Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3768 taime leitud
Kuvatakse 1225–1260 / 3768
Merisibul
Drimia maritima
Merisibul (Drimia maritima) on suur Vahemere sibultaim, mis veedab kuuma ja kuiva suve puhkeolekus maa all. Sügisel ajab ta välja kuni 2 m kõrguse uhke õisikuvarre, mis on kaetud väikeste valgete tähekujuliste õitega; seejärel ilmub talvel ja kevadel laiade roheliste lehtede rosett. Tohutu sibul võib kaaluda ligi kilo. Kogu taim on väga mürgine – see on rotimürgi skillirosiidi allikas.
Väike Valge Sõdur
Drimiopsis maculata
Drimiopsis maculata on väike sibultaim, mis pärineb Lõuna-Aafrika idaosast ning mida imetletakse ovaalsete tumedate täppidega kaunistatud lehtede tõttu. See on üks vastupidavamaid ja kohanemisvõimelisemaid toataimi, taludes hõlpsalt nii nõrka valgust kui ka lühiajalisi kuivaperioode.
Roosa Jäätaim
Drosanthemum floribundum
Drosanthemum floribundum on kiirekasvuline Lõuna-Aafrika sukulentne maapealne kattетaim, mida katavad kevadel ja suvel sädelevad, saialille-sarnased roosa-lillad õied. Selle madalad, roomavad varred moodustavad tiheda mätaskatte, mis sobib ideaalselt nõlvadele, piiridele ning erosioonitõrjeks kuivades maastikes.
Päikesekaste (perekond)
Drosera
Drosera, üldtuntud kui päikesekasted, on üks suurimaid lihasöövate taimede perekondi, kuhu kuulub üle 190 liigi, mida leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Need püüavad putukaid kleepuvate, päikesevalguses kastepiisku meenutavate limaste näärmeotstega tentaaklite abil.
Harkjas huulhein
Drosera binata
Drosera binata, tuntud kui harkjas huulhein, on huulheinaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane putuktoiduline taim, mis pärineb Kagu-Austraalia ja Uus-Meremaa soistelt nõmmedelt ja märgaladelt. Selle kitsad lehed hargnevad korduvalt Y-kujulisteks või harkjateks segmentideks, mis on kaetud punaste näärmekarvadega. Need näärmed eritavad sätendavat kleepuvat lima, et püüda ja seedida väikseid putukaid. Kevadel ja suvel kasvatab taim kõrged õievarred, mille tipus on valgete õite kobarad; õied asuvad kleepuvast lehestikust tunduvalt kõrgemal, et tolmeldajad lõksu ei jääks.
Lõuna-huulhein
Drosera capensis
Drosera capensis ehk lõuna-huulhein on mitmeaastane kiskjataim, mis pärineb Lõuna-Aafrika Hea Lootuse neeme piirkonna fynbos-soodest. Selle kitsad ja piklikud lehed on kaetud punakate kombitsatega, mille otstes on sätendavad kleepuvad piisad. Need meelitavad ligi, püüavad ja seedivad väikesi putukaid, pakkudes taimele lämmastikku ja fosforit, mis tema kodukoha vaeses pinnases puuduvad. Algajate seas kõrgelt hinnatud oma vastupidavuse ja kiire kasvu tõttu; taim kasvatab kõrgetel vartel isetolmlevaid roosasid õisi ja külvab end kergesti ise, ilmudes sageli isegi sõbraliku umbrohuna teistesse kiskjataimede pottidesse.
Lusitaoline huulhein
Drosera spatulata
Drosera spatulata, tuntud kui lusitaoline huulhein, on väike lihasööja taim, mis pärineb Austraaliast, Uus-Meremaalt, Tasmaaniast ja Kagu-Aasiast. See moodustab kompaktse lusikakujuliste lehtede roseti, mis on kaetud punaste näärmekarvadega. Need eritavad läikivat kleepuvat lima, et meelitada, püüda ja seedida väikseid putukaid, nagu puuviljakärbsed ja mullahasääsed. Seda peetakse üheks kõige kergemini kasvatatavaks huulheinaks, mis on ideaalne algajatele lihasööjate taimede huvilistele.
Roheline puuorhidee
Drymoanthus adversus
Drymoanthus adversus on Uus-Meremaalt pärinev väike endeemiline epifüütne orhidee, mida tuntakse ka rohelise puuorhideena. See kasvab ranniku- ja mägimetsades puutüvedel ja okstel, moodustades kompaktseid mättaid lihakatest rohelistest lehtedest, millel on mõnikord lillad täpid. Õitseb kevadel ja suve alguses väikeste rohekate-valgete punatäpiliste õitega.
Metssõnajalg
Dryopteris
Dryopteris on tugevate ja elegantsete sõnajalgade perekond, mida tuntakse üldiselt metssõnajalgadena. Neid iseloomustavad kahekordelt sulgjad lehed, mis kasvavad kroonisarnases moodustises, andes lopsakas ja arhitektuurse välimuse. Pärit parasvöötme ja troopiliste piirkondade aladelt, sobivad nad suurepäraselt varjuaedadesse või toataimetena kõrge õhuniiskusega keskkondades.
Harilik naistesõnajalg
Dryopteris filix-mas
Harilik naistesõnajalg (Dryopteris filix-mas) on vastupidav, heitlehine sõnajalg, mis on pärit Euroopa ja Põhja-Ameerika parasvöötme piirkondadest. See moodustab püstise, sulgpallikujulise puhma pikkadest, lantsetjatest, kaheli-sulgjatest keskmiselt rohelistest lehtedest. See on üks lihtsamini kasvatatavaid aiasõnajalgu, taludes tihedat varju ja kehva pinnast, ning on pälvinud RHS-i aiateenete auhinna.
Dudleia
Dudleya
Dudleia on rosetjate sukulentide perekond, mis pärineb California, Arizona, Baja California ja Guadalupe saare rannikuäärsetelt kaljudelt ja paljanditelt. Inglise keeles tuntakse neid nimega "liveforevers" nende märkimisväärse eluea tõttu. Perekonna umbes 70 liigil on ühine silmapaistev omadus: valge jahune kiht nimega farina, mis katab lehti nagu looduslik päikesekaitsekreem, vähendades veekadu ja kaitstes taime intensiivse rannikupäikese eest. Sellised liigid nagu D. brittonii ja D. pulverulenta moodustavad suurejoonelisi hõbedasi rosette läbimõõduga 30–50 cm, mis toetuvad mõnikord lühikestele puitunud vartele. Erinevalt paljudest teistest sukulentidest ei saa dudleiat paljundada üksikust lehest: uued taimed tekivad tütartaimede (külgvõsude), jagamise või seemnete kaudu. Nende kõige iseloomulikum omadus on suvine puhkeperiood: oma looduslikus vahemerelises kliimas kasvab dudleia aktiivselt jaheda ja niiske talve ning kevade jooksul ning puhkab kuuma ja kuiva suve ajal, mil ta vajab vähe või üldse mitte vett. Lehtede puudutamine eemaldab farina jäädavalt, jättes nähtavad jäljed ja paljastades koe päikesepõletusele, seega on kõige parem neid taimi imetleda ilma katsumata.
Söödav dudleia
Dudleya edulis
Dudleya edulis, üldtuntud kui söödav dudleia, on kompaktne sukulent, mis pärineb Lõuna-California ja Põhja-Baja California rannikuäärsetest võsadest, liivakivist merekaljudelt ja kivistest kanjonitest. Selle helerohelised sõrmekujulised lehed kasvavad püstiselt tihedates rosettides ning on sageli kaetud kriitvalge vahakihiga (farina), mis peegeldab intensiivset rannikupäikest ja vähendab veekadu. Hiliskevadel ja suvel tõusevad lehestiku kohale kõrged harunevad varred, mis kannavad väikeste valgete kuni kreemikate õite kobaraid. Truuna oma liiginimele — edulis, mis tähendab söödavat — korjasid ja sõid kumiai (Kumeyaay) rahvad traditsiooniliselt selle noori õrnu lehti ja õievarsi toorelt. See on vastupidav ja vähenõudlik sukulent, mis edeneb hästi nii täispäikeses rannikul kui ka kerges varjus sisemaal ning vajab pärast kanda kinnitamist väga vähe vett, jäädes suve kuumimal ja kuivimal ajal poolpuhkeolekusse.
Greene'i igavikurohi
Dudleya greenei
Dudleya greenei, rahvapäraselt tuntud kui Greene'i igavikurohi või Greene'i dudleya, on haruldane sukulent, mis on endeemiline California Kanalisaartele. Ta moodustab silmatorkavaid hõbedavalgeid pulbrilisi roosikuid, mis kasvavad maapinna lähedal, mistõttu on talle antud hüüdnimi „kriiditäht". See aeglaselt kasvav igihaljas taim on looduses ohustatud elupaikade hävimise ja ebaseadusliku kogumise tõttu ning seetõttu on see kaitstud liik. Tema lihakad, sinakas-hallid lehed on kaetud loomuliku valge pulbriga (fariiniga), mis peegeldab intensiivset päikesevalgust ja aitab niiskust säilitada.
Kriit-dudleya
Dudleya pulverulenta
Kriit-dudleya (Dudleya pulverulenta) on silmatorkav rosettsukulend, mis on pärit Lõuna-Californiast ja Baja Californiast. Selle laiad hõbevalged lehed on kaetud kriidise vahaga (fariinaga), mis peegeldab intensiivset päikest, ja kevadel kannavad kõrged kaarduvad punased varred torukujulisi punakaskollaseid õisi, mida armastavad koolibrid. Rosetid võivad ulatuda 30 cm või rohkem läbimõõduni.
Kuldne Kastepiisk
Duranta erecta
Kuldne Kastepiisk (Duranta erecta) on kiirekasvuline troopilise kliima põõsas Verbenaceae sugukonnast, mis pärineb troopilisest Ameerikast. Taim on tuntud oma kaskaadikujuliste siniste, lavendlite või valgete õiekobarate ning dekoratiivsete kuldseते marjade poolest ja seda kasutatakse laialdaselt troopilistest aedades, hekitaimena ja maastikukujunduses. Taim võib kasvada kuni 6 meetri kõrguseks ning eelistab sooja ja päikeselist kliimat.
Kuldne Kastepiste
Duranta erecta aurea
Duranta erecta aurea on silmapaistev troopilise päritoluga põõsas kuldkollase lehestikuga, mis on pärit troopilisest Ameerikast. See kannab väikeseid lilla- või valgeõisi rippuvates kobarates, millele järgnevad dekoratiivsed oranžikaskollased marjad. Selle kuldkollane lehestik rikastab troopikaaedu ja subtroopilisi aedu läbi aasta, muutes taime populaarseks heki, piiritaime või potitaimena.
Harilik durianipuu
Durio zibethinus
Durio zibethinus ehk harilik durianipuu on massiivne igihaljas puu, mis pärineb Borneo ja Sumatra vihmametsadest ning mida kasvatatakse tänapäeval laialdaselt kogu Kagu-Aasias. Hüüdnimega "puuviljade kuningas" tuntud puu kannab suuri okkalisi vilju, millel on kuulsalt vänge lõhn ja rammus kreemjas sisu. Puu võib kasvada 25–40 meetri kõrguseks ning esimese saagini võib kuluda kümme või enam aastat. Durianipuu on kurikuulsalt vastuvõtlik seenhaigusele Phytophthora palmivora, mis põhjustab tüvepõletikku ning juure- ja viljamädanikku, mistõttu on istanduse drenaaž ja hügieen kriitilise tähtsusega. Rahvatarkus hoiatab duriani söömise eest koos alkoholiga; laboriuuringud on hiljem näidanud, et duriani ekstrakt pärsib aldehüüdi dehüdrogenaasi, andes vanale uskumusele teadusliku aluse.
Düükia
Dyckia
Düükia (Dyckia) on umbes 160 liigist koosnev maapealsete bromeelialiste perekond, mis pärineb Lõuna-Ameerika päikeselistelt ja kaljustelt aladelt. Erinevalt oma epifüütsetest sugulastest, kes kasvavad puudel, kasvavad düükiad maapinnal või kaljude vahel, moodustades kompaktseid ja okkalisi sukulendilaadseid rosette, millel on jäigad ja nahkjad lehed. Need on kseroaednike seas kõrgelt hinnatud oma silmapaistva arhitektuurse vormi ja erakordse põuataluvuse tõttu.
Lühilehine dükkia
Dyckia brevifolia
Lühilehine dükkia (Dyckia brevifolia), tuntud ka kui saeleht-dükkia või ananass-dükkia, on kompaktne sukulentne bromeelialine, mis pärineb Brasiilia lõunaosast Santa Catarina osariigist Itajaí-Açu jõe kaljustelt kaldatelt. See moodustab tihedaid madalaid rosette jäikadest hallikasrohelistest kuni pronksjatest lehtedest, mille servades on teravad saehambad – kohastumus, mis on andnud liigile ka selle rahvapärase nime. Reofüüdina kasvab see otse kividel kiirevooluliste jõgede ääres, mis on perioodiliselt üleujutatud, muutes ta erakordselt põua- ja päikesetaluvaks. Hiliskevadel või varasuvel kasvatab taim õisikud väikeste kollakasoranžide õitega. Elupaikade hävimise tõttu looduslikus jõesüsteemis peetakse metsikuid populatsioone ohustatuks.
Düüpsise palm
Dypsis
Dypsis on suur sulgpalmide perekond, mis on peaaegu täielikult pärit Madagaskarilt, hõlmates üle 150 liigi, mis ulatuvad väikestest alusmetsa kobarates kasvavatest palmipuudest kuni kõrguvate metsa hiiglasteni. Tuntuim liige, Dypsis lutescens (areka palm), on oma graatsiliste, kaarduvate, mitmevarreliste lehtede ja lihtsa toas kasvatamise tõttu üks maailma populaarsemaid toataimi. Perekonnana eelistavad düüpsise palmid sooje, niiskeid ja hästi valgustatud tingimusi, mis meenutavad nende troopilist Madagaskari päritolu.
Kolmnurkpalm
Dypsis decaryi
Dypsis decaryi, kolmnurkpalm, on silmapaistev palm, mis on endeemne Madagaskari lõunaosale. Selle lehed kasvavad tüve kolmelt eristuvalt küljelt, luues täiusliku kolmnurkse silueti, mis teeb sellest ühe arhitektuurselt eristuvama palmi maailmas.
Arekapalm
Dypsis lutescens
Dypsis lutescens, tuntud ka kui arekapalm või liblikapalm, on Madagaskarilt pärit palmiliik. Taimel on mitu kuldkollast bambust meenutavat vart ning elegantsed heledrohelised sulgjate lehtedega oksad. See on üks populaarsemaid toataimi tänu oma troopilisele ilule ja tõestatud õhupuhastamisvõimele – NASA puhta õhu uuring loetleb ta efektiivsena formaldehüüdi, ksüleeni ja tolueeni eemaldamisel siseruumide õhust.
Epasoot
Dysphania ambrosioides
Epasoot (Dysphania ambrosioides) on aromaatne ühe- või lühiajaline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning mida on millenniumide jooksul kasvatatud nii kulinaarsete kui ka meditsiiniliste omaduste tõttu. Selle kollakasrohelised sakilised lehed sisaldavad näärmeid, mis eritavad tugevat, muskuslikku ja omapärast lõhna. See on Mehhiko köögi põhimaitsaine ja laialdaselt kasutatav traditsiooniline ravimtaim kogu Ladina-Ameerikas.
Pritskurk
Ecballium elaterium
Ecballium elaterium on Vahemere piirkonnast pärit kõrvitsaliste sugukonda kuuluv rohttaim, mis on tuntud oma ovaalsete, siniroheliste ja karvaste viljade poolest. Valminult eralduvad viljad varre küljest ja paiskavad seemned koos vedelikuga suure siserõhu all kaugele välja. Taim kasvab roomavalt või puhmikuna, tal on karedad kolmnurksed lehed ja väikesed kollased õied. Taim on invasiivne ja kõik selle osad on mürgised.
Etševeeria
Echeveria
Etševeeria on suur sukkulentsete taimede perekond sugukonnast Crassulaceae, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning hõlmab ligikaudu 150 liiki. Tuntud oma silmatorkavate roosettkujuliste, vett talletavate lihakate lehtede poolest, on etševeeriad maailma populaarseimate sukkulentide hulgas – neid hinnatakse dekoratiivse ilu, värvide mitmekesisuse ja lihtsa hoolduse tõttu.
Echeveria Dionysos
Echeveria 'Dionysos'
Echeveria 'Dionysos' on paksuleheliste sugukonda kuuluv kompaktne rosetjas sukulent, mida hinnatakse selle hõbedasroheliste, näsalise tekstuuriga ja punakaspunaste servadega lehtede ning tiheda skulpturaalse vormi tõttu. Arvatakse, et tegu on Echeveria purpusorum'i hübriidiga, mis moodustab vaid mõne sentimeetri laiuseid tihedaid rosette, olles seetõttu sukulendikogujate ja miniaedade lemmik. Hiliskevadel või varasuvel kasvatab taim peenikesed varred, mille otsas on punakaskollased kellukjad õied.
Eheveeria 'Miranda'
Echeveria 'Miranda'
Eheveeria 'Miranda' on eheveeria perekonda kuuluv kompaktne sukulent, mida hinnatakse selle tihedate hallikasroheliste leherosettide poolest. Tugeva valguse käes muutuvad leheservad roosaks kuni punaseks. Tegemist on agave-eheveeria (Echeveria agavoides) hübriidsordiga, mis on populaarne ja vähenõudlik valik nii sukulendiaedadesse kui ka potitaimena kasvatamiseks.
Nürnbergi pärl
Echeveria 'Perle von Nurnberg'
Echeveria 'Perle von Nürnberg' on kompaktne hübriidne sukulent, mis aretati Saksamaal 1930. aastatel liikide Echeveria gibbiflora 'Metallica' ja Echeveria elegans ristamisel. Selle lusikakujulised lehed on kaetud õrna vahaja kirmega, mille all kumavad hallikaslillad ja roosad toonid, mis muutuvad tugeva valguse käes intensiivseks lillaks. See on aeglase kasvuga taim, mis vajab harva ümberistutamist, moodustades tiheda üksiku roseti, olles üks fotogeenilisemaid kultiveeritud sukulente.
Must echeveeria
Echeveria affinis
Must echeveeria (Echeveria affinis) on Mehhikost pärinev väike rosetjas sukulent, mis on tuntud oma lehtede poolest, mis on nii sügavrohelised, et näivad tugevas valguses peaaegu mustad. Kompaktsed rosetid kasvavad umbes 15 cm laiuseks ning sügisel ja talvel kasvatavad nad lühikesi varsi kirkalt punaste kellukakujuliste õitega. Ere valgus on võtmeks selle tumeda ja dramaatilise värvuse säilitamisel.
Huulepulgaehheveeria
Echeveria agavoides
Echeveria agavoides, üldtuntud nimetustega huulepulgaehheveeria või vahkagaav, on kompaktne roosettsukkulent, mis pärineb Mehhiko kivistelt nõlvadelt. See kuulub paksuselehiste (Crassulaceae) sugukonda ning on hinnatud oma smaragdroheliste kolmnurksete lehtede poolest, millel on sügavpunakasroosad äärised – meenutades vahkagaavi. Roosetid kasvavad kuni 20 cm kõrgeks ja 36 cm laiaks ning toodavad kevadel ja suvel kõrgetel vartel korallroosakaid ja kollaseid õisi.
Värviline eheveeria
Echeveria colorata
Värviline eheveeria on muljetavaldav rosetjas sukulent, mis pärineb Mehhiko mägedest (Jalisco). Selle kahvatud lavendlihallid lehed on ääristatud intensiivse roosa kuni punase tooniga, luues ainulaadse vääriskivilaadse välimuse. Kevadel ja suvel kasvatab taim pikki kaardus varsi, mille otsas on korallroosad kuni oranžid kellukjad õied, mida koolibrid väga armastavad. Nagu enamik eheveeeriaid, kasvatab ka see tütartaimi ümber aluse, moodustades kauni koloonia – sellest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus "kana ja tibud".
Mehhiko Kalliskivi
Echeveria elegans
Echeveria elegans on rosetikujuline sukkulent Crassulaceae sugukonnast, mis pärineb Mehhiko keskosast (Hidalgo, Puebla, Guanajuato ja Querétaro osariigid). Selle lihakad, ümarad lehed on sinakasrohelised roosade servadega, mis ilmnevad eriti päikesevalguses; lehed on kaetud õhukese valkja pruiinakihiga, mis annab taimele pehme ja õrna välimuse. Rosettide läbimõõt ulatub kuni 10 cm-ni. Liik on praegu loetletud ohustatud liigina, kuna seda kogutakse looduslikust elupaikast kontrollimatul viisil.
Karnevali Etševeeria
Echeveria gibbiflora
Echeveria gibbiflora on suur ja efektne sukulent, mis pärineb Mehhikost ning mida hinnatakse selle suurejooneliste roosettide poolest, mis võivad kasvada kuni 40 cm läbimõõduni. Selle paksud, lihakad lehed näitavad hämmastava värvigammat sinakasrohelisest punakasvioletseni, sageli laineliste servade ja omapärase metalse läikega. Suve ja sügise jooksul moodustab taim kõrged õievarred, millel paiknevad kellukakujulised õied roosa, punase ja kollase toonides.
Harmsi echeveeria
Echeveria harmsii
Echeveria harmsii on Mehhikost pärinev väike põõsasjas sukulent, millel on pehmed, sametised, hõberohelised ja punaka tipuga lehed. See moodustab lühikestel harunevatel vartel kobedaid rosette ja toodab suvel punakasoranže kellukakujulisi õisi. Taim kasvab aeglaselt, ei ole mürgine ning sobib suurepäraselt pottidesse ja päikeselistesse kiviktaimlatesse.
Eheveeria
Echeveria imbricata
Echeveria imbricata on lihakate, sinihallide ja ümarate lehtedega rosetjas sukulent, mis meenutab roosi õielehti. See on Mehhiko eheveeriate hübriid, mis moodustab umbes 10–20 cm läbimõõduga rosette ja kasvatab alusel tütartaimi. Kevadel ja suve alguses kasvatab taim varred väikeste oranžikaspunaste õitega. Seda peetakse üheks külmakindlamaks eheveeriaks ning see ei ole kassidele ega koertele mürgine.
Lau echeveeria
Echeveria laui
Lau echeveeria on aeglase kasvuga sukulent, mis pärineb Mehhikost Oaxacast. See on kõrgelt hinnatud oma tihedate rosettide poolest, mis on kaetud paksude sini-valgete vahakirmega (fariinaga), andes lehtedele härmas välimuse, nagu oleksid need tuhksuhkruga kaetud. Lihakad lusikakujulised lehed moodustavad kompaktse, vaid mõne sentimeetri kõrguse roseti ning täiskasvanud taimed kasvatavad suvel pikkade varte otsa korallroosad kellukjad õied.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.