Crassulaceae
Punane Pagood: maapinnakate taim
Crassula corymbulosa
Lihtne sukulent: palju valgust, hästi kuivendatud kaktusesegu, mõõdukalt vett soojadel kuudel ja vähe talvel. See ei talu külma, märga mulda ja pakast.
Iga 10 päeva tagant
Ere hajuvalgus
1° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Punane Pagood?
Punane Pagood (Crassula corymbulosa) on lihtne hooldusega taim perekonnast Crassulaceae. Crassula corymbulosa on Lõuna-Aafrika sukulendi kaubanimi, mille aktsepteeritud nimi on nüüd Crassula capitella subsp. thyrsiflora. See pärineb Lõuna-Aafrika ja Kagu-Namiibia kuivadelt, kivistelt Karoo nõlvadelt. See moodustab madalaid rosettide matte lihakate, teravate lehtedega, mis on paigutatud...
Punane Pagood kasvab kuni 40cm, laius 50 cm, kastmine iga 10 päeva tagant. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Punane Pagood kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Punane Pagood ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 20 päevaga.
Kuidas hooldada Punane Pagood?
TLDR: Punane Pagood vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 10 päeva tagant ning temperatuuri 1–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Punane Pagood kastma?
Kevadest sügiseni kasta, kui segu on täiesti kuiv, umbes iga 10 päeva tagant, lehti märjaks tegemata. Talvel kasta säästlikult. Märg muld mädanetab juured.
Kui palju valgust vajab Punane Pagood?
Täispäike või ere poolvari. Mida rohkem päikest, seda punasemad lehed. Toas, kõige eredama akna juures.
Milline on parim muld Punane Pagood jaoks?
Liivane kaktuse- ja sukulendisegu liiva, kruusa või perliidiga ning suurepärase drenaažiga.
Millist potti kasutada Punane Pagood jaoks?
Madal savipott drenaažiavaga; see näeb hea välja üle ääre voolates.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 30 päeva tagant
Mis on Punane Pagood ja kust see pärit on?
Crassula corymbulosa on Lõuna-Aafrika sukulendi kaubanimi, mille aktsepteeritud nimi on nüüd Crassula capitella subsp. thyrsiflora. See pärineb Lõuna-Aafrika ja Kagu-Namiibia kuivadelt, kivistelt Karoo nõlvadelt. See moodustab madalaid rosettide matte lihakate, teravate lehtedega, mis on paigutatud nelja ritta või spiraalselt, nagu väikesed pagoodid. Lehed on õunarohelised ja tugeva päikese või põua korral punetavad. Kesk-suvest sügiseni venivad varred 30-40 cm pikkuseks ja kannavad pisikesi kreemjaid või valgeid, mõnikord roosaka varjundiga õisi. Pärast õitsemist taim laguneb ja mahalangenud lehed juurduvad uuteks taimedeks.
Kuidas paljundada Punane Pagood?
Lehepistik
Pärast õitsemist maha kukkunud lehed juurduvad sageli potis iseseisvalt.
- 1 Keera terve leht ära
- 2 Lase sellel päev aega kuivada
- 3 Aseta lehe alus kergelt niiskele, liivasele segule
- 4 Hoia eredas valguses, eemal tugevast päikesest, kuni see juurdub
Vajalikud materjalid:
Varrepistik
Kasuta pärast õitsemist kärbitud varsi.
- 1 Lõika vars koos mõne rosetiga
- 2 Lase lõikel 1-2 päeva kuivada
- 3 Istuta kuiva sukulendisegusse
- 4 Kasta kergelt nädala pärast
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Punane Pagood?
TLDR: Punane Pagood võib kasvada kuni 40cm kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
40cm
Laius
50cm
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Maapinnakate
Katab pinnase
Millised haigused mõjutavad Punane Pagood kõige sagedamini?
TLDR: Punane Pagood on vastuvõtlik 4 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Ödeem
Ödeem (ka ödeema) on mittenakkuslik füsioloogiline häire, mille põhjustab tasakaalutus vee omastamise ja transpiratsiooni vahel. Kui juured imavad vett kiiremini, kui lehed suudavad seda transpiratsiooniga eraldada, paisuvad leherakkude rakud üle ja lõhkevad, moodustades iseloomulikke tüükataolisi villikesi. Tegemist on puhtalt esteetilise probleemiga, mis ei ohusta taime tervist.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
