1162 Keskmine Lihtne hooldus | 2026 juhend - Lehekülg 29
Leidke 1162 keskmine lihtne hooldus. Täielik juhend teie aeda.
1162 Lihtne hooldus keskmine tasemega
Kuvatakse 1009–1044 / 1162
Hõberemmelgas
Salix discolor
Salix discolor, tuntud ka kui hõberemmelgas, on kiirekasvuline lehtpõõsas või väike puu, mis on pärit Põhja-Ameerikast. Teda tähistatakse siidiste, pärlhallide urbade tõttu, mis ilmuvad hilistalvel enne lehtede puhkemist, tehes sellest ühe esimese kevade kuulutaja. Taim eelistab niiskeid kuni märgi muldi ning sobib suurepäraselt vihmaaedadesse, ojäärsetele kallastele ja looduslike elupaikade kujundamiseks.
Kirju paju
Salix integra
Salix integra on paju perekonda (Salicaceae) kuuluv heitlehine põõsas, mida kasvatatakse peamiselt selle dekoratiivse lehestiku, mitte silmapaistmatute kollaste urbade pärast. Laialdaselt istutatud sort 'Hakuro-nishiki' (kirju paju) kasvatab sihvakaid, süstjaid lehti, mis on tärkamisel roosade, kreemikate ja roheliste laikudega, muutudes suveks roheliseks ja sügisel kuldseks. See on kiirekasvuline, külmakindel ja kohandub erinevate mullatüüpidega, sealhulgas niiske või raskema pinnasega, kus paljud teised ilutaimed vaeva näevad.
Tervalehine paju 'Hakuro Nishiki'
Salix integra 'Hakuro Nishiki'
Tervalehine paju 'Hakuro Nishiki' (Salix integra) on pajuliste sugukonda kuuluv dekoratiivne heitlehine põõsas, mis on tuntud oma erakordselt kaunite roosa-, valge- ja rohelisekirjute lehtede poolest. Kõige intensiivsemalt värvuvad just noored võrsed kevadel ja varasuvel. Kevadel ilmuvad väikesed, vähemärgatavad kollakasrohelised urvad. Taim on kiirekasvuline, teda kujundatakse sageli madalaks põõsaks või poogitakse tüvele nn tüvevormina (keravorm tüvel). Kasutatakse aedades soolotaime või rühmana, eriti veekogude läheduses, kuna talub hästi niiskeid kasvukohti.
Must leeder
Sambucus nigra
Sambucus nigra, tuntud ka kui must leeder või Euroopa leeder, on kiirekasvuline lehtpuu-põõsas või väike puu, mis on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Loode-Aafrikast. See moodustab hilistel kevadkuudel suuri, lamepealisi kobaraid lõhnavate kreemjasvalgete õitega, millele hilissuvel ja sügisel järgnevad ripuvad kobrad läikivate tumepunakasmustate marjadega. Taim on kuulus oma kahekordse söödava ja ravimliku kasutuse poolest – leedriõie siirupid ja leedrimarja kastmed on kogu Euroopas armastatud. Oluline märkus: kõik rohelised taimeosad (lehed, varred, juured, ebaküpsed marjad ja toored seemned) on tsüanogeensete glükosiidide tõttu mürgised; tarbimiseks sobivad ainult täielikult keedetud küpsed marjad ja värsked õied.
Sancheezia põõsas
Sanchezia speciosa
Sanchezia speciosa on silmapaistev troopilinen põõsas Acanthaceae sugukonnast, mis pärineb Lõuna-Ameerika troopikast. Selle peamine vaatamisväärsus on suured, läikivad tumerohelised lehed, millel on selgelt esile toodud erkkollakas-kuldsed sooned, luues muljetavaldava dekoratiivse efekti. Soodsates tingimustes moodustab ta suvel ja sügisel torukujulisi kollakasoranže õisi.
Kahvatu sarratseenia
Sarracenia alata
Põhja-Ameerika kaguosast pärinev mitmeaastane lihasööjataim, mida iseloomustavad piklikud torukujulised püünislehed (kannud), mille värvus varieerub kahvatukollasest valgeni. See kasvab looduslikult märgadel ja toitainevaestel liivmuldadel, püüdes putukaid, et saada vajalikke toitaineid.
Purpur-sarratseenia
Sarracenia purpurea
Purpur-sarratseenia (Sarracenia purpurea) on lihasööja püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa toitainevaestest soodest ja märgaladest. Selle veega täidetud õõnsad kannukujulised lehed püüavad ja seedivad putukaid, et kompenseerida kasvupinnase toitainevaegust. Kannud varieeruvad värvuselt rohelisest kuni sügava purpurpunaseni ning taim kasvatab igal kevadel ühe rippuva purpurpunase õie.
Harilik sassafras
Sassafras albidum
Sassafras albidum on heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast, ulatudes Lõuna-Ontariost ja Uus-Inglismaast kuni Florida ja Texaseni. See on tuntud oma iseloomulike kolmehõlmaliste lehtede poolest, millel võib samal oksal olla kolm erinevat kuju (terve servaga, kindakujuline ühe hõlmaga ja kolmehõlmaline), ning tugevalt aromaatse koore ja juurte poolest. Kevadel kannab puu väikeseid kollakasrohelisi õisi ning sügisel muutub lehestik säravaks oranžiks, punaseks ja lillaks. Liiki ohustab tõsiselt surmav seenhaigus "loorberinärbumine" (põhjustatud seenest Raffaelea lauricola), mida levitab sissetoodud Aasia ambroosiamardikas Xyleborus glabratus.
Verev pintsellill
Scadoxus
Scaadoksus (Scadoxus) on väike sibullillede perekond, mis pärineb troopilisest ja Lõuna-Aafrikast. Nad on tuntud oma silmapaistvate kerajate õisikute poolest, mis koosnevad sadadest väikestest punastest kollaste tolmukapeadega õitest, meenutades ilutulestikku või sarlakpunasesse värvi kastetud pintslit. Piklikud lehed kasvavad rosetina maa-alusest sibulast ning mitmetel liikidel ilmuvad õied paljal varrel enne lehestiku tärkamist. Taim läheb puhkeperioodile, tõmbudes kuivaperioodiks sibulasse tagasi, ning tärkab järgmisel aastal uute lehtede ja õitega.
Verev pintselill
Scadoxus multiflorus
Verev pintselill (Scadoxus multiflorus) on suurepärane sibultaim, mis pärineb Sahara-tagusest Aafrikast. See on tuntud oma kerajate erkpunaste õisikute poolest, mis võivad koosneda kuni 200 üksikust õiest ja ulatuda 20 cm läbimõõduni. Taim kasvab risoomilaadsest sibulast ning kasvatab laiad ja dekoratiivsed lehed. Enne kevadist ja suvist suurejoonelist õitsemist läbib taim talvise puhkeperioodi.
Kanna
Sceletium tortuosum
Kanna (Sceletium tortuosum) on roomav, lihakate lehtedega sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika poolkõrbelistest kvartsmuldadega piirkondadest. Oma nime (kreekakeelsest sõnast "skeletos" ehk skelett) on ta saanud sellest, et kuivanud lehed jäävad varre külge ja moodustavad skeletilaadse võrgustiku. Tema väikesed, 20–30 mm läbimõõduga valged, hellekollased või roosad õied puhkevad kevadel. Khoisani ja sani rahvaste sajanditepikkuses traditsioonis on kanna tuntud tuju tõstva ja rahustava taimena, mida tarbiti närides või fermenteeritult ("kougoed").
Queenslandi Vihmavarju Puu
Schefflera actinophylla
Schefflera actinophylla, tuntud ka kui Queenslandi vihmavarju puu või Austraalia vihmavarju puu, on kiirekasvuline troopilne puu, mis on pärit Põhja-Queenslandi, Austraalia, Uus-Guinea ja Jaava vihmametsadest. Selle suured, läikivad peopesataolised lehed levivad kesksest punktist välja nagu vihmavari, muutes sellest ühe populaarseima ilupõõsa nii sise- kui välistingimustes troopilises maastikukujunduses.
Elegantne sõrmlehik
Schefflera elegantissima
Elegantne sõrmlehik (Schefflera elegantissima, sünonüümid Dizygotheca elegantissima ja Plerandra elegantissima) on silmapaistev igihaljas põõsas Araliaceae sugukonnast, mis pärineb Uus-Kaledooniast Vaikse ookeani lõunaosas. See on kõrgelt hinnatud toataim oma sügavalt saagjate, pronksjaspruunide noorte lehtede poolest, mis muutuvad valmides läikivaks tumeroheliseks ja nahkjaks. Noortel taimedel on kitsad, peaaegu pitsilised lehekesed, mis paiknevad rosetina nagu vihmavari, samas kui täiskasvanud isenditel arenevad laiemad lehed ja puulaadne puitunud tüvi, ulatudes siseruumides 1,8–2,5 meetri kõrguseni. Elegantne sõrmlehik on tuntud kui veidi pirtsakas võrreldes teiste sõrmlehikutega, reageerides tõmbetuulele, järskudele temperatuurimuutustele ja ebakorrapärasele kastmisele kiire lehelangusega, mistõttu premeerib ta neid, kes pakuvad stabiilset asukohta ja järjepidevat hooldust.
Schwantesia
Schwantesia pillansii
Schwantesia pillansii on kompaktne kääbus-sukkulent kivilehelisest sugukonnast (Aizoaceae), mis pärineb Lõuna-Aafrika ja Namiibia kuivadest piirkondadest. See moodustab madalaid puhmaid vastastikustest paatjatest lihakatest lehtedest, mis on püstised või laiali hoidvad. Sarnaselt teistele švanteesia liikidele on see talvise kasvuperioodiga taim, mis puhkab kuumal suvel.
Jaapani varjukuusk
Sciadopitys verticillata
Jaapani varjukuusk (Sciadopitys verticillata) on sugukonna Sciadopityaceae ainus elav liik – tõeline "elav fossiil", kuna tema lähimad sugulased on säilinud vaid fossiilidena. See on Jaapani endeemiline taim, mis kasvab looduslikult Shikoku, Kyūshū ja Kii poolsaare mägimetsades, tavaliselt 700–1400 meetri kõrgusel merepinnast, kivistel nõlvadel ja jõekurudes. Tema kõige iseloomulikum tunnus on võrsete otstes vihmavarjukujuliste kimpudena paiknevad lamedad, 4–14 cm pikkused okasjad moodustised (kladoodid), millest tuleneb ka taime nimi. Tegemist on erakordselt aeglaselt kasvava igihalja puuga: kodumaal võivad sajanditevanused isendid kasvada kuni 30–40 meetri kõrguseks, kuid aiakultuuris saavutavad nad isegi aastakümnetega vaid mõne meetri kõrguse.
Hõbedane Scindapsus
Scindapsus treubii
Scindapsus treubii, tuntud ka kui hõbedane scindapsus või kuuvalguse scindapsus, on vapustav troopilise piirkonna armiidtaim, mis pärineb Kagu-Aasia vihmametsadest. Teda hinnatakse paksude, vahaläikeliste lehtede pärast, mida kaunistab iseloomulik hõbehalliroheline sära, mis valguses helkib. Kogujate seas on populaarsed kaks peamist kultivaari: 'Moonlight', millel on eredam hõbekirjusus, ning 'Dark Form', mille lehed on tumedamad ja sügavama varjundiga. Aeglase kasvuga ronijana premeerib see taim kannatlikke aednikke ülivaadate lehtedega, mis muutuvad taime vananedes üha efektsemaks.
Aed-mustjuur
Scorzonera
Aed-mustjuur (Scorzonera) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane söödav juurvili, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Sellel on iseloomuliku musta koorega pikad juured ja õrna maitsega valge sisu, mis meenutab austreid. Teisel kasvuaastal tekkivad söödavad kollased õied sarnanevad võililledele.
Tšatšott
Sechium edule
Tšatšott (Sechium edule) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv jõuline rohtne ronitaim, mis pärineb Kesk-Ameerikast. Selle varred võivad ronimisrestidel, piiretel või lehtlatel kasvada 10–15 meetri pikkuseks. Taimel on helerohelised siledad või ogalised viljad, südajad lehed ja väikesed rohekasvalged õied. Tegemist on kiirekasvulise ja väga saagika taimega, mis õitseb suvest sügiseni ning kannab vilja vaid mõni kuu pärast istutamist. Kõik taime osad on söödavad – vili, võrsed, lehed, seemned ja isegi muguljas juur –, mis muudab selle nii mitmekülgseks köögiviljaks kui ka dekoratiivseks taimeks pergolate ja müüride haljastamiseks.
Selaginell
Selaginella
Selaginell (Selaginella) on primitiivsete soonteimedega taimede perekond selaginelliliste (Selaginellaceae) sugukonnast, kuhu kuulub üle 700 liigi. Kuigi nad ei ole päris samblad, on neil väga sarnane õrn ja soomuseline lehestik. Neid leidub peamiselt niisketes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena terraariumides, varjulistes aedades ja pinnakattetaimedena. Mõned liigid, nagu Selaginella lepidophylla, suudavad peaaegu täieliku kuivamise üle elada ja pärast uuesti niisutamist ellu ärgata.
Kraussi naastsammal
Selaginella kraussiana
Selaginella kraussiana, tuntud ka kui Kraussi naastsammal või Aafrika nuisammal, on algeline soontaim, mis meenutab õrna sammalt. Aafrikast pärinev taim moodustab tiheda, roomava mati erksarohelisest, harunevast lehestikust. See on populaarne valik terraariumidesse, sisetubade aedadesse ning maapinnakatteks varjulistes ja niisketes kohtades, kus teised taimed kipuvad hädas olema.
Martensi ogasamblik
Selaginella martensii
Selaginella martensii, tuntud kui Martensi ogasamblik, on silmatorkav lükofüüt, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Vaatamata sõnajalalikule välimusele kuulub ta soontaimede iidse sugukonna hulka — ta ei ole ei päris sammal ega sõnajalg, vaid sõnajala-sugulane ehk lükofüüt. Tema sulgjas, kattuvate soomuslehtedega lehestik moodustab lopsakas smaragdrohelise vaiba, kusjuures mõned sordid kaunistavad end silmapaistva valgete tippudega kirevusega. Ta areneb hästi kõrge niiskusega keskkondades, muutes ta terraariumi-, paludaarium- ja niiskusrikaste siseruumide lemmikuks.
Öökuninganna
Selenicereus grandiflorus
Selenicereus grandiflorus on Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonnast pärinev roniv epifüütne kaktus, mida hinnatakse selle tohutute, intensiivselt lõhnavate valgete õite poolest, mis avanevad vaid üheks ööks aastas. Selle pikad, kantiilsed ja roomavad varred ronivad õhujuurte abil puudel ja kaljudel ning suveöö saabudes avaneb kuni 30 cm läbimõõduga suurejooneline õis, mis närbub koidikuks.
Kuukaktus
Selenicereus validus
Kuukaktus (Selenicereus validus) on Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärinev epifüütne kaktus, mis on tuntud oma pikkade rippuvate varte ning kaunite valgete ja kollaste öiste õite poolest. See kuulub kaktuseliste (Cactaceae) sugukonda ning kasvab looduslikult troopilistes ja subtroopilistes metsades, ronides puudel ja kaljudel.
Pärlite kett
Senecio rowleyanus
Pärlite kett on ainulaadne rippuv sukulentne taim, mis on pärit Lõuna-Aafrikast. Selle pikki, õhukesi varssi kaunistavad väikesed, ümarad helmetaolised lehed, mis meenutavad roheliste pärlite ketti. Need muundunud lehed on evolutsiooni käigus kohanenud vett salvestama, võimaldades taimel elada kuivades tingimustes. Taim kuulub Asteraceae sugukonda ning on populaarne ripptaim tuppa.
Hiidsekvoia
Sequoiadendron giganteum
Hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuu, mis pärineb California Sierra Nevada läänenõlvadelt. See on tuntud kui üks maailma suurimaid ja pikaealisemaid puid, millel on sinakasrohelised soomustetaolised okkad ja paks tulekindel punakas koor.
Sinningia
Sinningia
Sinningia on mugulõistavatele taimedele kuuluv perekond, mis pärineb Brasiiliast ja kuulub sugukonda Gesneriaceae. Tuntud oma lummavate kellakujuliste õite poolest lilla, roosa, punase ja valge toonides, on need taimed hinnatud ilutaimed tubades üle kogu maailma. Kuulsaim liik, S. speciosa, on eesti keeles tuntud kui lillemüüja gloksinia. Taimed on lehtivad, vajuvad talvel puhkeolekusse ning tärganad iga kevad uuesti oma mugulatest.
Floristide gloksiinia
Sinningia speciosa
Sinningia speciosa, mida tuntakse eesti keeles floristide gloksiinia või Brasiilia gloksiiniana, on mugulataim püsik, mis pärineb Brasiilia kaljunõlvadelt ja metsadest, kuuludes sugukonda Gesneriaceae. Taim on tuntud oma suurte, sametiste, trompetikujuliste õite poolest, mis on lilla, violetse, punase, valge ja roosaka toonides. Ta õitseb kevadel ja suvel, seejärel siseneb puhkeperioodi, et järgmisel hooajal taas kasvama hakata.
Jakoon
Smallanthus sonchifolius
Jakoon (Smallanthus sonchifolius) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Andide piirkonnast. Taim kasvab 1,5–2 meetri kõrguseks ning moodustab kasvuperioodi lõpus väikesed ja märkamatud kollased õied. Taimel on kahte tüüpi juuri: paljundamiseks mõeldud risoomid, mis sarnanevad maapirnile, ning suured söödavad säilitusjuured, mis võivad kaaluda kuni 1 kg. Nendel juurtel on magus maitse ja krõbe tekstuur ning need sisaldavad inuliini ja fruktooligosahhariide.
Kassiroheliaan
Smilax glauca
Smilax glauca, tuntud ka kassirohelia või saagohakana, on ogaline lehtpuuliaan, mis on pärit Ida-Põhja-Ameerika metsadest ja tihnikustest. Taime iseloomustavad munajas-südakujulised lehed, mille alaküljel on selgelt eristatav sinakasvalge vahakiht, millest tuleneb ka liigi ladinakeelne epiteet „glauca". Varred on kaetud teravate ogadega. Kevadel kuni varase suveni õitseb taim väikeste rohekaskollaste õitega, millele järgnevad tumerohekassinised marjakobarad, mis on oluline toiduallikas metsikutele loomadele.
Kaunis sobraalia
Sobralia decora
Sobralia decora on keskmise suurusega maismaa- või epifüütne orhidee, millel on bambuselaadsed varred, mis võivad kasvada kuni 75 cm kõrguseks. See pärineb Kesk-Ameerika piirkondadest (Belize, Guatemala, Honduras, Nicaragua) ja Mehhikost (Nayarit, Oaxaca, Veracruz), kasvades niisketel nõlvadel ja varjulistes kuristikus madalates troopilistes metsades 50–1700 meetri kõrgusel. Taim toodab suuri lõhnavaid roosasid kuni lillasid õisi, mille huul on tipust sageli valge ning neel kollane kuni pruun. Iga õis püsib vaid ühe päeva, kuid taim õitseb järjestikku mitu nädalat.
Kuldne tõrvikkaktus
Soehrensia spachiana
Soehrensia spachiana, varem tuntud kui Echinopsis spachiana, on sambarkaktus, mis hargnevad alusest ja võib ulatuda kuni 2 meetri kõrguseks. Ta on kuulus oma suurejooneliste, suurte valgete õite poolest, mis õitsevad öösel. Tema varred on laimimasthelerohelist värvi, hästi väljendunud ribidega ja kuldsete kollaste ogadega, mis vananemisega muutuvad halliks. See on kõrgelt hinnatud liik kuivaelamuse maastikukujunduses oma vastupidavuse ja põõsastaolise kasvuviisi tõttu.
Maavitsad
Solanum
Solanum on üks Maa suurimaid ja mitmekesisemaid taimeperesid, hõlmates 1500–2000 liiki rohttaimi, põõsaid, liaane ja väikeseid puid sugukonnast Solanaceae. Perekond sisaldab kolme inimkonna jaoks kõige olulisemat kultuurtaime — kartulit (S. tuberosum), tomatit (S. lycopersicum) ja baklažaani (S. melongena) — ning sadu dekoratiiv- ja metsliigistavaid taimi. Enamiku liikide rohelised osad sisaldavad mürgiseid alkaloide nagu solaniin, mistõttu on tegemist erakordselt kahepalgeline perekonnaga: elu toitev toit ja potentsiaalne oht esinevad sageli samas taimes.
Tamarillo
Solanum betaceum
Tamarillo (Solanum betaceum) on väike puu või põõsas, mis on pärit Lõuna-Ameerika Andidest. See kannab munakujulisi vilju, mille värvus ulatub oranžist punase või tumepurpurini, ning mille maitse on hapukas ja magushapu. Tamarillot hinnatakse kõrgelt nii dekoratiivse välimuse kui ka söödavate viljade poolest, mis on rikkad A-, C- ja E-vitamiinide poolest.
Mõrumagus maavits
Solanum dulcamara
Mõrumagus maavits (Solanum dulcamara) on poolpuitunud mitmeaastane roniv liaanjas taim, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasiast ning kuulub maavitslaste (Solanaceae) sugukonda. Taim kannab armsaid tähekujulisi lillakaid õisi kollaste tolmukate, mille järel moodustuvad marjakobrad, mis valmides muutuvad rohelisest oranžiks ja seejärel erkpunaseks. HOIATUS: Kõik taimeosad on TUGEVALT MÜRGISED — need sisaldavad solaniini ja teisi alkaloide, mis võivad põhjustada tõsist mürgistust inimestel, kassidel ja koertel.
Granulaarne öövari
Solanum granulosoleprosum
Solanum granulosoleprosum on kiirekasvuline põõsas või väike puu, mis on pärit Lõuna-Brasiiliast, Paraguayst, Uruguayst ja Põhja-Argentiinast. Maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluv pioneerliik kasvab hästi häiritud muldades, metsaservadel ja kuivadel aladel. Selle silindrilised, granulaarsed varred on kaetud tiheda karvastikuga ning taim moodustab valgeid kuni kahvatulillasid õisi tipuõisikutes, millele järgnevad küpsena ümarad kollased marjad.
Lõtv maavits
Solanum laxum
Solanum laxum, tuntud kui lõtv maavits või jasmiin-maavits, on kiirekasvuline pooligihaljas ronitaim, mis pärineb Kagu-Brasiiliast, Paraguayst, Argentinast ja Uruguayst. Selle väänduvad poolpuitunud varred võivad ulatuda 6–9 meetrini, kattes kiiresti aiad, võred ja lehtlad. Suvest sügiseni puhkevad kobarates lõhnavad tähekujulised valged õied kollaste tolmukatega, millele järgnevad väikesed sini-mustad marjad. Kõik taimeosad – lehed, varred, õied ja eriti toored marjad – sisaldavad solaniini ja teisi glükoalkaloide ning on inimestele ja lemmikloomadele allaneelamisel mürgised; mahl võib ärritada ka nahka, seetõttu on pügamisel soovitatav kanda kindaid.
Keskmine hooldusega Lihtne hooldus
Meie 1162 keskmine lihtne hooldus valik ühendab selle kategooria omadused mõõdukate hooldusvajadusega. Ideaalne põhikogemustega inimestele.
Miks valida Keskmine Lihtne hooldus?
lihtne hooldus ilu ja keskmine raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida tasakaalustatud hoolduspühendumisega. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.