278 Keerulised taimed | 2026 juhend - Lehekülg 7
Avastage 278 keerulised taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
278 Keerulised taimed
Kuvatakse 217–252 / 278
Balfouri araalia
Polyscias balfouriana
Polyscias balfouriana on elegantne troopilise igihaljaste põõsas Araliaceae sugukonnast, mis pärineb Uus-Kaledooniast ja Vaikse ookeani saartelt. Tuntud oma läikivate, ümarate ja sakiliste servadega lehtede poolest, mis meenutavad õhtusöögitaldrikuid – see teeb temast silmapaistva toataime. Aeglase, püstise kasvuharjumuse ning hallide täppidega käänuliste varste tõttu toob Balfouri araalia iga siseruumi rafineeritud troopilise ilme.
Kuningprotea
Protea cynaroides
Protea cynaroides ehk kuningprotea on igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrika Lääne- ja Lõuna-Kapimaa fynbosi piirkonnast. Seal kasvab ta toitainevaestel, hästi dreenitud liivastel muldadel Vahemere kliimas, mida iseloomustavad kuumad, kuivad suved ning jahedad ja niisked talved. Taimel on perekonna suurim õisik – karikakujuline õisik koosneb tihedalt pakitud siidjatest õitest, mida ümbritsevad suured jäigad kõrglehed. Nende värvus varieerub kreemikasvalgest sügavpunaseni, kusjuures kõige hinnatum on pehme hõberoosa vorm. Õite all on tugevad, nahkjad tumerohelised lehed, mis on kohastunud taluma põuda ja tuult. Aeglasekasvulise ja pikaealisena taastub ta pärast maastikupõlenguid jõuliselt puitunud maa-alusest juurestikust – see omadus on kesksel kohal tema staatuses Lõuna-Aafrika rahvuslillena.
Oleandrilehine protea
Protea neriifolia
Protea neriifolia, tuntud ka kui oleandrilehine protea, on majestiitlik igihaljas põõsas, mis on pärit Lõuna-Aafrikast. Taim on kuulus oma karikakujuliste õisikute poolest, mis koosnevad värvikirevates toonides katteõielehtedest, ulatudes õrnroosakast kuni kreemikani, ning lõppevad eriilmeliste sametiste mustade tippudega. Lehed on kitsad ja nahkjad, meenutades oleandri lehti, millest tuleneb ka taime liigiepiteet.
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis
Pseudocolus fusiformis, üldtuntud kui kalmaar-sarvseen, on põnev saprofüütne seen. See tärkab valgest maa-alusest 'munast', moodustades 3–4 tipust ühendatud haruga struktuuri, mis küpsedes eralduvad ja meenutavad kombitsaid. Haarade sisekülg on kaetud haisva pruunikasrohelise gleebaga, mis meelitab ligi kärbseid eoste levitamiseks.
Psilocybe angulospora
Psilocybe angulospora
Psilocybe angulospora on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik sugukonnast Hymenogastraceae. Seda iseloomustavad väikesed pruunikad kuni kollakad kübarad, mis muljumisel sageli siniseks värvuvad, viidates psilotsübiini sisaldusele. Liik on märkimisväärne oma nurgeliste (angulaarsete) eoste poolest, mis eristavad seda paljudest teistest selle perekonna liikmetest. Tavaliselt kasvab see puiduhakke, multši või rikkaliku orgaanilise prahi sees parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades.
Pruun kiiverkäpp
Pterostylis pedunculata
Pterostylis pedunculata ehk pruun kiiverkäpp on väike maapealne orhidee, mis on endeemne Kagu-Austraalias. Maa-alusest mugulast kasvatab ta varrega lehtede roseti ja üheainsa kiivrikujulise õie, mis on alusel valge ja roheline ning kiivri ehk galea osas värvunud sügavpunakaspruuniks kuni kastanpruuniks. See on talvel kasvav ja kolooniaid moodustav metsade ja metsamaade orhidee, mis kasvab mõnikord isegi puusõnajalgade kiulistel tüvedel.
ida-unenõu
Pulsatilla patens
Pulsatilla patens, rahvapäraselt tuntud kui ida-unenõu, on vastupidav mitmeaastane rohttaim, mis on pärit Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast. Ta on kuulus selle poolest, et õitseb ühe esimesena varakevadel, tõustes sageli läbi lume. Taimele on iseloomulikud kellukakujulised, siidiselt karvased lillad õied ning sügavalt lõigatud, sulgjad lehed. Pärast õite närbumist asenduvad need dekoratiivsete, pluumjate seemispeadega, mis kaunistavad taime veel mitu nädalat.
Padiliudik
Pulvinula
Pulvinula on väikeste karikakujuliste seente perekond sugukonnast Pyronemataceae. Neid seeni iseloomustavad tavaliselt erkoranžid kuni punakad apoteetsiumid (viljakehad) ning eelistus kasvada põlenud pinnasel või sammalde vahel. Detailid on mikroskoopilised, mistõttu on nende padjakujulise vormi imetlemiseks sageli vaja suurendusklaasi.
Söe-tuliliud
Pyronema omphalodes
Pyronema omphalodes, tuntud ka kui söe-tuliliud, on pürofiilne kottseen. See ilmub tavaliselt erkoranžide kuni lõheroosade padjakujuliste kogumikena hiljuti põlenud pinnasel või steriliseeritud substraatidel. Tegemist on pioneerliigiga, mis vohab tulekahju järgselt tekkinud aluselises ja toitainerikkas keskkonnas, ilmudes sageli vaid nädalaid pärast põlengut.
Tamm
Quercus
Quercus on umbes 500 tammeliigist koosnev perekond, mis on põhjapoolkeral laialt levinud — Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Need majesteetlikud, aeglaselt kasvavad puud on maailma ökoloogiliselt olulisimate seas — üks täiskasvanud tamm suudab toita üle 500 putuka-, linnu- ja imetajaliigi. Tammed kannavad ikoonilisi tammetõrusid ning võivad elada sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Püstharuline korallseen
Ramaria stricta
Ramaria stricta, tuntud kui jäik korallseen, on saprofüütne seen, mis kasvab kõduneval leht- ja okaspuul. See on äratuntav oma korallitaolise põõsakujulise vormi järgi, millel on püstised, paralleelsed kollakad kuni pruunikad oksad, mis surve all muutuvad veinipunaseks. Selle viljaliha on sitke ja mõru, mistõttu see ei ole inimestele söödav.
Madagaskari ränduripuu
Ravenala madagascariensis
Ravenala madagascariensis, tuntud kui ränduripuu, on silmapaistev igihaljas taim, mis pärineb Madagaskarilt. See on hinnatud oma hiiglaslike aerukujuliste lehtede poolest, mis avanevad dramaatilise lehvikuna, meenutades paabulinnu saba. Vaatamata oma ingliskeelsele nimele (Traveller's Palm) ei ole tegemist tõelise palmiga, vaid see on paradiisilinnulille ja banaani lähisugulane, kuuludes koldlilleliste (Strelitziaceae) sugukonda. Täiskasvanud isendid võivad kasvada 9–15 meetri kõrguseks ja on troopilises haljastuses ikoonilised.
Andi kivijalg
Retrophyllum rospigliosii
Andi kivijalg on okaspuu, mis pärineb Andide pilvemetsadest, ulatudes Venezuelast ja Kolumbiast kuni Boliiviani. See kasvab 1400–3300 meetri kõrgusel merepinnast ja võib sirguda üle 30 meetri kõrgeks, kusjuures on registreeritud isegi 45-meetriseid isendeid. Selle lehed on umbes 1 cm pikkused ja paiknevad lamedalt piki oksi. Tegemist on kahekojalise liigiga (on olemas isas- ja emaspuud) ning seeme muutub valmides rohelisest punaseks või helekollaseks. IUCN on klassifitseerinud liigi ohualtiks metsaraie ja Andide metsade hävimise tõttu. Peruus kasutatakse nime 'diablo fuerte' ka teise puuliigi, Prumnopitys harmsiana kohta.
Böömi pargitatar
Reynoutria × bohemica
Böömi pargitatar (Reynoutria × bohemica) on erakordselt kiire kasvuga invasiivne hübriid, mis on tekkinud voolja pargitatra (R. japonica) ja sahhalini pargitatra (R. sachalinensis) looduslikul ristumisel. Esmakordselt tuvastati see 19. sajandi lõpus Böömimaal (Tšehhi Vabariik) ning on sellest ajast alates agressiivselt levinud üle Euroopa, Põhja-Ameerika, Uus-Meremaa ja teiste parasvöötme piirkondade. Selle bambuselaadsed õõnsad ja lülilised varred võivad ühe hooajaga kasvada 3–5 meetri kõrguseks. Maa-alune risoomisüsteem ulatub kuni 7 meetrit külgsuunas ja 3 meetri sügavusele, olles võimeline tungima läbi vundamentide, drenaažitorude ja asfaldi. See on kantud maailma 100 halvima invasiivse liigi nimekirja ning selle levikut piiratakse Euroopa Liidus ja mitmetes teistes riikides seadustega.
Mangroovipuu
Rhizophora
Rhizophora on troopiliste mangroovipuude ja -põõsaste perekond sugukonnast Rhizophoraceae, mis on tuntud oma põimunud kaarjate tugijuurte poolest, mis kinnitavad nad liikuvasse ja vettinud rannikumudasse. Need igihaljad puud kasvavad troopika ja subtroopika loodete vööndites, taludes igapäevast üleujutust ja suurt soolsust ning moodustades tihedaid mangroovimetsi, mis kaitsevad rannikut erosiooni ja tormilainete eest.
Kaukaasia rododendron
Rhododendron caucasicum
Kaukaasia rododendron (Rhododendron caucasicum) on aeglase kasvuga igihaljas põõsas, mis pärineb Kaukaasia mäestiku subalpiinsetest ja alpiinsetest vöönditest. Kevadel puhkevad sellel valged kuni heleroosad õiekobarad ning taim moodustab tihedaid, kompaktseid nahkjate tumeroheliste lehtedega mättaid. See liik on grajanotoksiinide sisalduse tõttu mürgine, põhjustades allaneelamisel inimestele ja loomadele rasket mürgistust. Selle kasvatamine on väljakutseid pakkuv, nõudes happelist, turbast ja hea drenaažiga mulda ning püsivat niiskust poolvarjulises, tuulte eest kaitstud kasvukohas.
Damaskt roos
Rosa × damascena
Damaskt roos (Rosa × damascena) on iidne hübriidpõõsas, mis on tõenäoliselt Rosa gallica ja Rosa moschata ristand. Seda on tuhandeid aastaid kasvatatud Lähis-Idas, Türgis, Bulgaarias ja Iraanis ning see on peamine väärtuslik roosiõli (rooside attar) ja roosivee allikas. Selle poolkaksik- kuni kaksikõied levitavad intensiivset magusat aroomi. Taim kasvab kuni 2 meetri kõrguseks, omab kaareduvaid ogaseid oksaradu ning heitlehiseid keskmiselt rohelisi lehti.
Roosa kobarheinik
Rugosomyces carneus
Rugosomyces carneus, tuntud ka kui roosa kobarheinik, on kandseente liik. Seda iseloomustab väike kahvaturoosa kuni lihakarva kübar, mis on alguses kumer ja hiljem lame, ning tihedad valged eosed. Tegemist on saprofüütse seenega, mis kasvab tavaliselt karjamaadel, niitudel ja rohumaadel suvel ning sügisel.
Suits-pilvik
Russula adusta
Suits-pilvik on kandseente hulka kuuluv seen, mis paistab silma oma värvimuutuse poolest. Algselt valkjas kübar muutub vananedes hallikaspruuniks ja lõpuks mustaks. Tegemist on mükoriisaseenega, millel on oluline roll okasmetsade tervises, aidates kaasa toitainete vahetusele puujuurtega. Seene viljaliha on tugev, kuid võib tarbimisel põhjustada seedetrakti häireid.
Vittadini kärbseseen
Saproamanita vittadinii
Saproamanita vittadinii, tuntud kui Vittadini kärbseseen, on saprotroofne seen, mida iseloomustavad valge soomuseline kübar ja jalg. Erinevalt paljudest kärbseseene liikidest, mis moodustavad puudega mükoriisat, lagundab see liik orgaanilist ainet rohumaadel ja niitudel. Sellel on kübaral silmapaistvad püramiidjad tüükad ning rõngaga jalg, mis on kaetud tagasipööratud soomustega.
Põhja-Ameerika kanniktaim
Sarracenia
Sarraceniad on põnevad lihasööjad taimed, mis on pärit Põhja-Ameerikast. Nende iseloomulikud modifitseeritud lehed on kujundatud kannude või trompetite moodi, mida taimed kasutavad putukate meelitamiseks, püüdmiseks ja seedimiseks. Nende värvid ulatuvad erksast rohelisest sügava punaseni, sageli kontrastsete soontega, mis juhatavad saaklooma lõksu.
Kollane sarratseenia
Sarracenia flava
Sarracenia flava, tuntud kui kollane sarratseenia, on lihasööja püsik, mis pärineb USA kaguosa soodest ja niisketest männisavannidest Virginiast Florida ja Alabamani. Taim kasvatab kuni 90 cm kõrgusi sihvakaid kollakasrohelisi püünislehti, mille tipus on püstine katusetaoline kate. Kevadel, enne uute püünislehtede ilmumist, puhkevad pikkadel vartel silmapaistvad rippuvad kollased õied. Nagu teisedki sarratseeniad, meelitab, püüab ja seedib see taim putukaid, et kompenseerida toitainete puudust oma vaeses soises elupaigas.
Valge sarratseenia
Sarracenia leucophylla
Silmapaistev lihasööja sootaim, mis pärineb USA kaguosa ranniku mändide savannidest. Kõrged torukujulised püüniskannud kasvavad peaaegu meetri kõrguseks, tipnedes lainelise kaanega, mille valgel taustal on punakaslillad sooned. Kevadel ilmuvad pikkade varte otsa noogutavad pruunikaspunased õied veel enne, kui kannud on täielikult välja arenenud. Nagu kõik sarratseeniad, püüab ja seedib see taim putukaid, et täiendada oma loodusliku turbapinnase toitainevaesust.
Papagoi kannikannik
Sarracenia psittacina
Sarracenia psittacina, papagoi kannikannik, on põnev lihaööv taim, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosa Lahesoo piirkonnast. Selle ainulaadsed lõksud meenutavad papagoi nokka ning toimivad homaari-lõksu põhimõttel — saak satub sisse, järgides sissepoole suunatud karvakesi, kuid ei suuda sealt väljapääsu leida. Tegemist on ühe väikseima Sarracenia liigiga, mis nõuab erinõudlikku hooldust, sealhulgas destilleeritud vett ja happelist turbapinnas.
Punane sarratseenia
Sarracenia rubra
Sarracenia rubra on puhmikut moodustav lihasööja püsik, mis pärineb USA kaguosa happelistest ja toitainevaestest soodest ning nõlvadelt, ulatudes Floridast ja Alabamast läbi Georgia kuni Carolina rannikutasandikeni. Selle kitsad püstised kannud – tavaliselt alla 65 cm kõrged – meelitavad putukaid nektari ja magusa lõhnaga, püüdes nad seejärel lõksu allapoole suunatud karvakeste ja libeda vahaise siseseina abil. Kevadel kasvatab taim silmapaistvad kastanpruunid vihmavarjukujulised pikkade rippuvate kroonlehtedega õied, enne kui ilmuvad suvised kõrgemad kannud. Kuna taim on arenenud mullas, mis on tavaliste taimede jaoks liiga vaene, sõltub ta lämmastiku ja fosfori saamiseks pigem püütud putukatest kui väetisest ning vajab pikaajaliseks edenemiseks ehedat talvist puhkeperioodi.
Helvesammal
Schistostega pennata
Schistostega pennata on ainulaadne ja paeluv sammal helvesamblaliste (Schistostegaceae) sugukonnast. See sammaltaim on tuntud oma helendava omaduse poolest: vähese valguse tingimustes kiirgab selle protoneem (eeltamm) pehmet kuldrohelist läiget. See tuleneb protoneemi spetsiaalsetest sfäärilistest rakkudest, mis toimivad bioloogiliste läätsedena, koondades nõrga valguse kloroplastidesse. Taim on väike, gametofüüdid on vaid kuni 1,5 cm pikkused, lihtsa struktuuriga vastakuti asetsevate lehtedega. See on pärit põhjapoolkera parasvöötme piirkondadest (Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika).
Kammisõnajalg (perekond)
Schizaea
Schizaea on primitiivsete sõnajalgade perekond sugukonnast Schizaeaceae, mida iseloomustavad rohutaolised steriilsed lehikud ja eripärased kammikujulised viljakad segmendid. Pärit troopika ja subtroopilistest niisketest piirkondadest üle maailma, näeb neid harva väljaspool spetsialiseeritud kogu ja kasvuhoone tingimusi.
Ebakorgik
Schizopora paradoxa
Schizopora paradoxa, üldtuntud kui ebakorgik, on resupinaatne lagundajaseen, mis kasvab lehtpuude surnud puidul. See moodustab valgeid kuni kollakaid koorikuid, mille ebakorrapärane poorne pind muutub vananedes sageli labürintjaks või hambuliseks. See on oluline organism toitainete ringluses metsaökosüsteemides.
Hintoni kukehari
Sedum hintonii
Sedum hintonii on väike paksuleheliste sugukonda kuuluv sukulent, mis pärineb Mehhikost. Looduses kasvab see lääne- ja lõunapoolsetes mäestikes (Michoacán, Jalisco, Durango) varjulistel kaljuseintel ja huumuserikastes pragudes. Taim moodustab 3–10 cm läbimõõduga kohevaid rosette, mille 1,5–5 cm pikkused helerohelised ovaalsed lehed on kaetud tiheda valge karvakihi ehk udemetega, andes taimele sametise ja hõbedase välimuse. Hilistalvest varakevadeni kasvatab taim kuni 24 cm pikkused varred, mille otsas on punaste tolmukapeadega valged tähekujulised õied. Kasv on aeglane. Enamik selle nime all müüdavaid taimi on tegelikult väga sarnane liik Sedum mocinianum; ehtsal hintonii'l on tunduvalt pikem õisikuvars.
Tuhat-tähtede puu
Serissa foetida
Serissa foetida, tuntud kui tuhat-tähtede puu või lumeõis, on kompaktne igihaljas põõsas, mis pärineb Kagu-Aasia soojadest ja niisketest piirkondadest, sealhulgas Indiast, Hiinast ja Jaapanist. Teda hinnatakse tema väikeste tähtjate valgete või roosade õite pärast, mis õitsevad peaaegu aastaringselt, muutes ta üheks armastatuimaks bonsai-kasvatuse objektiks. Küpsete eksemplaride peen lehtestik ja sõlmeline tüvi annavad neile erilise, ajaloolise välimuse.
Lumiroos
Serissa japonica
Serissa japonica, tuntud ka kui lumiroos või tuhat tähte puu, on väike igihaljaste kuni pooligihaljaste lehtedega põõsas, mis on pärit Kagu-Aasiast. Seda armastatakse bonsaikultuuri harrastajate seas tänu õrnadele tähetaolistele valgetele või roosadele õitele, peenele hargnemistrükirale ja karedalt hallile koorele. Vaatamata elegantile välimusele peetakse seda põõsast keerukaks taimeks, kuna see on tundlik keskkonnatingimuste muutuste suhtes.
Kõndiv palmi
Socratea exorrhiza
Kõndiv palm (Socratea exorrhiza) on Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa niiskete metsade palmiliik. Brasiilias leidub teda Amazonase basseinis (Acre, Amapá, Pará, Mato Grosso, Maranhão osariikides) lammidel, ojade kallastel ja liivastel aladel, sageli vettinud või liivasel pinnasel. Sellel on sirge ja peenike üksiktüvi läbimõõduga 10–20 cm, mis ulatub 20–25 m kõrgusele ja toetub kuni 2 m kõrgusele õhujuurtest koonusele, mis on kaetud väikeste okastega. Sellest tuleneb ka nimi "kõndiv palm": räägitakse, et see "kõnnib" valguse suunas, kuigi märgistatud palmidega tehtud välitööd pole seda liikumist kinnitanud. Õied on kreemikaskollased ja neid tolmeldavad mardikad; küpsed viljad on söödavad ning neid söövad nii linnud kui ka pekaarid. Põlisrahvad kasutavad kõva, lõhestatud või õõnsat tüve majade, põrandate ja odade valmistamiseks.
Karvane tomat
Solanum habrochaites
Solanum habrochaites on hariliku tomati metsik sugulane, mis pärineb Peruu ja Ecuadori Andide lääneosa kuivadelt nõlvadelt, kus see kasvab kuni 3300 meetri kõrgusel. Erinevalt siledate lehtedega aiatomatist on selle kogu vars ja lehestik kaetud tihedate pehmete näärmekarvadega (trihhoomidega), mille järgi liik on ka nime saanud — "habrochaites" tähendab ligikaudu "pehmet karvastikku". Need trihhoomid eritavad tugeva lõhnaga terpeene, nagu näiteks tsingibereeni, mis peletavad putukaid ja pärsivad patogeene, muutes selle liigi hinnatud kahjurite- ja haiguskindluse geenide allikaks tomatite aretusprogrammides üle maailma. Taimel on väikesed tähekujulised kollased õied ja väikesed rohelised udemetega kaetud viljad, mis jäävad tavaliselt roheliseks ega ole söödavad. Nagu kõigi maavitsaliste (Solanum) puhul, sisaldavad lehestik, varred ja toored viljad glükoalkaloide ning on allaneelamisel mürgised.
Harilik pärgväändik
Stephanotis floribunda
Harilik pärgväändik (Stephanotis floribunda) on koerakooljuliste (Apocynaceae) sugukonda kuuluv igihaljas ronitaim, mis pärineb Madagaskari troopilistest vihmametsadest. Selle tähekujulisi lumivalgeid vahajaid õisi iseloomustab intensiivne magus lõhn ning need puhkevad kevadel ja suvel. Taime tugevad väädid võivad ronida toe abil 4–6 meetri kõrgusele. Taim on saavutanud maailmakuulsuse pruudilillena – ka Grace Kelly kaunistas sellega oma pulmakimpu. Toatingimustes kasvatamine on väljakutse: taim on tundlik temperatuurikõikumiste, otsese päikesevalguse ja kastmisvigade suhtes.
Soomuspuravik
Strobilomyces strobilaceus
Strobilomyces strobilaceus, tuntud kui soomuspuravik, on omapärane mükoriisaseen, mida leidub lehtmetsades. See on kergesti äratuntav oma kübara järgi, mis on kaetud suurte tumedate villaste soomustega, meenutades männikäbi. Seeneliha värvub lõikamisel esmalt roosakaks ja seejärel mustaks ning kübara allküljel on eoslehekeste asemel hallikas torukeste kiht.
lehise-limanutt
Suillus grevillei
Lehise-limanutt on söödav ja väga maitsev seen limanutuliste sugukonnast. Seda iseloomustab erekollane kuni oranž kübar, mis on niiskuse korral tugevalt limane. See kasvab eranditult sümbioosis (mükoriisas) lehistega, mis teeb sellest liigi, mida ei saa tavaliselt kodustes tingimustes ilma peremeespuu olemasoluta kasvatada. Sellel on kollane jalg rõngaga ja torukesed, mis on noorelt looriga kaetud.
Mis on Keerulised taimed?
Keerulised taimed on keerukad ja premeerivad kogenud aednikke. Need nõuavad spetsiifilisi valguse, niiskuse ja temperatuuri tingimusi ning pidevat tähelepanu. Täiuslik entusiastidele, kes otsivad väljakutset.
Nõuanded Keerulised taimed kasvatamiseks
keerulised taimed puhul peitub edu detailides. Jälgige õhuniiskust, kasutage vajaduse korral filtreeritud vett, hoidke stabiilset temperatuuri ja olge valmis hooldust kohandama vastavalt taime reaktsioonile.