Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3768 taime leitud
Kuvatakse 2449–2484 / 3768
Tantsiva Daami Orhidee
Oncidium Celtic Sun x Burgundian
Oncidium Celtic Sun x Burgundian on võluv sümpodiaalne orhideehübriid, mis on tuntud oma 'tantsiva daami' välimuse poolest. Taim moodustab harunevaid õisikuid arvukate väikeste õitega, millel on suur, kortsuline huul (labellum), tavaliselt kuldkollases toonis koos keerukate burgundia- või punakaspruunide mustritega. Taim kasvab pseudomugulate baasil, mis talletavad vett, ning sellel on pikad, rihvjad igihaljad lehed.
Käänd-oncidiid
Oncidium flexuosum
Oncidium flexuosum, rahvapäraselt tuntud kui käänd-oncidiid või tantsiv daam, on epifüütne orhidee, mis pärineb Brasiilia ida- ja lõunaosast, kuid on levinud ka Põhja-Argentinas, Paraguays ja Uruguays. See moodustab kompaktseid puhmaid ovaalsetest ebasibulatest, millest kasvavad kitsad ja läikivad lehed. Sügisest talveni kasvatab ta kuni 1,5 m pikkusi kaardus ja hargnevaid õievarsi, mis on täis kümneid väikeseid kuldkollaseid õisi. Õite alusel ja huulel on pruunikaspunased täpid ning need õõtsuvad tuule käes, millest tuleneb ka taime rahvapärane nimi.
Ontsiidium
Oncidium leleui
Oncidium leleui on Mehhikost pärinev epifüütne orhidee, mida leidub Nayariti, Jalisco, Colima, Michoacáni, Oaxaca ja Guerrero osariikides, kasvades sesoonselt kuivades troopilistes metsades 250–950 meetri kõrgusel merepinnast. Selle pikad kaarjad õievarred võivad ulatuda üle kahe meetri, kandes rohkem kui 270 väikest kollakaspruuni õit, mis meenutavad graatsilisi tantsijaid. Tegemist on aeglasekasvulise, kuid erakordselt kauni liigiga.
Kuldne Vihmaorhidee
Oncidium sphacelatum
Oncidium sphacelatum, üldtuntud kui kuldne vihmaorhidee, on suur epifüütne orhidee, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. See moodustab kuni 1,5 meetri pikkusi kaarduvaid õievarreid, mis on kaetud arvukate eredate kollaste ja pruunide õitega. Jõuline kasv võimaldab tal aja jooksul muljetavaldavaid kogumikke moodustada ning teda peetakse üheks kergemini kasvatatavaks ontsidiumiks.
Kuldne Kaskorelhidee
Oncidium varicosum
Epifüütne orhidee, mis on pärit Brasiiliast ning tuntud oma pikkade kollaste väikelillede pihustite poolest, mis meenutavad kuldset kaskaadet. Orhideele omaselt on taime neil pseudomugulad vee ja toitainete salvestamiseks. Tegemist on ühe populaarsema orhideega Brasiilias tänu lopsakale õitsemisele ja suhteliselt lihtsale kasvatamisele.
Jaapani küünissõnajalg
Onychium japonicum
Onychium japonicum ehk jaapani küünissõnajalg on puhmikut moodustav heitlehine sõnajalg, mis pärineb Kesk- ja Ida-Hiinast, Jaapanist, Himaalajast, Filipiinidelt ja Vietnamist, kus ta kasvab niisketes metsades, varjulistel nõlvadel ja kivistel kallakutel. Selle traatjad läikivmustad varred kannavad kaarduvaid sulgjaid lehti, mis on jagunenud kaheks-kolmeks peeneks niitjaks segmendiks, meenutades porgandipealseid – sellest ka taime ingliskeelne nimi "carrot fern". Aeglasekasvuline (täissuuruse saavutamiseks kulub sageli 5–10 aastat), moodustab ta umbes 45 cm kõrgusi ja laiuseid mättaid ning on varjuaias ja potitaimena hinnatud oma õrna ja pitsilise tekstuuri poolest.
Madagaskari elevandipuu
Operculicarya decaryi
Operculicarya decaryi on aeglase kasvuga paksutüveline sukulentne puu, mis on endeemiline Madagaskari lõunaosa astlalistes võsastikes. Bonsaikultuuris hinnatakse seda liiki eriti tema tursunud kaudeksi, korgise koore ja keeruka hargnemismustri tõttu. Taimel on tillukesed sõnajalga meenutavad liitlehed ning talvel puhkevad väikesed punased õiekobarad. Kultuurtaimena kasvatatakse seda nii dekoratiivse kaudeksiga toataimena kui ka klassikalise troopilise bonsaina.
Mugul-maokeel
Ophioglossum crotalophoroides
Ophioglossum crotalophoroides on pisike primitiivne sõnajalgtaim (2–10 cm pikk), millel on üksainus munajas steriilne leht ja muguljas maa-alune osa (mitte tavaline silindriline risoom). See kasvatab pikliku viljaka eospea, mis meenutab lõgismao lõgistit, millest tuleneb ka liiginimi "crotalophoroides". Taim on efemeerne, ilmudes kevadel (eoste valmimine märtsist juunini põhjapoolkeral) ja hääbudes peagi pärast seda. Kasvab USA kaguosa häiritud muruplatsidel, avatud väljadel ja liivastel muldadel. Nagu kogu maokeeleliste (Ophioglossaceae) sugukond, sõltub see idanemisel ja arengul tihedalt mulla mükoriisaseentest, mis muudab selle kasvatamise väljaspool looduslikku elupaika peaaegu võimatuks.
Maduhein
Ophiopogon
Ophiopogon on Asparagaceae sugukonda kuuluv rohtsete püsikute perekond, mis pärineb Ida- ja Kagu-Aasiast, kusjuures Ophiopogon japonicus on kõige laialdasemalt kasvatatav liik. See moodustab tihedaid puhmaid peentest, lineaarsetest ja kaarjatest lehtedest, mis meenutavad jämedat muru, luues ühtlase tumerohelise vaiba. Seda kasutatakse laialdaselt pinnakattetaimena varjulistes aedades, peenraääristes ja teeraja kivide vahel, kuna see talub alasid, kus tavaline muru päikesevalguse puudumise tõttu ei edene. Suvel toodab taim diskreetseid valgeid kuni helelillasid õisi, millele järgnevad dekoratiivsed koobaltsinised marjad.
Valge mungulill
Ophiopogon jaburan
Valge mungulill (Ophiopogon jaburan) on Jaapanist ja Lõuna-Koreast pärinev mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse laialdaselt dekoratiivse pinnakattetaimena varjulistes aedades. See moodustab tihedaid puhmaid pikkadest, kitsastest ja kaardus lehtedest, mis on tumerohelised või valgete triipudega kirjud. Suvel kasvavad taimel varred väikeste valgete kuni lillakate õitega, millele järgnevad dekoratiivsed sini-violetsed marjad. Taim on vastupidav, vähenõudlik ja talub pehmes kliimas nii poolvarju kui ka täispäikest.
Mondo rohi
Ophiopogon japonicus
Ophiopogon japonicus, rahvapäraselt tuntud kui mondo rohi või kääbus liilianurmikas, on igihaljas mitmeaastane maapinnakattja, mis on pärit Jaapanist ja Ida-Aasiast. See moodustab tihedaid, madalaid tumerohelise, rohulaadse lehestikuga vaipasid ning seda kasutatakse laialdaselt varjulistes aedades. Suvel tekivad taimed väikesed valged kuni kahvatulillad õied, millele järgnevad dekoratiivsed kobaltsinised marjad.
Kärbseõis
Ophrys insectifera
Ophrys insectifera, rahvapäraselt kärbseõis, on Euroopa maismaaorchidee, mis on tuntud oma ainulaadse tolmeldamisstrateegia poolest. Taime õied on evolutsiooniliselt kohanenud jäljendama nii välimuse kui ka keemiliste signaalide kaudu teatud herilase- ja kärbseliikide emasloomaid, meelitades isasloomaid tegema pseudokopulatsiooni, mis tagab õietolmu ülekande. Tegemist on väikese taimega, millel on roosetina paiknevad basaallehed ja sale õisik.
Viigikaktus
Opuntia
Viigikaktus (Opuntia) on kaktuste perekond, mis pärineb Ameerikast, eriti Mehhikost. Selle lamedad lülid (kladoodid), okkad ja silmapaistvad õied teevad sellest ühe maailma äratuntavama taime. See kasvatab söödavaid vilju (viigimarju) ja noori lülisid (nopales), mida on Mehhiko köögis kasutatud juba aastatuhandeid.
Magus ogapirnkaktus
Opuntia dillenii
Opuntia dillenii, tuntud ka magusa ogapirnkaktusena, on tugev kaktus, mis pärineb Kariibi mere piirkonnast ja Ameerika rannikualadelt. Selle ovaalsed, ogadega kaetud labajalad toodavad kevadel ja suvel erksaid kollaseid õisi, millele järgnevad söödavad punakasvioletsed viljad. Erakordselt põuakindel ja kuumataluvusega, kasvab see hästi vaeses, liivases mullas minimaalse hooldusega.
Ogapirnkaktus
Opuntia ficus-indica
Opuntia ficus-indica, mida tuntakse tavaliselt ogapirnkaktuse või India viigikaktusena, on suur puukujuline kaktus, mis pärineb Mehhikost. Sellel on lapikud varreosad, mida nimetatakse kladoodideks (labarateks), mis on kaetud väikeste ogakeste kobaratega. Kevadel ja suvel õitseb see erkete kollaste kuni oranžikaspunaste õitega, millele järgnevad söödavad viljad, mida nimetatakse tunaks või ogapirnikaktuse viljadeks. Tegemist on ühe maailma majanduslikult olulisema kaktusega.
Habras opuntia
Opuntia fragilis
Opuntia fragilis ehk habras opuntia on madal ja roomav kaktus, mis pärineb Põhja-Ameerika lääneosa preeriatest ja kaljupaljanditest, ulatudes Kanadast Texaseni. Seda peetakse kogu mandri kõige külmakindlamaks kaktuseliigiks, mis elab üle talved, kus temperatuur langeb alla -30 °C. Selle väikesed varrelülid (kladoodid) eralduvad vähimagi puudutuse korral ja juurduvad kergesti seal, kuhu nad kukuvad – sellest tuleneb ka nimi "fragilis" (habras) ning see on taime peamine looduslik paljunemisviis.
Madal viigikaktus
Opuntia humifusa
Opuntia humifusa, tuntud kui madal viigikaktus või ida-viigikaktus, on madalakasvuline ja roomava kasvukujuga kaktus, mis pärineb USA ida- ja keskandest. Sellel on lamedad lülid, mis on kaetud glokiididega, suurepärased kuni 10 cm läbimõõduga kollased õied hiliskevadel ja suve alguses ning söödavad punakaslillad viljad hilissuvel. See on üks maailma külmakindlamaid kaktusi, taludes temperatuure kuni -12°C.
Suurejuureline opuntia
Opuntia macrorhiza
Opuntia macrorhiza on madalakasvuline, mätast moodustav viigikaktus, mis pärineb USA kesk- ja lõunaosast ning Põhja-Mehhikost. Tegemist on ühe külmakindlaima opuntialiigiga, mis talub talveolusid kuni USDA tsoonini 3a. Selle lamedad sinirohelised lülid (kladoodid) on varustatud keerdus, sageli allapoole suunatud asteldega. Varasuvel puhkevad kirkad kollased õied, mille südamik on punakasoranž, ning neile järgnevad lihakad söödavad viljad.
Jänese kõrvade kaktus
Opuntia microdasys
Kesk- ja Põhja-Mehhikost pärit kaktus, mida iseloomustavad ovaalsed laigud, mis on kaetud valge või kollase glohiididega, andes taimele sametise välimuse. Moodustab tiheda põõsa kuni 60 cm kõrguseks ning on väga hinnatud ilutaim nii sise- kui ka välitingimustes.
Rippuv ogapirnkaktus
Opuntia monacantha
Opuntia monacantha, tuntud ka kui rippuv ogapirnkaktus, on kaktus, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Brasiilia, Argentina, Uruguay ja Paraguay). Sellel on lamedaid, erkkollaseid lilli kandvad heledakorirohelised labakujulised varred ning värvikad söödavad viljad. Vastupidav ja põuakindel liik, mis eelistab täispäikest ja hästi läbilaskvat liivarikast mulda – suurepärane valik madala hooldusega aedadesse ja päikeselistesse siseruumidesse.
Viigikaktus
Opuntia orbiculata
Opuntia orbiculata on kaktuseline, mis kuulub kaktuseliste (Cactaceae) sugukonda ja pärineb Ameerika aridsetest ja poolaridsetest piirkondadest. See moodustab põõsasjaid puhmaid, millel on lamedad ja mahlakad lülid (füloklaadid), mis on kaetud glohhiididega — väikeste, peente ja kidaliste okastega, mis eralduvad puudutamisel kergesti. Tegemist on vastupidava taimega, mis kasvab üksteise otsa asetsevate segmentidena, õitsedes hiliskevadel ja suve alguses suurte ja silmapaistvate õitega, millele järgnevad söödavad viljad.
Punapruun viigikaktus
Opuntia rufida
Opuntia rufida on põõsasjas ja tihedalt hargnev kaktus, mis pärineb Chihuahua kõrbest Texase Big Bendi piirkonnast ja Põhja-Mehhikost. Selle lamedatel sinirohelistel lülidel puuduvad suured okkad, kuid need on tihedalt kaetud punakaspruunide glohhiididega (karvokastega), mis annavad taimele kaneelikarva välimuse. Rahvapärane nimi 'pime kaktus' tuleneb asjaolust, et glohhiididega kokku puutunud loomad võivad pimedaks jääda. Suvel puhkevad kollased õied, mis muutuvad hiljem aprikoosi- või punakat karva, millele järgnevad söödavad punakad viljad.
Püstine viigikaktus
Opuntia stricta
Opuntia stricta on kaktuseliste sugukonda kuuluv püstine või laiuv sukulentne põõsas, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest, sealhulgas Floridast, Kuubalt ja Ida-Mehhikost. Tavaliselt on taim 50–100 cm kõrge, kuid võib ulatuda kuni 2 meetrini. Taimel on lamedad, aerukujulised varrelülid (kladoodid) pikkusega 10–35 cm, mis on kaetud teravate astelde ja mikroskoopiliste kidaste glohhiididega. Kevadel ja suvel puhkevad kirkad kollased õied, millele järgnevad söödavad punased või lillad viljad. Praeguseks on see klassifitseeritud üheks 100-st maailma halvimast invasiivsest liigist, olles levinud üle Aafrika, Austraalia, Vahemere piirkonna ja Aasia.
Samet-viigikaktus
Opuntia tomentosa
Opuntia tomentosa ehk samet-viigikaktus on kaktuseline, mis moodustab puitunud tüve ja võib kasvada puukujuliseks. See pärineb Mehhiko keskosa poolkuivadelt mägialadelt. Selle lülid (lamevarred) on rohelised ja kaetud peene sametise udemekihiga, millest tuleneb ka nimi 'tomentosa'. Looduses võib taim kasvada 3–6 meetri, vahel isegi kuni 8 meetri kõrguseks. Kevadel ja suvel puhkevad kollased kuni oranžid, vahel punaka varjundiga õied, millele järgnevad magusad söödavad punakaslillad viljad. Pärast juurdumist on taim äärmiselt põuataluv, eelistades täispäikest ja hästi vett läbilaskvat liivast mulda. Teda kasvatatakse nii ilutaimena kui ka söödavate lülide ja viljade saamiseks.
Tuuna ogapirnkaktus
Opuntia tuna
Opuntia tuna, mida tuntakse üldiselt tuuna ogapirnkaktuse või Kariibi ogapirnkaktusena, on tugev sammasjas kaktus, mis pärineb Kariibi mere piirkonnast ja troopilisest Ameerikast. Selle lapikud lülid (kladoodid) on kaetud ogade ja glohiididega ning taim toodab kevadel ja suvel silmatorkavaid kollakast oranžini ulatuvaid õisi, millele järgnevad söödavad punakad viljad.
Meritähtkaktus
Orbea schweinfurthii
Orbea schweinfurthii on madal, matti moodustav sukulent piimalilleliste alamsugukonnast Apocynaceae, mis on pärit Ida- ja Lõuna-Aafrika savannidest ja kivistest rohumaadest – Botswanast ja Namiibiast läbi Zimbabwe, Sambia, Malawi, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Tansaania, Rwanda ja Uganda. Selle lehtedeta, nelja- kuni viienurgelised varred roomavad ja harunevad mööda maad, ületades harva 15 cm, laialt paiknevate mugulatega, mis kitsenevad väikese koonilise hambani ja sageli muutuvad tugeva päikese või stressi korral purpurpunaseks. Suvel ja sügisel toodab see tähekujulisi õisi sügavalt kollase, tihedalt papillidega kaetud kroonlehega, mis on märgistatud tumepunaste laikudega, ja kreemja koroonaga, mis on kaetud lillade täppidega. Erinevalt enamikust oma raipeõie sugulastest on selle lõhn pigem mahe ja puuviljane kui ebameeldiv, meenutades üleküpsenud apelsini, ananassi või punast veini, ja see meelitab tolmeldajatena ligi väikseid puuviljakärbseid, mitte lihakärbseid.
Raipelill
Orbea variegata
Orbea variegata, tuntud ka kui raipelill või meritähttaim, on madalkasvuline sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrika Kaplinna provintsist. Taim moodustab silmatorkavaid kuni 8 cm läbimõõduga tähtjaid õisi, mis on kollased või valkjad tumedate maroonpunaste täppidega ning eritavad kärbseid ligi meelitamiseks raibelõhna.
Orhidee
Orchidaceae
Käpalised ehk orhideelised on üks maailma suurimaid õistaimede sugukondi, kuhu kuulub üle 25 000 liigi. Enamasti on tegemist epifüütsete või maapealsete püsikutega, mida hinnatakse nende keerukate ja kauakestvate õite tõttu. Kuuking (Phalaenopsis) on selle sugukonna levinuim toataim, mida väärtustatakse kuude viisi avatuna püsivate vahajate õiekobarate pärast. Enamik kultiveeritavaid orhideesid on pärit troopilistest ja subtroopilistest metsadest, kus nad kinnituvad puukoorele ning omastavad niiskust ja toitaineid mulla asemel paksude õhujuurte kaudu.
Jumalakäpp
Orchis mascula
Orchis mascula on muguljas maapealne käpaline, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja osast Aasiast. Kevadel kasvatab ta tihedaid lillasid kuni roosakaid õisikuid, mis tõusevad sageli tumelillade täppidega leheroseti kohale. Erinevalt toataimedena kasvatatavatest troopilistest orhideedest on see metsa- ja niiduliik, mis sõltub ellujäämiseks sümbiootilisest mullaseenest (mükoriisast), mistõttu on teda väljaspool looduslikku elupaika äärmiselt raske kasvatada. Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, on see kaitsealune looduslik lill ning seda ei tohi kunagi loodusest eemaldada.
Andi vanamehekaktus
Oreocereus celsianus
Aeglase kasvuga sammaskaktus, mis pärineb Boliivia, Peruu ja Argentina Andidest, kus ta kasvab 2900–3600 meetri kõrgusel merepinnast. Tema püstised ja alusel hargnevad varred on kaetud tiheda valge villa ning pikkade kollakate okastega. Looduses võib taim kasvada kuni 3 meetri kõrguseks, kuid kultuuris ületab ta harva 1 meetri piiri. Varre tippusid kattev valge "habe" kaitseb taime intensiivse päikesekiirguse ja suurte temperatuurikõikumiste eest tema kõrgmäestiku elupaigas, andes talle ka rahvapärased nimetused. Kevadel puhkevad roosakaslillad torujad õied, mida tavaliselt tolmeldavad koolibrid, ning neile järgnevad väikesed kerajad viljad.
Andide vanamees
Oreocereus trollii
Oreocereus trollii on villane kaktus Lõuna-Boliivia ja Põhja-Argentina kõrgelt Andidelt, kus see kasvab kuivadel mäenõlvadel umbes 2900–4300 m kõrgusel. See haruneb alusest väikesteks lühikeste, paksude, 6–10 cm läbimõõduga varte kobarateks. Noored varred on peaaegu ümmargused; vanemad muutuvad sammasjaks ja võivad looduses ulatuda 1 m kõrguseni, kuigi pottides jäävad nad tavaliselt alla 50 cm. Igal varrel on 15–25 madalat, mügarikku ribi ja see on kaetud tiheda valge villaga, mis on tegelikult peenete, juuksesarnaste radiaalsete okaste mass, kuni 7 cm pikad. Läbi selle villa ulatuvad 3–5 tugevat keskmist okast, kuni 5 cm pikad, kollase, oranži, punase või pruuni värvusega tumedamate otstega. Vill kaitseb taime tugeva mäepäikese ja kergete öökülmade eest. Küpsed taimed toodavad suvel roosast karmiinpunaseni, torukujulisi õisi, kuni 4 cm pikad, millele järgnevad ümmargused viljad. See kasvab aeglaselt ja saavutab täissuuruse 5–10 aastaga.
Pune
Origanum
Origanum on Lamiaceae sugukonda kuuluv aromaatsete Vahemere ürtide perekond, mida tuntakse laialdaselt nii kulinaarsetes kui ka meditsiinilistes rakendustes. See kirje hõlmab perekonna levinumaid liike, sealhulgas O. vulgare (harilik pune), O. majorana (aedmajoraani) ja O. dictamnus (Kreeta diktamnust). Need on vastupidavad, põuakindlad ja lõhnavad taimed, mis sobivad hästi ürdiaia, lillekastide ja päikseliste peenarde jaoks.
Aedmajoraan
Origanum majorana
Aedmajoraan (Origanum majorana) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv Vahemere piirkonnast pärit aromaatne ürdi- ja ravimtaim, mida on kasvatatud aastatuhandeid. Sellel on hallikasrohelised ovaalsed lehed, mis on tihedalt kaetud peente karvadega, andes taimele iseloomuliku sametise tekstuuri. Suvel puhkevad väikesed valged või roosakad õied, mis on koondunud tihedatesse tähkadesse. Soojas kliimas on see püsik, kuid külma talvega piirkondades kasvatatakse seda sageli üheaastase taimena.
Pune
Origanum vulgare
Pune (Origanum vulgare) on lõhnav mitmeaastane rohttaim Vahemere piirkonnast, kuuludes huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. Tuntud oma intensiivselt lõhnavate lehtede poolest, on see üks maailmas enim kasutatavaid maitseürte, mis on asendamatu Itaalia, Kreeka ja Mehhiko köögis. Taim moodustab madalaid, põõsasjaid hunnikuid ning annab suvel väikseid roosa-, valge- või lillaõisi.
Linnupiim
Ornithogalum
Ornithogalum on umbes 200 sibultaimeliigiga perekond aspariliste (Asparagaceae) sugukonnas, mis pärinevad Euroopast, Vahemere maadest, Lääne-Aasiast ja eelkõige Lõuna-Aafrikast. Iga sibul moodustab kitsaste lintjate lehtede puhma ning varred kobarate või tähkadega, kus on tähekujulised õied. Õied on tavaliselt valged, mille välisküljel on roheline triip, kuid mõnel liigil ka oranžid või kollased. Enim kasvatatavad liigid on O. umbellatum (sarv-linnupiim, külmakindel aiasibul), O. thyrsoides (tõlv-linnupiim, suurepärane lõikelill), O. dubium (oranž linnupiim, müüakse potitaimena) ja O. arabicum; selle lehe hooldusjuhised kehtivad neile kõigile.
Oranž linnupiim
Ornithogalum dubium
Ornithogalum dubium, rahvapäraselt tuntud kui oranž linnupiim, on Lõuna-Aafrikast pärit sibullill, mida hinnatakse selle kirkalt oranžide kuni kollaste tähekujuliste õisikute poolest, mis asuvad piklikel lehtedel. See on laialdaselt kasutusel lõikelillena ja kingituseks sobiva potitaimena, õitsedes hilistalvest kevadeni, enne kui jääb suveks puhkeperioodi.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.