Täielik taimejuhend
Sirvige taimi raskusastme, hooaja ja muu järgi. Leidke endale sobiv taim.
Raskusaste
Taimed linna järgi
🗺️ Taimed linna järgi3727 taime leitud
Kuvatakse 325–360 / 3727
Kivikaktus
Ariocarpus
Ariokarpus (Ariocarpus) on aeglase kasvuga astelteta kaktuste perekond, mis pärineb Mehhiko põhja- ja keskosa ning Texase lõunaosa lubjakivikõrbetest. Selle paksud tähekujulised tüükad on kaetud hallikaspruuni näsalise nahaga, mis imiteerib peaaegu täiuslikult ümbritsevaid kive ja kruusa – see on kamuflaažistrateegia, mis kaitseb taime looduses rohusööjate eest. Suurem osa taimest asub mulla piiril või sellest allpool, kinnitununa suurele sammasjuurele, ning maapinnast kõrgemal on nähtav vaid krooniosa. Tüügaste vahel asuvad villased karvatutid ning hilissuvel või sügisel kasvatavad täiskasvanud taimed roseti keskelt silmapaistvaid valgeid, roosasid, magentapunaseid või lillasid karikakrasarnaseid õisi.
Kantslikaev
Arisaema
Arisaema on perekond, mis hõlmab ligikaudu 150 liiki metsaaluse mugulataimi, mis kuuluvad aroidsete sugukonda ja on pärit Aasiast ning Põhja-Ameerikast. Neid hinnatakse nende ainulaadsete kapuutsitaoliste õisikute (spaat ja varraskõrv) ning eksootilise lehestiku poolest. Taimed jäävad talvel puhkeolekusse ja tärganevad jõuliselt iga kevad uuesti. Tuntuim liik on A. triphyllum, mida rahvasuus kutsutakse kantslikaevaks.
Harilik arisarum
Arisarum vulgare
Harilik arisarum (Arisarum vulgare) on madalakasvuline risoomne püsik võhaliste (Araceae) sugukonnast, mis pärineb Vahemere piirkonnast – Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja osast Kaukasusest. Taim kasvab harva kõrgemaks kui 30 cm ja moodustab puhmaid läikivatest südaja kuni noolja kujuga juurmistest lehtedest, millel on vahel õrnad hõbedased märgised. Selle kõige iseloomulikum tunnus on õis: lillakaspruun ja valgetriibuline kõrgleht rullub ettepoole kapuutsiks, meenutades munga rüüd, ning ümbritseb lihakat tõlvikut, millel asuvad tillukesed lillad õied. Taim õitseb sügisest kevadeni ja levib hõlpsasti maa-aluste risoomide abil, olles tänuväärne pinnakattetaim metsaaias.
Pitsiline aaloe
Aristaloe aristata
Aristaloe aristata, tuntud ka kui pitsiline aaloe või tõrvikutaim, on kompaktne sukulent, mis pärineb Lõuna-Aafrikast ja Lesothost. Selle tumerohelised kolmnurksed lehed on kaunistatud valgete tuberkliitega ja ripsmelist servaga, moodustades tihedaid, elegantseid roosette. Suvel ja sügisel ilmuvad torukujulised oranžikaspunased õied, mis on eriti atraktiivsed kolibridele.
Tobiväät
Aristolochia
Aristolochia (tobiväät) on umbes 350 liigiga ronitaimede ja rohttaimede perekond tobiväädiliste (Aristolochiaceae) sugukonnas. Neid hinnatakse nende omapäraste piibu- või trompetikujuliste õite tõttu, mis on pruunides, kollastes, rohelistes ja lillades toonides. Liigid ulatuvad külmakindlatest parasvöötme ronitaimedest, nagu suurelehine tobiväät (A. macrophylla), kuni õrnade troopiliste ronitaimedeni. Kõik taimeosad sisaldavad aristolochhapet, mis on teadaolevalt nefrotoksiline ja kantserogeenne ühend, mistõttu tuleks taime käsitseda ettevaatlikult ning hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
Virginia maomürk
Aristolochia serpentaria
Aristolochia serpentaria, tuntud ka kui Virginia maomürk, on madalkasvuline metsa-püsikrohi, mis on pärit Ameerika Ühendriikide idaosast. Taim moodustab iseloomulikke kõverdunud, piibulaadseid õisi ja südakujulisi lehti. Põlisrahvad ja varajased asukad hindasid seda ajalooliselt ravimliku taimena; see sisaldab aristoloohhappeid, mis on tänapäeval teadaolevalt mürgised.
Tšiili aristoteelia
Aristotelia chilensis
Lõuna-Tšiilist ja Argentinast pärinev igihaljas põõsas või väike puu. Taim kannab tumedaid, peaaegu musti marju, mille maitse sarnaneb mustikale ja mis on erakordselt antioksüdandirikkad. Maputše rahvas on seda traditsiooniliselt kasutanud meditsiinis, toiduna ja fermenteeritud jookide valmistamiseks.
Rand-voolilleke
Armeria maritima
Rand-voolilleke (Armeria maritima) on kompaktne igihaljas püsik, mis pärineb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikuäärsetelt kaljudelt ja niitudelt. See moodustab tihedaid kitsaste murulaadsete lehtede mättaid, millest ulatuvad välja peened varred kerajate roosade kuni valgete õisikutega, mida ümbritsevad paberjad kõrglehed. Väga vastupidav soolasele mereõhule, vaestele muldadele ja põuale, mistõttu on see populaarne valik kiviktaimlatesse ja rannikuäärsetesse aedadesse.
Leht-merikann
Armeria pseudarmeria
Armeria pseudarmeria (leht-merikann) on Lääne-Portugali ja Hispaania ranniku kaljudelt pärit igihaljas mätastaim plumbagoliste sugukonnast. Tal on laiad mõõgakujulised lehed ja peenikestel vartel kerajad õisikud valgest kuni tumeroosani, mis avanevad hiliskevadel ja suvel. Vastupidav ja pikaealine, ta kasvab hästi kehvas, hästi dreenitud mullas, kus paljud teised taimed hätta jäävad.
Harilik külmaseen
Armillaria mellea
Armillaria mellea, tuntud kui harilik külmaseen, on bioluminestsentsne kandseen. See on oluline metsapatogeen, mis levib mustade juuretaoliste struktuuride ehk risomorfide abil. Kuigi see moodustab kobarates söödavaid kuldkollaseid seeni, on organism ise parasiitne 'superorganism', mis võib elada sajandeid, lagundades nii elavate kui ka surnud puude puitu.
mädarõigas
Armoracia rusticana
Armoracia rusticana, rahvapäraselt tuntud kui mädarõigas, on vastupidav mitmeaastane taim perekonnast Brassicaceae. Seda kasvatatakse peamiselt paksu ja terava valge peavarju pärast. Taimel on suured smaragdrohelised, oblikalaadsed lehed ning suvel moodustab see kõrgetel vartel väikestest valgetest õitest koosnevaid kobaraid. Tegu on jõulise kasvajaga, mis võib sobiva hooleta muutuda invasiivseks.
Südajalehine arnika
Arnica cordifolia
Südajalehine arnika (Arnica cordifolia) on rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika lääneosa okasmetsadest ja mäginiitudelt 1500–3300 meetri kõrguselt. Taim on tuntud oma vastastikuste südajate lehtede ja kirkaskollaste õisikute poolest. Ta paljuneb roomavate risoomide abil ja võib elada kümmekond aastat. Mõõdukalt tulekindlana taastub ta pärast põlengut risoomidest ning on oluline toiduallikas hirvlastele (muulhirvedele ja vapititele). Allaneelamisel mürgine (põhjustab iiveldust ja südamehäireid), mistõttu on see mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks ning seda tuleb hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
Mägiarnika
Arnica montana
Mägiarnika (Arnica montana) on mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägipiirkondadest, eriti Alpidest, Püreneedest ja Karpaatidest. Euroopa rahvameditsiinis sajandeid tuntud taimel on suvel puhkevad kuldkollased karikakrakujulised õied. Liigse korjamise tõttu on see mitmes Euroopa riigis looduskaitse all. Kogu taim on allaneelamisel mürgine, kuid õieekstrakti kasutatakse laialdaselt välispidistes preparaatides verevalumite, lihasvalude ja põletike leevendamiseks.
must aroonia
Aronia melanocarpa
Must aroonia (Aronia melanocarpa) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv heitlehine põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. See kasvab umbes 1–3 m kõrguseks ja laiuseks, moodustades tihedaid, rohkelt harunenud puhmaid. Kevadel pakub see kobarõisikutes väikeseid valgeid kuni roosakaid õisi, sügisel aga läikivaid tumelillasid kuni musti vilju ning sügavpunast sügisvärvi lehti. Viljad on söödavad, kuigi toorelt üsna kootavad, ning on tuntud oma kõrge antioksüdantide (antotsüaanide) sisalduse poolest.
Puju
Artemisia
Puju (Artemisia) on suur korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv aromaatsete rohttaimede ja poolpõõsaste perekond, kuhu kuulub üle 500 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Perekonda kuuluvad tuntud taimed nagu koirohi (Artemisia absinthium), harilik puju (Artemisia vulgaris) ja estragon (Artemisia dracunculus). Taimede lehestik on tavaliselt hõbehall kuni roheline, peenelt jagunenud ja tugevalt aromaatne. Õied on väikesed, silmatorkamatud, kollakad või valkjad ning koonduvad hilissuvel ja sügisel õisikutesse. Puju liigid on vastupidavad ja vähenõudlikud taimed, mida on traditsiooniliselt hinnatud nende ravim-, aroomi- ja iluomaduste poolest.
Põldpuju
Artemisia campestris
Artemisia campestris, üldtuntud kui põldpuju, on vastupidav mitmeaastane rohttaim korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast. See on pärit Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast ning moodustab madalaid puhmaid peenelt lõhestunud hõberohelistest aromaatsetest lehtedest, mille kohale ilmuvad hilissuvel tillukesed kollakasrohelised õisikud. Hinnatud oma põuataluvuse ja vastupidavuse poolest kehvadel liivastel muldadel, kasvab see looduslikult avatud niitudel, luidetel ja kivisel pinnal.
Estragon
Artemisia dracunculus
Estragon (Artemisia dracunculus) on mitmeaastane aromaatne rohttaim korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast, mis pärineb Kesk-Aasiast ja Ida-Euroopast. Eriti prantsuse köögis kõrgelt hinnatud taim eristub oma iseloomuliku aniisisarnase maitse poolest. Taim moodustab kompaktseid tukki kitsaste hallikasroheliste lehtedega, jääb talvel puhkeolekusse ning kasvab kevadel jõudsalt uuesti.
Rannakoirohi
Artemisia stelleriana
Artemisia stelleriana on hõbedaselehelise lehtedega rohttaim, mis on igihaljas mitmeaastane ja pärineb Kirde-Aasiast, kasvades looduslikult rannikuduunidel ja liivakatel elupaikadel. Tihedate valgekarvaste lehtede tõttu on taimel iseloomulik hõbedane välimus, mistõttu on ta populaarne dekoratiivne maapealiskate päikesepaistelistes ja kuivades aedades.
Harilik puju
Artemisia vulgaris
Harilik puju (Artemisia vulgaris) on korvõieliste sugukonda kuuluv kõrge ja aromaatne püsik, mis pärineb Euroopast ja Aasiast ning on nüüdseks kodunenud suures osas maailmast. See moodustab puhmaid sügavalt lõhestunud lehtedest, mis on pealt tumerohelised ning alt hõbedased ja viltjad. Suve keskpaigast sügiseni õitseb taim väikeste kollakasroheliste kuni punakaspruunide õisikutega. Taim paljuneb agressiivselt risoomide abil ja seda peetakse paljudes piirkondades invasiivseks, mistõttu on soovitatav seda kasvatada pottides või piiratud peenardes.
Uus-Meremaa kaljuliilia
Arthropodium cirratum
Arthropodium cirratum, üldtuntud kui Uus-Meremaa kaljuliilia või rengarenga, on igihaljas risoomne püsik, mis on endeemiline Uus-Meremaa rannikuäärsetele kaljudele ja neemikutele. See moodustab läikivate rihmjate lehtede puhmaid, mille kohale ilmuvad varasuvel hargnevad varred väikeste valgete kuue kroonlehega õitega, millel on lillakaskollased tolmukad. Traditsiooniliselt on see olnud maoori rahva jaoks oluline toidu- ja ravimtaim: selle lihakaid risoome küpsetati ja söödi ning lehti ja juuri kasutati haavade ja nahahädade raviks. Tänapäeval on see populaarne ja vähenõudlik ilutaim rannikuäärsetes ja varjulistes aedades üle maailma.
Kunstmuru
Artificial plant
Elutruud kunsttaimed ja kunstmurud pakuvad suurepärast alternatiivi ruumides, kus valgustingimused või keskkonnatingimused ei sobi elustaimedele. Need on valmistatud kvaliteetsetest polümeeridest ja siidist, mistõttu näevad need välja täpselt nagu päris taimed, samas puuduvad neil bioloogilised vajadused.
Leivaviljakandja
Artocarpus
Artocarpus on perekond, mis hõlmab ligikaudu 60 liiki troopilisi puid sugukonnast Moraceae, mis on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt. Tuntuimad liigid on džakipuu (A. heterophyllus), mis kannab maailma suurimat puuvilta, ning leivaviljakandja (A. altilis), mis on Vaikse ookeani piirkonna põhitoidus. Kõik liigid eritavad piimasarnast lateksimahla ning neil on suured, dekoratiivsed lehed.
Leivapuu
Artocarpus heterophyllus
Artocarpus heterophyllus, üldtuntud kui leivapuu, on troopilise kliimaga viljapuu, mis pärineb India Lääne-Ghati mäestikust. Moraceae sugukonda kuuluv liik on kuulus selle poolest, et kannab maailma suurimat puu otsas kasvavat vilja. Puu võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks ja õitseb Aasia, Aafrika ning Ameerika troopilistes ja subtroopilistes piirkondades.
Aarum / Käokupp (perekond)
Arum
Aarum on mugultaimetega mitmeaastaste taimede perekond sugukonnas Araceae, mis on pärit Euroopast, Vahemere piirkonnast ja Lähis-Idast. Taimed moodustavad noolekujulisi lehti ning dekoratiivseid tupplehestu, millele järgnevad erknarancžid marjad. Kõik taimeosad on kaltsiiumoksalaadi rafiiidide tõttu tugevalt mürgised.
Taani aarum
Arum cylindraceum
Taani aarum (Arum cylindraceum) on aarumiliste (Araceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane mugultaim ja ainus Taanis looduslikult esinev aarumi liik. See kasvab 25–40 cm kõrguseks, tal on nooljad täppideta lehed ja iseloomulik õisik, mis koosneb lillast tõlvikust ja seda ümbritsevast helerohelisest kõrglehest, õitsedes mais-juunis. Taime leidub siin-seal Taani saartel ja Ida-Jüütimaal, kus ta kasvab toitainerikkas ja niiskes metsapinnases, võsastikes ja hekkide ääres. Sügisel tekivad silmapaistvad mürgised punased marjad. Kogu taim – eriti marjad ja mugul – sisaldab nõeljaid kaltsiumoksalaadi kristalle ja on allaneelamisel tugevalt mürgine.
Itaalia aarum
Arum italicum
Itaalia aarum (Arum italicum) on võhaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane mugultaim, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See paistab silma oma noolekujuliste tumeroheliste lehtedega, millel on sageli piki leheroodusid valge marmorjas muster; lehed ilmuvad sügisel ja püsivad läbi talve. Kevadel kasvatab taim kollakasrohelise kõrglehega ümbritsetud tõlviku, millele järgnevad suvel väga dekoratiivsed, kuid äärmiselt mürgised oranžikaspunased marjad. Tegemist on varju- või poolvarjutaimega, mida on lihtne kasvatada niiskes ja huumusrikkas mullas ning mis võib pehmema kliimaga aladel muutuda invasiivseks.
Tähniline aarum
Arum maculatum
Varjulembene võhaliste sugukonda kuuluv püsik, mis pärineb suuremast osast Euroopast, Türgi idaosast ja Kaukaasiast. Selle nooljad läikivad lehed ilmuvad hilistalvel, sageli tumelillade tähnidega, millele järgnevad hiliskevadel kahvaturoheline kuni lilla kõrgleht, mis ümbritseb tumelillat tõlvikut. Suve keskpaigaks kuivavad lehestik ja õis täielikult, jättes alles palja varre, mille tipus on tihe kobar ereoranže marju, mis püsivad sügiseni. Kõik taimeosad – lehed, vars, mugul ja marjad – on mürgised, sisaldades nõeljaid kaltsiumoksalaadi kristalle ja muid ärritavaid ühendeid, mis põhjustavad närimisel või allaneelamisel suus ja kurgus tugevat põletustunnet.
Harilik kitseenelas
Aruncus dioicus
Aruncus dioicus, tuntud kui harilik kitseenelas, on imposantne ja graatsiline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb põhjapoolkera niisketest metsadest. See toodab hiliskevadel ja varasuvel suurejoonelisi kreemikasvalgeid õisikuid, mis kõrguvad õrna, sõnajalataolise lehestiku kohal. Tegemist on kahekojalise liigiga — isastaimed toodavad lopsakamaid ja püstisemaid õisikuid, emastaimedel on aga rippuvamad kobarad, mis muutuvad elegantseteks seemnepeadeks. See pikaealine ja vähenõudlik püsik edeneb poolvarjus kuni täisvarjus ning püsivalt niiskes, orgaanilise aine rikkas mullas, olles suurepärane valik metsaaedadesse, varjulistesse peenardesse, veekogude äärde ja vihmaaedadesse.
Bambusorkidee (perekond)
Arundina
Arundina on maapealsete orhideede perekond sugukonnast Orchidaceae, mis on pärit troopilisest ja subtroopilisest Aasiast. Peamine liik, A. graminifolia, on iseloomulike bambusesarnaste varte ja õrnade valgete, roosade ning lillakate õitega. Need orhideed on sugukonna kõige vastupidavamad ja algajatele sobilikumad esindajad.
Bambusorkidee
Arundina graminifolia
Bambusorkidee (Arundina graminifolia) on maapinnalähedane orkidee, mis pärineb Kagu-Aasiast. Seda iseloomustavad peened, bambusesarnased varred, mis võivad ulatuda kuni 2,5 meetri kõrguseks. Taim õitseb aastaringselt valgete, roosade ja lillade õitega, muutes selle üheks kõige tasuvamaks orkideeks troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Madal arundinaaria
Arundinaria tecta
Arundinaria tecta on madal ja sihvakas kõrreliste sugukonda (Poaceae) kuuluv pärismaine bambus, mis kasvab USA kaguosa rannikutasandikel ja jalamitel Virginiast Floridani. Tavaliselt kasvab see 0,6–1,8 meetri kõrguseks, ulatudes vahel kuni 3,5 meetrini. Taimel on peenikesed, jäigad ja ümarad rohelised varred, mis muutuvad valmides pruuniks ning harunevad ülemises osas. Liik levib jõudsalt maa-aluste risoomide abil ning moodustas ajalooliselt märgalade metsaalustes tihedaid, peaaegu läbipääsmatuid tihnikuid. Suuri arundinaaria tihnikuid peetakse tänapäeval kriitiliselt ohustatud ökosüsteemiks Euroopa koloniseerimisest saadik toimunud elupaikade kao tõttu.
Roniv asariin
Asarina erubescens
Asarina erubescens, tuntud ka kui roniv asariin või roniv lõvilõug, on kiirekasvuline igihaljas püsikust ronitaim, mis pärineb Mehhiko Sierra Madre Oriental mäestiku tammemetsadest ja kanjoniseintelt 1000–2200 meetri kõrguselt. Köitraagude asemel ronib see taim oma pehmete, sametiste ja kolmnurksete leherootsude abil, mis mähkuvad ümber võrede, aedade ja muude tugede, saavutades ühe hooajaga kuni 2,5 meetri pikkuse. Suvest kuni esimeste külmadeni pakub taim pidevat vaatemängu kuni 7 cm pikkuste torujate trompetikujuliste õitega, mis on roosad ja heledama kurguosaga (mõnel kultuursordil valged) ning meelitavad ligi koolibrisid ja liblikaid. USDA tsoonides 7b-11 kasvatatakse teda külmaõrna püsikuna, mujal aga kiirekasvulise suvelillena, olles populaarne valik rippkorvidesse, võredele ja konteineritesse.
Kuraasao askleepias
Asclepias curassavica
Kuraasao askleepias (Asclepias curassavica) on koerakooluliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb troopilisest Lõuna-Ameerikast. Tuntud oma silmapaistvate oranžide ja kollaste õite poolest, on see monarhliblika röövikute üks peamisi toidutaimi. Kasvab kiiresti täispäikeses ja talub põuda, kuid KÕIK taimeosad sisaldavad südameglükosiide ja on allaneelamisel mürgised.
Õhupallitaim
Asclepias physocarpa
Asclepias physocarpa, tuntud ka kui õhupallitaim või luigataim, on kiirekasvuline mitmeaastane põõsas, mis on pärit Lõuna-Aafrikast. Teda hinnatakse erilistel õhupalle või luigapäid meenutavate puhitunud ja karvaste seemnekodate ning väikeste, lõhnavate valgete õite pärast, mis õitsevad suvel. Olulise toitaistaimena monarhliblikatele on ta armastatud nii aednikele kui ka looduskaitsjatele.
Harilik piimalill
Asclepias syriaca
Harilik piimalill (Asclepias syriaca) on Ida-Põhja-Ameerika päritolu mitmeaastane metslill, mis on tuntud eelkõige kui monarhliblikate peamine vastsete toidutaim. Suvel moodustub taimel lõhnavaid, roosakaslillasid kuppeljas-ümaraid õisikuid ning iseloomulikke suuri seemnekaunu, mis on täidetud siidiste kiududega. Varred ja lehed eritavad piimavalget lateksimahla, mis sisaldab südameglükosiide ja muudab taime allaneelamisel mürgiseks. See taim on kohalike tolmeldajaaedade nurgakivi.
Liblikataim
Asclepias tuberosa
Asclepias tuberosa, tuntud ka kui liblikataim, on silmapaistev Põhja-Ameerika päritolu püsiktaim, mida austatakse tema erkroheliste õisikute pärast, mis õitsevad hilistest kevadkuudest läbi suve. See on monarhliblikate jaoks kriitilise tähtsusega peremeistaimtaim – see pakub toitu röövikutele ja nektarit arvukatele tolmeldajatele. See põuakindel, sügavajuureline looduslik lilltaim areneb hästi vaestel, hästi läbilaskvatel muldadel ning vajab pärast juurdumist väga vähe hooldust.
Leidke täiuslik taim
Meie taimejuhend aitab teil leida ideaalseid liike vastavalt teie kogemusele ja aastaajale.
Sirvi Raskusastme, Aastaaja ja Muu Järgi
Kasuta allolevaid filtreid, et kitsendada seda kataloogi hoolduse raskusastme, aastaaja, keskkonna järgi või otsi otse nime järgi. Iga filter viib sinu kasvutingimustele kohandatud loendini.