Asteraceae
Põõsasaster: lemmikloomadele ohutu taim
Symphyotrichum dumosum
Eelistab täispäikest kuni kerget varju ning hästi vett läbilaskvat liivast või liivsavimulda. Kastke juurdumise ajal umbes kord nädalas, hiljem vaid pikaajaliste põuaperioodide ajal. Kompaktse kuju hoidmiseks lõigake varred hiliskevadel tagasi ja jagage puhmikuid iga paari aasta tagant. Jahukaste vältimiseks tagage taimede vahel hea õhuliikuvus.
Iga 7 päeva tagant
Ere hajuvalgus
-40° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Põõsasaster?
Põõsasaster (Symphyotrichum dumosum) on lihtne hooldusega taim perekonnast Asteraceae. Symphyotrichum dumosum on Põhja-Ameerika idaosast pärinev rohtne püsik. See moodustab tihedaid, harunevaid puhmikuid kõrgusega 60–90 cm, mis on hilissuvel ja sügisel kaetud massiliselt väikeste karikakrataoliste õitega. Õitel on valged kuni kahvatulillad keelõied ja kollased südamikud, mis muutuvad...
Põõsasaster kasvab kuni 90cm, laius 50 cm, kastmine iga 7 päeva tagant. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Põõsasaster kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Põõsasaster ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Põõsasaster?
TLDR: Põõsasaster vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 7 päeva tagant ning temperatuuri -40–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Põõsasaster kastma?
Kastke juurdumisperioodil umbes kord nädalas; juurdunud taimed taluvad põuda, kuid õitsevad kõige paremini ühtlaselt niiskes mullas.
Kui palju valgust vajab Põõsasaster?
Parima õitsemise tagab täispäike (6+ tundi); talub ka kerget pärastlõunast varju.
Milline on parim muld Põõsasaster jaoks?
Hästi vett läbilaskev madala viljakusega liivane või liivsavimuld; talub nii happelist kui aluselist pH-taset.
Millist potti kasutada Põõsasaster jaoks?
Kõige parem on kasvatada avamaal või suurtes (30 cm või enam) drenaažiavadega pottides.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 14 päeva tagant
Piserdamine
Iga 3 päeva tagant
Pööramine
Iga 7 päeva tagant
Ümberistan.
Iga 365 päeva tagant
Mis on Põõsasaster ja kust see pärit on?
Symphyotrichum dumosum on Põhja-Ameerika idaosast pärinev rohtne püsik. See moodustab tihedaid, harunevaid puhmikuid kõrgusega 60–90 cm, mis on hilissuvel ja sügisel kaetud massiliselt väikeste karikakrataoliste õitega. Õitel on valged kuni kahvatulillad keelõied ja kollased südamikud, mis muutuvad vananedes punakaspruuniks. See on väärtuslik hilishooaja nektariallikas mesilastele, liblikatele ja mardikatele.
Kuidas paljundada Põõsasaster?
Jagamine
Taimede elujõu säilitamiseks jagage neid iga 2–3 aasta järel.
- 1 Kaevake puhmik üles varakevadel, kui ilmuvad uued võrsed
- 2 Jagage see osadeks nii, et igal osal oleksid juured ja võrsed
- 3 Istutage samale sügavusele ja kastke põhjalikult
Vajalikud materjalid:
Seeme
Seemned vajavad idanemiseks valgust; sügisene külv või külmstratifikatsioon aitab kaasa.
- 1 Koguge kuivanud õisikud pärast õitsemist
- 2 Külvake mulla pinnale ja suruge kergelt, ilma katmata
- 3 Hoidke niiskena kuni istikute juurdumiseni
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Põõsasaster?
TLDR: Põõsasaster võib kasvada kuni 90cm kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
90cm
Laius
50cm
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Lehtpuu
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Millised haigused mõjutavad Põõsasaster kõige sagedamini?
TLDR: Põõsasaster on vastuvõtlik 5 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Leheplekk
Leheplekk on levinud seenhaigus, mida põhjustavad mitmesugused patogeenid, sealhulgas Alternaria, Ascochyta, Colletotrichum, Septoria ja Venturia. Haigus mõjutab peamiselt lehti, põhjustades värvimuutusega laike, mis ravimata jätmisel võivad viia enneaegse lehevarisemiseni.
Lõunapoolne kõrbeseeen (Southern Blight)
Lõunapoolne kõrbepõletik on laastav mullast leviv seenhaigus, mida põhjustab Athelia rolfsii (endine nimetus Sclerotium rolfsii) ja mis mõjutab üle 500 taimeliigi, sealhulgas köögivilju, ilutaimi ja puuviljakultuure. seen elab mullas puhkestruktuuride ehk sklerootsiate kaudu, mis meenutavad sinepiSeemneid ja võivad säilida elujõulisena aastaid.
Rooste
Rooste on levinud seenhaigus, mida põhjustavad Pucciniales seltsi seened ning mis mõjutab väga paljusid taimeliike. Haigus on saanud oma nime iseloomulike oranžide, kollaste või punakaspruunide pustulite järgi, mis ilmuvad lehtedele ning meenutavad metalliroostet. See obligaatne seenparasiit vajab ellujäämiseks elavaid taimi ning võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajanduskultuuridele.
Tähendus ja sümboolika
Hilishooaja uuenemine ja leebe küllus: tillukesed tähekujulised õied, mis kannavad aia ja selle tolmeldajad sügisesse.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
| Padipõõsas | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
