Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3783 taime leitud
Kuvatakse 2053–2088 / 3783
Harilik andipäine
Lemna minor
Harilik andipäine (Lemna minor) on üks maailma väiksemaid õistaimi. Ta ujub vabalt seisva või aeglaselt voolava magevee pinnal, moodustades tihedaid rohelisi katteid. Kosmopoliitne levikuga taim, mida leidub tiikides, järvedes ja akvaariumes üle kogu maailma.
Lenophyllum acutifolium
Lenophyllum acutifolium
Lenophyllum acutifolium on väike mitmeaastane sukulent Crassulaceae perekonnast, pärit Mehhiko kirdeosast (Coahuila ja Nuevo León) ja Lõuna-Texasest. See moodustab kompaktseid rosette lihakatest, vastakuti asetsevatest ja teravaotsalistest lehtedest, mis täispäikese käes varieeruvad oliivrohelisest vaskjani. Taim kasvab umbes 10–15 cm kõrguseks ja toodab terminaalsetel vartel väikeseid rohekaskollaseid õisi, mis on koondunud kobaratesse. Seda on äärmiselt lihtne paljundada: loomulikult langenud lehed juurduvad substraadis iseseisvalt.
Harilik lääts
Lens culinaris
Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane liblikõieline rohttaim Fabaceae sugukonnast, mis kasvab kuni 45 cm kõrguseks ning millel on peenike ja harunenud vars. Taimel on väikesed valged, roosakad või helesinised õied, mis paiknevad rühmades. Nendest arenevad lühikesed kaunad, milles on üks või kaks lamedat seemet. Läätse on kasvatatud iidsetest aegadest saadik tema valgu-, raua- ja kiudainerikaste söödavate seemnete pärast. Nagu kõik liblikõielised, fikseerib lääts tänu juuremügarates elavatele sümbiootilistele bakteritele õhulämmastikku.
Lentinus crinitus
Lentinus crinitus
Lentinus crinitus on saprofüütne basidiomütseet, mida iseloomustab lehtrikujuline kübar, mis on kaetud jäikade karvade (harjastega) ja allajooksvate lamellidega. Seda leidub tavaliselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades surnud puitu lagundamas. Kuigi seda ei tarbita laialdaselt toiduks selle nahkja tekstuuri tõttu, on sellel suur ökoloogiline tähtsus ja biotehnoloogiline potentsiaal.
Lõvilõug-lõvilakk
Leonotis nepetifolia
Huulõieliste sugukonda kuuluv üheaastane või lühiealine põõsasjas taim, mis kasvab 1–3 meetri kõrguseks. Pärineb troopilisest Aafrikast, kuid on naturaliseerunud troopilistes piirkondades üle maailma. Taim on tuntud oma kerajate ja ogaliste õisikute poolest, millest puhkevad suvel ja sügisel oranžid torujad õied. Kasvab sageli teepervedel ja jäätmaadel ning võib käituda invasiivse umbrohuna.
Kare seanupp
Leontodon hispidus
Kare seanupp (Leontodon hispidus) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopa ja Aasia niitudelt ning nõlvadelt. See õitseb iseloomulike kollaste õitega juunist septembrini ning on väga hinnatud toidutaim tolmeldajatele, nagu mesilased ja liblikad.
Väike mürat
Leontodon saxatilis
Leontodon saxatilis, tuntud kui väike mürat, on korvitsaliste sugukonda kuuluv väikesekasvuline mitmeaastane rohttaim. See moodustab jäikade karvadega hõlmistest lehtedest koosneva juurmise kodaniku, millest tõusevad peened lehtedeta varred, kandes üksikuid erekollaseid õisikuid, mis sarnanevad väikeste võililledega. Pärit Euroopast ja Põhja-Aafrikast, kasvab see hästi avatud rohumaadel, rannikuluidetel ning liivastel või lubjarikastel muldadel, õitsedes juunist oktoobrini.
Alpi jäneskäpp
Leontopodium nivale
Alpi jäneskäpp (Leontopodium nivale) on korvitsaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane alpitaim, mis pärineb Euroopa kõrgetest mäestikest — Alpidest, Karpaatidest, Püreneedest, Balkanilt ja Apenniinidest —, kus ta kasvab lubjakivikaljudel ja rusukalletel 1800–3400 m kõrgusel. Õievarred on 3–20 cm kõrged (kultuuris kuni 40 cm) ja kannavad väikeseid kollaseid õisi, mis on koondunud 5–6-harulise tähe kujuliseks ning ümbritsetud valgete kõrglehtedega. Taim on tihedalt kaetud peente karvadega, mis kaitsevad teda külma, kuivuse ja intensiivse ultraviolettkiirguse eest kõrgmäestikus. Rumeenias on see liik seadusega kaitstud alates 1933. aastast ja kuulutatud loodusmälestiseks.
Viiehõlmaline südamerohi
Leonurus quinquelobatus
Viiehõlmaline südamerohi (Leonurus quinquelobatus) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis on levinud suures osas Euraasias, Sahhalinist kuni Kesk-Euroopa ja Itaaliani. Ta on hariliku südamerohu (Leonurus cardiaca) lähisugulane, kellega teda sageli segi aetakse, kuid teda eristavad selgelt viiehõlmalised kämbaliselt jagunenud lehed. Taim võib kasvada 1–1,5 meetri kõrguseks, tema varred on kandilised ja viltjaskarvased. Juunist augustini puhkevad lehekaenaldes männastena heleroosad kuni lillakad õied. Taim areneb kõige paremini päikesepaistelises kuni poolvarjulises kasvukohas, toitainerikkas ja hästi vett läbilaskvas mullas ning võib samal kohal kasvada aastakümneid. Rahvapäraselt tuntakse teda kui tõhusat ravimtaime, mille õitsevaid võrseid on iidsetest aegadest peale kasutatud südamepekslemise leevendamiseks ja naiste tervise toetamiseks.
Lamav kress
Lepidium didymum
Lamav kress (Lepidium didymum, sün. Coronopus didymus) on üheaastane või kaheaastane rohttaim ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnast. Taim on pärit Lõuna-Ameerikast (Brasiilia, Argentina, Boliivia, Tšiiili, Paraguay, Peruu, Uruguay ja Venezuela), kuid on tänapäeval naturaliseerunud peaaegu kogu maailmas. Taim moodustab juurmise leheroseti, millest kasvavad välja lamavad või tõusvad, tugevalt harunenud varred, mis võivad ulatuda kuni 40 cm pikkuseni. Lehed on vahelduvad, sulgjalt lõhestunud kitsasteks osadeks ning kogu taim eritab muljumisel tugevat ja iseloomulikku lõhna. Õied on tillukesed, valkjad või peaaegu kroonlehtedeta, koondunud kobaratesse, millest arenevad perekonnale Lepidium tüüpilised kaheloolised viljad. See on tavaline taim häiritud aladel, teeservadel, aedades, muruplatsidel ja põllukultuuride vahel, kus ta käitub jõulise ja kiirekasvulise umbrohuna.
Mõõktarn
Lepidosperma laterale
Lepidosperma laterale on puhmikutena kasvav püsik-lõikheinaline, mis pärineb Ida- ja Kagu-Austraaliast ning Uus-Meremaa Põhjasaarelt. Selle jäigad, lamedad ja läikivad lehed kasvavad 30–150 cm kõrguseks, on punaka alaosaga ning moodustavad tihedaid igihaljaid mättaid. Peamiselt kevadel ja suvel ilmuvad hõredad kitsad õisikud pruunide pähikutega, millele järgnevad väikesed helepruunid pähklid. Looduslikult leidub seda liiki liivastel muldadel ja kivide vahel nõmmedel, avatud metsades ning rannikuäärsetes võsastikes. Tegemist on vastupidava ja vähenõudliku taimega, mida hinnatakse erosioonitõrje, elupaikade loomise ja looduslähedase aiakujunduse poolest.
Kastan-sirmik
Lepiota castanea
Lepiota castanea, tuntud kui kastan-sirmik, on väike saprofüütne seen šampinjoniliste (Agaricaceae) sugukonnast. Teda iseloomustab kübar, mis on kaetud väikeste kastanpruunide soomustega, mis paiknevad kontsentriliselt valkjal taustal. Kuigi selle välimus on õrn, on see liik äärmiselt ohtlik, sisaldades amatoksiine, mis sarnanevad rohelise kärbseseene (Amanita phalloides) omadega.
Lepismium cruciforme
Lepismium cruciforme
Lepismium cruciforme, rahvapäraselt tuntud orkaanikaktusena, on silmapaistev epifüütne kaktus, mis pärineb Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Erinevalt tavalistest kõrbekaktustest kasvab ta puude otsas ning tal on pikad, liigestunud varred, mis on sageli kolmekandsed või lapikud. Ereda valguse käes võib lehestik omandada kaunid punakasvioletsed toonid. Ta kannab väikeseid, õrnu õisi piki varre servi, millele järgnevad dekoratiivsed marjasarnased viljad.
Lepisorus
Lepisorus
Lepisorus on peamiselt epifüütsete ja litofüütsete sõnajalgade perekond sugukonnast Polypodiaceae (imikaselised), mis on levinud parasvöötme ja troopilises Aasias; liigid nagu Lepisorus thunbergianus ulatuvad Jaapani, Taiwani ja Hawaiini. Nad moodustavad roomavast risoomist kasvavaid väikeseid puhmaid nahkjatest, rihmakujulistest igihaljastest lehtedest, mille alaküljel paiknevad ümarad eoskuhjad. Nad kasvavad puutüvedel, sammaldunud kividel ja kaljudel merepinnast kuni kõrgete mägedeni.
Jaava sõnajalg
Leptochilus pteropus
Kagu-Aasiast pärinev epifüütne sõnajalg, mis kasvab veekogude ääres kividel ja juurtel nii vee all kui ka osaliselt veest väljas. Taim areneb tumerohelisest roomavast risoomist, millel on umbes 20 cm pikkused süstjad ja kortsulised lehed, ulatudes kokku 15–30 cm kõrguseni. Tegemist on väga vastupidava liigiga, mis on üks lihtsamini kasvatatavaid akvaariumi- ja paludaariumitaimi.
Mānuka
Leptospermum scoparium
Leptospermum scoparium, mida tuntakse üldiselt mānuka või Uus-Meremaa teepuu nime all, on igihaljas põõsas, mis pärineb Uus-Meremaalt ja Kagu-Austraaliast. Teda tuntakse laialdaselt oma õrnade viieleheliste õite ja väikeste, teravate, tugevalt lõhnavate lehtide poolest. See taim on peamine tooraine maailmakuulsa mānuka mee tootmiseks, mida hinnatakse üle maailma selle ainulaadsete antibakteriaalsete omaduste tõttu.
Kirsipunane saepuruseen
Leratiomyces ceres
Leratiomyces ceres, tuntud kui 'Kirsipunane saepuruseen', on silmatorkav seen, mis on äratuntav oma erkpunase kuni telliskivipunase kübara järgi. See ilmub sageli puiduhakke multšil linnade aedades ja parkides. Kuigi visuaalselt atraktiivne, peetakse seda mürgiseks ja seda ei tohi tarbida.
Loorber-hõbepuu
Leucadendron laureolum
Leucadendron laureolum, tuntud kui loorber-hõbepuu, on vastupidav igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrika edelaosa fynbos-tüüpi taimestikust. Ühe puitunud tüvega taim kasvab 1–2 meetri kõrguseks ning sellel on erkkollased-rohelised õisikud, mille moodustavad talvekuudel eredalt värvuvad kõrglehed. Isas- ja emasvaimed on eristatavad: isastaimed on kompaktsed ja kuldse tooniga, emastaimed aga hõredamad ja rohelisemad, kasvatades puitunud tulekindlad seemnekäbid. See kohastumus võimaldab taimel üle elada elupaigale omaseid maastikupõlenguid, vabastades pärast põlengut talletatud seemned maastiku taastamiseks.
Pliimaapuu
Leucaena leucocephala
Leucaena leucocephala on äärmiselt kiirekasvuline kaunviljaline puu, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Seda tuntakse laialdaselt tema õrna sulgjaslehtse lehestiku, valgete kerajate õisikute ja pikkade kaunade poolest. Tänu lämmastikku siduvale võimele on see väärtuslik pioneerpuu degradeerunud muldade taastamiseks, kuid troopilises kliimas võib see ilma nõuetekohase majandamiseta muutuda invasiivseks liigiks.
Shasta margarita
Leucanthemum
Leucanthemum on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede perekond, mis pärineb Euroopast ja Aasiast. Enim kasvatatavad liigid on L. × superbum (Shasta margarita) ja L. vulgare (härjasilm). Need toodavad klassikalisi valgeid õisi kuldkollaste keskmistega, õitsedes kevadest suveni. Vastupidavad, vähest hooldust nõudvad ja armastatud nii aedades kui lõikelilledena.
Suureõieline härjasilm
Leucanthemum × superbum
Suureõieline härjasilm (Leucanthemum × superbum) on populaarne taluaia püsik, mis on tuntud oma suurte valgete õite ja kollase südamiku poolest. Sordi aretas aednik Luther Burbank; see õitseb rikkalikult hiliskevadest varasügiseni ning on võrdlemisi lihtne kasvatada.
Harilik härjasilm
Leucanthemum ircutianum
Harilik härjasilm (Leucanthemum ircutianum) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euraasiast. Taimel on klassikalised valgete keelõite ja kuldkollase südamikuga õisikud, mis õitsevad kevadest sügiseni. Tegemist on vastupidava ja vähenõudliku taimega, mis meelitab ligi tolmeldajaid, nagu mesilased ja liblikad.
Suureõieline härjasilm
Leucanthemum maximum
Leucanthemum maximum, tuntud kui suureõieline härjasilm, on püsilill Asteraceae sugukonnast, pärit Püreneedest. Valgete kroonlehtedega, mis kiirgavad ümber kuldkollase südamiku, on see üks esivanematest, millest arenesid populaarsed Shasta karikakrad. See paistab silma aiapeenardes ja lõikelillena oma pikaealisuse ja lihtsa elegantsi tõttu.
Härjasilm-kummelilill
Leucanthemum vulgare
Leucanthemum vulgare, rahvapäraselt tuntud kui härjasilm-kummelilill, on vastupidav mitmeaastane looduslik õietaim, mis pärineb Euroopast ja kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda. Taim kannab rõõmsaid valgete keeleõitega ja lameda kollase keskkettaga õisikuid ning kasvab 30–90 cm kõrguseks. Õitseb kevadest suveni ja meelitab ligi hulgaliselt tolmeldajaid, sealhulgas mesilasi, liblikalisi ja õiekärbseid. Kuigi taim kaunistab looduslikke niitusid ja maalähedasi aedu, levib ta jõudsalt ning on mõnes Põhja-Ameerika ja Austraalia piirkonnas invasiivne liik.
Agavekaktus
Leuchtenbergia principis
Leuchtenbergia principis, tuntud kui agavekaktus, on ainulaadne kaktuseliik, mis pärineb Mehhiko kesk- ja põhjaosast. See on oma perekonna ainus liik ja paistab silma pikkade kolmnurksete sinihallide tüügaste poolest, mis annavad taimele agaavi välimuse. Tüügaste tippudes on paberjad ja ohutud okkad. Taimel areneb paks sammasjuur ning suvel puhkevad suured kollased lõhnavad õied.
punetav pampseen
Leucoagaricus americanus
Leucoagaricus americanus, tuntud kui punetav pampseen, on saproobne seen, mida iseloomustab valge kübar punakaspruunide soomustega. Vigastamisel või vananedes värvub seen esmalt kollaseks ja seejärel sügavpunaseks. Tavaliselt kasvab see rühmadena multšil, puiduhakkel või kändude läheduses. Kuigi seen on välimuselt silmapaistev, ei soovitata seda süüa võimalike seedetrakti häirete ja sarnasuse tõttu mürgiste liikidega.
Lillepoti päikesekübar
Leucocoprinus birnbaumii
Leucocoprinus birnbaumii on saproobne seen, mida leidub sageli toataimede pottides ja kasvuhoonetes. Teda iseloomustab erksaskollane värvus ja kellukakujuline kübar nooruses, mis aja jooksul laieneb lamedaks. Kuigi seen ei kahjusta taimi (toitudes ainult mullas leiduvast surnud orgaanilisest ainest), viitab tema olemasolu rikkalikule ja niiskele mullale.
Hõbejas kiviürt
Leucophyllum candidum
Leucophyllum candidum on kompaktne, hõbedaste lehtedega igihaljas põõsas, mis pärineb Texase ja Põhja-Mehhiko Chihuahua kõrbe kuivadelt lubjakiviküngastelt. Hinnatud oma tiheda viltja lehestiku ja pärast vihmasadusid ilmuvate lavendlilillade õite poolest, on see vastupidav ja vähenõudlik valik kseriaedadesse ja kõrbeaedadesse.
Texase salvei
Leucophyllum frutescens
Texase salvei (Leucophyllum frutescens) on silmapaistev igihaljas põõsas, mis pärineb Texase ja Põhja-Mehhiko kuivadest piirkondadest. Tuntud oma erakorralise põuakindluse ja hõbehalli lehestiku poolest, puhkeb see vähenõudlik taim suve ja sügise jooksul lopsakaisse õitsemisse, kandes erkpurpurseid, violetseid või lavendliõisi. Rahvasuus „baromeetripõõsana" tuntud taim õitseb vastusena kõrgele õhuniiskusele ja langeva õhurõhu tingimustes — sageli vahetult enne või pärast vihma. Armastatud põuakindlate aedade ja veesäästliku haljastuse põhitaim.
Padipõõsas
Leucophyta brownii
Padipõõsas (Leucophyta brownii) on kompaktne ja tihe igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Austraalia rannikualadelt. See on hinnatud oma silmapaistva hõbedase värvuse poolest, mille annavad talle peenelt karvased ja soomuselised varred ning lehed. Taim moodustab ümaraid, poolkerakujulisi mättaid, ulatudes tavaliselt 60–100 cm kõrguse ja laiuseni. Suvel ilmuvad väikesed ümarad kollakasvalged õisikud, mis meelitavad ligi tolmeldajaid. Padipõõsas sobib ideaalselt rannikuäärsetesse aedadesse, kiviktaimlatesse ja kuivadesse aedadesse, kus on väike veevajadus. See on vastupidav tuulele, meresoolale, külmale ja põuale.
Südajas neelhulmik
Leucospermum cordifolium
Madal, kerajas igihaljas põõsas Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapimaalt, fynbos'i endeem. Kasvab 1,5–2 m kõrguseks ja 1,5–2,5 m laiuseks. Lehed on südajad kuni piklikud, nahkjad ja läikivad. Silmapaistvad kerajad õisikud läbimõõduga 10–12 cm meenutavad oma väljaulatuvate emakakaeltega nõelapatja; õitsevad oranžides, punastes või kollastes toonides.
Tšiili sammaskaktus
Leucostele chiloensis
Tšiili sammaskaktus (Leucostele chiloensis, varem Echinopsis chiloensis) on Kesk-Tšiilist pärit endeemiline puukujuline sammaskaktus, mis võib kasvada kuni 8 meetri kõrguseks ja millel on arvukalt tüve alaosast hargnevaid ribilisi harusid. Taimel puhkevad novembrist jaanuarini suured valged lehtrikujulised õied, mis avanevad päeval, ning neile järgnevad kerajad rohelised söödavad viljad. See on äärmiselt põuataluv liik, mis on kohastunud Tšiili rannikuaheliku päikeseliste ja k穩定iste nõlvadega.
Leukotoe
Leucothoe fontanesiana
Leukotoe on kaarjate okstega igihaljas põõsas, mis pärineb USA kaguosa Appalachi mäestikust. Selle tumerohelised ja läikivad süstjad lehed muutuvad talvel pronksjaks ja veinipunaseks, kevadel aga ilmuvad rippuvad kobarad väikeste valgete kellukjate õitega, mis sarnanevad õisküüvitsa ja piirise õitega. See moodustab nii tihedaid tihnikuid, et Appalachi kütid andsid sellele hüüdnimeks "dog-hobble" (koeratakisti), sest see takistas nende jahikoerte liikumist. Tänapäeval kasvatatakse seda varjutaimena, hekina või pinnakattetaimena koos rododendronite ja asaleadega, kellega tal on sarnane eelistus happelise ja niiske mulla osas.
Lehtkaktus
Leuenbergeria
Leuenbergeria on väike lehtede ja puulaadsete kaktuste perekond, mis on pärit Kariibi mere piirkonnast, Kesk-Ameerikast ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. Erinevalt enamikust kaktustest säilitavad Leuenbergeria liigid tõelised lehed ja arendavad noorena puitunud, koorega kaetud varred, mistõttu esmapilgul näevad nad välja pigem okkalise põõsa kui klassikalise kaktusena. Perekond eraldati laiemast Pereskia rühmast 2012. aastal ja moodustab nüüd omaette alamperekonna Leuenbergerioideae, mida peetakse kaktuslaste (Cactaceae) kõige primitiivsemaks liiniks. Kõige paremini dokumenteeritud liik, Leuenbergeria bleo (rooskaktus), kasvab okkalise põõsa või väikese puuna kuni 8 meetri kõrguseks jõekallastel ja sekundaarmetsades, tootes silmatorkavaid oranže kuni roosasid roosilaadseid õisi, millele järgnevad söödavad kollased viljad. Lehtedel, viljadel ja koorel on pikk traditsiooniline meditsiiniline kasutusajalugu Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias.
Leeskputk
Levisticum officinale
Harilik leeskputk (Levisticum officinale) on sarikaliste sugukonda kuuluv jõuline püsik, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Taim kasvab kuni 180 cm kõrguseks ja moodustab tiheda puhmiku peenelt harunenud läikivroheliste lehtedega, mis sisaldavad sellerilõhnalisi eeterlikke õlisid. Suvel ilmuvad sarikatesse arvukad kollased õied, millele järgnevad aromaatsed seemned. Kogu taim – lehed, varred, juured ja seemned – on söödav ning sellel on tugevad ravim- ja kulinaarsed omadused.
Harilik leviisia
Lewisia cotyledon
Harilik leviisia (Lewisia cotyledon) on püsikust sukulent, mis pärineb Lõuna-Oregoni ja Põhja-California kivisest piirkonnast. See moodustab lihakatest lehtedest kompaktseid rosette ning õitseb kevadel ja suve alguses rikkalikult roosades, oranžides, valgetes ja kollastes toonides. Tegemist on väikese kasvuga taimega, mis on suurepäraselt kohanenud kivise ja hästi vett läbilaskva pinnasega.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.