Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3728 taime leitud
Kuvatakse 649–684 / 3728
Varjuline ristirohi
Cardamine occulta
Cardamine occulta, mida tavaliselt nimetatakse varjuliseks või peidetud ristirohuks, on väike üheaastane umbrohi ristõieliste sugukonnast (Brassicaceae), mis on pärit Ida- ja Lõuna-Aasiast. See on tuntud kui püsiv kaasa reisiv umbrohi puukoolide konteinerites, mis õitseb kasvuhoonete ja niisutatud pottide niisketes, varjulistes ja toitaineterikastes tingimustes. Taim moodustab madala sulgjalt jagunenud lehtedest roseti ja ajab välja sihvakad harunevad varred, mille tipus on pisikesed nelja kroonlehega valged õied, millele järgnevad kitsad seemnekaunad (kõdrad), mis vähimagi puudutuse peale plahvatuslikult avanevad, paisates seemned emataimest kaugele.
Karutakjas
Carduus
Karutakjas (Carduus) on korvõieliste sugukonda kuuluv umbes 90 liigiga ogaliste taimede perekond. Neid tuntakse sageli kui "sulgkarvutuid ohakaid", kuna neil puudub sulgjas pappus, mis on omane lähisuguluses olevale perekonnale ohakas (Cirsium). Pärinedes Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasiast, on paljud liigid naturaliseerunud ruderalladel või invasiivsete umbrohtudena mujal, sealhulgas Põhja-Ameerikas ja Austraalias. See profiil kirjeldab perekonda üldiselt; sellised omadused nagu kõrgus, õitsemisaeg ja külmakindlus varieeruvad liigiti (nt C. nutans, C. acanthoides, C. crispus).
Muskusohakas
Carduus nutans
Muskusohakas (Carduus nutans) on kaheaastane umbrohi, mis on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Praeguseks on see laialdaselt naturaliseerunud ja kuulutatud kahjulikuks invasiivseks liigiks Põhja-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrikas. Esimesel aastal moodustab see madala, ogalise roseti sügavalt lõhestunud, hallikasrohelistest lehtedest, millel on lainelised valged servad. Teisel aastal sirgub see 30–170 cm kõrguseks (harva kuni 270 cm), moodustades harunenud, ogaliste tiibadega varred, mille tipus on suured, üksikud, longus õisikud läbimõõduga 3–6 cm punakaslillast violetseni – andes taimele selle „longus“ iseloomu. Õied eritavad magusat muskuselaadset lõhna, mis meelitab rikkalikult ligi mesilasi, liblikaid ja sirelasi. Üks taim võib toota kuni 20 000 seemet, mis püsivad mullas elujõulistena kuni 20 aastat, muutes selle agressiivseks koloniseerijaks karjamaadel, teeäärsetel aladel, häiritud pinnasel ja jäätmaal. Vaatamata oma invasiivsele mainele on sellel oma looduslikus levialas pikk ajalugu piiratud söödava ja meditsiinilise kasutusega.
Tarntaim
Carex
Carex on tohutu perekond tarntaimi sugukonnast Cyperaceae, mis hõlmab üle 2000 liigi üle kogu maailma. Neid kasvatatakse laialdaselt dekoratiivkõrreliste alternatiivina tänu nende graatsilistele, kaarjatele lehtedele rabattides, konteinerites ja veeaedades.
Ida-metsakõrkjas
Carex blanda
Carex blanda on õrn põlisliik kõrkjas Ida-Põhja-Ameerikast, mida hinnatakse graatsilise varjukattekultuuri taimena. See moodustab pehmeid, kaarjaid mätastikke heledast rohelisest pooligihalja lehestikuga, mis ulatub kuni 50 cm kõrguseks ja 60 cm laiuseks. Erakordselt kohanemisvõimeline taim kasvab savises, liivsavises või kivises mullas laias pH-vahemikus, muutes ta suurepäraseks valikuks metsaaedadele, vihmaaedadele ja vähest hooldust nõudvatele haljasaladele.
Jaapani tarnataimne
Carex morrowii
Carex morrowii, tuntud ka kui jaapani tarnataimne või Morrow' tarn, on igihaljasrohttaim, mis on pärit Jaapanist. See moodustab graatsilisi, kaarjaid kogumikke kitsastest, sageli kirjudest lehtedest, mis lisavad varjulistele aedadele tekstuuri ja liikumist. Erakordselt varjutaluvana ja vähenõudliku taimena kasvab hästi puude all, piiripeenardes ja pottides.
Varvastarn
Carex ornithopoda
Varvastarn (Carex ornithopoda) on väike, aeglase kasvuga igihaljas püsik-tarn, mis pärineb Euroopast ja Anatooliast. See moodustab kitsastest lehtedest puhtad ja kompaktsed mättad ning kasvatab kevade keskpaigast lõpuni pruunikaid õisikuid, mis meenutavad linnu küüniseid. Populaarne vähest hooldust vajava ääristaimena, pinnakattetaimena või kiviktaimlas.
Jaapani tarn
Carex oshimensis
Oshima tarn (Carex oshimensis), tuntud ka kui jaapani tarn, on igihaljas, puhmikuid moodustav ilutaim tarnaliste (Cyperaceae) sugukonnast, mis meenutab kõrrelisi. See on pärit Jaapani Honshu saare metsadest ja kivistelt nõlvadelt, eriti Izu Oshima piirkonnast, kust pärineb ka taime liiginimi. Kultuuris on see kõige tuntum oma populaarse kirju sordi 'Evergold' kaudu, mida hinnatakse kitsaste, kaarduvate lehtede pärast, millel on ere kreemikaskollane kesktriip, mida ääristavad peened tumerohelised servad. Moodustades madalaid, purskkaevulaadseid puhmikuid, mis on umbes 30 cm kõrged ja 45 cm laiad, levib see aeglaselt lühikeste risoomide abil ja toodab kevadel silmapaistmatuid pruune õisikuid. Eelistades poolvarju kuni hajutatud päikest, kus selle kirjusus püsib kõige rikkalikum, ning pidevalt niisket, hästi kuivendatud, kergelt happelist mulda, on Carex oshimensis aednike seas hinnatud oma vähese hoolduse ja nelja aastaaja struktuuri tõttu. See sobib suurepäraselt ääristaimena, segakonteinerites, metsaäärsetel aladel või heleda pinnakattetaimena suuremate põõsaste ja puude all, taludes pärast juurdumist aeg-ajalt põuda, kuid ei edene kunagi täisvarjus ega seisvas vees.
Oshima tarn 'Evergold'
Carex oshimensis 'Evergold'
Oshima tarn 'Evergold' on Jaapanist pärinev mitmeaastane dekoratiivkõrreline, mida hinnatakse kogu maailmas selle kitsaste, keskelt kuldkollaste ja servadest tumeroheliste triibuliste lehtede poolest. Moodustades kuni 30 cm kõrgusi kompaktseid ja kaarduvaid puhmikuid, on see tarn igihaljas, säilitades oma ilu aastaringselt. See on äärmiselt mitmekülgne — ideaalne peenraääristeks, pinnakatteks, pottidesse ning Aasia-stiilis või kaasaegsetesse aedadesse. Taim on hirvekindel, talub mereäärset soolasust ja on väga vähenõudlik, olles üks usaldusväärsemaid dekoratiivtaimi parasvöötme aedadesse ja kaudse valgusega siseruumidesse.
Ripptarn
Carex pendula
Ripptarn on jõuline igihaljas püsik lõikheinaliste sugukonnast, mis pärineb Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast. See moodustab suuri kaardus puhmikuid tumerohelisest, kurrulisest ja heinalaadsetest lehtedest, mille kohal kõrguvad varred kannavad kevadest suveni mitmeid peenikesi rippuvaid õisikuid. Vastupidava ja kohanemisvõimelise taimena on see eelistatud valik sooaedadesse, tiigiäärtele ja niisketesse varjulistesse peenardesse, kus vähesed teised taimed edenevad.
Papaia
Carica papaya
Papaia (Carica papaya) on kiirekasvuline troopilise kliima viljapuu, mis pärineb Kesk-Ameerikast ja Mehhikost. See on üks maailma enim kasvatatavaid troopilisi puuvilju ning võib hakata vilja kandma juba 4–8 kuud pärast istutamist. Sügavalt sagarate suurte lehtede, kreemjasvalgete õite ja magusate oranžide viljadega on see silmapaistev taim troopilistel ja subtroopilisel aladel.
Jequitibá-rosa
Cariniana legalis
Jequitibá-rosa (Cariniana legalis) on üks suurimaid ja pikima elueaga Atlandi vihmametsade puid, mis võib täiskasvanuna ületada 40-50 meetri kõrguse ja 7 meetri tüve läbimõõdu. See on esilekerkiv ja kliimaksliik, mis kasvab niisketel nõlvadel ja orgudes vihmametsades ja hooajaliselt poolheitlehistes metsades, kus mõned isendid elavad üle 1000 aasta. Sellel on sirge tüvi, paks ja sügavalt vaguline koor, lai ja poolheitlehine võra ning valge-kreemjad õied, mis on koondunud terminaalsetesse pööristesse detsembrist veebruarini. Viljad on puitunud püksiidid (kaanedega kapslid), mis avanevad, vabastades tiivulised seemned, mida levitavad tuul ja ahvid. Seda peetakse võtmerolliga liigiks looduslike metsade taastamisel ja IUCN on selle klassifitseerinud haavatavaks liigiks ajaloolise metsaraietöö ja elupaikade kadumise tõttu.
Suureviljaline karissa
Carissa macrocarpa
Suureviljaline karissa (Carissa macrocarpa) on Lõuna-Aafrika rannikualadelt pärinev igihaljas põõsas. See toodab lõhnavaid valgeid tähekujulisi õisi ja söödavaid punaseid vilju, mis meenutavad väikeseid ploome. Haljastuses on see kõrgelt hinnatud soola-, tuule- ja põuataluvuse ning läikivate tumeroheliste lehtede poolest.
Akantusleheline kuluhein
Carlina acanthifolia
Akantusleheline kuluhein (Carlina acanthifolia) on Euroopa mäestikest pärinev varretu püsik, mis moodustab maapinnale liibuva ogaliste sulglõhiste lehtede roseti. Selle suur üksik korvõisik, mis võib ulatuda 15 cm läbimõõduni, on ümbritsetud kuldkollaste sisemiste kõrglehtedega, mis toimivad loodusliku hügromeetrina: need sulguvad halva ilma lähenedes ja avanevad kuiva ilmaga, mistõttu on taim saanud hüüdnimeks „baromeeter“. Prantsusmaal kaitsealune liik on tüüpiline kuivadele lubjarikastele rohumaadele, kiviktaimlatesse ja mäginiitudele kuni 1800 meetri kõrgusel.
Panama mütsi taim
Carludovica palmata
Carludovica palmata, rahvasuus tuntud kui toquilla õlg, on Cyclanthaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis on pärit niisketest troopilistest metsadest, mis ulatuvad Lõuna-Mehhikost Boliiviani. Vaatamata oma palmilaadsele välimusele ei kuulu see palmide sugukonda: sellel puudub puitunud tüvi ja see kasvab puhmana lühikesest või maa-alusest varrest, suurte lehvikukujuliste lehtedega, mis võivad ulatuda kuni 1 meetri laiuseks ja taime kogukõrgus on 1,5 kuni 4 meetrit. Selle õied, mis on koondunud spadiksisse, on kreemjad või valkjad ning küpsed viljad omandavad oranžikaid või punakaid toone. See on maailmakuulus, sest selle noortest lehtedest saadud kiud kootakse käsitsi traditsioonilisteks jipijapa mütsideks, mida ekslikult nimetatakse "Panama mütsideks".
Fukieni teepuu
Carmona retusa
Carmona retusa, üldtuntud kui Fukieni teepuu, on troopiline igihaljas põõsas, mida hinnatakse kõrgelt bonsai kunstis. Sellel on väikesed, läikivad tumerohelised lehed, mille tekstuur on peente karvakeste tõttu kergelt kare. Taim õitseb õrnade valgete õitega, mis võivad soojades kliimades aasta läbi ilmuda, ning kannab väikseid dekoratiivseid punaseid marju.
Saguaro-karneegia
Carnegiea gigantea
Saguaro-karneegia (Carnegiea gigantea) on Põhja-Ameerika suurim kaktus, mis pärineb Sonora kõrbest USA-s ja Mehhikos. Oma muljetavaldava kuni 18-meetrise kõrguse ja iseloomulike külgmiste harudega on see Ameerika edelaosa ja Arizona osariigi sümbol. See kasvab äärmiselt aeglaselt — vaid 2–4 cm aastas — ja võib elada üle 200 aasta.
Carpentaria-palm
Carpentaria acuminata
Carpentaria acuminata on üksiktüveline, peenikese ja rõngastatud tüvega palm, mis pärineb Põhja-Austraalia jõeäärsetest metsadest ja soodest Carpentaria lahe piirkonnas. See võib kasvada 10–20 meetri kõrguseks, omades sulgjaid lehti, mis on pealt tumerohelised ja alt sinakasrohelised. Taimel on rippuvad õisikud kreemikasvalgete õitega, millele järgnevad silmapaistvad punased viljad.
Harilik valgepöök
Carpinus betulus
Harilik valgepöök (Carpinus betulus) on vastupidav heitlehine puu, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. Teda hinnatakse tiheda ja peene lehestiku ning sileda, hallika ja soonilise koore poolest. Puu talub väga hästi pügamist, olles üks enimkasutatavaid liike vormhekkide ja topiari-kunsti jaoks. Väikesed lehed ja kompaktne juurestik teevad sellest ka suurepärase valiku bonsai jaoks.
Sallyme käekäigul
Carpobrotus acinaciformis
Carpobrotus acinaciformis on kiirekasvuline, mattpinda moodustav sukulent, mis on pärit Lõuna-Aafrika rannikuluidetest. Taim kannab priske magentavärvi õisi, mis ulatuvad kuni 15 cm laiuseks, ning omanäolisi paksude sirpjate lehtedega võrseid. Kasutatakse laialdaselt kattes ranniku- ja Vahemere-stiilis aedades.
Hottentoti viigikaktus
Carpobrotus edulis
Hottentoti viigikaktus (Carpobrotus edulis) on kiirelt leviv sukulentne maapinnakate, mis pärineb Lõuna-Aafrika rannikualadelt. Selle lihakad, kolmnurksed lehed moodustavad tihedad vaibad, mis võivad ulatuda mitme meetri laiuseks. Kevadel ja suvel õitseb taim kollaste, lillakate või roosade margeriiditaoliste õitega, millele järgnevad söödavad viigitaolised viljad. Teda peetakse kõrgelt invasiivseks liigiks Vahemere kliimas, Californias ja Austraalia rannikupiirkondades.
Pekaanipähkel
Carya illinoinensis
Pekaanipähkel (Carya illinoinensis) on suur ja majesteetlik lehtpuu, mis pärineb Ameerika Ühendriikide lõunaosast ja Mehhiko põhjaosast. See on Põhja-Ameerika majanduslikult olulisim kohalik pähklipuu, mida hinnatakse magusate, võise maitsega pähklite ja kvaliteetse puidu poolest. Puul on võimas võra sulgjalt liitlehtedega ning kevadel tekivad märkamatud rohelised urbused. Tegemist on pika elueaga liigiga, mis võib soodsates tingimustes kasvada üle 30 meetri kõrguseks.
Pequi puu
Caryocar brasiliense
Pequi puu (Caryocar brasiliense) on Brasiilia Cerrado savanni põlispuu, mis on Kesk-Brasiilia kultuuri sümbol. Lehtpuuna, mille lõhnавад valged õied tolmeldatakse nahkhiirte poolt, kannab see kuulsat pequi vilja, mis on rikas karotenoidide, C-vitamiini ja rasvhapete poolest. Puu võib kasvada 6–11 meetri kõrguseks, kasvades aeglaselt ning jõudes vilja kanda 4–8 aasta pärast. Tegemist on Cerrado elurikkuse võtmeliigiga, mis pakub toitu lindudele, imetajatele ja nahkhiirtele.
Habenelas
Caryopteris × clandonensis
Habenelas (Caryopteris × clandonensis) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline heitlehine ilupõõsas, mis kattub hilissuvest sügiseni kirkassiniste lõhnavate õitega. Hallikasroheliste, hõõrumisel lõhnavate lehtede ja kompaktse 60–120 cm kõrguse kasvu tõttu on see populaarne valik päikeselistesse aedadesse, mesilaste ligimeelitamiseks ja madalateks hekkideks.
Kalasabapalm
Caryota mitis
Caryota mitis on põnev ja eripärane palm, mida tuntakse oma unikaalsete lehtede poolest, mis meenutavad kala uimi või sabasid. Kagu-Aasiast pärit taim kasvab tihketes kogumikes, muutes ta suurepäraseks looduslike privaatsusekraanide loomiseks või efektseks keskmeks avarates siseruumides. Selle lehed on tumerohelised ja kahekordparsulised, pakkudes keskkonnale rikkalikku troopilise ilmega tekstuuri. Oluline on märkida, et taime viljad sisaldavad kaltsiumoksalaadi kristalle, mis võivad põhjustada nahaärritust.
Jaggery-palm
Caryota urens
Caryota urens, tuntud ka kui jaggery-palm või üksik kalapalmpalm, on kõrge troopilise monokarpne palm, mis on pärit Indiast, Sri Lankalt ja Kagu-Aasiast. Teda eristavad ainulaadsed kahekordselt sulgjad lehed kalasabaakujuliste lestadega. Taim õitseb oma 20–25-aastase eluea jooksul vaid ühe korra. Mahl ja viljad sisaldavad nõelavaid kaltsiumoksalaadi kristalle, mis ärritavad nahka ja limaskestasid.
Kollane teveetia
Cascabela thevetia
Kollane teveetia (Cascabela thevetia, sün. Thevetia peruviana) on igihaljas troopiline põõsas või väike puu, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse seda kogu maailmas ilutaimena selle läikiva pajutaolise lehestiku ning lõhnavate lehtrikujuliste kollaste kuni aprikoosikarva õite tõttu, mis õitsevad suvest sügiseni. HOIATUS: selle taime kõik osad — lehed, õied, varred, mahl ja eriti seemned — sisaldavad tugevaid südameglükosiide (tevetiin A ja B, peruvosiid, neriifoliin) ning on allaneelamisel inimestele, kassidele ja koertele RANGELT MÜRGISED, põhjustades potentsiaalselt eluohtlikke südame rütmihäireid. Hoidke lastest ja lemmikloomadest eemal ning kandke taime käsitsemisel alati kindaid — mahl võib ärritada ka nahka.
Torujas kassi
Cassia fistula
Torujas kassi (Cassia fistula) on liblikõieliste sugukonda kuuluv heitlehine puu, mis pärineb Lõuna-Aasiast. See kasvab 10–15 m kõrguseks ja on tuntud oma suurejooneliste rippuvate kuldkollaste õiekobarate poolest, mis ilmuvad kevadel ja suvel. Pärast õitsemist tekivad pikad silindrilised tumepruunid kaunad. See on Tai rahvuspuu ja üks maailma hinnatumaid troopilisi ilupuid.
Harilik kastan
Castanea sativa
Harilik kastan (Castanea sativa) on suur lehtpuu, mis on pärit Lõuna-Euroopast ja Väike-Aasiast. Seda on iidsetest aegadest kasvatatud söödavate pähklite ja vastupidava puidu pärast ning see on üks Euroopa ikoonilisemaid puid. Kastan võib elada sajandeid ja kasvada mõjusale kõrgusele, olles maakultuurmaastike ja suurte parkide majesteetlik kaunistus.
Mustauba
Castanospermum australe
Castanospermum australe, tuntud rahvapäraselt mustauba või Moreton Bay kastanina, on aeglaselt kasvav troopilne puu, mis on pärit Austraalia ida-poolsete vihmametsade aladelt. Toataimeina hinnatakse teda dekoratiivsete seemnete ja lopsaka tumerohelise läikiva lehestiku tõttu; ta on populaarne nn „õnneoa" taimena. HOIATUS: toored seemned on MÜRGISED — need sisaldavad kastanospermüüni, saponüüne ja alüloide; ohutud ainult nõuetekohase töötlemise järel.
Terviklehine India pintsellill
Castilleja integra
Castilleja integra (terviklehine India pintsellill) on mitmeaastane looduslik õistaimliik, mis on päritolult Ameerika Ühendriikide edelaosast ja Põhja-Mehhikost. Selle erkkollased kuni oranžikasoranžid kaitlehed meenutavad punasesse värvi kastetud pintsleid, samas kui tegelikud õied peituvad nende vahel. Fakultatiivse juurepoolparasiidina imeb taim vett ja toitaineid naaberkasvude juurte kaudu.
Rannikkokasuariin
Casuarina equisetifolia
Rannikkokasuariin (Casuarina equisetifolia) on kiirekasvuline puu, mis pärineb Austraaliast, Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt, kuid on nüüdseks laialdaselt naturaliseerunud troopilistel ja subtroopilistel rannikualadel üle maailma. Vaatamata okaspuu välimusele on tegemist õistaimedega: selle peened liigestatud oksad, mis meenutavad osja, asendavad pärislehti (mis on taandunud soomusteks) ja teostavad fotosünteesi, vähendades drastiliselt veekadu aurustumise kaudu. Puu võib kasvada 15–40 meetri kõrguseks, sirge tüve ning hallika kuni pruunika kareda ja lõhelise koorega. Juured moodustavad sümbioosi Frankia perekonna bakteritega, sidudes õhulämmastikku ja parandades vaeseid muldi. Liik on äärmiselt taluv soolasuse, tugevate tuulte ja liivaste muldade suhtes, olles üks maailma enimkasutatavaid liike luidete kinnistamiseks ja ranniku erosiooni tõkestamiseks.
Vesihallik
Catabrosa aquatica
Vesihallik on madal, võsunditega poolveeline kõrreline, mis pärineb põhjapoolkera parasvöötme märgadelt niitudelt, ojakallastelt ja tiigiäärtest. See moodustab roomavaid matte helerohelistest läikivatest lehtedest ning kasvatab suvel õhulisi pöörisõisikuid. Kuna see juurdub kergesti sõlmekohtadest, levib see püsivalt mööda mudaseid kallasid ja madalat vett, mistõttu on see pigem kasulik kalda- või sooaia taim kui toataim.
Harilik katalpa
Catalpa bignonioides
Catalpa bignonioides, tuntud ka kui harilik katalpa või india ubapuu, on kiirekasvuline heitlehine puu, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosast, eriti Mississippi oru alamjooksult Alabama, Mississippi, Georgia ja Florida osariikides. See on hinnatud oma dramaatiliste dekoratiivsete omaduste poolest, kasvatades tohutuid südamekujulisi lehti, mis on kuni 30 cm laiad, ning hiliskevadel kuni varasuvel uhkeid trompetikujulisi valgeid õisi kollaste ja purpursete märgistega. Puu saavutab küpsena 12–18 meetri kõrguse laia, ebakorrapärase võraga, mis ulatub 10–12 meetrini, muutes selle muljetavaldavaks varjupuuks suurtes aedades ja parkides. Selle kõige iseloomulikum tunnus – lisaks uhketele õitele – on pikkade, sihvakate seemnekaunade tootmine, mis meenutavad sigareid või ube ja ripuvad okstel sügavale talve, andes aluse mitmele selle rahvapärasele nimele. Harilikku katalpat on laialdaselt kultiveeritud Euroopas ja Põhja-Ameerikas alates 18. sajandist. See kasvab hästi täispäikeses kuni poolvarjus ja talub laia valikut mullatingimusi, sealhulgas savi- ja perioodiliselt liigniiskeid muldasid. Liik on märkimisväärselt põuakindel pärast juurdumist ja vastupidav USDA tsoonides 5–9, muutes selle kohandatavaks paljudes parasvöötme kliimades.
Tore katalpa
Catalpa speciosa
Tore katalpa (Catalpa speciosa) on suur ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb USA kesk- ja idaosast. See on tuntud oma pilkupüüdvate valgete kellukakujuliste õite poolest, millel on lillad ja kollased täpid hiliskevadel, ning pikkade sigarikujuliste kaunade poolest, mis jäävad puule talveks. Teda istutatakse laialdaselt varju- ja ilupuuna parkidesse, suurtesse aedadesse ja linnaalleedele, hinnates tema kohanemisvõimet erinevate muldade ja kliimatingimustega.
Harilik rätsephein
Catananche caerulea
Harilik rätsephein (Catananche caerulea) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv lühiealine püsik, mis pärineb Vahemere lääneosast, Lõuna-Euroopast (Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia) ja Põhja-Aafrikast (Maroko, Alžeeria, Tuneesia). Selle hallikasrohelised, kitsad ja kodaja moodustavad lehed on kaetud peente viltjate karvadega. 30–60 cm kõrguste harunevate varte otstes puhkevad paberjad sinakaslillad (harvemini valged) tumeda südamikuga korvõisikud, mis kaunistavad aeda suve algusest sügise lõpuni ja meelitavad ligi liblikaid. Õied on dekoratiivsed ka kuivanult, mistõttu on see hinnatud kuivlill.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.