis vanusega koorub, ja puitunud seemnekapslid. Selle lehed on banaba tee allikas, mis on traditsiooniline rahvameditsiini vahend.
Euroopa lehis
Larix decidua
Euroopa lehis (Larix decidua) on männiliste (Pinaceae) sugukonda kuuluv heitlehine okaspuuliik, mis pärineb Kesk-Euroopa mäestikest – Alpidest ja Karpaatidest. Ühena vähestest okaspuudest langetab ta talveks oma pehmed helerohelised okkad, mis paiknevad kimpudena ja muutuvad sügisel kuldkollaseks. Ta kasvab kuni 30–45 m kõrguseks ja kuulub parasvöötme kõige kiiremini kasvavate okaspuude hulka, kasvades noores eas kuni 60 cm aastas. Tegemist on pioneerliigiga, mis on erakordselt külmakindel (USDA tsoonid 2–6) ja pikaealine – mõned isendid Euroopas on kuni 500 aasta vanused. Lehise puit on väga vastupidav ning kõrgelt hinnatud ehituses ja tisleritöös.
Jaapani lehis
Larix kaempferi
Jaapani lehis on heitlehine okaspuu, mis on pärit Jaapani Honshu saare keskosa mägedest. Erinevalt enamikust okaspuudest heidab ta igal sügisel oma pehmed, helerohelised okkad, mis muutuvad enne langemist silmatorkavaks kuldkollaseks kuni oranžikaspunaseks. See kasvab püramiidseks puuks, saavutades maastikukujunduses suure suuruse, ja on ka populaarne bonsai-materjal.
Lõhnav herne
Lathyrus odoratus
Lõhnav herne (Lathyrus odoratus) on üheaastane ronimistaimik, mis pärineb Vahemere piirkonnast, eriti Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Taim on tuntud oma intensiivselt lõhnavate õite poolest roosade, lillate, valgete, punaste ja helelillate toonides ning on armastatud maalähedaste aedade klassik ja populaarne lõikelill. See õitseb rohkelt kevadest varase suveni ning eelistab jahedat ilma.
Mis on Keskmised taimed?
Keskmised taimed nõuavad veidi rohkem tähelepanu ja põhilisi aiandusalaseid teadmisi. Need taimed arenevad hästi regulaarse hoolduse ja mõningase kasvatamiskogemusega. Ideaalne neile, kes on juba põhitõed omandanud.
Nõuanded Keskmised taimed kasvatamiseks
keskmised taimed vajavad tasakaalu tähelepanu ja vabaduse vahel. Hoidke regulaarset hooldusgraafikut, jälgige lehti probleemide varaseks avastamiseks ja kohandage kastmist vastavalt aastaajale.