Crassulaceae
Marnier' kalanhoe: ideaalne taim algajatele
Kalanchoe marnieriana
Vajab palju valgust ja paar tundi otsest päikest. Kasta alles siis, kui muld on täielikult kuivanud, kasvuperioodil umbes iga 10–14 päeva järel ja talvel kord kolme nädala jooksul. Kasuta kaktustele sobivat mulda, milles on rohkelt jämepurust liiva või perliiti, ning drenaažiavaga potti. Ei talu pakast: kui temperatuur langeb alla 10 °C, too taim siseruumidesse.
Iga 12 päeva tagant
Ere hajuvalgus
10° - 25°C
% - %
Kategooriad
Mis on Marnier' kalanhoe?
Marnier' kalanhoe (Kalanchoe marnieriana) on lihtne hooldusega taim perekonnast Crassulaceae. Kagu-Madagaskarilt pärinev sukulent, mis kasvab looduslikult niisketes ja kivistes paikades. Moodustab peente püstiste vartega puhmaid, millel on mündikujulised sinakasrohelised lehed, mis on kaetud heleda vahakihiga. Päikese käes muutuvad leheservad roosaks või korallpunaseks. Taim kasvab umbes 30...
Marnier' kalanhoe kasvab kuni 30cm, kastmine iga 12 päeva tagant, 10°C – 25°C. See on sobib siseruumide jaoks ja ei ole ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Marnier' kalanhoe kastmisvigasid. Sobib algajatele. Ilma ettevaatusabinõudeta võib allaneelamise korral tekkida ärritust lemmikloomadel. Hoidke kasside ja koerte käeulatusest eemal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 24 päevaga.
Kuidas hooldada Marnier' kalanhoe?
TLDR: Marnier' kalanhoe vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 12 päeva tagant ning temperatuuri 10–25°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Marnier' kalanhoe kastma?
Kasta seni, kuni vesi voolab drenaažiavast välja, ja oota enne uut kastmist, kuni muld on täielikult kuivanud. Sügisel ja talvel kasta harvemini. Ära jäta vett alustaldrikule ega lehtede ja varre vahele.
Kui palju valgust vajab Marnier' kalanhoe?
Sobib aken, kuhu paistab paar tundi hommikust või õhtust päikest. Vähese valguse korral venivad varred välja ja taim kaotab värvi. Kui taim on varem olnud varjus, harjuta teda päikesega järk-järgult, et vältida lehepõletust.
Milline on parim muld Marnier' kalanhoe jaoks?
Kaktuste ja sukulentide muld, mis sisaldab 50–70% mineraalset materjali, nagu jämeliiv, hohkivi või perliit. Kasuta alati drenaažiavaga potti.
Millist potti kasutada Marnier' kalanhoe jaoks?
Savi- või keraamiline pott, millel on drenaažiava ja mis on juurestikust vaid veidi suurem. Savipott aitab mullal kiiremini kuivada.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 42 päeva tagant
Ümberistan.
Iga 1095 päeva tagant
Mis on Marnier' kalanhoe ja kust see pärit on?
Kagu-Madagaskarilt pärinev sukulent, mis kasvab looduslikult niisketes ja kivistes paikades. Moodustab peente püstiste vartega puhmaid, millel on mündikujulised sinakasrohelised lehed, mis on kaetud heleda vahakihiga. Päikese käes muutuvad leheservad roosaks või korallpunaseks. Taim kasvab umbes 30 cm kõrguseks. Kevadel kasvatab ta õievarred rippuvate kellukjate õitega, mis on roosad, korallpunased või punased. See on Kalanchoe fedtschenkoi lähisugulane ja seda müüakse mõnikord nime Kalanchoe panamensis all.
Kuidas paljundada Marnier' kalanhoe?
Varrepistik
Kasuta puhtaid kääre. Kasta säästlikult, kuni ilmuvad uued lehed – see on märk sellest, et taim on juurdunud.
- 1 Lõika terve varre tipp pikkusega umbes 10 cm
- 2 Eemalda lehed varre alumiselt poolelt
- 3 Lase lõikekohal varjus 1–2 päeva kuivada
- 4 Istuta lehtedeta osa kaktusemulla sisse
- 5 Aseta rohke kaudse valgusega kohta, kus temperatuur on üle 18 °C
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Marnier' kalanhoe?
TLDR: Marnier' kalanhoe võib kasvada kuni 30cm kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
30cm
Lehed
Igihali
Hoiatus: mürgine taim
See taim võib allaneelamisel olla mürgine. Hoidke kättesaamatus kohas:
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Millised haigused mõjutavad Marnier' kalanhoe kõige sagedamini?
TLDR: Marnier' kalanhoe on vastuvõtlik 8 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Liigne kastmine
Ülekastmine toimub siis, kui taimed saavad liiga palju vett, mis röövib juurtelt hapniku ja põhjustab juuremädanikku. See keskkonnast tulenev stress on üks levinumaid toataime surma põhjusi, kuna veega küllastunud muld takistab juurtel hingamist ja normaalset talitlust.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
