Täielik taimejuhend

Valge sarratseenia

Sarracenia leucophylla

Silmapaistev lihasööja sootaim, mis pärineb USA kaguosa ranniku mändide savannidest. Kõrged torukujulised püüniskannud kasvavad peaaegu meetri kõrguseks, tipnedes lainelise kaanega, mille valgel taustal on punakaslillad sooned. Kevadel ilmuvad pikkade varte otsa noogutavad pruunikaspunased õied veel enne, kui kannud on täielikult välja arenenud. Nagu kõik sarratseeniad, püüab ja seedib see taim putukaid, et täiendada oma loodusliku turbapinnase toitainevaesust.

Papagoi kannikannik

Sarracenia psittacina

Sarracenia psittacina, papagoi kannikannik, on põnev lihaööv taim, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosa Lahesoo piirkonnast. Selle ainulaadsed lõksud meenutavad papagoi nokka ning toimivad homaari-lõksu põhimõttel — saak satub sisse, järgides sissepoole suunatud karvakesi, kuid ei suuda sealt väljapääsu leida. Tegemist on ühe väikseima Sarracenia liigiga, mis nõuab erinõudlikku hooldust, sealhulgas destilleeritud vett ja happelist turbapinnas.

Purpur-sarratseenia

Sarracenia purpurea

Purpur-sarratseenia (Sarracenia purpurea) on lihasööja püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa toitainevaestest soodest ja märgaladest. Selle veega täidetud õõnsad kannukujulised lehed püüavad ja seedivad putukaid, et kompenseerida kasvupinnase toitainevaegust. Kannud varieeruvad värvuselt rohelisest kuni sügava purpurpunaseni ning taim kasvatab igal kevadel ühe rippuva purpurpunase õie.

Punane sarratseenia

Sarracenia rubra

Sarracenia rubra on puhmikut moodustav lihasööja püsik, mis pärineb USA kaguosa happelistest ja toitainevaestest soodest ning nõlvadelt, ulatudes Floridast ja Alabamast läbi Georgia kuni Carolina rannikutasandikeni. Selle kitsad püstised kannud – tavaliselt alla 65 cm kõrged – meelitavad putukaid nektari ja magusa lõhnaga, püüdes nad seejärel lõksu allapoole suunatud karvakeste ja libeda vahaise siseseina abil. Kevadel kasvatab taim silmapaistvad kastanpruunid vihmavarjukujulised pikkade rippuvate kroonlehtedega õied, enne kui ilmuvad suvised kõrgemad kannud. Kuna taim on arenenud mullas, mis on tavaliste taimede jaoks liiga vaene, sõltub ta lämmastiku ja fosfori saamiseks pigem püütud putukatest kui väetisest ning vajab pikaajaliseks edenemiseks ehedat talvist puhkeperioodi.

Harilik sassafras

Sassafras albidum

Sassafras albidum on heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast, ulatudes Lõuna-Ontariost ja Uus-Inglismaast kuni Florida ja Texaseni. See on tuntud oma iseloomulike kolmehõlmaliste lehtede poolest, millel võib samal oksal olla kolm erinevat kuju (terve servaga, kindakujuline ühe hõlmaga ja kolmehõlmaline), ning tugevalt aromaatse koore ja juurte poolest. Kevadel kannab puu väikeseid kollakasrohelisi õisi ning sügisel muutub lehestik säravaks oranžiks, punaseks ja lillaks. Liiki ohustab tõsiselt surmav seenhaigus "loorberinärbumine" (põhjustatud seenest Raffaelea lauricola), mida levitab sissetoodud Aasia ambroosiamardikas Xyleborus glabratus.

Aed-piparrohi

Satureja hortensis

Aed-piparrohi (Satureja hortensis) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv üheaastane tugevalt lõhnav vürtsitaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast. See on harunenud karvase varrega 30–45 cm kõrgune taim, millel on kitsad süstjad lehed ning suvel ilmuvad väikesed valged või helelillad torujad õied. Lehed eritavad pipart ja tüümiani meenutavat vürtsikat lõhna, mistõttu on see populaarne maitsetaim kaunviljade ja liha maitsestamiseks.

Mägichomber

Satureja montana

Mägichomber (Satureja montana) on huulõieliste sugukonda kuuluv igihaljas aromaatne poolpõõsas, mis pärineb Vahemere piirkonna mägistelt aladelt. Madala ja kompaktse kasvukujuga taim moodustab puitunud alusega puhmaid, millel on kitsad, nahkjad ja väga lõhnavad lehed ning väikesed valged, lillakad või sinakad õied, mis puhkevad suvel. Seda kasvatatakse laialdaselt kulinaarse ja ravimtaimena, hinnates selle vürtsikat maitset, mis meenutab tüümiani ja majoraani.

Kivirik

Saxifraga

roomav kivimurd

Saxifraga stolonifera

Saxifraga stolonifera, tuntud ka kui maasika begoonia, on armas mitmeaastane taim, mis levib pikkade, peente punaste roomajatega, mis sarnanevad maasikataimede juurduvõsudega. Taimel on ümarad, karvased, tumerohelised lehed, millel on silmatorkavad hõbedased sooned ja kastanpruunid alumised pinnad. Kevadel moodustab ta õhulisi pänitseid delikaatsete valgete õitega. Vaatamata levinud nimetustele ei ole see taim ei begoonia ega geraanium, vaid kuulub kivimurru sugukonda.

Leinatäht

Scabiosa atropurpurea

Scabiosa atropurpurea, rahvalikult tuntud kui leinatäht, on võluv rohttaim, mis kannab ümaraid õisikuid silmatorkavate tolmukate nõelpadja-meenutava välimusega. Tema õied on nektaririkkad, muutes taime lemmikuks tolmeldajate aedades liblikate ja mesilaste meelitamiseks. Taim on pikkade, kitsaste varrekestega, mis sobivad ideaalselt lõikelillekimbudesse, ning sellel on väga iseloomulikud sagarjad aluslehtkond.

Tuvi-tähtpea

Scabiosa columbaria

Tuvi-tähtpea (Scabiosa columbaria) on graatsiline mitmeaastane looduslik püsik kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. See moodustab peenelt sulgjaid lehti ja kannab juunist oktoobrini õrnu, padjakujulisi õisikuid lillades, sinakasvioletsetes või roosades toonides. See kasvab hästi lubjarikkal, hästi vett läbilaskval mullal ja on väärtuslik nektariallikas mesilastele, liblikatele ja sirelastele. Vastupidava ja põuakindla taimena sobib see suurepäraselt loodusaedadesse, kiviktaimlatesse, kruusapeenardesse ja lilleaasadele.

Verev pintsellill

Scadoxus

Scaadoksus (Scadoxus) on väike sibullillede perekond, mis pärineb troopilisest ja Lõuna-Aafrikast. Nad on tuntud oma silmapaistvate kerajate õisikute poolest, mis koosnevad sadadest väikestest punastest kollaste tolmukapeadega õitest, meenutades ilutulestikku või sarlakpunasesse värvi kastetud pintslit. Piklikud lehed kasvavad rosetina maa-alusest sibulast ning mitmetel liikidel ilmuvad õied paljal varrel enne lehestiku tärkamist. Taim läheb puhkeperioodile, tõmbudes kuivaperioodiks sibulasse tagasi, ning tärkab järgmisel aastal uute lehtede ja õitega.

Verev pintselill

Scadoxus multiflorus

Verev pintselill (Scadoxus multiflorus) on suurepärane sibultaim, mis pärineb Sahara-tagusest Aafrikast. See on tuntud oma kerajate erkpunaste õisikute poolest, mis võivad koosneda kuni 200 üksikust õiest ja ulatuda 20 cm läbimõõduni. Taim kasvab risoomilaadsest sibulast ning kasvatab laiad ja dekoratiivsed lehed. Enne kevadist ja suvist suurejoonelist õitsemist läbib taim talvise puhkeperioodi.

Tiibõis

Scaevola

Skeevola (Scaevola) on perekond mürdililleliste (Goodeniaceae) sugukonnast, mis pärineb Austraalia kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. Kõige sagedamini kasvatatav liik, tiibõis (Scaevola aemula), on roomav ja rippuv taim, mida kasutatakse laialdaselt rippkorvides ja rõdukastides. See on tuntud oma lehvikukujuliste siniste või lillade õite poolest, mille kroonlehed paiknevad vaid ühel küljel.

Viiurlill

Scaevola aemula

Scaevola aemula, mida tuntakse eesti keeles viiurlille või haldjaviiurlillena, on rõõmsameelne Austraalia päritolu mitmeaastane taim, mida hinnatakse selle ainulaadsete lehvikukujuliste õite pärast. Õied on paigutatud omanäolisesse poolehviku kujundusse — omamoodi iseärasus, millest pärineb taime rahvapärane nimetus. Õitsedes rohkelt kevadest sügiseni, moodustab taim hulgaliselt väikseid lilla-, sinine- või valgeõielisi õisikuid, muutes ta lemmikuks pottides, rippkorvidena ja aiapiirides. Uus-Lõuna-Walesi ja Victoria rannikualadelt pärit taim areneb hästi täisvalguses ja hästi läbilaskvas mullastikus ning talub märkimisväärselt hästi põuda, kuumust ja soolast meretuult.

Rootsi pihlakpuu

Scandosorbus intermedia

Scandosorbus intermedia, rahvapäraselt tuntud kui rootsi pihlakpuu, on keskmise suurusega lehtpuu, mis on pärit Lõuna-Skandinaaviast, Balti riikidest ja osadest Suurbritanniast. Seda hinnatakse linnapuuna eriti seetõttu, et see talub hästi saastet, tuult ja ranniku tuulekoormust. Kevadel kaunistuvad oksad valgete õisikutega, millele järgnevad sügisel lindudele ahvatlevad dekoratiivsed oranžikaspunased marjad.

Kanna

Sceletium tortuosum

Kanna (Sceletium tortuosum) on roomav, lihakate lehtedega sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika poolkõrbelistest kvartsmuldadega piirkondadest. Oma nime (kreekakeelsest sõnast "skeletos" ehk skelett) on ta saanud sellest, et kuivanud lehed jäävad varre külge ja moodustavad skeletilaadse võrgustiku. Tema väikesed, 20–30 mm läbimõõduga valged, hellekollased või roosad õied puhkevad kevadel. Khoisani ja sani rahvaste sajanditepikkuses traditsioonis on kanna tuntud tuju tõstva ja rahustava taimena, mida tarbiti närides või fermenteeritult ("kougoed").

Seflera

Schefflera

Seflera (Schefflera) on umbes 600 igihalja põõsa, puu ja ronitaime perekond araalialiste (Araliaceae) sugukonnas, mida hinnatakse kogu maailmas kui vastupidavat toataime. Kõige laialdasemalt kasvatatav liik, väikeseliehine seflera (Schefflera arboricola), kasvatab läikivad sõrmjad liitlehed, mis on paigutatud nagu vihmavarju kodarad, andes taimele ka selle rahvapärase nime. Taiwanilt ja Hainanilt pärit taimest on saanud üks populaarsemaid vähenõudlikke toataimi tänu sellele, et ta talub väga erinevaid valgus- ja niiskustingimusi.

Queenslandi Vihmavarju Puu

Schefflera actinophylla

Schefflera actinophylla, tuntud ka kui Queenslandi vihmavarju puu või Austraalia vihmavarju puu, on kiirekasvuline troopilne puu, mis on pärit Põhja-Queenslandi, Austraalia, Uus-Guinea ja Jaava vihmametsadest. Selle suured, läikivad peopesataolised lehed levivad kesksest punktist välja nagu vihmavari, muutes sellest ühe populaarseima ilupõõsa nii sise- kui välistingimustes troopilises maastikukujunduses.

Kääbus-vihmavarjupuu

Schefflera arboricola

Kääbus-vihmavarjupuu (Schefflera arboricola) on mitmekülgne ja atraktiivne igihaljas põõsas, mis pärineb Taiwanist ja Hiina Hainani saarelt. Tuntud oma läikivate, peopesataoliselt liitlehtede poolest, millel on 7–9 vihmavarjuna paigutatud lehekest, on see vastupidav taim kujunenud üheks maailma populaarseimaks toataimens. Siseruumides võib ta kasvada väikese puu või põõsana ning teda hinnatakse erinevate valgustingimuste taluvuse ja lihtsa hoolduse poolest.

Elegantne sõrmlehik

Schefflera elegantissima

Elegantne sõrmlehik (Schefflera elegantissima, sünonüümid Dizygotheca elegantissima ja Plerandra elegantissima) on silmapaistev igihaljas põõsas Araliaceae sugukonnast, mis pärineb Uus-Kaledooniast Vaikse ookeani lõunaosas. See on kõrgelt hinnatud toataim oma sügavalt saagjate, pronksjaspruunide noorte lehtede poolest, mis muutuvad valmides läikivaks tumeroheliseks ja nahkjaks. Noortel taimedel on kitsad, peaaegu pitsilised lehekesed, mis paiknevad rosetina nagu vihmavari, samas kui täiskasvanud isenditel arenevad laiemad lehed ja puulaadne puitunud tüvi, ulatudes siseruumides 1,8–2,5 meetri kõrguseni. Elegantne sõrmlehik on tuntud kui veidi pirtsakas võrreldes teiste sõrmlehikutega, reageerides tõmbetuulele, järskudele temperatuurimuutustele ja ebakorrapärasele kastmisele kiire lehelangusega, mistõttu premeerib ta neid, kes pakuvad stabiilset asukohta ja järjepidevat hooldust.

Peruu pipar

Schinus molle

Schinus molle, tuntud Eestis kui "Peruu pipar" või "roosa pipar", on majesteetlik igihaljas puu, mis on pärit Peruu ja Lõuna-Ameerika Andide kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, arendades laia, tiheda ja rippuva võra, mis annab talle eksimatu välimuse, meenutades nutvat paju. Lehed on sulgjad, puudutamisel väga aromaatsed, koosnedes arvukatest läikivrohelistest lantsetjatest lehekestest. Kevadel ja suvel toodab see väikeseid valgeid või kreemjaid õisi, mis on koondunud rippuvatesse pööristesse, millele järgnevad sügisel rikkalikud roosakas-punaste marjade kobarad – nn roosa pipra terad – mis on väga dekoratiivsed ja mida kasutatakse vürtsina. Tänu oma erakordsele põuakindlusele ja võimele kohaneda vaeste ja kiviste muldadega, kasutatakse seda laialdaselt Vahemere maastikukujunduses, tänavapuistutes ja parkides. Peruu eelkolumbiaanlikud rahvad pidasid seda pühaks, kasutades seda religioossetes rituaalides ja traditsioonilises meditsiinis.

Brasiilia piprapuu

Schinus terebinthifolius

Brasiilia piprapuu (Schinus terebinthifolius) on Brasiiliast pärit igihaljas puu, mis kuulub Anacardiaceae sugukonda ning on suguluses mürkmürgi ja summakiga. Teda tuntakse eelkõige tema erkkpunaste, aromaatsete marjakobarate poolest, mida müüakse roosa pipraga kaubandusnimega ning kasutatakse gurmeemaitseainena üle kogu maailma. See igihaljas puu võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks ja teda kasvatatakse soojades kliimavööndites dekoratiivtaimena, kuigi mõnes Ameerika Ühendriikide piirkonnas peetakse teda invasiivseks liigiks.

Lõhestunud hõbeköis

Schismatoglottis calyptrata

Schismatoglottis calyptrata on Araceae sugukonda kuuluv püsik ja võsunditega rohttaim, mis pärineb Lõuna-Hiinast, Kagu-Aasiast kuni Vanuatu ja Vaikse ookeani saarteni. See kasvab troopiliste vihmametsade alustaimestikus, kividel ja metsapinnasel, ulatudes 15–60 cm kõrguseni. Taimel on südajad kuni nooljad lehed pikkusega kuni 35 cm, millel esineb sageli hõbedast varieeruvust. Õisik koosneb kõrglehest, mis on alusel roheline ja muutub õitsemise ajal kreemikaks või kahvatukollaseks, kattes ühesooliste õitega tõlvikut.

Helvesammal

Schistostega pennata

Schistostega pennata on ainulaadne ja paeluv sammal helvesamblaliste (Schistostegaceae) sugukonnast. See sammaltaim on tuntud oma helendava omaduse poolest: vähese valguse tingimustes kiirgab selle protoneem (eeltamm) pehmet kuldrohelist läiget. See tuleneb protoneemi spetsiaalsetest sfäärilistest rakkudest, mis toimivad bioloogiliste läätsedena, koondades nõrga valguse kloroplastidesse. Taim on väike, gametofüüdid on vaid kuni 1,5 cm pikkused, lihtsa struktuuriga vastakuti asetsevate lehtedega. See on pärit põhjapoolkera parasvöötme piirkondadest (Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika).

Kammisõnajalg (perekond)

Schizaea

Schizaea on primitiivsete sõnajalgade perekond sugukonnast Schizaeaceae, mida iseloomustavad rohutaolised steriilsed lehikud ja eripärased kammikujulised viljakad segmendid. Pärit troopika ja subtroopilistest niisketest piirkondadest üle maailma, näeb neid harva väljaspool spetsialiseeritud kogu ja kasvuhoone tingimusi.

Parahüüba-skisoloobium

Schizolobium parahyba

Parahüüba-skisoloobium (Schizolobium parahyba) on Atlandi metsast pärit puu, mis kuulub liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda. See on tuntud oma erakordselt kiire kasvu poolest, saavutades vaid mõne aastaga suure kõrguse. Puu on heitlehine, langetades talvel lehed ja õitsedes kevadel rikkalikult erkkollaste õitega enne uute lehtede puhkemist või selle ajal.

Jõulukaktus

Schlumbergera

Schlumbergera on epifüütne kaktus, mis pärineb Kagu-Brasiilia niisketest metsadest, kus ta kasvab puutüvedel ja kaljudel poolvarjulistes kohtades. Erinevalt kõrbekaktustest säilitavad tema lamedad ja lülilised varred (kladoodid) küll veidi vett, kuid vajavad edenemiseks niiskust ja kaudset valgust. Kogu maailmas toataimena kasvatatuna toodab ta sügisel ja talvel silmapaistvaid torujaid õisi punastes, roosades, valgetes, oranžides ja lillades toonides.

Jõulukaktus

Schlumbergera × buckleyi

Schlumbergera × buckleyi, päris jõulukaktus, on hübriidne epifüütne kaktus, mis on saadud S. truncata ja S. russelliana ristamisel ning pärineb Brasiilia pilvemetsadest. Erinevalt levinumast tänupühade kaktusest (S. truncata) on sellel siledad, ümarad varresesegmendid ning ta õitseb kindlalt detsembri lõpus, muutes ta üheks armastavamatest talveõitsevatest toataimetest maailmas. Selle torukujulised, longuvad õied varieeruvad roosast ja punasest kuni valge ja lillani ning nõuetekohase hoolduse korral võib taim elada aastakümneid.

Jõulukaktus

Schlumbergera buckleyi

Jõulukaktus (Schlumbergera buckleyi) on troopilisest epifüütne kaktus, mis pärineb Kagu-Brasiilia pilvistest metsadest. Erinevalt kõrbekaktustest eelistab ta niiskeid tingimusi ja eredat hajuvalgust, õitsedes talvel torukujuliste ja pehmetes roosa, punase, valge, lilla ning korallpunase toonides õitega. See on üks armastatumaid pühadelilledest üle kogu maailma, mida hinnatakse eriti jõulude ajal õitsemise tõttu.

Jõulukaktus

Schlumbergera russelliana

Schlumbergera russelliana, tuntud ka kui jõulukaktus, on epiküütne kaktus, mis pärineb Brasiilia Atlandi ookeani äärse troopilise vihmametsa piirkonnast. See on aias kasvatatavate jõulukaktuse hübriidide eellasliik, mis õitseb talvel, kandes torukujulisi lilli roosade, punaste ja lillakate toonidega. Looduslikult kasvab ta puudel ja kividel hajutatud valguses ning mõõduka niiskusega troopilisele vihmametsale omasel keskkonnas.

Tänupühade kaktus

Schlumbergera truncata

Tänupühade kaktus on epifüütne sukulent, mis pärineb Brasiilia kaguosa niiskest Atlandi metsast, eelkõige Rio de Janeiro osariigi mägistest piirkondadest. Selle lamedad, rippuvad varred kannavad sügisel ja talvel silmatorkavaid torujaid õisi roosades, punastes, valgetes, oranžides ja lillades toonides. Taime hinnatakse kõrgelt ilutaimena nii ilu kui ka kasvatamise lihtsuse poolest.

Schwantesia

Schwantesia pillansii

Schwantesia pillansii on kompaktne kääbus-sukkulent kivilehelisest sugukonnast (Aizoaceae), mis pärineb Lõuna-Aafrika ja Namiibia kuivadest piirkondadest. See moodustab madalaid puhmaid vastastikustest paatjatest lihakatest lehtedest, mis on püstised või laiali hoidvad. Sarnaselt teistele švanteesia liikidele on see talvise kasvuperioodiga taim, mis puhkab kuumal suvel.

Jaapani varjukuusk

Sciadopitys verticillata

Jaapani varjukuusk (Sciadopitys verticillata) on sugukonna Sciadopityaceae ainus elav liik – tõeline "elav fossiil", kuna tema lähimad sugulased on säilinud vaid fossiilidena. See on Jaapani endeemiline taim, mis kasvab looduslikult Shikoku, Kyūshū ja Kii poolsaare mägimetsades, tavaliselt 700–1400 meetri kõrgusel merepinnast, kivistel nõlvadel ja jõekurudes. Tema kõige iseloomulikum tunnus on võrsete otstes vihmavarjukujuliste kimpudena paiknevad lamedad, 4–14 cm pikkused okasjad moodustised (kladoodid), millest tuleneb ka taime nimi. Tegemist on erakordselt aeglaselt kasvava igihalja puuga: kodumaal võivad sajanditevanused isendid kasvada kuni 30–40 meetri kõrguseks, kuid aiakultuuris saavutavad nad isegi aastakümnetega vaid mõne meetri kõrguse.

Peruu märtsikelluke

Scilla peruviana

Hoolimata nimest ei ole Scilla peruviana pärit Peruust, vaid on pärit Lääne-Vahemere piirkonnast, kasvades looduslikult Portugalis, Hispaanias, Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Tegemist on püsikust sibullillega, mis moodustab pikkadest, tumerohelistest ja oda kujulistest pooligihaljastest lehtedest koosneva kodariku. Kevadel ja suve alguses kasvatab taim suurejoonelise püramiidja õisiku (tihe kooniline kobar), mis koosneb 50–100 väikesest tähekujulisest õiest sügavsinistes kuni lillakates toonides (esineb ka valgeid sorte). Pärast õitsemist läheb sibul suveks lühikeseks ajaks kuiva puhkeperioodi.

Harilik silla

Scilla siberica

Harilik silla (Scilla siberica) on madalakasvuline sibullill aspariliste (Asparagaceae) sugukonnast, mis alustab õitsemist varakevadel, sageli kohe pärast lume sulamist. Vastupidiselt nimele ei pärine ta Siberist, vaid Lõuna-Venemaalt, Kaukaasiast ja Türgist. 10–15 cm kõrgustel vartel puhkeb 2–5 kummargil tähekujulist kirkasinist (harvemini valget) õit, mis moodustavad mõne nädalaga puude ja põõsaste all tiheda maalilise vaiba. Tegemist on vähenõudliku ja külmakindla taimega, mis paljuneb nii isekülvi kui ka tütarsibulate abil, moodustades aastatega suuri looduslikke laike. Oluline on teada, et sibul ja kõik taime rohelised osad sisaldavad südameglükosiide, mistõttu on taim mürgine ja võib põhjustada nahaärritust – hoida eemal lemmikloomadest ja lastest.