Cactaceae
Valgeastlaline jänesekõrv: täispäikeses kasvav taim
Opuntia microdasys var. albispina
Lihtne kaktus: vajab otsest päikesevalgust, hästi vett läbilaskvat substraati ja kastmist alles siis, kui muld on täielikult kuivanud. Talvel kaitsta alla 5 °C külma eest ning käsitseda alati kinnaste või pintsettidega.
Iga 14 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
-4° - 38°C
% - %
Kategooriad
Mis on Valgeastlaline jänesekõrv?
Valgeastlaline jänesekõrv (Opuntia microdasys var. albispina) on lihtne hooldusega taim perekonnast Cactaceae. Opuntia microdasys var. albispina on Kesk- ja Põhja-Mehhikost pärineva jänesekõrv-kaktuse valgete tupsudega vorm. Sellel puuduvad pärisastlad: rohelised, ovaalsed ja lamedad 7,5–15 cm pikkused lülid on kaetud valgete glohhiidide ehk peente kidadega harjastega, mis eralduvad vähimagi puudutuse korral...
Valgeastlaline jänesekõrv kasvab kuni 60cm, laius 150 cm, kastmine iga 14 päeva tagant, -4°C – 38°C. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Valgeastlaline jänesekõrv kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Valgeastlaline jänesekõrv ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 28 päevaga.
Kuidas hooldada Valgeastlaline jänesekõrv?
TLDR: Valgeastlaline jänesekõrv vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri -4–38°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Valgeastlaline jänesekõrv kastma?
Kasta põhjalikult iga 2–3 nädala järel kevadel ja suvel, ainult siis, kui substraat on täiesti kuiv. Talvel kasta iga 4–6 nädala järel või harvem. Ära piserda kaktuse lülisid veega.
Kui palju valgust vajab Valgeastlaline jänesekõrv?
Otsene päike vähemalt 6 tundi päevas. Siseruumides vali kõige päikesepoolsem aken; vähese valguse korral muutuvad lülid peenikeseks ja väljaveninuks.
Milline on parim muld Valgeastlaline jänesekõrv jaoks?
Kaktusemuld, kuhu on lisatud perliiti, jämedat liiva või kergkruusa, et tagada hea drenaaž. Eelistab toitainevaest ja kivist mulda.
Millist potti kasutada Valgeastlaline jänesekõrv jaoks?
Drenaažiavaga savipott, mis on taimest veidi laiem; savi aitab substraadil kiiremini kuivada.
Mis on Valgeastlaline jänesekõrv ja kust see pärit on?
Opuntia microdasys var. albispina on Kesk- ja Põhja-Mehhikost pärineva jänesekõrv-kaktuse valgete tupsudega vorm. Sellel puuduvad pärisastlad: rohelised, ovaalsed ja lamedad 7,5–15 cm pikkused lülid on kaetud valgete glohhiidide ehk peente kidadega harjastega, mis eralduvad vähimagi puudutuse korral ja ärritavad nahka. Tavalisel liigil on need tupsud kollased. Taim moodustab 40–60 cm kõrguse madala puhma, mis avamaal võib kasvada üle 1 m laiuseks, kuid potis püsib kompaktne. Helekollased õied ilmuvad lülide tippu hiliskevadel ja suvel, kuid potis õitseb taim harva. See kasvab aeglasemalt ja on külmatundlikum kui tavaline jänesekõrv-kaktus.
Kuidas paljundada Valgeastlaline jänesekõrv?
Lülipistik
Ära istuta lüli liiga sügavale. Kaitse käsi: valged glohhiidid kleepuvad naha ja riiete külge.
- 1 Eralda kinnaste või pintsettide abil terve lüli ühenduskohast
- 2 Lase lülil varjulises kohas 5–7 päeva kuivada, kuni lõikekoht on korgistunud
- 3 Aseta lüli püstiselt kuivale kaktusemullale
- 4 Alusta vähese kastmisega alles 1–2 nädala pärast
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Valgeastlaline jänesekõrv?
TLDR: Valgeastlaline jänesekõrv võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, kasvukiirusega Aeglane.
Maksimaalne kõrgus
60cm
Laius
1.5m
Kasvukiirus
Aeglane
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Millised haigused mõjutavad Valgeastlaline jänesekõrv kõige sagedamini?
TLDR: Valgeastlaline jänesekõrv on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Ämblikulestalised (punaämblikud)
Ämblikulestalised on väikesed ämblikulaadsed lülijalgsed (alla 1,25 mm pikad), kes on suguluses ämblike ja puukidega ning toituvad taimemahlast. Nad õitsevad kuumades ja kuivades tingimustes ning võivad tekitada märkimisväärset kahju ilukultuuridele ja köögiviljataimedele. Tõsiste nakatumiste korral võivad saagikao ulatuda 14% või kõrgemale, kuna kahjurid häirivad elutähtsaid taimeprotsesse, sealhulgas fotosünteesi, süsihappegaasi imendumist ja transpiratsiooni.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
