Verbenaceae
Kähar petrea: täispäikeses kasvav taim
Petrea volubilis
Eelistab rikkalikuks õitsemiseks täispäikest, kuid talub väga kuumas kliimas ka poolvarju. Armastab viljakat ja hästi vett läbilaskvat mulda, mõõdukat kastmist (vältides liigniiskust) ning kaitset tugeva pakase eest. On kiire kasvuga ja vajab ronimiseks tuge (võrestikud, pergolad).
Iga 4 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
10° - 32°C
% - %
Kategooriad
Mis on Kähar petrea?
Kähar petrea (Petrea volubilis) on keskmine hooldusega taim perekonnast Verbenaceae. Kähar petrea (Petrea volubilis) on jõuline puitunud ronitaim, mis pärineb Brasiiliast ja teistest Ameerika troopilistest piirkondadest ning kuulub raudürdiliste (Verbenaceae) sugukonda. Toestatuna pergolatel või piiretel võib see kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Selle lehed on nahkjad, katsudes kare...
Kähar petrea kasvab kuni 5.0m, laius 200 cm, kastmine iga 4 päeva tagant, 10°C – 32°C. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Kähar petrea ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 8 päevaga.
Kuidas hooldada Kähar petrea?
TLDR: Kähar petrea vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 4 päeva tagant ning temperatuuri 10–32°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Kähar petrea kastma?
Kasta siis, kui mulla pealmine kiht on kuiv, kevadel ja suvel umbes 2–3 korda nädalas; sügisel ja talvel kasta harvemini. Petrea talub põuda paremini kui liigniiskust – halvasti dreenitud muld soodustab juuremädaniku teket.
Kui palju valgust vajab Kähar petrea?
Kasvatage täispäikeses (4–6 tundi otsest valgust päevas), et tagada rikkalik õitsemine. Väga kuumas kliimas talub poolvarju, kuid õitseb siis vähem.
Milline on parim muld Kähar petrea jaoks?
Kasutage viljakat, orgaanilise aine rikast ja eelkõige hästi dreenitud mulda – hästi sobib segu taimemullast, kompostist ning liivast või perliidist. Ideaalne on kergelt happeline kuni neutraalne pH (6–7); vältige vettinud või väga leeliselist mulda.
Millist potti kasutada Kähar petrea jaoks?
Potis kasvatamisel eelistage suuri ja hea drenaažiga nõusid, kuna tegemist on jõulise ronitaimega; savipotid aitavad vältida liigset niiskust juurte ümber.
Mis on Kähar petrea ja kust see pärit on?
Kähar petrea (Petrea volubilis) on jõuline puitunud ronitaim, mis pärineb Brasiiliast ja teistest Ameerika troopilistest piirkondadest ning kuulub raudürdiliste (Verbenaceae) sugukonda. Toestatuna pergolatel või piiretel võib see kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Selle lehed on nahkjad, katsudes karedad ja saagja servaga ning võivad jahedamal perioodil osaliselt maha langeda. Õitsemine toimub peamiselt talvel ja kevadel, moodustades tähkjaid õisikuid väikestest tähekujulistest õitest, mille värvus varieerub lillast sini-lillani; olemas on ka valgeõieline sort (Alba). Taime kasutatakse laialdaselt haljastuses selle lopsaka dekoratiivse efekti tõttu võrestikel ja pergolatel.
Kuidas paljundada Kähar petrea?
Kui suureks kasvab Kähar petrea?
TLDR: Kähar petrea võib kasvada kuni 5.0m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
5.0m
Laius
2.0m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Pooligihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Ravimtaime kasutus
- Rahvameditsiinis kasutatud rögalahtistina (puuduvad kindlad teaduslikud tõendid)
- Rahvameditsiinis kasutatud antiseptikuna (puuduvad kindlad teaduslikud tõendid)
Millised haigused mõjutavad Kähar petrea kõige sagedamini?
TLDR: Kähar petrea on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Tähendus ja sümboolika
Rahvapärased nimed nagu "leskproua lill" viitavad õietuppede tumedale siluetile ja lillakale toonile, mida seostatakse leina ja igatsusega. Sellest hoolimata tuntakse taime eelkõige selle dekoratiivse lopsakuse poolest, sümboliseerides diskreetset elegantsi ja kestvat ilu tänu lilladele õiekaskaadidele, mis katavad aiarajatisi.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Tume mampel | Keskmine | Nõrk valgus | 2d | ⚠️ |
| Asalea | Keskmine | Osalist vari | 3d | ⚠️ |
| Murielli bambus | Keskmine | Osalist vari | 3d | ✓ |
| Bugenvilla | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |
