Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3614 taime leitud
Kuvatakse 3529–3564 / 3614
Amazonase veelill
Victoria amazonica
Victoria amazonica, tuntud amazonase veelille või hiiglaslike veelillena, on maailma suurim veetaim, mis on pärit Lõuna-Ameerika Amazonase jõgikonnast. Selle tohutud ümmargused ujuvad lehed võivad ulatuda kuni 2,5 meetri (8 jala) läbimõõduni, kõverdunud äärtega, mis annavad neile kandiku välimuse. Öösel õitsevad lilled kestavad vaid 48 tundi – esimesel ööl avanevad valgena ning teisel muutuvad tumeroosaks kuni lillaks, enne kui igaveseks sulguvad. See on üks Amazonase vihmametsa ikoonilisemaid sümboleid.
Mustsilmne uba
Vigna unguiculata
Mustsilmne uba (Vigna unguiculata) on üheneaastane kaunvili, mis pärineb Lääne-Aafrikast ning on laialdaselt levinud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle maailma. Taim on tuntav seemne nabakoha ümber asuva iseloomuliku musta laigu poolest. See on üks inimkonna vanimaid ja toitvamaid toidukultuure, mis on rikas valkude, kiudainete ja mikrotoitainete poolest. Mustsilmne uba mängib olulist rolli ka mulla tervise hoidmisel, sidudes õhulämmastikku.
Suur igihali
Vinca major
Vinca major, tuntud ka kui suur igihali, on jõuline igihaljas maapinnakate, mis pärineb Euroopa Vahemere piirkonnast. Ta moodustab läikivaid tumerohelisi lehti ning kauneid viieõielehelisi violetsiniseid õisi kevadest suve lõpuni. Kiiresti leviv ja kõrgelt kohanemisvõimeline taim, mis kasvab hästi poolvarjus ning mida kasutatakse laialdaselt nõlvade katmiseks, umbrohu tõrjumiseks ja varjuliste aiaalade täitmiseks. Vaatamata dekoratiivsele välimusele võib ta väljaspool oma looduslikku levikuala muutuda invasiivseks.
Väike igihali
Vinca minor
Väike igihali (Vinca minor) on koerakooluliste sugukonda kuuluv igihaljas roomav püsik, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Tuntud oma tähekujuliste sini-lillade õite ja läikivate tumeroheliste nahkjate lehtede poolest, moodustab see aastaringselt tiheda ja kauni vaiba. Seda kasutatakse laialdaselt pinnakattetaimena aedades, eriti poolvarjulistes kohtades, kus teistel taimedel on raske kasvada. Sisaldab alkaloide nagu vinkamiin, mida uuritakse meditsiinis, kuid mis muudavad taime allaneelamisel loomadele ja inimestele mürgiseks.
Kirju väike igihali
Vinca minor 'Variegata'
Kirju väike igihali on koerakooluliste sugukonda kuuluv roomav igihaljas poolpõõsas, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Ta on hinnatud oma hallikasrohelise ovaalse lehestiku poolest, millel on kreemikasvalged servad. Taime painduvad varred juurduvad maapinnaga kokkupuutel sõlmekohtadest, moodustades kiiresti tiheda vaiba. Peamiselt kevadel puhkevad viie kroonlehega üksikud lillakassinised õied. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis talub nii täispäikest kui ka sügavat varju.
Must neeluroog
Vincetoxicum nigrum
Must neeluroog (Vincetoxicum nigrum) on mitmeaastane rohttaimne keerdliane, mis pärineb Vahemere-äärse Euroopa piirkonnast. See kannab kevade lõpus ja suvel väikseid tähekujulisi õisi sügavmustast tumelillani ulatuvates toonides. Põhja-Ameerikas on taim väga invasiivne – moodustab tihedaid kolooniaid, mis suruvad välja kohalikud taimed. Kõik taimeosad on tugevalt mürgised.
Lõhnav kannike
Viola
Lõhnav kannike (Viola odorata) on madalakasvuline roomav püsik, mida hinnatakse südamekujuliste lehtede ja väikeste, väga lõhnavate lillade, siniste või valgete õite poolest, mis puhkevad varakevadel. Pärit Euroopast ja parasvöötme Aasiast, moodustab ta kompaktseid rosette, mis laienevad võsundite abil, sobides ideaalselt varjulistesse peenraäärtesse, metsaaedadesse ja lillepottidesse. Nii õied kui ka lehed on söödavad ning neid on iidsetest aegadest peale kasutatud parfümeerias, kondiitritoodetes ja rahvameditsiinis.
Põldkannike
Viola arvensis
Põldkannike (Viola arvensis) on madalakasvuline ühe- kuni kaheaastane metsik lill, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. See moodustab lusikakujuliste, nürilt saagjate servadega lehtede kodariku ning kasvatab väikesed viie kroonlehega õied, mis on tavaliselt kreemikasvalged kuni kahvatukollased, alumisel kroonlehel on lillad täpid, kuigi värvus võib varieeruda. Laialdaselt levinuna edeneb see hästi rikutud pinnasel, niitudel ja haritavatel põldudel, õitsedes varakevadest sügiseni.
Lõhnav kannike
Viola odorata
Lõhnav kannike on madal ja vastupidav rohtne püsik, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Taim on hinnatud oma magusalt lõhnavate lillade või valgete õite ning südajate lehtede poolest. See levib võsundite abil, moodustades tiheda õievaiba, ning seda kasutatakse laialdaselt pinnakattetaimena varjulistes aedades.
Harilik sinilill
Viola sororia
Viola sororia, tuntud ka kui harilik sinilill või metsaviolett, on Põhja-Ameerika päritolu rohttaimne mitmeaastane taim, mida hinnatakse tema võluvate sinakaslillate kevadlillede pärast. Ta kasvab hästi niisketes, varjulistes metsaservades, niitudel ja looduslähedastes aedades. Vastupidav talvekülmadele tsoonides 3a kuni 7b – külvab end vabalt ise ning levib risoomide kaudu, mistõttu on ta suurepärane madala hooldusega maapinnakate varjulistesse kohtadesse.
Metsakannike
Viola tricolor
Metsakannike (Viola tricolor) on väike rohttaim, mis on põline Euroopas ja Lääne-Aasias ning mida peetakse tänapäeva aianduskannikeste metsikuks eellaseks. See kannab võluvaid kolmevärvilisi õisi lilla, kollase ja valge toonides, õitsedes talvest suveni.
Aedorvokell
Viola x wittrockiana
Viola x wittrockiana, tuntud ka kui aedorvokell, on hübriidne õistaim, mis on aretatud Euroopa metsikutest orvokellidest. Üks armastatumaid külmalembeseid üheaastaseid lillepeenra taimi – aedorvokellad kannavad rõõmsaid, sametiseid õisi iseloomulike „näoliste” mustritega laiast värvivalikust. Nad kasvavad hästi jahedas kliimas ning neid istutatakse peamiselt kevad- ja sügisaedadesse.
Harilik puuvõõrik
Viscum album
Harilik puuvõõrik (Viscum album) on linaliste sugukonda kuuluv igihaljas poolparasiitne põõsas, mis kasvab peremeespuude (nagu õunapuud, pärnad ja paplid) okstel, ammutades neist haustori kaudu vett ja mineraalaineid. Tal on nahkjad kollakasrohelised lehed ja väikesed kahekojalised õied, millele järgnevad väga kleepuvad valged või kollakad marjad, mida traditsiooniliselt korjatakse jõulude ajal.
Harilik mungapipar
Vitex
Mungapipar (Vitex) on aromaatsete, päikeselembeliste põõsaste ja väikeste puude perekond, millest tuntuim on kultiveeritav harilik mungapipar (Vitex agnus-castus). Need heitlehised taimed kasvavad umbes 3–6 meetri kõrguseks ja moodustavad suvel silmapaistvaid lõhnavaid lillasid, siniseid, roosasid või valgeid õisikuid hallikasrohelise sõrmja lehestiku kohal.
Kastituspuu
Vitex agnus-castus
Vitex agnus-castus, tuntud ka kastituspuu või munkade piprana, on lehtlangev Vahemere-piirkonna põõsas sugukonnast Lamiaceae. See kannab suvel ja sügisel lõhnavaid lavendel-siniseid õiekobaraid, mis meelitavad ligi liblikaid ja tolmeldajaid. Väga põuakindel ja kohanemisvõimeline taim, mida on sajandeid kasutatud ravimtaimena.
Puriri
Vitex lucens
Puriri (Vitex lucens) on majestuosne igihaljas puu, mis on endeemne Uus-Meremaa põhjaosale. See võib kasvada kuni 20 meetri kõrguseks, omades võimsat laiuvat võra, läikivaid sõrmjaid lehti ning torukujulisi roosa-kuni-punaseid õisi, mis õitsevad aastaringselt. See on üks Uus-Meremaa ikoonilisemaid põliseid puid, pakkudes olulist toitu ja elupaika põlislinnutele, nagu kererū (kohalik tuvi).
Viinapuu
Vitis
Vitis, rahvasuus tuntud kui viinapuu, on puittaoline ronimistaimtaim, millel on suur ajalooline ja majanduslik tähtsus. Selle varred, mida nimetatakse võrseteks, kinnituvad tugede külge haaratsite abil. Taim on kuulus marjakobarate poolest, millest valmistatakse veini, lisaks tarbitakse marju värskelt või kuivatatuna. Lehed on suured, sagarjad ja heitlehised, pakkudes pergoolidele sobivat tihedat lehestikku.
Lõhnav viinapuu
Vitis labrusca
Vitis labrusca, tuntud kui lõhnav viinapuu, on jõulise kasvuga heitlehine ronitaim, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. See on paljude armastatud Ameerika viinamarjasortide, eelkõige Concordi viinamarja eellasliik, mida kasutatakse laialdaselt mahlade, želeede ja veinide valmistamiseks. See kiirekasvuline taim ronib köitraagude abil ja võib kasvada 4,5–6 meetri pikkuseks, kandes tumesiniseid kuni musti kobaratesse koondunud marju, millel on iseloomulik muskuseline aroom. Suured kolmehõlmalised lehed värvuvad sügisel kaunitesse toonidesse ning lõhnavad rohekaskollased õied puhkevad kevadel või suve alguses. Vastupidav ja kohanemisvõimeline taim sobib USDA tsoonidesse 5–8, eelistades päikeselist kasvukohta ja hea drenaažiga viljakat mulda.
Jõeviinapuu
Vitis riparia
Jõeviinapuu (Vitis riparia), tuntud ka kui kaldaviinapuu, on Põhja-Ameerikast pärit roniv viinapuu, mis on laialt levinud Kanadast kuni Ameerika Ühendriikide keskossa. See kasvab jõuliselt jõekallastel, metsades ja nõlvadel, ulatudes üle 20 meetri pikkuseks. Selle südamekujulised heitlehised lehed muutuvad sügisel kuldkollaseks ning väikesed tumesinised viinamarjakobarad, mis on pärast öökülma magusad, on väärtuslikud metsloomadele ja käsitööna mahlade ja mooside valmistamiseks.
Harilik viinapuu
Vitis vinifera
Harilik viinapuu (Vitis vinifera) on üks vanimaid inimese poolt kasvatatud taimi, pärinedes Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. Jõuline lehtpuu-roniktaim kannab kuulsaid viinamarjakobara, mida kasutatakse veini valmistamiseks, värskelt söömiseks ja rosinateks. Selle sagarlehed on dekoratiivsed ning pakuvad meeldivat varju pergolatel ja tugiredelitel.
Torujas nuginõges
Volutaria tubuliflora
Torujas nuginõges (Volutaria tubuliflora) on Asteraceae sugukonda kuuluv üheneaastane rohttaim, mis on pärit Põhja-Aafrikast ja Vahemere piirkonnast. Taim on tuntav roosa-lillakate torukujuliste õite ja sügavalt sagarlike karvaste lehtede poolest; see kasvab hästi liivases, kuivas kuni poolkuivas keskkonnas. Californias (USA) on see liik klassifitseeritud invasiivseks, kus ta kujutab ohtu kohalikele kõrbeökosüsteemidele, tootes kuni 2500 seemet ühe taime kohta.
Vriesea
Vriesea
Vriesea on umbes 250 epiüütse bromeliaadi perekond, mis pärineb Ameerikast, eriti Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Nad moodustavad mahutikujulisi roosette pikkade, sageli dekoratiivselt vöötjas- või laigulistest lehtedega. Dramaatilised, lapikud õievarred kannavad erksavärvilisi kattlehti punases, kollases, oranžis ja roosades toonides, mis püsivad nädalalaid.
Homaarikäpp-bromeliaad
Vriesea carinata
Vriesea carinata, tuntud ka kui homaarikäpp-bromeliaad või värvitud sulg, on epifüütne bromeliaad, mis pärineb Brasiilia Atlandi vihmametsast. Teda hinnatakse tema silmatorkavate punaste ja kollaste õiekattelehe lehtede eest, mis meenutavad homaari küüseid. Kompaktne, vähese hooldusega taim, mis sobib ideaalselt troopilisse siseruumi.
Hiid-vriisea
Vriesea gigantea
Hiid-vriisea (Vriesea gigantea) on Brasiilia Atlandi ranniku vihmametsadest pärinev suur epifüütne bromeelialine. See on kõrgelt hinnatud oma laiade rihmakujuliste lehtede poolest, mida kaunistab keerukas võrkjas muster helerohelistes ja kollakates toonides, meenutades maonahka. Taim moodustab märkimisväärse leheroseti, mille läbimõõt võib ületada 70 cm ning mis täiskasvanuna kasvatab keskelt pika õisikuvarre. Looduses kasvab see puutüvedele ja okstele kinnitununa, saades vett ja toitaineid peamiselt läbi keskse "karika" või "paagi", mille moodustavad üksteisega kattuvad lehealused.
Hieroglüüf-vriisea
Vriesea hieroglyphica
Lehtkodarikuga bromeelialine, millel on iseloomulikud vöötidega rohelised lehed tumedate ristvöötide ja tagasipööratud tippudega, meenutades hieroglüüfe. Taim kasvatab kõrgetel õisikutel hargnevaid kollaseid, kreemjaid või valgeid õisi. Endeemiline Kagu-Brasiiliale, eelistades niiskeid tingimusi puude varjus.
Tulimõõk
Vriesea splendens
Vriesea splendens, rahvapäraselt tuntud kui tulimõõk, on hämmastav troopilisest Trinidadist ja Venezuelast pärit bromeliaad. Ta moodustab dramaatilise, mõõgakujulise punase õisiku, mis võib kesta mitu kuud, muutes ta üheks silmatorkavamaks toataimeks. Tema tumerohelised lehed on kaunistatud horisontaalsete lillakaspruunide triipudega, mis loovad ilusa arhitektuurse vormi isegi ilma õiteta.
Siberi valdsteinia
Waldsteinia ternata
Siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata) on madalakasvuline, pooligihaljas püsikust pinnakattetaim roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast. See on pärit Kesk-Euroopast kuni Siberi ja Jaapanini. Kolmetised tumerohelised lehed moodustavad tiheda vaiba, mis katab maapinda tõhusalt kogu kasvuperioodi vältel. Lehestik püsib lume all rohelisena ja taastub kevadel kiiresti. Mais puhkevad taimel kollased maasikaõisi meenutavad õied. Siberi valdsteinia on väga vähenõudlik ja sobib suurepäraselt poolvarjulise aia pinnakatteks.
Sinine tillandsia
Wallisia cyanea
Wallisia cyanea (endine Tillandsia cyanea), tuntud kui sinine tillandsia või "roosa sulg", on epifüütne bromeelialine, mis pärineb Ecuadori troopilistest vihmametsadest. See moodustab tiheda roseti kitsastest rohtjatest lehtedest, millest kasvab välja lamedat, intensiivselt roosat sulge meenutav õisikukandja. Sellest õisikust ilmuvad mitme kuu jooksul üksteise järel lühiealised lillakassinised õied. See on aeglase kasvuga taim, mis ei vaja mulda ning mida kasvatatakse peamiselt selle suurejoonelise ja kauapüsiva värvilise õisiku tõttu.
Tšakoonia
Warszewiczia
Warszewiczia on igihaljaste troopiliste puude ja põõsaste perekond madaraliste (Rubiaceae) sugukonnas, mis pärineb Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Selle tuntuim ja laialdasemalt kasvatatav liik W. coccinea – tšakoonia ehk mets-jõulutäht – on Trinidadi ja Tobago rahvuslill. Taime hinnatakse tema silmapaistvate õisikute tõttu: pikad püstised tähvad kannavad kümneid väikeseid ja märkamatuid kollaseid õisi, millest igaühe all on üks leekpunane suurenenud tuppleht (kandeleht), mis annab õisikule särava värvuse. See kasvab suure põõsa või väikese puuna, olles kultuuris tavaliselt 4–8 m kõrge (looduses kuni 12 m), suurte läikivate ja nahkjate lehtedega.
Harilik pesitsuspalm
Washingtonia filifera
Washingtonia filifera ehk harilik pesitsuspalm (tuntud ka kui kõrbepalm) on jõuline, ühe tüvega palmiliik, mis pärineb USA edelaosa kõrbeoaasidest. See on ainus Lääne-Põhja-Ameerikast pärinev palmiliik, moodustades tihedaid salusid Mojave ja Colorado kõrbe looduslike allikate ümber. Täiskasvanud isenditel areneb paks, kiuline ja hallikas tüvi, mida kroonivad suured lehvikukujulised (sõrmjad) lehed, mille läbimõõt võib ulatuda 1,5–2 meetrini. Iga lehe servadel on keerdunud niidid – omadus, millest tuleneb ka liiginimi "filifera" (niidikandja). Pügamata isenditel säilib tüve ümber kuivanud lehtedest "seelik", mille tõttu on taim saanud hüüdnime "seelikpalm".
Mehhiko lehvikpalm
Washingtonia robusta
Washingtonia robusta, tuntud ka kui Mehhiko lehvikpalm või taevapühkija, on kiirekasvuline palm, mis pärineb Baja Californiast ja Sonorast Mehhikost. Hinnatuna oma sale, kõrguva tüve ja suurte lehvikkujuliste lehtede poolest, võib see kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ning seda istutatakse laialdaselt puiesteede äärde, parkidesse ja sooja kliimaga aedadesse üle kogu maailma.
Kaunis veigela
Weigela florida
Kaunis veigela (Weigela florida) on Põhja-Hiinast ja Koreast pärinev heitlehine õitsev põõsas. Seda hinnatakse rikkalike pasunakujuliste õite poolest roosades, punastes ja valgetes toonides, mis puhkevad hiliskevadel ja varasuvel, muutes selle armastatud valikuks aiaääristesse ja vundamendiäärsetesse istutustesse. Selle kaarjad oksad loovad elegantse silueti ning kaasaegsed sordid pakuvad laia valikut lehestiku värve sügavast purpurpunasest kuni kirjude kreemikate toonideni.
Rannikuliiati
Westringia fruticosa
Westringia fruticosa, rahvasuus tuntud kui rannikuliiati, on vastupidav igihaljas põõsas, mis on pärit Kagu-Austraalia rannikualadelt. Vaatamata oma levinud nimele ja rosmariinilaadsele lehestikule ei ole see tegeliku rosmariiniga suguluses, vaid kuulub huulõieliste sugukonda (Lamiaceae). Taim õitseb peaaegu aastaringselt ohtralt väikeste valgete kuni lavendlisiniaste õitega, muutes selle populaarseks dekoratiivpõõsaks Austraalia ja Vahemere stiilis aedades.
Caracase Wigandia
Wigandia urens
Wigandia urens on kiirekasvuline suur põõsas või väike puu, mis on pärit Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Teda hinnatakse tohutu tekstuuriga lehtede pärast, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseks. Kogu taim on kaetud okkjate nõelavate karvadega, mis põhjustavad rasket kontaktdermatiiti, muutes selle üheks ohtlikumaks ilutaimeks käsitsemisel. Suvel moodustab taim silmatorkavaid tumepurpurseid õisikuid valge kuruga, mis meelitavad ligi tolmeldajaid. Ta eelistab täispäikest väljas ning on kord juurdunult kõrge põuakindlusega.
Jaapani rippuba
Wisteria floribunda
Jaapani rippuba on jõuline puitunud ronitaim, mis pärineb Jaapanist. See on tuntud oma pikkade lõhnavate õiekobarate poolest, mis ripuvad kevadel trellidelt ja pergolatelt. Selle varred väänduvad ümber tugede päripäeva, moodustades aja jooksul jämedaid ja keerdunud tüvesid.
Hiina visteria
Wisteria sinensis
Hiina visteria (Wisteria sinensis) on Hiinast pärit jõuline puitunud ronitaim, mis kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse laialdaselt aedades ja pergolatel oma suurejooneliste lõhnavate õiekobarate tõttu, mis võivad ulatuda kuni 30 cm pikkuseks ja on lillakates, sirelilillades ja violetsetes toonides, ilmudes kevadel enne lehtede puhkemist. Kiirekasvuline ja väänduva varrega taim võib pügamata jättes ulatuda kümnete meetriteni, mistõttu on oluline seda suunata tugevatele konstruktsioonidele, nagu pergolad, lehtlad või tugevdatud seinad. Kõik taime osad, eriti seemned ja kaunad, on inimestele, koertele ja kassidele mürgised, põhjustades allaneelamisel iiveldust, oksendamist ja kõhuvalu.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.