Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3646 taime leitud
Kuvatakse 397–432 / 3646
Harilik aubrieeta
Aubrieta deltoidea
Harilik aubrieeta on ristõieliste sugukonda kuuluv igihaljas mätasjas püsik, mis pärineb algselt Kagu-Euroopast (sh Kreekast, Bulgaariast ja Balkanilt). Taim moodustab tihedaid hallikasrohelisi mättaid väikestest labidatest kuni munajate lehtedest ning kattub kevadel ja varasuvel arvukate violetsete, lillade, roosade või valgete neljatiste õitega. Seda kasutatakse laialdaselt pinnakattetaimena kiviktaimlates, müüridel ja nõlvadel, kus see talub põuda ja kehva mulda paremini kui enamik teisi püsikuid.
Jaapani loorber / Laigulise loorber (perekond)
Aucuba
Aukuba (Aucuba) on Garryaceae sugukonda kuuluv igihaljas põõsaste perekond, mis on pärit Ida-Aasiast. Neid hinnatakse läikiva, sageli kuldlaigulise lehestiku poolest ning need kasvavad hästi varjulistes aedades ja vähese valgusega tingimustes.
Laiguline loorber
Aucuba japonica
Aucuba japonica, tuntud ka kui laiguline loorber või jaapani loorber, on tugev igihaljas põõsas, mis pärineb Jaapanist, Hiinast ja Himaalajast. Tuntud oma läikivate, nahkjate lehtede poolest — kirjutel kultivaaridel on lehed sageli muljetavaldavate kulla värvi laikude või marmoreeringutega — see taim õitseb sügavas varjus, kus teised põõsad harva kasvavad. Emataimed kannavad sügisel silmapaistvaid eredapunaseid marju, mis püsivad talve läbi, lisades hooajalist ilut.
Karvane kõrvtarrik
Auricularia cornea
Auricularia cornea, tuntud ka kui karvane kõrvtarrik, on kandseente hulka kuuluv seen, mis kasvab lagunevatel puidutüvedel. Niiskena on selle tekstuur sültjas, kuivades aga muutub see kõvaks ja nahkjaks. Seene välispind on kaetud tillukeste hallikate karvadega, samas kui sisekülg on sile ja punakaspruun.
Eeva nõelkaktus / Roostohoiakaktus (perekond)
Austrocylindropuntia
Austrocylindropuntia on Andide sambakaktuste perekond, mis on pärit Lõuna-Ameerikast, peamiselt Peruu, Boliivia ja Ecuadori piirkondadest. Tuntumad liigid on A. subulata (Eeva nõelkaktus) ja A. cylindrica (roostohoiakaktus). Tegemist on jõuliste, kiirekasvuliste taimedega, mille silindrikujulised varred on kaetud teravate ogadega.
Eeva nõelkaktus
Austrocylindropuntia subulata
Austrocylindropuntia subulata, üldtuntud kui Eeva nõelkaktus, on sambakujuline kaktus, mis pärineb Peruu Andidest. Selle tumerohelised silindrilised varred võivad looduslikul kasvualal ulatuda kuni 4 meetri kõrguseks ning taim eristub oma püsivate nõelataoliste lehtede poolest — see on kaktusite hulgas erakordne omadus. See vastupidav, põuakindel taim on väga dekoratiivne ning kasvab hästi päikesepaistelistes aedades ja heledates siseruumides.
Andide vanamees
Austrocylindropuntia vestita
Austrocylindropuntia vestita, tuntud ka kui Andide vanamees või vatukoral-kaktus, on sale sambakaktus, mis on pärit Loode-Argentina ja Boliivia kõrgmäestiku kivistelt rohumaadelt. Selle varred on tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega, mis annavad taimele iseloomuliku villase välimuse ning kaitsevad teda külma Andide kliima eest. Kevadel ja suvel moodustuvad varte tippudesse silmatorkavad tumepunased kuni violetsed õied.
Bilimbi-averroa
Averrhoa bilimbi
Averrhoa bilimbi, tuntud ka kui bilimbi või kurk-averroa, on troopiline igihaljas viljapuu jänesekapsaliste (Oxalidaceae) sugukonnast. Erinevalt oma lähisugulasest karamboolast on selle viljad silindrilised, äärmiselt happelised ja kasvavad kobarates otse tüvel ja peamistel okstel (kauliflooria). Selle lehed on sulgjad ning väikesed lõhnavad õied on sügavlillat värvi.
Karamboola
Averrhoa carambola
Karamboola (Averrhoa carambola) on Kagu-Aasiast pärinev väike troopiline viljapuu, mida on sajandeid kasvatatud selle kollaste viljade pärast, mis lõikamisel moodustavad tähekujulise viilu. Puul on tihe ümar võra, keskmise rohelusega liitlehed, mis sulguvad puudutusel või öösel, ning väikesed roosakaslillad õied, mis troopilises kliimas puhkevad kobarates aastaringselt. See on populaarne koduaedades oma suhteliselt kiire kasvu ja dekoratiivse ilu tõttu. Vili on magus kuni kergelt hapukas, seda tarbitakse värskelt, mahladena ja hoidistes.
hall mangroov
Avicennia marina
Avicennia marina ehk hall mangroov on soolataluv rannikupuu, mis on pärit Indo-Vaikse ookeani piirkonna loodetsoonidest, ulatudes Ida-Aafrikast, Araabia lahest, Lõuna- ja Kagu-Aasiast kuni Australaasiani. See kasvab põõsa või puuna 3–14 meetri kõrguseks, omades siledat halli koort, nahkjaid lehti, mis on pealt läikivrohelised ja alt hõbehallid (kaetud eritatud soolakristallidega), ning väikeseid valgeid kuni kahvatukollaseid õisi. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks on pliiatsitaoliste hingamisjuurte (pneumatofooride) võrgustik, mis tõuseb mudast, et ammutada hapnikku veega küllastunud, anaeroobsest settest. Pioneerliigina koloniseerib see äsja moodustunud mudavälju ja toodab eluspoegijaid paljundusosi, mis idanevad veel emapuule kinnitatuna, enne kui nad maha kukuvad ja substraati juurduvad. Äärmiselt tolerantne soolsuse, loodete üleujutuse ja kuumuse suhtes, kasvatatakse seda harva väljaspool rannikualade taastamist, vesiviljelust ning spetsialiseeritud paludariumi või bonsai seadeid.
Lai lehitu
Axonopus compressus
Lai lehitu (Axonopus compressus) on püsik, stoloniferne ja risoomne kõrreline, mis pärineb Ameerika troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. Selle laiad ja intensiivselt rohelised lehed moodustavad tiheda ja ühtlase vaiba, mistõttu on see Brasiilias üks enimkasutatavaid liike koduaedades, parkides ja puhkealadel. See kasvab maapinna lähedal, ulatudes pügamata 15–20 cm kõrguseni, ning kasvatab õisikuid, mis võivad ulatuda 30–45 cm-ni. Taim talub hästi varju, moodustades paksu vaiba puuvõrade all, ning kohaneb vaeste muldadega, kuigi eelistab viljakat ja hästi kuivendatud pinnast.
Päikesekaktus
Aylostera heliosa
Aylostera heliosa (varem Rebutia heliosa) on väike mätasjas kaktus, mis pärineb Boliiviast Tarija lähedal asuvatelt kõrgmäestiku nõlvadelt. Selle kompaktsed, kerajad kuni silindrilised varred on kaetud tihedate valgete okastega ja ületavad harva 2,5 cm läbimõõdu, kuid intensiivse päikese käes toodavad nad kevadel suurejoonelise külluse oranže kuni roosasid õisi.
Neemipuu
Azadirachta indica
Azadirachta indica, tuntud ka neemipuu või margosana, on kiirekasvuline igihaljaspuu, mis on pärit India poolsaarelt ja Kagu-Aasiast. Kuuludes mahagonipuude sugukonda Meliaceae, on see üks mitmekülgsemaid ja tähistatumaid puid traditsioonilises meditsiinis ning jätkusuutlikus põllumajanduses. Neemipuu võib kasvada 15–20 meetri kõrguseks laia ja laiuva võraga. Selle väikesed valged lõhnavad õied õitsevad rippuvates kobarates ning oliivitaolised viljad sisaldavad seemneid, mis on rikkad asadirakhtiiniga – ühendiga, mis vastutab puu võimsate insektitsiidsete omaduste eest.
Asaleia
Azalea
Asaleia on rododendroni perekonda (sektsioon Azalea) kuuluv dekoratiivne põõsas, mis kuulub kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda. Tuntud oma rikkalike ja värviliste õite poolest, mis ilmuvad peamiselt kevadel. Lehed on väikesed, elliptilised ja kergelt sametise tekstuuriga, moodustades kompaktse ja tiheda puhma. Seda kasvatatakse laialdaselt nii pottides kui ka aedades ning see on emadepäeval väga populaarne, sümboliseerides hoolt ja kiindumust.
Lõhnav babiana
Babiana fragrans
Babiana fragrans (Jacq.) Steud., tuntud ka kui Babiana disticha, on Iridaceae sugukonda kuuluv mitmeaastane sibulakujuline (mugulsibulaga) geofüüt, mis on endeemiline Lõuna-Aafrika Vabariigi Lääne-Kapi madalikel, Kapi poolsaare ja Cerese piirkonna vahel. See kasvab fynbos'es ja renosterveldis liivastel, graniit- või savimuldadel. Lehed on karvased, volditud ja pistodakujulised, ilmudes sügisel. Talve ja kevade vahel (juulist septembrini lõunapoolkeral) toodab see 7–20 cm pikkuseid harulisi varsi väga lõhnavate violetsete kuni kahvatusiniste õitega, mis on aeg-ajalt kreemikaskollased, tumedate laikudega alumiste kroonlehtede alusel. See on heitlehine taim, mis suvise kuiva perioodi ajal puhkab.
Paavianilill
Babiana stricta
Babiana stricta, tuntud ka paavianilille või sinise freesiana, on mugulkasv, mitmeaastane taim, mis pärineb Lõuna-Aafrika Kaplinnuse provintsist. Kevadel õitsevad taimel ilusad sinised, lillad või roosad karikakujulised õied, mis tõusevad karvaste, püstiste lehtede vahelt. Taim kasvab 10–30 cm kõrguseks ning on populaarne aiailutaim leebema kliimaga piirkondades.
Põld-rosmariin
Baccharis dracunculifolia
Baccharis dracunculifolia, rahvasuus tuntud kui põld-rosmariin või luudpõõsas, on Brasiiliast pärit Asteraceae sugukonda kuuluv põõsas. See võib kasvada kuni 4 m kõrguseks, omades peeneid, hõredaid ja aromaatseid oksi ning väikeseid, lantsetjaid lehti pikkusega 1 kuni 2,5 cm. Taim toodab väikeseid valgeid kuni kergelt roosakaid õisi, mis on mesilaste seas väga populaarsed: see on üks peamisi Brasiilia rohelise taruvaigu botaanilisi allikaid. See esineb looduslikult Brasiilia kesk-lõunaosa Cerrado aladel, kivistel väljadel, metsaservadel ja degradeerunud maadel ning seda kasutatakse ka degradeerunud alade ökoloogilises taastamises.
Karkeeja
Baccharis trimera
Baccharis trimera, tuntud ka kui karkeeja, on kiirekasvuline mitmeaastane põõsas, mis pärineb Brasiiliast ja Lõuna-Ameerikast. Teda eristavad ainulaadsed kolmetiivulised varred ning teda kasutatakse laialdaselt traditsioonilises Lõuna-Ameerika meditsiinis seede-, maksaprotektiivse ja põletikuvastase toimega taimeravimina. Väikesed valged õied kogunevad varretippudesse kevadel ja suvel, meelitades ligi tolmeldajaid.
Sidrunmürt
Backhousia citriodora
Sidrunmürt on mürdiliste (Myrtaceae) sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või väiksem puu, mis pärineb Ida-Austraalia (Queensland, Mackayst Brisbane'ini) subtroopilistest vihmametsadest. Looduses kasvab see kuni 20 m kõrguseks, kultuuris tavaliselt 3–5 m. Läikivad süstjad lehed pikkusega 5–12 cm eraldavad purustamisel tugevat sidrunilõhna – need sisaldavad erakordselt suures koguses tsitraali (90–98%), olles selle aine poolest üks rikkalikumaid looduslikke allikaid maailmas. Suvest sügiseni õitseb taim kobarjates pööristes, kandes väikeseid kreemikasvalgeid õisi.
Brahmi
Bacopa monnieri
Bacopa monnieri, rahvasuus tuntud kui brahmi või vesihüsoop, on roomav ja mahlakas ürt, mis on pärit Aasia märgaladelt, nagu jõekaldad, tiigid ja sood Indias, Hiinas ja Vietnamis. Selle harunevad varred ning väikesed, lihakad lehed moodustavad niiskel pinnasel tihedaid vaipu ja seda kasvatatakse ka akvaariumitaimena. Traditsioonilises ajurveeda meditsiinis on seda sajandeid hinnatud kui aju toonikut mälu, keskendumisvõime ja stressi leevendamiseks.
Lüli-väädik
Baculellum articulatum
Baculellum articulatum (varem tuntud kui Senecio articulatus või Curio articulatus) on omapärane Lõuna-Aafrikast pärit sukulent, mis on tuntud oma hallikasroheliste lüliliste ja silindriliste varte poolest, mis meenutavad vorstikesi. See taim pärineb Väike- ja Suur-Karoo kivistelt nõlvadelt, säilitades vett oma varrelülides. Jahedamatel kuudel kasvatab ta väikesed noolekujulised lehed, mis suvel maha langevad. Talvel puhkevad väikesed valkjad kuni kollakad õied, millel on lillakad tolmukapead.
Must elemi
Ballota nigra
Must elemi (Ballota nigra) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane ravimtaim, mis pärineb algselt Vahemere piirkonnast, kuid on nüüdseks levinud üle kogu Euroopa, kasvades peamiselt teepervedel ja jäätmaadel. Sellel on neljakandiline karvane vars ning kortsulised, saagjas-hambulised lehed, mis hõõrumisel eritavad iseloomulikku ebameeldivat kopituse lõhna — siit tuleneb ka perekonna nimi, mis tähendab vanakreeka keeles tõrjuvat või eemaletõukavat. Suvel ja varasügisel puhkevad tihedates ebamännastes roosakaslillad huulõied, mis pärast esimesi külmi pleegivad peaaegu valgeks. Tänu maa-alustele risoomidele levib taim sageli mitme ruutmeetri suuruste laikudena ja elab talve hästi üle.
Hekk-bambus
Bambusa multiplex
Hekk-bambus (Bambusa multiplex) on mitmeaastane kõrreliste perekonda kuuluv taim, mida iseloomustab kiire ja tihe kasv, moodustades kompaktseid kogumikke. Sellel on õhukesed, paindlikud varred ning säravrohelised lehed, mis loovad lopsakas elava ekraani. Ta on populaarne valik maastikukujundusse, privaatshekidesse ning dekoratiivtaimena pottides.
Peenike Kuduja Bambus
Bambusa textilis gracili
Peenike Kuduja Bambus (Bambusa textilis gracili) on kompaktne bambus, mis pärineb Lõuna-Hiinast ning mida hinnatakse elegantsete, püstiste varte pärast, mis võivad ulatuda kuni 9 meetri kõrguseks. Erinevalt levivate juurestega bambuseliikidest moodustab see taim kompaktseid, mitteinvasiivseid tühmikuid, mille varred ulatuvad kuni 3 cm läbimõõduni ja mille laius on vaid kuni 2 meetrit. See on üks populaarsemaid bambuseid privaatsusaedade, hekide ja troopiliste aiakujunduste loomisel üle maailma. Kiire kasvutempo, vähene hooldusvajadus ja mitteinvasiivne juurestik muudavad selle ideaalseks valikuks nii era- kui ka äriaedadesse.
Buddha kõhu bambus
Bambusa ventricosa
Buddha kõhu bambus (Bambusa ventricosa) on kobarana kasvav bambus, mis pärineb Hiinast ja Kagu-Aasiast ning on tuntud oma iseloomulike paisunud sõlmevahedega, mis meenutavad Buddha kuju ümmargust kõhtu. See dekoratiivne tunnus on kõige enam väljendunud, kui taime kasvatatakse potis või kerge stressi tingimustes. Tegemist on ühe atraktiivseima saadaoleva bambusliigiga, mida hinnatakse võrdselt aedades, terrassidel ning bonsai-puuna.
Harilik bambus
Bambusa vulgaris
Bambusa vulgaris, üldtuntud kui harilik bambus või kuldne bambus, on üks maailma enim kultiveeritud bambusliike. Lõuna- ja Kagu-Aasiast pärit taim on levinud troopiliste ja subtroopiliste piirkondade kõikidele mandritelele. Selle varred võivad ulatuda kuni 20 meetri kõrgusele ning on iseloomuliku kollakasrohelise värvusega. Tegemist on äärmiselt kiirekasvulise, mitmekülgse ja vastupidava taimega, mida kasutatakse ehituses, maastikukujunduses ja toidutootmises.
Bambus
Bambusoideae
Bambuslased (Bambusoideae) on kõrreliste sugukonda kuuluv igihaljaste püsikute alamsugukond. Neid iseloomustavad õõnsad varred (kõrred) ja erakordselt kiire kasv. Bambused on mitmekülgsed taimed, mida kasutatakse kogu maailmas ehituses, toiduna ja dekoratiivsete elementidena tänu nende elegantsele esteetikale ja vastupidavusele.
Harilik kollakas
Barbarea vulgaris
Harilik kollakas (Barbarea vulgaris) on ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja on naturaliseerunud suures osas maailmas. Sügisel ja talvel moodustab ta tumerohelistest, läikivatest ja sulgjagustest lehtedest koosneva kodariku, õitsedes kevadel kobaratesse koondunud väikeste kollaste õitega. Noortel lehtedel on kergelt mõrkjas ja vürtsikas maitse, mis sarnaneb kressile, ning neid hinnatakse kulinaarias kui metsikut köögivilja. See on üks väheseid söödavaid taimi, mis on saadaval külmadel kuudel, mistõttu on sel ajalooline tähtsus talvise toiduna. Kasvab häiritud muldadel, teepervedel, niisketel põldudel ja jõekallastel.
Mereürdipuu
Barringtonia
Barringtonia on umbes 73 troopilise igihaljaspuu ja -põõsa perekond sugukonnast Lecythidaceae. Liigid on pärit ranniku- ja mageveelisest elukeskkonnast üle Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Austraalia ning Vaikse ookeani ja India ookeani saarte. Perekond on tuntud oma pikkadel rippuvatel kobarates õitsevate, öiselt silmatorkavate ja magusalt lõhnavate õite poolest. Tuntuim liik, B. asiatica (mereürdipuu), toodab saponiiine sisaldavaid tugevalt mürgiseid seemneid, mida rannikukogukonnad on ajalooliselt kasutanud kalade uimastamiseks.
Rannabarringtonia
Barringtonia asiatica
Barringtonia asiatica, tuntud ka kui rannabarringtonia või merebarringtonia, on silmapaistev troopiline puu, mis on pärit Indo-Vaikse ookeani rannikutelt. Lecythidaceae sugukonda kuuluv puu annab suurepäraseid öösel õitsevaid lilli valgete kroonlehtede ja pikkade roosade tolmukatega, täites õhu lõhnaga. Suured, püramiidjad viljad on väga ujuvad ja teadaolevalt on need triivinud üle tervete ookeanide kuni 15 aastat. Hoolimata oma ilust on kõik taimeosad saponiinide sisalduse tõttu väga mürgised.
Malaabari spinat
Basella alba
Malaabari spinat (Basella alba) on kiiresti kasvav troopilise kliima söödav ronivtaim, mis pärineb Indiast ja Kagu-Aasiast. Selle paksud, mahlakad lehed on rikkad A- ja C-vitamiini, kaltsiumi ning raua poolest, muutes taime toitvaks lehtköögiviljaks soojades kliimavööndites. Taim õitseb kuumuses ja niiskuses, kus traditsiooniline spinat ei suuda kasvada.
Põlevpõõsas
Bassia scoparia
Põlevpõõsas (Bassia scoparia) on kiirekasvuline üheastaline rohttaim, mis pärineb Euraasiast. See moodustab tiheda, sümmeetrilise kupli peentest heledatest rohelistest lehtedest, mis muutuvad sügisel erkpunaseks või lillaks, luues vaatemängulise hooajalise efekti. Seda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena aedades ja peenardel.
Liiv-tömptoss
Battarrea phalloides
Battarrea phalloides, üldtuntud kui liiv-tömptoss, on haruldane ja omapärane kõhuseen. Teda iseloomustab pikk, puitunud ja soomuseline jalg, mis võib ulatuda kuni 40 cm kõrguseni ning mille tipus on eoseid kandev kübar. Algselt on eosmass kaetud volva ehk tupega, mis rebeneb, paljastades pruunika gleeba. Tavaliselt leidub teda kuivades liivastes muldades, sageli hekkide või põlispuude läheduses. See liik on saproobne seen, mis tähendab, et ta saab toitaineid lagunevast orgaanilisest ainest, ning on kohastunud eluks ariidsetes või poolariidsetes mikroelupaikades.
Brasiilia Orhideepuu
Bauhinia forficata
Bauhinia forficata, tuntud ka kui Brasiilia orhideepuu või lehma kabja puu, on Brasiilia päritolu keskmise kuni suure suurusega lehtpuu. See kannab kevadel ja suvel elegantseid valgeid orhideesarnaseid õisi ning on tuntud oma hüpoglükeemiliste omaduste poolest Brasiilia rahvameditsiinis, mis on toonud talle hüüdnime „taimsed insuliin".
Napoleoni Sulg
Bauhinia monandra
Bauhinia monandra, tuntud ka kui Napoleoni Sulg või Roosa Orhidepuu, on keskmise suurusega troopilise kliima puu Fabaceae sugukonnast. Pärit troopilisest Ameerikast, kasvatatakse seda laialdaselt aedades ja parkides tänu tema priiuslikkusele õitele, mis muudavad värvi heledakollasest sügavroosaks, igaüht kaunistab omanäoline triipudega kroonleht. Külmavabas troopilises ja subtroopilises kliimas õitseb puu suurema osa aastast, muutes selle väärtuslikuks ilupuuks maastikukujunduses.
Lilla Orhidepuu
Bauhinia purpurea
Lilla orhidepuu (Bauhinia purpurea) on keskmise suurusega dekoratiivpuu, mis pärineb Lõuna-Hiinast ja Kagu-Aasiast. Tuntud oma suurejooneliste lilla-roosade, orhideeõitele sarnanevate õite poolest, õitseb see peamiselt sügisel ja talvel, pakkudes jahedamatel kuudel haruldast värvipõledu. Selle iseloomulikud kahesagaralised lehed meenutavad liblikatiivade või lehma kabjajalgjälgi – Bauhiinia perekonna tunnusmärk. Kaunviljaliste hulka kuuluvana seob puu mullast lämmastikku, pakkudes nii dekoratiivset kui ka ökoloogilist väärtust.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.