Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi4395 taime leitud
Kuvatakse 145–180 / 4395
Näärmeline jumalapuu
Ailanthus altissima
Näärmeline jumalapuu (Ailanthus altissima) on äärmiselt kiire kasvuga heitlehine puu, mis pärineb Põhja- ja Kesk-Hiinast ning kuulub jumalapuuliste (Simaroubaceae) sugukonda. Teda peetakse üheks maailma kõige agressiivsemaks invasiivseks liigiks, mis asustab kiiresti teeservi, mahajäetud krunte ja degradeerunud linnakeskkondi enam kui 30 USA osariigis ja suures osas Euroopas. Üksainus emaspuu võib aastas toota üle 300 000 seemne ja levib agressiivselt juurevõsude kaudu. Vaatamata invasiivsele iseloomule on tal traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutusviise. HOIATUS: invasiivne liik — selle istutamine on paljudes piirkondades ebaseaduslik. Kokkupuude mahlaga võib põhjustada nahaärritust ja hingamisteede allergilisi reaktsioone.
Vaikse ookeani krüsanteem
Ajania pacifica
Ajania pacifica on korvõieliste sugukonda kuuluv pinnakattepüsik, mis pärineb Jaapani Honshū saare kaljustelt rannikutelt. See moodustab madalaid ja laiu patju, mis levivad maa-aluste risoomide abil. Sini-rohelistel hõlmistel lehtedel on selge hõbedane serv ning lehtede alumine külg on kaetud hõbedaste udemetega. Hilissügisel, kui enamik aeda on õitsemise lõpetanud, ilmuvad väikesed kollased nööbikujulised õisikud, millel puuduvad keelõied.
Roomav akakapsas
Ajuga
Roomav akakapsas (Ajuga reptans) on madalakasvuline, mätast moodustav püsikust pinnakattetaim, mis pärineb Euroopast. See levib roomavate võsundite abil, moodustades tiheda lehestikuvaiba, mille värvus varieerub sügavrohelisest pronksjaslillani. Kevadel ja suvel kaunistavad taime sinised kuni lillad õisikud.
Roomav kurekeel
Ajuga reptans
Ajuga reptans, rahvapäraselt tuntud kui roomav kurekeel või vaipkurekeel, on madalkasvuline mitmeaastane rohttaim huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis on pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast. Taim moodustab läikivate, ovaalse kujuga ja sakiliste servadega lehtedest tiheda, kompaktse mati ning levib kiiresti roomajate kaudu. Kevadel toodab ta sinakasvioletseid, valgeid või roosasid õieähvlaid, mis meelitavad ligi rohkesti tolmeldajaid. See on üks mitmekülgsemaid ja vastupidavamaid pinnakatteid, mis õitseb varjulistes kohtades, kus muru ja teised taimed ei suuda hästi kasvada.
Viietine akebia
Akebia quinata
Viietine akebia (Akebia quinata), tuntud ka kui šokolaadiväät, on Jaapanist, Koreast ja Hiinast pärinev jõuline, väänduv, pooligihaljas kuni heitlehine ronitaim. Kevadel puhkevad sellel kobarates väikesed lõhnavad šokolaadihõngulised õied, mis on sügavlillat ja pruunikaspunast tooni. Sügisel järgnevad neile vorstikujulised söödavad lillad viljad. Selle viietised liitlehed ja kiire kasv teevad sellest populaarse valiku piirete, pergolate ja sõrestike katmiseks, kuigi pehmes kliimas võib see kontrollimata jätmisel muutuda invasiivseks.
Siidipuu / Mimoosa (perekond)
Albizia
Albizia on Fabaceae sugukonna troopiliste ja subtroopiliste ilupuude perekond, mida tuntakse õrnade roosakarvaliste kohevate õisikute ja sulgjate kahkordparslehtede poolest. Enim kasvatatav liik on Albizia julibrissin.
Siidipuu
Albizia julibrissin
Albizia julibrissin, tuntud ka siidipuu või mimoosana, on kiirekasvuline lehtpuu, mis pärineb Iraanist, Indiast, Hiinast ja Jaapanist. Teda tuntakse eelkõige tema lummavate roosa-valgete tuttpallitaoliste õite poolest, mis õitsevad kevadel ja suvel ning meelitavad ligi mesilasi, liblikaid ja kolibrisid. Kerge ja õhuline võra — nagu avatud vihmavari — võib ulatuda kuni 12 meetri kõrguseks ja 15 meetri laiuseks, heites maapinnale hajutatud varju. Peenelt lõigatud, sõnajalataolised kaksikparsulised lehed sulguvad öösel ja vihma ajal, andes puule unistava, elava ilme. 1745. aastal Ameerika Ühendriikidesse toodud puu on nüüdseks muutunud armastatud ilupuuks parasvöötme kliimades üle kogu maailma.
Valge Siidipuu
Albizia niopoides
Albizia niopoides, tuntud ka kui Valge Siidipuu või Farinha Seca, on kiirekasvuline lehtpuu, mis on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning kuulub Fabaceae sugukonda. Puu võib ulatuda 10–35 meetri kõrgusele, kujundades iseloomuliku laia vihmavarju kujulise võra. Selle õrnad valgelt heleroosani ulatuvad sulgjad õied õitsevad kevadest suveni, meelitades ligi mesilasi ja kolibrisid. Puu on tuntud lämmastiku sidumise poolest, mis muudab selle väärtuslikuks metsastamis- ja agrometsandusprojektides. Kinnistunud puu talub hästi põuda ning kohaneb edukalt troopiliste ja subtroopiliste kasvutingimuste laias vahemikus.
Kähar albuka
Albuca
Albuka on liigirikas sibultaimede perekond aspariliste sugukonnast (alamsugukond märtsikellukalised), kuhu kuulub üle 100 liigi, mis pärinevad peamiselt Lõuna-Aafrikast, ulatudes troopilise Aafrika ja Araabiani. Nimi „kähar albuka“ tuleneb selliste kultiveeritavate liikide nagu Albuca spiralis ja Albuca namaquensis kitsastest ja spiraalselt rullunud lehtedest. Enamik liike on talvise kasvuperioodiga: nad kasvatavad lehti jahedatel ja niisketel kuudel, õitsevad hilistalvel ja kevadel ning kaotavad seejärel lehestiku, jäädes kuumal ja kuival suvel täielikku puhkeolekusse. Püstistel vartel asuvad õied on rippuvad, rohekaskollased ja lõhnavad vanilli järele. Need on vastupidavad ja leplikud taimed, kui austatakse nende puhkeperioodi, kuid nad on väga tundlikud liigse kastmise suhtes sibula puhkeajal.
Õnnesibul
Albuca bracteata
Albuca bracteata, rahvasuus tuntud kui Õnnesibul, on Lõuna-Aafrikast (Kapimaa ja KwaZulu-Natali provintsid) pärit mitmeaastane sibultaim. Selle suur, läikivroheline sibul kasvab suuresti substraadi pinnal, millest võrsuvad kuni 60 cm pikkused kaarduvad süstjad lehed. Kevadel ja suvel toodab see kuni 90 cm pikkuseid õievarsi, mis on kroonitud tihedate väikeste valgete õite kobaratega, millel on roheline keskjoon. See on väga populaarne toataim oma ebatavalise välimuse ja lihtsa kasvatamise tõttu.
Käharate lehtedega tamarak
Albuca spiralis
Albuca spiralis, mida tuntakse rahvapäraselt nimega 'Frizzle Sizzle', on ainulaadne sibuljas sukkulent, mis pärineb Lõuna-Aafrikast. Taim on tuntud oma iseloomulike korkskruvi kujuliste lehtede poolest, mis keerduvad tugevama valguse käes veelgi tihedamalt. Hiliskevadel moodustab taim õisikuvarsi, millel on riputavad, kellajas-kollakasrohelised lilled, mis eritavad magusat vanillilaadset lõhna. Suvel läheb taim dormantsusse, mille käigus võib tema lehestik täielikult tagasi surra.
Alcantarea / Keiserlik bromeeliad (perekond)
Alcantarea
Alcantarea on hiigelbromeliaadide perekond, mis pärineb Brasiilia, eriti Rio de Janeiro osariigi kaljupaljandite ja kaljuseinte juurest. Need monumentaalsed taimed moodustavad oma massiivse leheroseti keskel veehoidla ning on kohanenud täisvalguse ja perioodilise põuaga, mistõttu sobivad nad suurepärasteks ilutaimedeks troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Keiserlik bromeeliad
Alcantarea imperialis
Alcantarea imperialis, rahvapäraselt tuntud kui keiserlik bromeeliad, on üks maailma suurimaid bromeliaade ja tõeliselt silmapaistev dekoratiivtaim, mis on endeemne Brasiiliale. Taim on pärit Rio de Janeiro osariigis asuvate Serra dos Órgãose mägede kivistelt nõlvadelt ning moodustab tohutuid nahkjate lehtedega rosette, mis võivad ulatuda läbimõõduga 1,5 meetrini. Rosetikeskme veereservuaar mahutab kuni 30 liitrit vihmavett. Kui taim lõpuks õitseb — mis juhtub alles 10–40 aasta pärast — tõuseb sellest kuni 3,5 meetri kõrgune õisik valkjaskollaste õite ja punakate tupplehtedega, mis meelitavad ligi kolibrisid ja teisi tolmeldajaid.
Aed-tokkroos
Alcea
Alcea on umbes 60–80 liigiga kõrgekasvuliste ja silmapaistvate õistaimede perekond kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärinevad Edela- ja Kesk-Aasiast ning Kagu-Euroopast. Kõige laialdasemalt kasvatatav liik, aed-tokkroos (Alcea rosea), on klassikaline taluaia taim, mida hinnatakse selle võimsate õisikute poolest, mis võivad ulatuda 2–3 meetri kõrgusele. Suured alustassikujulised õied võivad olla roosad, punased, valged, kollased, lillad või peaaegu mustad. Tokkroose kasvatatakse tavaliselt kaheaastaste või lühiealiste püsikutena, mis õitsevad teisel aastal ja külvavad end sageli ise uuesti. Need on populaarsed taustataimed peenardes, aedade ja müüride ääres.
Harilik tokiroos
Alcea rosea
Harilik tokiroos (Alcea rosea) on kaheaastane või lühiealine püsik kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärineb Hiinast ja Türgist. Tuntud oma suursuguste õisikute poolest, mis võivad kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks, toodab ta suvel lopsakaid roosasid, punaseid, valgeid, kollaseid, lillasid ja oranže õisi. See on klassikaline aia-ilutaim, mida hinnatakse kõrgelt peenraäärtes ja müüride ääres.
Kortsus altee
Alcea rugosa
Vigurne püsik või kaheaastane taim kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast, mis pärineb Ukrainast, Krimmist, Euroopa Venemaa lõunaosast ja Kaukaasiast. Alcea rugosa on tuntud kui kortsus altee ning see eristub teistest sortidest oma märkimisväärse vastupidavuse poolest kassinaeri-roostele. Taim moodustab tugevaid õisikuid lihtsate ja lõhnavate kollakate õitega, mis puhkevad alt ülespoole suve jooksul ja sügise alguses.
Harilik kortsleht
Alchemilla mollis
Harilik kortsleht (Alchemilla mollis) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv talvekindel püsik, mis on pärit Kagu-Euroopast. Taim moodustab graatsilisi, ümaraid puhmaid pehmete karvaste, lehvikukujuliste ja lainelise servaga lehtedega. Tänu peenikestele karvadele pärlendab vihma- ja kastevesi lehtedel, efekti, mida alkeemikud pidasid kunagi puhtaimaks veevormiks ja kasutasid oma eksperimentides. Suvel ilmuvad lehtede kohale hõredad õisikud lugematute väikeste, kollakasroheliste õitega. Kortsleht on väga vähenõudlik pinnakattetaim, mis sobib suurepäraselt peenardesse, puude alla ja radade äärde ning naturaliseerub kergesti isekülvi teel.
Alektrüon
Alectryon
Alektrüon (Alectryon) on umbes 30 liigist koosnev igihaljaste puude ja põõsaste perekond seebililleliste (Sapindaceae) sugukonnas, ulatudes madalatest põõsastest kuni üle 30 meetri kõrguste metsapuudeni. Perekond on pärit Australaasiast, Melaneesiast, Polüneesiast ja Kagu-Aasiast, kusjuures suurim liigirikkus esineb Ida-Austraalias. Tuntuim liige, uusmeremaa alektrüon (Alectryon excelsus), kasvab 15–20 meetri kõrguseks, omades vaolist musta koort ja läikivaid sulgjaid lehti. Väikestele purpursetele õitele järgnevad nahkjad seemnekuprad, mis avanedes paljastavad erkpunase lihaka seemnerüü, mis ümbritseb ühte musta seemet – see vaatepilt meenutab linnusilma või kukeseent, millest tuleneb ka perekonna kreekakeelne nimi (alektryon ehk "kukk").
Süstjas konnarohi
Alisma lanceolatum
Süstjas konnarohi (Alisma lanceolatum) on Euroopast, Aasiast ja Põhja-Aafrikast pärinev mitmeaastane vee- ja kaldataim, mis kasvab tiikide, kraavide, ojade ja soode mudastel kallastel. Taim moodustab süstjatest lehtedest roseti ning kasvatab juunist augustini harunenud varred väikeste kolmetiste roosade õitega.
Harilik konnarohi
Alisma plantago-aquatica
Alisma plantago-aquatica on vastupidav mitmeaastane kaldataim, mis kasvab looduslikult tiigiäärtes, kraavides ja aeglase vooluga veekogudes üle Euroopa ja Aasia. Pikkade vartega teelehte meenutavate lehtede kodarikust kasvavad välja kõrged, õhulised ja harunenud varred, mida kaunistavad pisikesed kolme kroonlehega valged kuni heleroosad õied, mis avanevad pärastlõunal. Talveks taim hääbub ning tärkab igal kevadel uuesti risoomist.
Ameerika konnarohi
Alisma subcordatum
Alisma subcordatum ehk ameerika konnarohi on konnarohuliste (Alismataceae) sugukonda kuuluv püsikust veetaim. See moodustab pikkade rootsudega ovaalsetest kuni südajate lehtedest roseti, mis kasvab välja muguljast risoomist. Suve jooksul kasvatab taim õhulised ja harunenud pöörisõisikud pisikeste kolmetiste õitega, mis on värvuselt valged kuni heleroosad. Umbes 1 meetri kõrguseks kasvav taim asustab tiigiääri, kraave, soid ja mudaseid madalikke Põhja-Ameerika ida- ja keskosas, kus ta paljuneb hõlpsasti isekülvi teel.
Harilik füüsal
Alkekengi officinarum
Harilik füüsal on risoomne rohtne püsik maavitsaliste sugukonnast, mida kasvatatakse tema paberjate tupplehtede pärast, mis paisuvad suve lõpus ja sügisel oranžideks 'laternateks' söödava marja ümber. Pärit Aasiast ja Kagu-Euroopast, metsistub see kergesti ja seda kasutatakse laialdaselt kuivseadetes.
Rannapalmik
Allagoptera arenaria
Allagoptera arenaria, mida tuntakse üldiselt rannapalmiku või kaldapalmikuna, on väike palmiliik, mis pärineb Brasiilia rannikule iseloomulikest restigadest (rannikulised põõsastikud). Taimele on iseloomulik maa-alune või väga lühike vars ning hallika-rohelised sulgjad lehed, mis tõusevad otse liivmullast. Tegemist on äärmiselt vastupidava taimega, mis on kohanenud tugeva tuule, kõrge soolsuse ja intensiivse päikesekiirgusega ning mängib olulist ökoloogilist rolli liivikute stabiliseerimisel.
Lilla allamanda
Allamanda blanchetii
Lilla allamanda (Allamanda blanchetii) on koerakooljuliste (Apocynaceae) sugukonda kuuluv puitunud ronipõõsas, mis pärineb Brasiiliast Bahia osariigist. Seda iseloomustavad suured trompetikujulised õied, mille värvus varieerub punakaslillast kuni sirelilillani ja millel on kollane neel. Õitseb rikkalikult varakevadest sügiseni. Lehed on sametised, elliptilised ja paiknevad männastena piki painduvaid oksi, mida saab suunata ronitaimena võrestikule või kärpida kompaktseks põõsaks. Tegemist on mõõduka kasvuga troopilise taimega, mis vajab täispäikest ja soojust ning on tundlik öökülmade suhtes. Kogu taim, eriti selle piimjas mahl, on mürgine ning ärritab nahka ja limaskesti, mistõttu tuleks seda käsitseda kaitsekinnastega.
Kuldtrompet
Allamanda cathartica
Allamanda cathartica, rahvapäraselt tuntud kui kuldtrompet või kollane allamanda, on kiirekasvuline troopilisest Brasiiliast pärit liaanid, kuuludes maruheinaliste (Apocynaceae) sugukonda. Taime hinnatakse eelkõige selle kaunite kuldkollaste, trompetikujuliste õite pärast, mis troopilises kliimas õitsevad peaaegu aastaringselt. Seda kasutatakse laialdaselt pergolate, aedade ja müüride katmiseks ning taim kasvab hästi täispäikeses ja regulaarsel kastmisel. HOIATUS: Kõik taime osad on tugevalt mürgised, sisaldades südameglükosiide ja ärritavat lateksit.
Salu-kõdrik
Alliaria petiolata
Salu-kõdrik (Alliaria petiolata) on ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim, mis on laialt levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas ning osades Aasia piirkondades. Esimesel aastal moodustab ta südajate, sügavalt saagjate lehtedega lehekodariku, teisel aastal aga kasvatab 60–100 cm kõrguse varre valgete neljatiste õitega. Selle iseloomulik tunnus on tugev küüslaugulõhn, mis eraldub lehtede hõõrumisel ja tuleneb neis sisalduvatest sinepiõliglükosiididest. Taim asustab valgusrikkaid lehtmetsi, tee- ja metsaservi ning nõlvu; Põhja-Ameerikas on see tuntud invasiivse liigina. See on oluline toidutaim koiduliblikale (Anthocharis cardamines) ja tema röövikutele.
Lauk
Allium
Lauk (Allium) on suur sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnas, kuhu kuulub umbes 700 liiki, sealhulgas nii ilutaimi kui ka toidutaimi nagu sibul, küüslauk ja murulauk. Dekoratiivlaugud moodustavad silmapaistvaid keralõhnalisi õisikuid lillades, roosades, valgetes ja kollastes toonides ning on kõrgelt hinnatud nii aedades kui ka lõikelilledena.
Porrulauk
Allium ampeloprasum
Allium ampeloprasum, tuntud ka kui porrulauk või metsporrulauk, on kaheaastane sibultaim Amaryllidaceae sugukonnast, mis on pärit Lõuna-Euroopast, Edela-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Taim moodustab laiad, lamedad sinakasrohelised lehed ning õrna valge varre, mida hinnatakse toiduvalmistamisel. Teisel aastal tekib taimel kaunis kerajas õisik liilakasvärviliste õitega, mis meelitavad ligi tolmeldajaid.
Sibul
Allium cepa
Sibul (Allium cepa) on üks maailma enim kasvatatud ja tarbitavaid köögivilju, mis pärineb Kesk-Aasiast. Kuuludes Amaryllidaceae sugukonda, on seda kasvatatud tuhandeid aastaid nii kulinaarsetel kui ka meditsiinilistel eesmärkidel. Taim moodustab mahlakaid mugulaid, mis on rikkad väävliühendite, flavonoidide ja antioksüdantide poolest.
Murulauk
Allium fistulosum
Allium fistulosum, rahvapäraselt tuntud kui murulauk, on mitmeaastane rohttaim, mis on oluline igas aias. Selle lehed on silindrilised, õõnsad ja intensiivselt rohelised, kasvades tihedate puhmikutena. Erinevalt tavalisest sibulast ei moodusta see arenenud ümaraid sibulaid, vaid seda hinnatakse selle varte ja valgete aluste maheda ja värskendava maitse tõttu.
Nurmlauk
Allium oleraceum
Nurmlauk (Allium oleraceum) on amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda kuuluv metsik sibultaim, mis pärineb Euroopast, kus see kasvab looduslikult niitudel, nõlvadel ja teeservadel. Taimel on kitsad poolsilinderjad lehed ning suvel puhkevad valkjad, rohekad, roosad või pruunikad kellukjad õied, mis on koondunud sarikõisikusse. Õisikus on sageli ka väikesed sigisibulad, mis võimaldavad taimel vegetatiivselt paljuneda. Tegemist on vastupidava ja vähenõudliku liigiga, mida on traditsiooniliselt korjatud söödava maitsetaimena sarnaselt küüslaugule.
Lõhnav lauk
Allium ramosum
Lõhnav lauk (Allium ramosum) on mitmeaastane sibullill ja mugullaugu (Allium tuberosum) metsik sugulane, mis pärineb Siberi, Mongoolia, Kasahstani ja Põhja-Hiina steppidest ning kuivadest niitudest. See moodustab risoomile kinnituvate väikeste sibulate kogumikke, millel on 3 kuni 7 rohulibledetaolist 20–50 cm pikkust lehte. Suvel kasvatab taim kuni 60 cm kõrgused varred, mille tipus on lõhnavate valgete õitega kerajad õisikud; igal õielehel on punakas kesksoon. Lehed, sibulad ja õied on söödavad ning nende maitse jääb küüslaugu ja murulaugu vahepeale.
Küüslauk
Allium sativum
Allium sativum, rahvasuus tuntud kui küüslauk, on mugulkasv Amaryllidaceae sugukonnast. Seda kasvatatakse laialdaselt üle kogu maailma nii kulinaarsete kui ka meditsiiniliste omaduste tõttu. Taim moodustab maa-aluse sibula, mis koosneb mitmest osast – küüntedest – ning on kaetud paperjase kestaga.
Murulauk
Allium schoenoprasum
Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmekülgne rohttaim, püsik, mis pärineb Euroopast ja Aasiast ning mida hinnatakse maheda sibulataolise maitse ja dekoratiivsete ümarate lillakate õisikute pärast. Moodustades tihedaid rohulaadseid kimpe õõnsatest, silindrilistest lehtedest kuni 50 cm kõrguseks, kuulub murulauk kõige lihtsamini kasvatatavate söödavate ürtide hulka. Talvekindel tsoonides 4–8, murulauk sureb talvel tagasi ning kasvab igal kevadel jõuliselt uuesti. Nii lehed kui ka õied on söödavad, mistõttu on see taim maailmas lemmik nii ürtide aedades kui ka köögiaknalaudadel.
Mugulsibul
Allium tuberosum
Mugulsibul (Allium tuberosum) on Himaalajast ja Hiinast pärinev sibuljas püsik. See kasvatab lamedad rohelised lehed, millel on küüslaugu maitse ja aroom ning mida hinnatakse kõrgelt Aasia köögis. Suvel puhkevad väikesed lõhnavad valged sarikõisikud, mis meelitavad ligi tolmeldajaid.
Karulauk
Allium ursinum
Karulauk (Allium ursinum) on sibulaga püsik, mis pärineb Euroopa ja Aasia parasvöötme metsadest. Kevadel moodustab see tihedaid vaipu laiadest süstjatest lehtedest, mis eraldavad eksimatut küüslauguaroomi. Valged tähekujulised õied ilmuvad märtsist maini, meelitades ligi tolmeldajaid. Kõik taimeosad on söödavad ning seda on sajandeid väärtustatud nii toidu- kui ka ravimtaimena.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.