Cactaceae
Lilla opuntia: söödav taim
Opuntia gosseliniana
Vähest hooldust vajav kaktus kuivadesse ja päikeselistesse aedadesse või suurtesse terrassipottidesse. Vajab täispäikest, väga hea drenaažiga substraati ning põhjalikku, kuid harva toimuvat kastmist. Kuivas kliimas avamaale istutatuna saab pärast juurdumist hakkama vaid sademetega. Talub kerget külma (kuni -9 °C), kuid mädaneb liigniiskes mullas.
Iga 14 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
-9° - 45°C
% - %
Kategooriad
Mis on Lilla opuntia?
Lilla opuntia (Opuntia gosseliniana) on lihtne hooldusega taim perekonnast Cactaceae. Opuntia gosseliniana on Sonora kõrbest pärinev lamedate lülidega kaktus, mille levila ulatub Arizona lõunaosast kuni Sonora, Chihuahua ja Baja California osariikideni Mehhikos. Looduses kasvab see põõsastikes ja rohumaadel 700–1600 m kõrgusel merepinnast. Ümarad ja lamedad lülid on sini-rohelised, k...
Lilla opuntia kasvab kuni 1.2m, laius 150 cm, kastmine iga 14 päeva tagant, -9°C – 45°C. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Lilla opuntia kastmisvigasid. Sobib algajatele. Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Lilla opuntia ohutu hoida lemmikloomade lähedal.
Kuidas hooldada Lilla opuntia?
TLDR: Lilla opuntia vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri -9–45°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Lilla opuntia kastma?
Esimesel kasvuperioodil (kevadest sügiseni) kasta põhjalikult iga 1–2 nädala järel, lastes mullal kastmiskordade vahel täielikult kuivada. Avamaal juurdunud taimed peaaegu ei vaja lisakastmist. Potis kasvatades kasta suvel umbes iga 2 nädala järel ja hoida talvel peaaegu kuivana.
Kui palju valgust vajab Lilla opuntia?
Täispäike või väga kerge vari. Tugev päike muudab lülide lilla tooni intensiivsemaks. Väga kuumas kliimas väldib pärastlõunane vari päikesepõletust. Ei sobi toataimeks: vajab välistingimustes leiduvat valgust.
Milline on parim muld Lilla opuntia jaoks?
Ideaalne on liivane või kruusane ja hästi vett läbilaskev muld, kuigi taim kasvab enamikus muldades, kus vesi ei seisma jää. Potis kasvatamisel kasuta kaktusemulda, kuhu on lisatud jämeliiva, ning drenaažiavadega potti.
Millist potti kasutada Lilla opuntia jaoks?
Suur terrakota- või savipott suurte drenaažiavadega. Pott peaks olema piisavalt lai lülide hargnemiseks ja piisavalt raske, et taim ümber ei kukuks.
Mis on Lilla opuntia ja kust see pärit on?
Opuntia gosseliniana on Sonora kõrbest pärinev lamedate lülidega kaktus, mille levila ulatub Arizona lõunaosast kuni Sonora, Chihuahua ja Baja California osariikideni Mehhikos. Looduses kasvab see põõsastikes ja rohumaadel 700–1600 m kõrgusel merepinnast. Ümarad ja lamedad lülid on sini-rohelised, kuid muutuvad külma või põua käes lillaks kuni tumelillaks. Pikad valkjad kuni pruunikad okkad paiknevad peamiselt lülide servades ning vananedes moodustab taim lühikese tüve. Kevadel puhkevad kirkad kollased õied, millele järgnevad lillakad okasteta viljad. Taim kasvab tavaliselt 1–1,2 m kõrguseks ja laiuseks.
Kuidas paljundada Lilla opuntia?
Lüli pistik
Käsitsege lülisid tangide või kokkuvolditud ajalehega: tillukesed glohhiidid haakuvad kergesti naha külge. Ärge kunagi istutage pistikut enne, kui lõikekoht on armistunud, muidu võib see mädanema minna.
- 1 Kasutades pakse kindaid, lõigake või murdke liitekohast terve ja küps lüli
- 2 Jätke lüli kuiva ja varjulisse kohta mõneks päevaks kuni nädalaks, kuni lõikepind on kuivanud ja armistunud
- 3 Istutage armistunud ots püstiselt kaktusemulla sisse, mattes umbes ühe kolmandiku lülist
- 4 Hoidke eredas hajutatud valguses ilma kastmata 4–6 nädalat
- 5 Pärast juurdumist alustage vähese kastmisega ja harjutage taime järk-järgult täispäikesega
Vajalikud materjalid:
Seeme
Seemnest kasvatamine on aeglane ja istikud võivad emataimest erineda, kuna opuntiad hübridiseeruvad kergesti; lüli pistik on kiireim viis saada identne lilla taim.
- 1 Eemaldage seemned küpsetest viljadest ja laske neil kuivada
- 2 Külvake seemned niiske ja steriliseeritud kaktusemulla pinnale
- 3 Hoidke soojas ja valges kohas, piserdades kergelt, et pind püsiks vaid õrnalt niiske
- 4 Istutage istikud ümber, kui need on piisavalt suured käsitsemiseks
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Lilla opuntia?
TLDR: Lilla opuntia võib kasvada kuni 1.2m kõrguseks, kasvukiirusega Keskmine.
Maksimaalne kõrgus
1.2m
Laius
1.5m
Kasvukiirus
Keskmine
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Söödav
Sobib tarbimiseks
Kasutamine toiduvalmistamisel
- Lillakad ja okasteta viljad (25–45 mm) on söödavad
- Noori lülisid võib küpsetada nagu nopal-kaktust, sarnaselt teistele opuntiatele
Millised haigused mõjutavad Lilla opuntia kõige sagedamini?
TLDR: Lilla opuntia on vastuvõtlik 5 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Külmakahjustus
Külmakahjustus, tuntud ka kui külmavigastus, tekib siis, kui taimed puutuvad kokku külmumis- või selle lähedaste temperatuuridega. See keskkonnastress võib põhjustada rakkude kahjustusi, kuna taimedekudedes moodustuvad jääkristallid, mis lõhuvad rakke ja häirivad taime normaalset talitlust. Külmastressi kahjustus võib tekkida ka tundlikel liikidel temperatuurivahemikus 0–13°C, isegi ilma tegeliku külmumiseta.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Ibeeria mägisibul | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
Vali ja võrdle
Allikad ja viited
- Arizona-Sonora Desert Museum - Plant Care Information: Violet Prickly Pear (Opuntia gosseliniana)
- Desert-Tropicals - Violet Prickly Pear (Opuntia gosseliniana)
- The American Southwest - Opuntia gosseliniana, violet prickly pear
- Useful Temperate Plants - Opuntia gosseliniana
- Roger's Gardens - Violet Prickly Pear Cactus
- GBIF - Opuntia gosseliniana F.A.C.Weber (accepted)
