Täielik taimejuhend

Pärsia Vaibalill

Edithcolea grandis

Edithcolea grandis, tuntud kui Pärsia Vaibalill, on erakordne roomav sukkulent, mis on pärit Ida-Aafrika kuivadest piirkondadest. Selle varred on harunenud, ogalikud ning varieeruvad värvuselt hallikasrohelisest pruunini. Liigi tõeliseks vaatamisväärsuseks on selle suurejoonelised õied, mis võivad ulatuda kuni 13 cm läbimõõduni, kuvades keerukaid geomeetrilisi mustreid ja erksat värvimängu, mis meenutab Pärsia vaiba kudumit. Tegemist on kogujate seas kõrgelt hinnatud taimega, kuid selle kasvatamine nõuab täpsust, kuna taim on ülekastmise suhtes väga tundlik.

Tihe jõekatk

Egeria densa

Egeria densa, üldtuntud kui tihe jõekatk, on Lõuna-Ameerika kaguosa (Brasiilia, Argentina, Uruguay, Tšiili) vooluveekogudest ja järvedest pärinev sukelveetaim. See kuulub kilbukaliste (Hydrocharitaceae) sugukonda ja on üks maailma populaarsemaid akvaariumitaimi tänu oma ülikiirele kasvule, kasvatamise lihtsusele ning suurepärasele võimele rikastada vett hapnikuga ja absorbeerida nitraate ning fosfaate, aidates seeläbi pärssida vetikate vohamist. Taimel on peened harunevad varred, mis võivad kasvada üle meetri pikkuseks ja on kaetud eredate roheliste lintjate lehtede mändadega; soodsates tingimustes toodab ta väikeseid kolme kroonlehega valgeid õisi, mis ujuvad veepinnal. Oma elujõulisuse tõttu peetakse teda väljaspool kontrollitud akvaariumi- või tiigikeskkonda paljudes maailma piirkondades invasiivseks liigiks, kus ta moodustab tihedaid veealuseid vaipu, mis muudavad vee-ökosüsteeme: seetõttu tuleb seda käsitleda ettevaatlikult, vältides varretükkide sattumist looduslikesse veekogudesse.

Fukien-tee

Ehretia microphylla

Fukien-tee (Ehretia microphylla, sünonüüm Carmona retusa) on karedaleheliste (Boraginaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast, ulatudes Indiast läbi Hiina ja Jaapani kuni Austraalia põhjaosani. Selle pisikesed, läikivad, tumerohelised ja karedad lehed on 1,5–4 cm pikkused; taim kannab aastaringselt väikeseid tähekujulisi valgeid õisi, millele järgnevad punakasoranžid hernesuurused viljad. Looduses võib see kasvada kuni 4 meetri kõrguseks, kuid tänu oma harulisele ja ajas jämenevale tüvele on see lääne bonsaikultuuris üks populaarsemaid sisebonsai toormaterjale – selle nimi viitab Hiina Fujiani (vanemas kirjaviisis Fukien) provintsile, kust see bonsaikaubandusse jõudis. Filipiinidel on lehtedest valmistatud keedist traditsiooniliselt kasutatud köha, kõhulahtisuse ja kõhuvaevuste leevendamiseks.

Vesihüatsint

Eichhornia crassipes

Vesihüatsint (Eichhornia crassipes) on vabalt ujuv veetaim, mis pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vesikonnast. Tuntud oma läikivate südamekujuliste lehtede ja õrnade lavendellillakate orhideelaadsete õite poolest, on ta üks kiiremini kasvavaid taimi maailmas. Kuigi dekoratiivtaimena tiikides visuaalselt silmatorkav, võib ta muutuda looduslike veekogude jaoks väga invasiivseks.

Hõbepuu

Elaeagnus

Hõbepuu (Elaeagnus) on vastupidavate põõsaste ja väikeste puude perekond, mida hinnatakse nende hõbedase, soomuselise lehestiku ja sügisel õitsevate väikeste lõhnavate õite pärast, millele järgnevad söödavad luuviljad. Pärit parasvöötme Aasiast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast, hõlmab perekond nii igihaljaid (nagu E. pungens) kui ka heitlehiseid (nagu E. umbellata ja E. commutata) liike, mis kõik on vastupidava ja kohanemisvõimelise konstitutsiooniga.

Ebbingi hõbepuu

Elaeagnus × submacrophylla

Ebbingi hõbepuu (Elaeagnus × submacrophylla) on kiirekasvuline igihaljas hübriidpõõsas, mida kasvatatakse laialdaselt heki või tuuletõkkena parasvöötme kliimas. See on saadud liikide E. macrophylla ja E. pungens ristamisel ning paistab silma oma hõbedase lehestiku ja sügiseste lõhnavate õite poolest.

Vene õlipuu

Elaeagnus angustifolia

Elaeagnus angustifolia, tuntud ka kui vene õlipuu või oleaster, on lehtpuu või suur põõsas, mis on pärit Lääne-Aasiast ja Kagu-Euroopast. Teda hinnatakse eelkõige silmatorkava hõbehalli lehestiku, lõhnavate kreemjaskollaste õite ja väikeste söödavate oliivisarnaste viljade pärast. Erakordselt vastupidav taim, mis talub tugevat külma, põuda, kehva mulda ja soolaseid tingimusi. Teda kasutatakse laialdaselt tuulekaitsevööndites, metsavööndites ja ilukujunduses. Märkus: paljudes piirkondades, eriti USA lääneosas, peetakse seda invasiivseks liigiks.

Ogaline

Elaeagnus pungens

Elaeagnus pungens, tuntud ka kui ogaline või hõbedaorg, on igihaljas põõsas, mis pärineb Ida-Aasiast, eelkõige Jaapanist ja Hiinast. Taime lehed on nahkjad, pealtpoolt rohelised ja altpoolt hõbepruunid, tekitades efektse kahevärvise mulje. Sügisel õitseb põõsas väikeste, intensiivselt lõhnavate torujate valgete õitega. Tuntud oma vastupidavuse poolest, kasvab hästi kehvas mullas, talub põuda ja tugevaid tuuli ning seda kasutatakse laialdaselt elu- ja tuulekaitsehedžina ning dekoratiivtaimena.

Õlipalm

Elaeis guineensis

Õlipalm (Elaeis guineensis) on palmiliste sugukonda kuuluv puuliik, mis pärineb Lääne-Aafrika troopilistest madalikest, eriti Guinea lahe piirkonnast. Looduses kasvab see 20–25 meetri kõrguseks, kuid istandustes ületab harva 15 meetrit. Selle üksikul tüvel, mida märgistavad vanade lehtede armid, on kroon 5–7 meetri pikkustest sulgjatest lehtedest. Eraldi asuvad isas- ja emasõisikud moodustavad punakasoranžide munajate viljade kobarad, mille viljalihast ja seemnetest saadakse palmiõli ja palmituumaõli, muutes selle liigi maailma tähtsaimaks taimse rasva allikaks.

Eumundi kvandong

Elaeocarpus eumundi

Elaeocarpus eumundi, tuntud kui Eumundi kvandong või sile kvandong, on igihaljas puu Elaeocarpaceae sugukonnast, mis pärineb Kirde-Austraalia vihmametsadest – Cape Yorki poolsaarest läbi Queenslandi kesk-idaosa kuni Uus-Lõuna-Walesi põhjaosani, kus ta kasvab kuni 1000 m kõrgusel merepinnast. Looduslikus keskkonnas kasvab see 12–25 m kõrguseks, kuid kultiveerituna aia- või tänavapuuna ulatub tavaliselt 8–15 meetrini, moodustades kitsa ja püstise 3–5 m laiuse võra. Nahkjad, läikivad tumerohelised lehed on koondunud okste otstesse ning muutuvad vananedes punaseks värvumise asemel kollaseks, kusjuures uued võrsed on pronksjaspunaka varjundiga. Novembrist detsembrini (päritolukohas) ilmuvad kreemikasvalged narmalised õiekobarad, millele järgnevad sinised ovaalsed luuviljad hapuka, kuid söödava viljalihaga, mida kasutatakse mooside ja želeede valmistamiseks. Tänu tihedale ja vastupidavale kasvule istutatakse puud sageli varjestuseks või tänavapuuks ning see meelitab ligi nektarist ja seemnetest toituvaid linde.

Kaheksaemajane vesirohi

Elatine hydropiper

Elatine hydropiper, tuntud ka kui kaheksaemajane vesirohi, on väike veetaimne kattekasvuga taim, mis on pärit Euroopast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab akvaariumi põhjas tiheda, lopsakasrohelise vaiba, mistõttu on see hinnatud esiplaanitaim akvaariumi kujundamisel. Visuaalselt sarnaneb ta Hemianthus callitrichoides 'Cuba'-ga ning on tuntud oma nõudlike hooldusnõuete poolest – vajab tugevat valgust, CO2 süstimist ja stabiilseid veeparameetreid.

nõelalõikhein

Eleocharis

Eleocharis (nõelalõikhein) on laialdane püsikute, märgalade ja veetaimede perekond lõikheinaliste sugukonnast (Cyperaceae), hõlmates üle 200 liigi, mis on levinud üle kogu maailma. Taimi iseloomustavad nende lehetud, torujad, helerohelised varred, mis kasvavad tihedates mätastes, meenutades rohtu. Akvaristikas on kõige populaarsem liik Eleocharis acicularis – „kääbus-juustaim" – mis on armastatud tiheda rohelise vaiba loomise eest akvaariumi põhja. Liiki Eleocharis palustris (soo-nõelalõikhein) kasvatatakse laialdaselt aiatiikides ja märgalade elupaikades. Taim levib looduslikult maa-aluste risoomide ja võsunditega (stolonid); varte tippudes moodustuvad pisikesed pruunrohelised tähkjad õied.

india hanijalg

Eleusine indica

Väike üheaastane kõrreline, mis on levinud maailma soojades piirkondades kuni umbes 50. laiuskraadini. Teda iseloomustab kiire kasv, moodustades tihedaid 15–90 cm kõrgusi mättaid. Lehelabad on lineaarselt süstjad, 5–30 cm pikkused, peamiselt paljad ja köljad, eristudes väga iseloomuliku valge või hõbedase aluse poolest. Taimel areneb sügav ja kiuline juurestik, mis on väljatõmbamisele äärmiselt vastupidav. Seemned on väikesed, mustad kuni pruunid, ja neid toodetakse suures koguses: kuni 120 000 seemet taime kohta, levides kergesti tuule ja veega. Vajab täielikku otsest päikesevalgust ega talu varju, eelistades hästi kuivendatud mulda. Taim kasutab C4-fotosünteesi, mis võimaldab kasvu kuumas kliimas. Õitseb juulist augustini kollakasroheliste õitega; seemned valmivad augustist oktoobrini.

Amasoonase eleuteriin

Eleutherine bulbosa

Amasoonase eleuteriin (Eleutherine bulbosa, sün. Eleutherine plicata) on Amasooniast pärinev sibul- ja risoomtaim, mis on laialt levinud Lõuna-Mehhikost kuni troopilise Lõuna-Ameerikani. Taim moodustab 20–30 cm kõrgusi puhmaid, millel on punakaslillad, punase sibulaga sarnanevad soomuselised sibulad. Lehed on lihtsad, lantsetaolised ja pikiroodudega volditud. Tähekujulised valged või roosakad õied avanevad alles õhtuhämaruses. See on üks traditsioonilisemaid Amasoonia põlisrahvaste ravimtaimi, mille sibulad on rikkad naftokinoonide, antrakinoonide ja flavonoidide poolest.

Harilik orashein

Elymus repens

Harilik orashein (Elymus repens) on risoomiga mitmeaastane kõrreline, mis on laialt levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas, kus seda peetakse üheks kangekaelsemaks ja raskemini tõrjutavaks umbrohuks. See levib kiiresti peenikeste ja teravate maa-aluste risoomide abil, mis suudavad uue taime kasvatada isegi väikesest äralõigatud tükist. Moodustab tihedaid ja põimunud mättaid, talub peaaegu igat tüüpi mulda, valgust ja niiskust ning kasvab seetõttu metsikult aedades, põldudel, hekkides ja teeservades. Kuigi tegemist on umbrohuga, on sellel pikk traditsioon ravimtaimena ja see on osaliselt söödav.

punane emiilia

Emilia fosbergii

Punane emiilia on püstise kasvuga üheaastane rohttaim, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest, kuid on nüüdseks levinud umbrohuna mitmel mandril. Taim kasvab kuni 1 meetri kõrguseks, tal on silindriline vars ja vahelduvad hambumisservaga lehed, mis varieeruvad alusel olevatest munajatest kuni tipmiste süstjate lehtedeni. Selle punastes, roosades või lillades toonides torujad õied on koondunud väikestesse pintslit meenutavatesse korvõisikutesse, õitsedes peaaegu aastaringselt. Taim kasvab sageli isekülvi teel teeservades, tühermaadel, aedades ja haritavatel aladel.

Harilik emilia

Emilia sonchifolia

Harilik emilia (Emilia sonchifolia) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis on pärit troopilisest Aasiast ja on tänapäeval naturaliseerunud peaaegu kogu Brasiilias, eriti Põhja-, Kirde- ja Kagu-Brasiilia rannikumadalikel. See kasvab püstiselt, silindrilise, õrna ja väheharuneva varrega, ulatudes 30–70 cm kõrguseks. Alumised lehed moodustavad roseti, varrelehed paiknevad spiraalselt; lillast roosakani värvusega torujad õied on koondunud väikestesse tipmistesse korvõisikutesse, mis meenutavad pintslit – sellest ka rahvapärased nimed õpilase pintsel ja pintselõis. See on isekülvav ja vastupidav taim, mida leidub teeäärtes, tühermaadel, aedades ja põllumaadel, kus see käitub tavalise umbrohuna.

Tseefalartos

Encephalartos

Lõhnav entsükkelia

Encyclia fragrans

Lõhnav entsükkelia (Encyclia fragrans, sün. Prosthechea fragrans) on sümpodiaalne epifüütne orhidee, mis pärineb Mehhiko, Kesk-Ameerika, Kariibi mere saarte (Jamaica, Puerto Rico) ja Lõuna-Ameerika põhjaosa (Brasiilia, Ecuador, Costa Rica) troopilistest vihma- ja pilvemetsadest. Taim moodustab kompaktsed ovaalsed ebasibulad, millest igaühel on üks püstine nahkjas leht. Õisikud kannavad lõhnavaid rohekaskasvalgeid kuni kreemikaid õisi, mille valgel huulel on lillad triibud. Õied eritavad magusat, mee ja vanilli meenutavat lõhna, mis on kõige intensiivsem õhtuti.

Engleri vale-aarum

Englerarum hypnosum

Englerarum hypnosum on haruldane monotüüpiline troopilise aroidi liik, mis on pärit Edela-Hiina, Laose ja Tai lubjakivi karstimetsadest. Varem Alocasia perekonna alla liigitatud taim eraldati molekulaarfülogenetiliste uuringute põhjal omaette perekonda Englerarum. Taim kasvab litoküütina niisketel lubjakivipaekividel 800–1000 m kõrgusel merepinnast, levides risoomide kaudu ja moodustades kolooniaid. Suured, tumerohelised hõbedashalli mustriga lehed teevad sellest silmatorkava dekoratiivse toataime.

Abessiinia ensete

Ensete ventricosum

Abessiinia ensete (Ensete ventricosum), tuntud ka kui ebabanaan, on banaaniliste (Musaceae) sugukonda kuuluv efektne troopiline taim, mis pärineb Ida-Aafrika ja Etioopia mägismaalt. Sellel on hiiglaslikud, kuni 6 meetri pikkused aerukujulised lehed, millel on iseloomulik punakas keskrood, muutes selle üheks silmapaistvamaks soolotaimeks suurtes aedades ja talveaedades. Erinevalt päris banaanidest on selle viljad söögikõlbmatud; selle asemel saadakse ebavarrest, mugulsibulast ja õisikust kääritatud tärkliserikast toitu nimega kocho, mis on toitnud ligikaudu 20 miljonit etiooplast juba üle 10 000 aasta.

Brasiilia timburi

Enterolobium contortisiliquum

Brasiilia timburi on Brasiilia Atlandi ranniku metsade ja Cerrado savannide päritolu puu liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast. See võib kasvada 20–35 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib ulatuda 1,6 meetrini. Puu on tuntud oma laia vihmavarjukujulise võra ning puitunud, kõverate ja õõnsate viljade poolest, mis meenutavad inimese või ahvi kõrva (või väikest trummi, millest tuleneb nimi "tamboril"). Tegemist on kiirekasvulise heitlehise pioneerliigiga, mis õitseb talvest suveni väikeste valgete kerajate õisikutega. Seda kasutatakse laialdaselt metsauuenduses, linnahaljastuses ja suurte alade maastikukujunduses.

Siid-punalehik

Entoloma sericeum

Entoloma sericeum, eesti keeles siid-punalehik, on väikesekasvuline seeneliik, mis esineb peamiselt rohumaadel, karjamaadel ja aedades. Selle kübar on tumepruun või hallikaspruun, siidise läikega ja hügrofaanne, mis tähendab, et selle värvus muutub sõltuvalt niiskusest. Eoslehekesed on alguses hallikasvalged, kuid muutuvad eoste valmides roosakaks. Oluline on märkida, et kuigi seen ei ole surmavalt mürgine, võib see põhjustada seedetrakti häireid ja on seetõttu söögiks kõlbmatu.

Wallaba

Eperua falcata

Eperua falcata on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv vihmametsapuu, mis on pärit Lõuna-Ameerika põhjaosast, peamiselt Guyanadest (Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana) ja Brasiilia põhjaosast (Amapá). See võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks, omades hallikaspruuni koort ja sulgjaid liitlehti, mis koosnevad 2-4 paarist munajatest, umbes 18 cm pikkustest lehekestest. Rippuvates õisikutes avanevad kellukakujulised, punaste kroonlehtedega õied on eriti dekoratiivsed, ja valmivad, malbe roosad, mõõgatera-kujulised kaunviljad paiskavad avanedes seemned kuni 30 meetri kaugusele. Puu moodustab sageli puhtaid kogumeid valgel kvartsliival, jõeäärsetes ja soistes vihmametsades, kuni 700 meetri kõrgusel merepinnast. Selle punakaspruun lülipuit on äärmiselt vastupidav ja seda kasutatakse loodusliku seenevastase toime tõttu vaiade, sindlite ja telegraafipostide jaoks.

Ristiorhidee

Epidendrum

Epidendrum on üks suurimaid orhideeperekondi, hõlmates ligikaudu 1500 liiki, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerika neotroopikalistest piirkondadest. Tavaliselt ristiorhideeks kutsutud taim (eriti E. radicans) moodustab kobaraid väikestest tähekujulistest õitest erksates punase, oranži, kollase, roosa ja valge toonides. Ta on erakordselt vastupidav ja lihtne kasvatada, mistõttu sobib ideaalselt algajatele orhideesõpradele.

Ripsmeline epidendrum

Epidendrum ciliare

Epidendrum ciliare, tuntud ka kui ripsmeline epidendrum, on rabav epifüütne orhidee, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast, Kariibi mere saartelt ja Lõuna-Ameerika põhjaosast. See kasvab puudel ja kaljupaljanditel niisketes metsades 500–1000 meetri kõrgusel merepinnast. Taimel on piklikud silindrilised pseudobulbid pikkusega 10–20 cm, mille tipus on 1–2 läikivat piklikku lehte. Selle tähekujulised õied on tuntud oma peenelt narmalise valge huule ning elegantsete rohekaskollaste tupp- ja kroonlehtede poolest, õitsedes tavaliselt talvel. See pikaajaliselt kultiveeritud liik on orhideehuviliste lemmik oma dramaatiliste, lõhnavate õite ja suhteliselt lihtsa hoolduse tõttu.

Särav epidendrum

Epidendrum fulgens

Epidendrum fulgens on maapealne risti-epidendrum, mis pärineb Brasiilia lõuna- ja kaguosa rannikuäärsetest võsadest (restinga), Rio de Janeirost kuni Rio Grande do Sulini. See moodustab tugevaid pillirootaoliste ebasibulate puhmaid ja kasvatab püstiseid õisikuid kümnete säravate oranžikaskollaste mitte-resupinaatsete õitega, mille huulel on punased täpid. Liik on märkimisväärselt taluv täispäikese, tugevate rannikutuulte ja soolase udu suhtes.

Jamiesoni epidendrum

Epidendrum jamiesonis

Epidendrum jamiesonis on suurekasvuline roogvarreline orhidee, mis võib kasvada nii maapinnal kui ka epifüüdina. See on pärit Colombia ja Ecuadori jahedatest pilvemetsadest, kus ta kasvab puudel ja nõlvadel 1700–3500 meetri kõrgusel merepinnast. Selle tugevad ja püstised varred kannavad igihaljaid lehti ning lõppevad silmapaistvate ladmiste õisikutega, millel on arvukalt väikeseid tähekujulisi õisi (läbimõõduga umbes 2,5 cm). Erinevalt paljudest teistest orhideedest, millel on kindel õitseaeg, võib see liik õitseda peaaegu aastaringselt, kui talle on tagatud pidev niiskus ja ere valgus. Liiki kirjeldas Reichenbach 1856. aastal ja see on pühendatud Šoti botaanikule William Jamiesonile, kes kogus taimi laialdaselt Ecuadoris. Tänapäeval peetakse seda looduses elupaikade hävimise tõttu ohustatud liigiks.

Öö-epidendrum

Epidendrum nocturnum

Epidendrum nocturnum, üldtuntud kui öö-epidendrum, on epifüütne orhidee, mis pärineb Floridast, Bahamalt, Lääne-Indiast ning Kesk-Ameerikast kuni Põhja-Brasiilia ja Guajaanani. Taim kasvatab kõrged, lehelised pillirootaolised varred, mis ulatuvad kuni meetri kõrgusele ja mille tipus on rohekad kuni kollakaspruunid õied laia valge huulega. Õied avanevad päeval õrna lõhnaga, kuid eritavad pärast pimedat tugevat magusat aroomi – mida sageli võrreldakse eukalüpti või aniisiga –, mille järgi liik on ka oma nime saanud.

Pilliroovarrelise epidendrum

Epidendrum radicans

Epidendrum radicans, tuntud ka kui pilliroovarrelise epidendrum või ristilille orhidee, on maapealne orhidee, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. See kannab erkpunaseid, oranže ja kollaseid õisi tihedate kobaratena kõrgete pilliroolaadsete varrete otsas, moodustades ristikujulise mustri, millest tuleneb nimetus "ristilille orhidee". See on üks kohanduvamaid ja algajasõbralikumaid orhideesid.

Ristilõige-orhidee

Epidendrum secundum

Epidendrum secundum, üldtuntud kui ristilõige-orhidee, on maapinnal ja kividel kasvav orhidee, mis pärineb Andide piirkonnast ja Brasiiliast. Selle väikesed, erksavärvilised õied õitsevad tihedate kobaratena pikkade püstiste varste otsas, värvustes vahemikus roosast ja punasest oranži, kollase ja valgeni. See on üks vastupidavamaid ja kohanemisvõimelisemaid orhideesid oma perekonnas, mis ideaalsetes tingimustes suudab õitseda peaaegu aastaringselt.

Pajurohi / Tulerohi (perekond)

Epilobium

Epilobium on õistaimeperekond sugukonnast Onagraceae, levinud parasvöötme ja subalpiimsetes piirkondades üle kogu maailma. Liigid ulatuvad kõrgetest tulerohikolonisaatoritest kuni õrnade ojakallaste pajurohttaimedeni, mis toodavad iseloomulikke roosakaslillasid õisi suvel ja sügisel.

Ripsmeline pajulill

Epilobium ciliatum

Epilobium ciliatum, tuntud kui ripsmeline pajulill, on kiirekasvuline rohtne püsik pajulilleliste (Onagraceae) sugukonnast. See on pärit Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast ning on nüüdseks naturaliseerunud kogu Euroopas ja teistes parasvöötme piirkondades. Taim moodustab püstised, sageli hargnevad varred, mis on kaetud peente harjaskarvadega. Varre tippudes on väikesed nelja kroonlehega valged kuni heleroosad õied, mille kroonlehed on sügava sisselõikega ja tumedate soontega. Õitsedes suvest sügiseni, on see magnetiks tolmeldajatele ning asustab kergesti rikutud pinnast, teeservi ja niiskeid jäätmaid.

Karvane pajulill

Epilobium hirsutum

Karvane pajulill on jõuline püsik, millel on karvane vars ja mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ning parasvöötme Aasiast. See kasvab hästi niisketel niitudel, jõekallastel ja kraavides, levides risoomide abil kuni 2 meetri kõrgusteks tihedateks puhmikuteks. Juunist septembrini toodab taim õrnroosasid nelja kroonlehe ja heleda südamikuga õisi, mida külastavad sageli sirelased ja teised tolmeldajad, millele järgnevad piklikud kõdrad, mis vabastavad tuulega levivaid udukarvadega seemneid.

Väikesiõieline pajulill

Epilobium parviflorum

Väikesiõieline pajulill (Epilobium parviflorum) on vastupidav mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See kasvab ojade kallastel, soodes ja muudel niisketel, häiritud pinnastel, moodustades pehmete udejate vartega puhmaid, mida ehivad juulist augustini väikesed roosad kuni lillad nelja kroonlehega õied. Tänapäeval on see tuntud eelkõige kui traditsiooniline ravimtaim Euroopa rahvameditsiinis.

Nelikant-pajulill

Epilobium tetragonum

Epilobium tetragonum, tuntud kui nelikant-pajulill, on püstine mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Taim on kergesti äratuntav oma palja varre järgi, millel on neli selget neljakandiliselt asetsevat kanti. See kasvab 30–130 cm kõrguseks ja õitseb juulist septembrini väikeste roosakaslillade õitega, mille kroonlehed on sisselõikega. Looduslikult kasvab see niisketes metsaservades, hekkides, kraavides ja ojakallastel ning sobib hästi ka aiaäärtesse ja looduslikele niitudele.