Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3779 taime leitud
Kuvatakse 1513–1548 / 3779
Moreton Bay viigipuu
Ficus macrophylla
Ficus macrophylla, tuntud kui Moreton Bay viigipuu või Austraalia banjaanipuu, on majestiitlik suur igihaljaspuu, mis pärineb Ida-Austraaliast. Moraceae sugukonda kuuluv puu võib looduses kasvada üle 60 meetri kõrguseks, omades dramaatilisi õhujuuri ja laiuvat võrat, mis võib katta mitmele jalgpalliväljakule vastava ala. Seda istutatakse laialdaselt troopiliste ja subtroopiliste linnade parkidesse, avalikesse aedadesse ja puiesteele üle maailma. Toataimenapüütuna kasvab see konteinerites aeglaselt ning toimib silmatorkava arhitektuurilise keskmena.
Hiina banjaan
Ficus microcarpa
Ficus microcarpa, mida tuntakse laialdaselt hiina banjaani või india loorber-fikusena, on suur igihaljaste lehtedega viigipuu, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast ning Austraaliast. Tuntud oma läikivate tumeroheliste lehtede, iseloomulike õhujuurte ja võimsa võrastiku moodustamise võime poolest, on see sooja kliimaga piirkondades laialt levinud tänavapuu ning üks enimkasutatavaid bonsai-liike kogu maailmas. Teda aetakse sageli segi Ficus retusa'ga, kuid Ficus microcarpa on praegu kehtiv teaduslik nimetus.
Natali viigipuu
Ficus natalensis
Ficus natalensis, üldtuntud kui Natali viigipuu, on mooruseliste (Moraceae) sugukonda kuuluv igihaljas puu, mis pärineb Ida- ja Lõuna-Aafrikast, ulatudes Lõuna-Aafrika Vabariigi kirdosast kuni Uganda ja Keeniateni. Looduses võib see kasvada 10–30 meetri kõrguseks, moodustades laia võra ja kägistajaviigipuudele iseloomulikke õhujuuri. Selle lehed on elliptilised, läikivad ja nahkjad ning puu kannab väikeseid punakaid või kollakaid viigimarju. Tänu oma jõulisele kasvule, kiiresti jämenevale tüvele ning heale taluvusele pügamise ja traatimise suhtes, on see saanud üheks populaarseimaks liigiks bonsai-kasvatuses, samuti kasvatatakse seda vähenõudliku toataimena.
Himaalaja viigipuu
Ficus palmata
Ficus palmata, tuntud kui Himaalaja viigipuu või Punjabi viigipuu, on vastupidav heitlehine viigipuuliik, mis pärineb Lääne-Himaalaja kuivadelt ja kivistelt nõlvadelt, ulatudes Pakistanist ja Põhja-Indiast kuni Afganistani ja Araabia poolsaareni. Erinevalt harilikust viigipuust (Ficus carica) kasvab see metsik liik hästi vaeses ja hästi vett läbilaskvas pinnases täispäikese käes, kandes väikeseid ja magusaid vilju, mida kohalikud kogukonnad tarbivad värskelt või kuivatatult.
Kalju-viigipuu
Ficus petiolaris
Ficus petiolaris ehk kalju-viigipuu on heitlehine viigipuuliik, mis pärineb Mehhiko kiltmaadelt, kanjonitest ja kaljuseintelt. Looduses kasvab see 6–10 meetri kõrguseks, kusjuures selle juured kinnituvad paljale kaljule ja paisuvad silmapaistvaks kaudeksiks. Kultuurtaimena hinnatakse seda südajate lehtede ja roosade leheroodude tõttu ning see on väga populaarne bonsai- ja potitaimena.
Roomav viigipuu
Ficus pumila
Ficus pumila on jõuline, kiirekasvuline igihaljas liaanliik, mis pärineb Ida-Aasiast. Tuntud oma oskuse poolest klammerduda seintele ja pindadele õhujuurikate abil, moodustab see mitmekülgne taim väikeste südamekujuliste lehtedega lopsakas rohelise vaiba. Toas sobib ta elegantse rippuva või roniva toataimena, välitingimustes aga suurepärase maapealse kattena või seinaironijana parasvöötme ja troopilises kliimas.
Pühapuu-viigipuu
Ficus religiosa
India poolsaarelt ja Indohiinast pärinev pühapuu-viigipuu (Ficus religiosa) on suur pooligihaljas viigipuu mooruseliste (Moraceae) sugukonnast. Looduses areneb tal lai ja haruline võra ning iseloomulikud südajad, pika ja terava tipuga lehed, mis värisevad ka kõige õrnema tuulekäes – omadus, mida on ülistatud budistlikus ja hinduistlikus kirjanduses. Bonsaina või potitaimena kasvatatuna püsib see kompaktsena, säilitades oma ikoonilise tilgatipuga lehestiku.
Ženšennifikus
Ficus retusa
Ficus retusa, tuntud ka kui ženšennifikus või banjanviigipuu, on troopilise kliimaga puuliik, mis pärineb Kagu-Aasiast (Maleesiast). Seda kasvatatakse laialdaselt bonsaina tänu iseloomulikele paisunud õhujuurtele, skulptuurilisele tüvele ning väikestele, läikivatele ja ovaalsete lehtedele. Seda peetakse maailma vastupidavamaks ja algajatele sobivaimate siseruumide bonsailiikide hulka.
Roostes viigipuu
Ficus rubiginosa
Ficus rubiginosa on igihaljas viigipuu, mis on pärit Ida-Austraaliast. Sellel on läikivad ovaalsed tumerohelised lehed, mille alaküljel on roostekarva karvakesed, ja väikesed ümarad viigimarjad, mis valmivad kollasest punaseks. Looduses võib see kasvada suureks puuks, millel on tugijuured, samas toas ja bonsaina püsib see kompaktne ja andestav.
Thonningi viigipuu
Ficus thonningii
Ficus thonningii on igihaljas Aafrika viigipuu, mis alustab elu sageli epifüüdina, kasvatades õhujuuri, mis võivad lõpuks peremeespuu täielikult endasse mähkida. See moodustab laia ja tiheda läikivate tumeroheliste lehtedega võra sileda helehalli koore kohal. Taim on kõrgelt hinnatud varjupuuna, vastupidava toataimena ja populaarse bonsaina.
Sõnapuupuu
Filicium decipiens
Filicium decipiens, rahvapäraselt tuntud kui sõnapuupuu, on väike kuni keskmise suurusega puu, mis on pärit Ida-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast. Seda hinnatakse maastikukujunduses laialt oma tiheda ja elegantse lehestiku poolest – sulgjad lehed meenutavad sõnajalgade lehti. Puul on ümar, sümmeetriline võra läikivate roheliste lehtede ja omapärase tiibadega keskmisrooga. See on suurepärane valik troopilisesse aeda või silmapaistava taimena suurtes pottides hästi valgustatud siseruumides.
Harilik angervaks
Filipendula ulmaria
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Taim kasvab tavaliselt niisketel niitudel, soodes ja ojade ääres ning võib kasvada 1–1,5 meetri kõrguseks, omades tugevaid vaolisi varsi. Lehed on pealt tumerohelised ja saagja servaga, altpoolt valkjad ja viltjad. Suvel ja varasügisel kannab taim tihedaid kobarjaid õisikuid väikeste kreemikasvalgete õitega, millel on tugev magus lõhn, mis meenutab mandleid ja antiseptilist palsamit. Angervaks on ajalooliselt tuntud salitsüülhappe allikana, mis on atsetüülsalitsüülhappe (aspiriini) eelkäija ja mille töötas välja Bayer 1899. aastal.
Närvitaim
Fittonia albivenis
Fittonia albivenis on troopilise päritoluga taim, mis kasvab looduslikult Peruu vihmametsades. Seda iseloomustavad silmatorkavad tumerohelised lehed valgete või punaste soontega, mis annavad taimele mosaiikse välimuse. Nimetus „närvitaim" tuleneb soonte võrgustikust, mis meenutab närvisüsteemi. Taim kuulub Acanthaceae sugukonda ning on nimetatud 19. sajandi Iiri botaaniku õdede Elizabeth ja Sarah Mary Fittoni järgi.
Hiid-väärtuslik fitoonia
Fittonia gigantea
Hiid-väärtuslik fitoonia (Fittonia gigantea) on akantuseliste sugukonda kuuluv roomav püsik, mis pärineb Ecuadori ja Peruu troopilistest vihmametsadest. Selle kuni 16 cm pikkused ovaalsed lehed on sügavrohelised ja kaetud silmapaistva punase soonestikuga, mis meenutab närvivõrgustikku – sellest ka taime rahvapärane nimi. Taim moodustab tiheda ja madala vaiba, sobides ideaalselt terraariumitesse, niisketesse vitriinkappidesse ja kõrge õhuniiskusega siseruumidesse.
roosa hõbehein
Fleischmannia incarnata
Roosa hõbehein on korvõieliste sugukonda kuuluv püsik, mis moodustab haruneva ja laiuva puhmiku kolmnurksetest kuni südajate lehtedest, mis meenutavad naistenõgest. Hilissuvest sügiseni puhkevad lamedad õisikud, mis koosnevad väikestest kiirõiteta õisikutest õrnroosades kuni lillakates (vahel valkjates) toonides, meelitades ligi liblikaid ja mesilasi. See taim pärineb USA kagu- ja keskosa piirkondadest ning Kirde-Mehhikost, kasvades looduslikult niisketes metsaservades, lammimetsades ja ojakallastel, kus tema õhuline kasvukuju lubab tal toetuda naabertaimedele. Pärast kanda kinnitamist talub ta nii tavalist aiamulda kui ka kõrge kaltsiumisisaldusega muldi, mis valmistavad raskusi paljudele happelembestele põõsastele.
Mürgine flüügea
Flueggea virosa
Flueggea virosa, tuntud ka kui mürgine flüügea, on piimalilleliste (Phyllanthaceae) sugukonda kuuluv puitunud mitmetüveline põõsas, mis pärineb Aafrika ja Aasia troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See kasvab kiiresti tihedateks 2–4 meetri kõrgusteks puhmastikeks, mille peened oksad võivad näida okkalistena. Õied on väikesed ja kreemikasrohelised, vähemärgatavad, kuid tolmeldajatele ligitõmbavad. Neile järgnevad ümarad lihakad valged marjad, mis muutuvad valmides magusaks ning on lindude ja kohaliku metsloomastiku meelistoiduks. See äärmiselt vastupidav taim talub hästi põuda ja kuumust, kasvades isegi vaestel kivistel muldadel, mis teeb sellest väärtusliku valiku vähest hooldust nõudvas haljastuses, hekkide rajamisel ja maa-alade taastamise projektides. Aafrika rahvameditsiinis kasutatakse selle juuri, koort ja vilju laialdaselt ussihammustuste, malaaria, kõhulahtisuse ja põletike raviks.
Fookea
Fockea
Fookea (Fockea) on koerakooluliste (Apocynaceae) sugukonda kuuluv kaudeks-sukulentide perekond, mis pärineb peamiselt Lõuna-Aafrikast (Kapimaalt ja KwaZulu-Natalist). Kõige sagedamini kasvatatav liik, söödav fookea (Fockea edulis), moodustab mugulja, hallika ja skulpturaalse kaudeksi, mis võib kasvada kuni 60 cm läbimõõduga, toimides veereservuaarina pikkade põuaperioodide üleelamiseks. Kaudeksist kasvavad välja peened ronivad varred, mis võivad heade kasvutingimuste korral ulatuda mitme meetri pikkuseks. Tegemist on poolheitlehelise taimega: kuival talvel vähendab ta oma aktiivsust ja võib osa lehti langetada, kuid läheb harva täielikku puhkeseisundisse. Õied on väikesed, rohekad kuni valkjad, õrnalt lõhnavad ning ilmuvad hiliskevadel ja suvel. Piimjas mahl (lateks) on mürgine ning võib ärritada nahka ja silmi; kuigi põlisrahvad on juurt pärast töötlemist söönud, ei tohi seda ilma nõuetekohase ettevalmistuseta tarbida. See on aeglase kasvuga taim, mida kaudeks-sukulentide kollektsionäärid hindavad kõrgelt selle ainulaadse skulpturaalse kuju tõttu.
Söödav fockea
Fockea edulis
Söödav fockea (Fockea edulis) on Lõuna-Aafrika ja Namiibia kuivadest savannidest pärinev roniv kaudeks-sukkulent. Maapealsed osad koosnevad peentest ja väänduvatest vartest, millel on väikesed nahkjad lehed, mis ronivad üle kivide ja põõsaste. Maa all (või osaliselt maapinnal) moodustab taim suure halli ja näsalise mugula (kaudeksi), mis võib aastakümnete jooksul kasvada üle 60 cm läbimõõduga. Mugulast tuleneb ka selle rahvapärane nimi "hotentoti leib", mis viitab Lõuna-Aafrika khoikhoi rahva traditsioonile kasutada seda tärkliserikast juurt hädatoiduna pärast hoolikat ettevalmistust kibedate ühendite eemaldamiseks. Aeglase kasvuga ja pikaealine taim on kollektsionääride seas kõrgelt hinnatud dekoratiivse kaudeks-taimena.
Harilik apteegitill
Foeniculum vulgare
Harilik apteegitill (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda kuuluv aromaatne püsik, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Sellel on sulgjas ja õrn aniisilõhnaline lehestik ning taim võib kasvada kuni 180 cm kõrguseks. Suvel puhkevad sarikõisikutes kollased õied ning taime kasvatatakse laialdaselt kulinaarsetel, meditsiinilistel ja dekoratiivsetel eesmärkidel.
Harilik vesisammal
Fontinalis antipyretica
Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica) on aastaringselt haljas vesisammal vesisamblaliste sugukonnast, mis kasvab eranditult vee all – ojadest, jõgedest ja järvedest üle Euroopa, Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika. See moodustab pikki harunenud puhmaid jäikade, kolmes reas paiknevate lehtedega, mis võivad ulatuda kuni 60 cm pikkuseni. Juurte asemel kinnitub ta risoidide abil veealustele kividele, okstele ja muule dekoratsioonile. Tänu oma vähenõudlikkusele ja dekoratiivsele välimusele on see populaarne taim nii külmaveelistesse kui ka mõõdukalt soojadesse akvaariumitesse, pakkudes varju krevettidele ja maimudele. Liiginimi "antipyretica" viitab keskaegsele tavale kasutada seda sammalt korstnapõlengute kustutamiseks.
Värdforsüütia
Forsythia x intermedia
Värdforsüütia (Forsythia x intermedia) on kiirekasvuline heitlehine ilupõõsas õlipuuliste (Oleaceae) sugukonnast, mis on saadud rohelise forsüütia (Forsythia viridissima) ja rippuva forsüütia (Forsythia suspensa) ristamisel. Varakevadel, veel enne lehtede puhkemist, kattuvad selle peened kaarjad oksad tihedalt kuldkollaste kellukjate õitega, mistõttu on see üks varasemaid ja silmapaistvamaid kevade kuulutajaid aedades. Täiskasvanuna võib see kasvada kuni 2,5–3 meetri kõrguseks ja 3–3,5 meetri laiuseks, ning seda istutatakse sageli üksiku ilupõõsana või hekina.
Rannamaasikas
Fragaria chiloensis
Fragaria chiloensis, rahvapäraselt tuntud rannamaasikas või ranniku-maasikas, on madalkasvuline mitmeaastane taim, mis on pärit Ameerika Vaikse ookeani rannikualadelt, ulatudes Alaskast Tšiili ja Argentinani. See on üks kahest vanemliigist, millest on aretatud tänapäevane aiamaasikas (Fragaria × ananassa). Taim kannab valgeid kuni kahvatupunaseid, tugevalt aromaatseid vilju ning moodustab lohikute abil tihedaid maakatvaid vaipasid. Selle tumerohelised läikivad kolmislehed võivad sügisel muutuda punakaks, lisades taimele dekoratiivset väärtust.
Muskusmaasikas
Fragaria moschata
Fragaria moschata, tuntud kui muskusmaasikas, on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Kesk-Euroopast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab mättaid ja vaipa meenutava pinnakatte, mis levib aeglaselt võsundite abil, kandes väikeseid sügavpunaseid marju, mida hinnatakse nende tugevalt aromaatse maitse poolest, mida sageli kirjeldatakse kui maasika, vaarika ja ananassi segu. Erinevalt tänapäevastest aedmaasikatest on enamik muskusmaasika taimi funktsionaalselt kahekojalised, mistõttu on hea saagi saamiseks vaja nii isas- (tolmeldaja) kui ka emas-/hermafrodiitseid taimi.
Mets-maasikas
Fragaria vesca
Fragaria vesca, tuntud ka kui mets-maasikas või aas-maasikas, on õrn mitmeaastane taim, mis on pärit Euraasiast ja Põhja-Ameerikast. Ta kannab väikeseid, erakordselt lõhnavaid punaseid vilju, mida hinnatakse nende ülima maitse poolest — kultuursorte ületav maitseküllus on lausa võrratu. Valged viieõielehega õied ja kolmiklehed muudavad taime atraktiivseks maapealse katteks aedades, niitudel ja metsaservades.
Virginia maasikas
Fragaria virginiana
Fragaria virginiana, tuntud ka kui Virginia maasikas või metsmaasikas, on Põhja-Ameerika päritolu mitmeaastane maapinnakate Rosaceae sugukonnast. Levinud Newfoundlandist Georgiani ja läänes kuni Oklahomani, on see üks kahest tänapäevase aedmaasika (Fragaria × ananassa) vanemaliigist. Taim moodustab madalaid kolooniaid risoomjate roomavate võrsete kaudu, kandes väikeseid, kuid intensiivse maitsega punaseid marju ning õrnu viielehiste valge õitega õisikuid kevadel. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui ka osalises varjus ning on kõrgelt hinnatud erosioonitõrje, tolmeldajate toetamise ja söödava maastikukujunduse jaoks.
Maasikas
Fragaria x ananassa
Maasikas (Fragaria x ananassa) on mitmeaastane rohttaim, mida tuntakse üle maailma oma maitsvate punaste viljade poolest. Taimel on erkrohelised kolmiklehed ja õrnad valged õied, millest arenevad mahlased marjad.
Kääbus-frailea
Frailea pumila
Frailea pumila on pisike kaktus, mis on pärit Lõuna-Brasiilia, Uruguay ja Argentina rohumaadelt. Kuuludes sugukonda Cactaceae, ei ületa see taim harva 5 cm läbimõõtu. Selle kõige tähelepanuväärsem omadus on kleistogaamne õitsemine: kollased õied arenevad, tolmlevad ise ja moodustavad seemneid ilma kunagi avanemata — vaikne paljunemisime, mis on kohanenud ettearvamatute elutingimustega.
Harilik paakspuu
Frangula
Paakspuu (Frangula) on umbes 56 liigiga heitlehiste või igihaljaste põõsaste ja väikeste puude perekond türnpuuliste (Rhamnaceae) sugukonnas. Nad on levinud suures osas Euroopas, Ameerikas ja Aasias, kasvades tavaliselt niisketes metsades, hekkides, soodes ja veekogude kallastel. Lehed on vahelduvad ja lihtsad, oksteta, väikeste viietiste õitega ja marjataoliste viljadega, mida linnud väga armastavad. Koorel ja viljadel on pikk traditsioon rahvameditsiinis loodusliku lahtistina.
Saar (perekond)
Fraxinus
Fraxinus on õistaimeperekond oliivipuuliste sugukonnast Oleaceae. Perekonda kuulub 45–65 liiki, mis on enamasti keskmise kuni suure suurusega puud, valdavalt lehtpuud, kuigi mõned subtroopilised liigid on igihaljad. Levinud liikide hulka kuuluvad harilik saar (F. excelsior), valge saar (F. americana) ja roheline saar (F. pennsylvanica). Saared on olulised maastikupuud, mida hinnatakse suure võrastiku, sügisvärvuse ja puidu poolest.
Ameerika saar
Fraxinus americana
Ameerika saar (Fraxinus americana) on suur ja kiirekasvuline heitlehine varjupuu, mis pärineb Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda kuuluv puu paistab silma paaritusulgjate liitlehtedega, millel on 5–9 lehekest, mis muutuvad sügisel kollasest lillaks. Maastikul võib puu kasvada 18–24 meetri kõrguseks.
Kitsalehine saar
Fraxinus angustifolia
Kitsalehine saar (Fraxinus angustifolia) on keskmise kuni suure kasvuga heitlehine puu, mis on pärit Lõuna-Euroopast, Loode-Aafrikast ja Edela-Aasiast. See kuulub õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda ja võib kasvada 20–30 meetri kõrguseks. Selle lehed on sulgjad, iseloomulike kitsaste lehekestega, mis omandavad sügisel kollakaid ja punakaid toone. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, kandes väikseid rohekaspurpurseid õisi.
Harilik saar
Fraxinus excelsior
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on Euroopast pärit suurekasvuline heitlehine puu, mis kuulub õlipuuliste (Oleaceae) sugukonda. See võib kasvada 18–24 meetri kõrguseks, omades ümarat võra ja sulgjaid liitlehti. Selle õied on väikesed ja märkamatud, ilma kroonlehtedeta, ilmudes kevadel enne lehtimist. Tegemist on mõõduka kasvukiirusega liigiga, mida hinnatakse ilu- ja varjupuuna, kuid mida ohustavad praegu saaresurm (põhjustatud seenest Hymenoscyphus fraxineus) ja saare-saleürask.
Mannasaar
Fraxinus ornus
Keskmise suurusega heitlehine puu, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Edela-Aasiast. Hinnatud oma silmapaistvate valkjate ja lõhnavate õisikute poolest kevadel ning ajaloolise kasutuse poolest manna allikana – see on magus mahl, mida kogutakse koore sisselõigetest. Puul on 5–9 lehekesega liitlehed ja ümar kroon, saavutades kultuuris umbes 9 meetri kõrguse.
Pensilvaania saar
Fraxinus pennsylvanica
Pensilvaania saar (Fraxinus pennsylvanica) on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. See on üks mandri kõige laialdasemalt levinud saareliike, kasvades Atlandi ookeani rannikust kuni Suure tasandikuni. Tuntud oma märkimisväärse kohanemisvõime poolest erinevate mullastikutingimustega — sealhulgas märgade, kuivade ja tihenenud muldadega —, oli see pikka aega populaarne valik linnahaljastuses ja koduaedades. Puu õitseb kevadel enne lehtede puhkemist väikeste rohekaspurpursete õitega ning sügisel värvub lehestik kirkalt kuldkollaseks. Kahjuks ähvardab pensilvaania saart eksistentsiaalne oht saare-salejuure (invasiivne mardikas) näol, mis on hävitanud saarepopulatsioone kogu Põhja-Ameerikas.
Freesia
Freesia leichtlinii
Freesia leichtlinii on võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonda kuuluv püsik, mis on pärit Lõuna-Aafrika Kapi provintsidest. Taimel on kaarjad õisikud väga lõhnavate lehterjate õitega, mis on tavaliselt kreemikad ja kollased, kuigi alaliigil 'alba' on valged õied. Teda kasvatatakse laialdaselt dekoratiivse potitaimena ja lõikelillena tema intensiivse parfüümi tõttu.
Freesia
Freesia refracta
Freesia refracta on Lõuna-Aafrikast (Kapimaalt) pärinev sibulakujulise mugulaga püsik võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast. Selle tugevalt lõhnavad lehtrikujulised õied puhkevad ühel pool õisikut peentel kaardus vartel, olles tavaliselt kreemikad, valged või kollased, vahel lilla varjundiga kroonlehtede välisküljel. Mõõkjad erksad rohelised lehed tärkavad maapinna lähedalt. Taimi kasvatatakse peamiselt lõikelilledena, aiakaunistustena ja lõhnavate potitaimedena; freesia õitseb talvel ja kevadel, misjärel suundub puhkeperioodi.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.