Cactaceae
Aleksandri tefrokaktus: täispäikeses kasvav taim
Tephrocactus alexanderi
Mäestikukaktus: vajab täispäikest, hästi vett läbilaskvat kaktusemulda, suviti harva kastmist ja talvel üldse mitte. Talvitumine peaks olema jahe, et soodustada õitsemist.
Iga 14 päeva tagant
Otsene päikesevalgus
-5° - 40°C
% - %
Kategooriad
Mis on Aleksandri tefrokaktus?
Aleksandri tefrokaktus (Tephrocactus alexanderi) on keskmine hooldusega taim perekonnast Cactaceae. Tephrocactus alexanderi on väike kaktus, mis pärineb Argentina ja Boliivia Andide kivistelt nõlvadelt. See kasvab üksteise otsa kuhjatud 2,5–5 cm läbimõõduga hallikasroheliste pallikestena, mis on kaetud tumedate otstega valgete okastega, mis ristuvad nagu võrk. Pallikesed eralduvad kergesti ja igaü...
Aleksandri tefrokaktus kasvab kuni 15cm, laius 30 cm, kastmine iga 14 päeva tagant, -5°C – 40°C. See on sobib siseruumide jaoks ja ohutu lemmikloomadele.
Erinevalt paljudest populaarsetest liikidest on Aleksandri tefrokaktus ohutu hoida lemmikloomade lähedal. Ilma piisava drenaažita võib juuremädanik areneda 28 päevaga.
Kuidas hooldada Aleksandri tefrokaktus?
TLDR: Aleksandri tefrokaktus vajab Otsene päikesevalgus, kastmist iga 14 päeva tagant ning temperatuuri -5–40°C juures ja 40-70% niiskust.
Kui tihti peaks Aleksandri tefrokaktus kastma?
Suvel kasta alles siis, kui muld on põhjani kuiv, umbes iga 2 nädala tagant. Talvel lõpeta kastmine täielikult. Liigne vesi põhjustab juuremädanikku.
Kui palju valgust vajab Aleksandri tefrokaktus?
Täispäike kogu päeva vältel. Väga kuumal suvel võib kerge vari keskpäevasel ajal vältida päikesepõletust.
Milline on parim muld Aleksandri tefrokaktus jaoks?
Hästi dreenitud mineraalne segu: kaktusemuld, kuhu on lisatud rohkelt jämeliiva, kruusa või hohkkivi (pimsse).
Millist potti kasutada Aleksandri tefrokaktus jaoks?
Sügav drenaažiavaga savipott, kuna taimel on paks ja pikk juur. Pott peaks olema piisavalt lai, et mätas saaks külgedele laieneda.
Hooldusgraafik
Väetamine
Iga 60 päeva tagant
Mis on Aleksandri tefrokaktus ja kust see pärit on?
Tephrocactus alexanderi on väike kaktus, mis pärineb Argentina ja Boliivia Andide kivistelt nõlvadelt. See kasvab üksteise otsa kuhjatud 2,5–5 cm läbimõõduga hallikasroheliste pallikestena, mis on kaetud tumedate otstega valgete okastega, mis ristuvad nagu võrk. Pallikesed eralduvad kergesti ja igaühest võib saada uus taim. Suvel puhkevad ülemiste lülide otstes suured valged või roosakad õied. Taim kasvab aeglaselt ja moodustab kuni 15 cm kõrgusi mättaid.
Kuidas paljundada Aleksandri tefrokaktus?
Lülidega paljundamine
Lülid eralduvad kergesti isegi riivates ja juurduvad vaevata. Kasuta pakse kindaid: okkad tungivad läbi õhukese kinda.
- 1 Eralda lüli ettevaatlikult, kasutades pintsette või kokkuvolditud ajalehte
- 2 Lase lülil varjulises kohas umbes nädal aega kuivada
- 3 Aseta lüli kuiva kaktusemulla pinnale ilma seda mulda matmata
- 4 Alusta ettevaatlikku kastmist alles 2 nädala pärast
Vajalikud materjalid:
Seemned
Seemnetel on väga kõva kest ning nad idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt; lülidega paljundamine on tunduvalt lihtsam.
- 1 Lihvi seemnete kõva kesta kergelt liivapaberiga
- 2 Külva seemned niiske liiva pinnale
- 3 Hoia külvi valges ja soojas kohas
Vajalikud materjalid:
Kui suureks kasvab Aleksandri tefrokaktus?
TLDR: Aleksandri tefrokaktus võib kasvada kuni 15cm kõrguseks, kasvukiirusega Aeglane.
Maksimaalne kõrgus
15cm
Laius
30cm
Kasvukiirus
Aeglane
Lehed
Igihali
Taimede kasutusalad
Dekoratiivne
Suurepärane kaunistus
Millised haigused mõjutavad Aleksandri tefrokaktus kõige sagedamini?
TLDR: Aleksandri tefrokaktus on vastuvõtlik 6 teadaolevale haigusele. Jälgige regulaarselt varajaseks avastamiseks.
Juuremädanik
Juuremädanik on tõsine seenhaigus, mis mõjutab taimede juurestikku, põhjustades selle lagunemist ja taime hukkumist. Seda põhjustavad peamiselt liigkastmine, halb drenaaž või mullaborseened nagu Pythium, Phytophthora, Rhizoctonia ja Fusarium. Haigus areneb hästi üleujutatud tingimustes, kus juured on hapnikust ilma jäetud ja seega vastuvõtlikud seennakkusele.
Liigne kastmine
Ülekastmine toimub siis, kui taimed saavad liiga palju vett, mis röövib juurtelt hapniku ja põhjustab juuremädanikku. See keskkonnast tulenev stress on üks levinumaid toataime surma põhjusi, kuna veega küllastunud muld takistab juurtel hingamist ja normaalset talitlust.
Kaugjalgne (Jahu-kärblane / Villane lehetäi)
Kaugjalgne (jahukärblane) on väike, pehme kehaga pututas, mis on kaetud valge, vahase, puuvillase ainega. Need on toataimedte ja mõõdukas kliimas kasvavate välitaimede levinud kahjurid. Need mahlaimelevad putukad toituvad taimekudedest, põhjustades kahjustusi, kasvupeetust ning ravi puudumisel võivad viia taime hukkumiseni. Nad eritavad kleepuvat mesilastet, mis meelitab ligi tahmseid hallitusseeni.
Kilptäid
Kilptäid on väikesed mahlaimejatest kahjurid, mis ilmuvad taimevartele ja lehtedele pruunide, koorikutaoliste muhkudena. On üle 25 liigi, mis jagunevad soomuskilpideks (kõvad) ja pehmeks kilpideks (pehmed). Nad toituvad taimedesse tungides ja mahla imedes, mis nõrgestab taime ning võib põhjustada lehestiku kollastumist, kasvu pidurdumist ja isegi taime hukkumist, kui ravi jäetakse vahele. Nad eritavad ka mesilast, mis meelitab ligi sipelgaid ja soodustab musta tahmpigi kasvu.
Võrdle sarnaste taimedega
| Omadus | Raskusaste | Valgus | Kastmine | Lemmikloomadele ohutu |
|---|---|---|---|---|
| Tume mampel | Keskmine | Nõrk valgus | 2d | ⚠️ |
| Asalea | Keskmine | Osalist vari | 3d | ⚠️ |
| Murielli bambus | Keskmine | Osalist vari | 3d | ✓ |
| Bugenvilla | Keskmine | Otsene päikesevalgus | 7d | ⚠️ |