Euphorbiaceae
Kärbsepiim: vähe vett vajav taim
Euphorbia lathyris
Kasvatage täispäikeses või poolvarjus hästi kuivendatud, isegi kehvas ja kuivas mullas. Kastke vähe: talub põuda, kui on kord juurdunud. Eemaldage kapslid enne nende valmimist, kui soovite vältida isekülvi. Käsitsemisel või pügamisel kasutage alati kindaid ja silmakaitset, sest mahl ärritab nahka ja silmi. Hoidke lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.
Iga 14 päeva tagant
Ere hajuvalgus
° - °C
% - %
Kategooriad
Mis on Kärbsepiim?
Kärbsepiim (Euphorbia lathyris) on lihtne hooldusega taim perekonnast Euphorbiaceae. Euphorbia lathyris on püstine kaheaastane taim piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonnast, pärit Aasiast ja naturaliseerunud paljudes parasvöötme piirkondades. Esimesel aastal moodustab see roseti ja teisel aastal kuni 1,5 m kõrguse varre, mis on kaetud vastakuti asetsevate sinakasroheliste lantset...
Kärbsepiim kasvab kuni 1.5m, kastmine iga 14 päeva tagant. See on ei sobi siseruumide jaoks ja ei ole ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest troopikataimetest talub Kärbsepiim kastmisvigasid. Sobib algajatele. Ilma ettevaatusabinõudeta võib allaneelamise korral tekkida ärritust lemmikloomadel. Hoidke kasside ja koerte käeulatusest eemal.
Kuidas hooldada Kärbsepiim?
TLDR: Kärbsepiim vajab Ere hajuvalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri 15–30°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Kärbsepiim kastma?
Kastke ainult siis, kui muld on kuiv; kord juurdununa talub see hästi põuda.
Kui palju valgust vajab Kärbsepiim?
Eelistab täispäikest, kuid talub ka poolvarju.
Milline on parim muld Kärbsepiim jaoks?
Talub liivaseid, saviliivaseid või saviseid muldasid, kui need hästi kuivendavad.
Millist potti kasutada Kärbsepiim jaoks?
Sügav savipott drenaažiavadega; käsitsemisel kasutage kindaid.
Mis on Kärbsepiim ja kust see pärit on?
Euphorbia lathyris on püstine kaheaastane taim piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonnast, pärit Aasiast ja naturaliseerunud paljudes parasvöötme piirkondades. Esimesel aastal moodustab see roseti ja teisel aastal kuni 1,5 m kõrguse varre, mis on kaetud vastakuti asetsevate sinakasroheliste lantsetjate lehtedega, millel on kahvatu kesksoon. Õied on väikesed, rohekaskollased ja kroonlehtedeta ning ilmuvad kevadest varasuveni, millele järgnevad kerajad kapslid, mis meenutavad kappareid. See on skulpturaalse välimusega ja talub kehva ning kuiva pinnast, kuid kogu taim, eriti piimjas mahl, on mürgine ja ärritav. Talle omistatakse muttide peletamise võime, kuigi see pole tõestatud. See külvab end kergesti ja võib muutuda invasiivseks.
Kuidas paljundada Kärbsepiim?
Seemnete külvamine
Kasutage kindaid: isegi noortel taimedel on ärritav mahl.
- 1 Külvake kevadel otse lõplikku kasvukohta.
- 2 Katke seemned õhukese mullakihiga.
- 3 Hoidke umbes 20 C juures, et need idaneksid 2–3 nädala jooksul.
- 4 Harvendage seemikud, jättes nende vahele ruumi.
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Kärbsepiim?
TLDR: Kärbsepiim võib kasvada kuni 1.5m kõrguseks, kasvukiirusega Kiire.
Maksimaalne kõrgus
1.5m
Kasvukiirus
Kiire
Lehed
Lehtpuu
Hoiatus: mürgine taim
See taim võib allaneelamisel olla mürgine. Hoidke kättesaamatus kohas:
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Millised haigused mõjutavad Kärbsepiim kõige sagedamini?
TLDR: Kärbsepiim on vastuvõtlik 4 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Jahukaste
Jahukaste on levinud seen-haigus, mida põhjustavad erinevad seeneliigid, sealhulgas Erysiphe, Podosphaera, Oïdium ja Leveillula. See mõjutab üle 10 000 taimeliigi kogu maailmas. Haigus levib hästi soojas ja kuivas kliimas kõrge õhuniiskusega ning avaldub iseloomuliku valge jahuse kattena taimepindadel.
Lehetäid
Lehetäid on väikesed, pehme kehaga, pirnakujulised putukad (pikkusega 1,5–3 mm), kes toituvad taimede toitainerikka mahla imemise teel. Nad paljunevad kiiresti ja võivad taimi märkimisväärselt nõrgendada, põhjustades moonutunud kasvu ja levitades taimeviiruseid. Lehetäid esinevad erinevates värvustes, sealhulgas rohelised, mustad, punased, kollased, pruunid ja hallid. Nad eritavad mesilast – kleepuvat ainet, mis meelitab sipelgaid ja soodustab tahmpõletu kasvu.
Rooste
Rooste on levinud seenhaigus, mida põhjustavad Pucciniales seltsi seened ning mis mõjutab väga paljusid taimeliike. Haigus on saanud oma nime iseloomulike oranžide, kollaste või punakaspruunide pustulite järgi, mis ilmuvad lehtedele ning meenutavad metalliroostet. See obligaatne seenparasiit vajab ellujäämiseks elavaid taimi ning võib põhjustada märkimisväärset majanduslikku kahju põllumajanduskultuuridele.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Põldvaher | Lihtne | Ere hajuvalgus | 14d | ✓ |
| Arukask | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
| Mõrsjalill | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 10d | ✓ |
| Padipõõsas | Lihtne | Otsene päikesevalgus | 14d | ✓ |
