2752 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 72
Avastage 2752 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2752 Lihtsad taimed
Kuvatakse 2557–2592 / 2752
Sõrmlehik
Thaumatophyllum spruceanum
Sõrmlehik (Thaumatophyllum spruceanum, endine Philodendron spruceanum/goeldii) on arumiliste sugukonda kuuluv taim, mis on pärit Amazonase vihmametsast ja mida leidub Brasiilias, Colombias, Ecuadoris, Prantsuse Guajaanas, Peruus, Surinames ja Venezuelas. See kasvab maapinnal põõsana liivases pinnases jõekallastel või hemiepifüüdina suuremate puude tüvedel. Selle lehed on äärmiselt dekoratiivsed: jagatud 10–20 lehekeseks, mis on paigutatud lehvikukujuliselt, kusjuures keskmine leheke võib ulatuda kuni 50 cm pikkuseks. Taim on mürgine, kuna sisaldab kaltsiumoksalaadi kristalle peaaegu kõigis oma osades (välja arvatud küps vili), mis võib inimestel ja lemmikloomadel närimisel või allaneelamisel põhjustada suu ja kurgu ärritust.
Xanadu filodendron
Thaumatophyllum xanadu
Thaumatophyllum xanadu, tuntud ka kui Xanadu filodendron või Winterbourn, on troopiline taim, mille kodumaa on Brasiilia. See moodustab kompaktseid, põõsaslikke kogumikke sügavalt lobilistete, läikivate lehtedega, mis annavad taimele lopsakas, dzhunglile omase väljanägemise. Sünonüüm Philodendron xanadu on aianduses endiselt laialdaselt kasutusel. See on üks populaarsemaid taimi nii sise- kui välitroopilistes aedades.
Niitjas niitseeme
Thelesperma filifolium
Thelesperma filifolium, üldtuntud kui niitjas niitseeme, on põuataluv metsik lill, mis pärineb Põhja-Ameerika suurtest tasandikest Texasest Dakotani. See moodustab peenikesed hargnevad varred niitja lehestikuga, mille tipus on kuldsed karikakrataolised õied punakaspruuni südamikuga. Tegemist on talvise üheaastase või lühiealise püsikuga, mis edeneb hästi kuivadel, liivastel või kivistel muldadel täispäikeses, olles ideaalne looduslike lilleniitude ja tolmeldajate aedade jaoks.
Näsakaktus
Thelocactus
Thelocactus on umbes 13 liigist koosnev kaktuseperekond, kuhu kuuluvad kerajad kuni lühidalt silindrilised kaktused, mis kasvavad looduslikult Mehhiko kesk- ja põhjaosa kuivades piirkondades ning Texase Big Bendi piirkonnas. Taimi iseloomustavad silmatorkavad, sageli spiraalselt keerdunud ribid, mis on kaetud selgete näsadega (tuberklitega), ning tähekujulised okaste rühmad, mille värvus varieerub valgest ja kuldsest kuni punakaspruunini. Kevadel ja suvel puhkevad taime tipus suured lehtrikujulised õied valgetes, kollastes, roosades ja purpursetes toonides – sageli on need peaaegu sama laiad kui taim ise.
Harilik pärnapuu
Thespesia populnea
Harilik pärnapuu (Thespesia populnea) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv igihaljas puu, mis on levinud troopilistel rannikualadel üle maailma. Sellel on südajad lehed ja kollakad õied, mille veinipunane südamik muutub päeva jooksul purpurseteks toonideks. Puu on väga vastupidav tuulele, soolale ja põuale, mistõttu istutatakse seda laialdaselt rannikutele ja varjupuuks. Selle puit on kõrgelt hinnatud käsitöös ning liigil on mitmeid kasutusviise rahvameditsiinis.
Kiirjas kolmikpalm
Thrinax radiata
Kiirjas kolmikpalm (Thrinax radiata) on palmiliste sugukonda kuuluv liik, mis pärineb Florida Keysi saartelt, Yucatáni poolsaarelt, Kariibi mere piirkonnast ja Kesk-Ameerikast. See on üksiku peenikese tüvega palm, millel puudub lehetuppedest moodustunud ülaosa (crownshaft). Puu võib kasvada 6–9 meetri kõrguseks, kuid on väga aeglase kasvuga. Selle lehed on lehvikukujulised, pealt läikivrohelised ja alt hõbedased. Taim toodab valgeid õisikuid, mis võivad õitseda aastaringselt, ning neile järgnevad väikesed valged viljad. Looduslikult kasvab see rannikuvõsastikes ja lubjarikkal pinnasel, mistõttu talub hästi soolasust ja põuda. Floridas on liik looduses ohustatud staatuses.
Harilik tamarisksamblik
Thuidium tamariscinum
Thuidium tamariscinum, üldtuntud kui harilik tamarisksamblik, on sulgjaslehtne, igihaljastuv brüofüüt, mis moodustab lopsakaid, eredarohelisi vaipasid metsakoredel, kividel ja langenud palkidel. Põlismaa on Euroopa, kuid nüüdseks on see levinud laialdaselt üle mõõdukate kliimatsoonide maailmas; taim ei õitse ning paljuneb eostega. Ta eelistab varjulisi, niiskeid kasvukohti ning sobib suurepäraselt terraariumi, varjuaia ja loomuliku pinnakatte jaoks.
Idapuju
Thuja occidentalis
Thuja occidentalis, tuntud ka kui idapuju või põhjapoolne valge seeder, on igihaljast okaspuu, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast. See kasvab tihedas püramiidkujulises vormis, ulatudes looduses kuni 18 meetri kõrguseks. Soomustaoline lehestik eraldab purustamisel iseloomuliku aromaatse lõhna. HOIATUS: lehestik ja eeterlik õli sisaldavad tujoon, mis on mürgine ühend, kui seda neelavad inimesed, kassid või koerad.
Idamaine elupuu
Thuja orientalis
Idamaine elupuu (Thuja orientalis, aktsepteeritud nimetus Platycladus orientalis) on igihaljas okaspuu, mis pärineb Kirde-Aasiast, eelkõige Hiinast ja Koreast. Taim moodustab loomulikult püramiidse või munakujulise silueti, millel on iseloomulik vertikaalne, lame ja soomustaoliline lehestik, mis on paigutatud raamatulehekülgedele sarnastes tasapindades. Laialdaselt kasutatakse hekina, tuuletõkkena, üksikpuuna ning populaarse bongsai kujundamise materjalina; Hiina aedades ja templite läheduses on seda kasvatatud sajandeid, kuna taim sümboliseerib pikaealisust ja vastupidavust.
Hiid-elupuu
Thuja plicata
Hiid-elupuu (Thuja plicata) on muljetavaldav igihaljas okaspuu küpressiliste (Cupressaceae) sugukonnast, mis pärineb Põhja-Ameerika looderannikult — Kagu-Alaskast kuni Põhja-Kaliforniani. Looduslikes tingimustes võib see kasvada kuni 60 meetri kõrguseks ja elada üle tuhande aasta. Lamedad lehvikukujulised oksad on kaetud aromaatsete soomustasaste lehtedega, millel on tugev ananassi meenutav lõhn. Puit on kerge, pehme, erakordselt vastupidav ja mädanemiskindel, mis on teinud sellest sajandite vältel ühe väärtuslikuma ehitus- ja käsitöömaterjali looderanniku põlisrahvaste jaoks. Paljude sališi hõimude ja teiste põlisrahvaste rühmade jaoks on hiid-elupuu „elupuu“ — tugevuse, pikaealisuse ja uuenemise sümbol. See on Briti Columbia provintsi ametlik puu.
Tiivuline thunbergia
Thunbergia
Thunbergia on akantuseliste (Acanthaceae) sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub umbes 150 liiki ronitaimi ja põõsaid troopilisest Aafrikast, Madagaskarilt ja Lõuna-Aasiast. Kõige laialdasemalt kasvatatakse tiivulist thunbergiat (Thunbergia alata), millel on oranžid, kollased või valged tumeda südamikuga õied; suureõielist thunbergiat (T. grandiflora), millel on suured sinakaslillad õied; Gregori thunbergiat (T. gregorii) ning rippuvate punakaskollaste õiekobaratega liiki T. mysorensis. Need on kiirekasvulised väänduvad ronitaimed, mis kasvavad sõltuvalt liigist 2–8 meetri kõrguseks ja õitsevad trompetikujuliste õitega suvest sügiseni. Troopikas on nad püsikud, kuid jahedamas kliimas kasvatatakse neid üheaastaste taimedena või talvituvate potitaimedena. Mõned liigid on soojades piirkondades muutunud invasiivseks.
Põõsas kellaviin
Thunbergia erecta
Thunbergia erecta, tuntud ka kui põõsas kellaviin või kuninga mantel, on kiirekasvuline igihaljas põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. See kannab kogu suve ja sügise vältel priimulasinistest kuni tumelilladeni torujaid õisi kreemikaskollaste kurguosadega, muutes taime hinnatud dekoratiivtaimeks troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Sinine trompetliaanviin
Thunbergia grandiflora
Thunbergia grandiflora, tuntud ka kui sinine trompetliaanviin või taevaliaan, on jõuline, puitunud vartega igihaljasliaan, mis pärineb Indiast ja Kagu-Aasiast. Taim toodab ohtralt suuri, trompetikujulisi lavendlisinilikke õisi helekollaste või valgete kurgudega, mis õitsevad suvest sügiseni ja troopilises kliimas aasta läbi. Südamekujulised, sametised tumerohelised lehed ja kiiresti kasvavad keeruvatüvelised varred teevad sellest taimeliigist suurepärase valiku aedade, tugiriistade, pergolate ja lehtlate katmiseks.
Loorber-tunbergia
Thunbergia laurifolia
Thunbergia laurifolia on jõuline igihaljas ronitaim, mis pärineb Indomalai piirkonnast (India, Tai ja Malaisia). Taim on hinnatud oma läikivate loorberilaadsete lehtede ja helesiniste kuni lavendlikarva lehterjate õite poolest, millel on kreemikaskollane südamik. See kasvab kiiresti, kattes sageli ühe hooajaga trellid, aiad ja pergolad, ning õitseb soojas kliimas peaaegu aastaringselt. Kagu-Aasia rahvameditsiinis kasutatakse selle lehti detoksifitseeriva taimetee (rang jeud) valmistamiseks. Kiire kasvu ja mugulja juurestiku tõttu on see muutunud invasiivseks umbrohuks osades Brasiilias, Austraalias ja teistes troopilistes piirkondades, mistõttu tuleks seda istutada ettevaatlikult ja piirata selle levikut.
Aed-liivatee
Thymus
Aed-liivatee (Thymus) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste lõhnavate taimede perekond, mis pärineb Vahemere piirkonnast, Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast. Umbes 350 liigiga perekonda kuuluvad väikesed puitunud poolpõõsad, millel on väikesed aromaatsed lehed ja torujad roosad, lillad või valged õied. Seda kasvatatakse laialdaselt kulinaarse, ravim- ja ilutaimena.
Pikaõieline liivatee
Thymus longicaulis
Pikaõieline liivatee (Thymus longicaulis), tuntud ka kui Vahemere liivatee, on madal, mätast moodustav püsik huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Taim on pärit Lõuna-Euroopast ning kasvab looduslikult kuivadel kivistel nõlvadel ja Vahemere põõsastikes. See moodustab tihedaid lamavaid vaipu harali okstega, mis võivad kasvada kuni 10 cm kõrguseks ja levida kuni 40 cm laiuseks. Lehed on süstjad, tumerohelised ja aromaatsed. Kevadel ja suvel moodustab taim kahvaturoosade õite kogumikke, mis meelitavad ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid. Nagu kõik liivateed, sisaldab pikaõieline liivatee eeterlikke õlisid, millel on antibakteriaalsed ja seenevastased omadused.
Nõmm-liivatee
Thymus praecox
Nõmm-liivatee (Thymus praecox) on madal, mätast moodustav puitunud alusega huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv püsik, mis pärineb Euroopast, Türgist ja Gröönimaalt. Selle varred roomavad mööda maapinda ja juurduvad sõlmekohtadest, moodustades 5–15 cm kõrguse tiheda vaiba, mis koosneb tillukestest karvastest vürtsika lõhnaga sinirohelistest lehtedest. Hiliskevadest suveni on taim kaetud pisikeste roosakaslillade õitega, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. See talub kerget tallamist ja on klassikaline valik kõnniteeplaatide vahele. Tegemist on teise liigiga kui Thymus serpyllum, kuigi neid kahte müüakse sageli üksteise nime all.
Nõmm-liivatee
Thymus pulegioides
Thymus pulegioides on madal ja roomav igihaljas poolpõõsas huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast. Sellel on laiemad ja ümaramad lehed kui tavalisel tüümianil, vahel punaka varjundiga, ning suvel toodab see väikeseid roosakaslillasid kuni helelillasid õiekobaraid. Seda hinnatakse nii kulinaarse ürdi, pinnakattetaime kui ka tolmeldajaid ligimeelitava taimena.
Nõmm-liivatee
Thymus serpyllum
Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) on madal, roomav mitmeaastane taim huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Taim moodustab tihedaid, aromaatseid matte väikestest, tumedatest läikivatest lehtedest ja on suvel kaetud pisikeste lilla-roosade õitega. See eelistab täispäikest, toitainetevaest, hästi kuivendatud mulda ning on äärmiselt põuakindel ja vastupidav kuni -15°C. Thymus serpyllum'il on pikk ajalugu ravim- ja maitsetaimena ning see on tihedalt seotud julguse ja armastuse sümbolitega.
Aed-tüümian
Thymus vulgaris
Thymus vulgaris, üldtuntud kui aed-tüümian, on lõhnav igihaljas rohttaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv väikese puise varrega mitmeaastane taim on olnud kultiveeritud tuhandeid aastaid oma kulinaarsete, meditsiiniliste ja dekoratiivsete omaduste tõttu. See kannab väikseid aromaatseid lehti ning õrnu roosa kuni lillat värvi õisi, mis meelitavad tolmeldajaid.
Sidrunituuletaim
Thymus x citriodorus
Sidrunituuletaim on puitu alusega mitmeaastane poolpõõsas, mida kasvatatakse peamiselt kulinaraarse ürdina selle intensiivse sidrunilõhnalise lehestiku tõttu. Ta moodustab madala, laialivalguva mati pisikestest ovaalkujulistest tumerohelistest lehtedest, mis võivad olenevalt sordist olla kuldsete või hõbedasete kirjudega. Suvel kannab taim väikseid, nektaririkkaid lavendlist roosakateni ulatuvaid õisi, mis meelitavad ligi tolmeldajaid nagu mesilased ja liblikad.
Hispaania tüümian
Thymus zygis
Thymus zygis, üldtuntud kui hispaania tüümian või valge tüümian, on Pürenee poolsaarelt pärinev aromaatne igihaljas poolpõõsas, mis kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. See kasvab vaestel, liivastel ja kivistel, tavaliselt lubjarikastel muldadel, olles kohanenud vahemerelise kliimaga, kus on kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved. Selle väikesed lineaarsed lehed on väga rikkad eeterlike õlide poolest (tümool, karvakrool, linalool), andes taimele intensiivse ja iseloomuliku aroomi, mistõttu kasvatatakse seda laialdaselt nii kulinaarseks kui ka meditsiiniliseks otstarbeks. Õitseb maist juulini, moodustades varte ülaosas tihedatesse õisikutesse koondunud väikeseid roosasid, lillasid või valgeid putkjõisi, mis on väga atraktiivsed mesilastele ja teistele tolmeldajatele.
Tiigerhein
Thysanolaena latifolia
Tiigerhein (Thysanolaena latifolia) on jõuline püsik kõrreliste (Poaceae) sugukonnast, mis pärineb Aasia troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See moodustab tihedaid, kuni 3 meetri kõrgusi puhmaid, millel on laiad bambusesarnased lehed ja hooaja lõpus suured sulgjad pöörisõisikud. Seda kasutatakse laialdaselt hekitaimena ja aktsenttaimena aedades, lisaks seotakse selle õisikuid traditsiooniliselt luudade valmistamiseks.
Süda-tiiarell
Tiarella cordifolia
Tiarella cordifolia, tuntud kui süda-tiiarell, on madalakasvuline rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa metsaaladelt. See moodustab tiheda mati südajate karvaste lehtedega, millel on sageli kaunid purpurpunased leherood ja mis muutuvad jahedamatel kuudel pronksjaspunaseks. Hiliskevadel tõusevad lehestiku kohale püstised õisikud, mis on kaetud tillukeste tähekujuliste valgete või heleroosade õitega, andes taimele õhulise ja vahuse välimuse. Süda-tiiarell levib aeglaselt risoomide ja võsundite abil, olles populaarne valik metsaaedadesse, varjulistesse peenraservadesse ja looduslikuks pinnakatteks puude ning põõsaste alla.
Harilik pärn
Tilia × europaea
Harilik pärn (Tilia x europaea) on jõuline heitlehine puu, mis on tekkinud suurelehise pärna ja väikeselehise pärna ristumisel. See majesteetlik puu võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ning tal on lai kuplikujuline kroon ja südajad lehed. Juulis kannab puu kobarates väikeseid kollakaid õisi, millel on magus meelaadne lõhn, mis meelitab ligi mesilasi ja teisi putukaid. Ajalooliselt on pärna Euroopas palju istutatud alleedele, väljakutele ja külapuuks ning see sümboliseerib kogukonda ja kaitset.
Ameerika pärn
Tilia americana
Ameerika pärn (Tilia americana) on suur heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, ulatudes Kanadast lõunasse kuni Florida ja Texaseni. Kultuuris kasvab see 18–25 m ja looduses üle 30 m kõrguseks, omades laia krooni ja suuri südamekujulisi lehti. Varasuvel kannab ta rippuvaid kobarad väikestest kahvatukollastest ja väga lõhnavatest õitest, mis ripuvad lehetaolise kandelehe küljes. Mesilased külastavad õisi usinalt ning pärnameri on kõrgelt hinnatud. Puit on hele, kerge ja pehme, olles puunikerdajate lemmikmaterjal.
Suurelehine pärn
Tilia platyphyllos
Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on Euroopast pärit suur heitlehine puu, mis kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda. See võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, moodustades tiheda püramiidja krooni. Selle kahvatukollased ja lõhnavad õied on mesilaste seas väga hinnatud ning neid korjatakse traditsiooniliselt rahustava tee valmistamiseks.
Hõbepärn
Tilia tomentosa
Hõbepärn (Tilia tomentosa) on suur heitlehine puu, mis pärineb Kagu-Euroopast ja Edela-Aasiast (Albaania, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia, Türgi jm). Kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse laialdaselt varju-, linna- ja pargi-ilupuuna tänu selle laiale, püramiidjale ja tihedale võrale ning märkimisväärsele taluvusele saaste, linnakuumuse ja jääsulatussoola suhtes. Südajad lehed, mis on pealt tumerohelised ja alt kaetud peene hõbedase viltja karvastikuga, loovad tuule käes väreledes sätendava efekti – omadus, millest tuleneb ka puu nimi. Hiliskevadest suveni puhkevad puul rippuvad kobarad väikeste kreemikaskollaste õitega, mis on erakordselt lõhnavad ja nektaririkkad, meelitades ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid. Puu võib kasvada 15–21 meetri kõrguseks (mõnikord kuni 30 m) ja 9–15 meetri laiuseks, olles kiire kasvuga.
Õhutaim
Tillandsia
Tillandsia on perekond, mis hõlmab ligikaudu 650 epifüütset taimeliiki bromeliaadide sugukonnast (Bromeliaceae), mis on pärit USA lõunaosast kuni Argentinani. Need taimed ei vaja mulda – selle asemel imavad nad vett ja toitaineid otse lehtede kaudu spetsiaalsete struktuuride abil, mida nimetatakse trihhoomideks. Tuntumad liigid on T. ionantha, T. xerographica ja hispaania sammal (T. usneoides).
Õhulill
Tillandsia aeranthos
Tillandsia aeranthos on epifüütne õhulill Lõuna-Ameerikast, mis elab mullata, klammerdudes okste, kivide või aluste külge. See moodustab jäikade, hõbedaste lehtede kogumikke ja toodab kevadel roosasid kandelehti sinakasvioletsete õitega.
Bergeri tillandsia
Tillandsia bergeri
Tillandsia bergeri on bromeelialiste sugukonda kuuluv epifüütne ja rupikoolne taim, mis pärineb Lõuna-Brasiiliast, Uruguayst ja Argentinast, kus ta kasvab puudel ja graniitseintel. See moodustab tihedaid rosette kitsastest, hallikasrohelistest ja soomustega kaetud lehtedest, mis kasvavad kuni 14 cm pikkuseks. Kevadel tärkab lühike õisikuvars roosade kõrglehtedega, millest puhkevad laineliste kroonlehtedega kahvatulillad õied. Taim ei vaja mulda: ta omastab vett ja toitaineid otse lehtede kaudu.
Medusa pea
Tillandsia caput-medusae
Tillandsia caput-medusae on epifüütne bromeelia, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast, kus seda leidub puuokstel kasvamas kuni 2000 meetri kõrgusel. Selle nimi tuleneb roseti sibulakujulisest alusest, kust ulatuvad välja hõbehallikasrohelised, looklevad ja keerdus lehed, mis meenutavad Medusa juukseid või kaheksajala kombitsaid. Lehed on kaetud peenete trihhoomidega, mis imavad vett ja toitaineid otse õhust. See on vastupidav, aeglaselt kasvav taim, mis on väga populaarne terraariumides ja rippuvates kompositsioonides, kuna see ei vaja substraati.
Kimp-tillandsia
Tillandsia fasciculata
Tillandsia fasciculata on epifüütne bromeelialine ehk õhutaim, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast, Antillidelt, Lõuna-Ameerika põhjaosast ja USA kaguosast. See moodustab 30–70 cm pikkustest jäikadest, nahkjatest ja hallikasrohelistest lehtedest rosetid. Õitsemise ajal areneb hargnenud õisik silmapaistvate punaste, oranžide või kollaste kõrglehtede ja väikeste lillade õitega. Looduses kasvab see puutüvedele kinnitununa ning omastab vett ja toitaineid lehtede kaudu.
Guatemala õhutaim
Tillandsia guatemalensis
Tillandsia guatemalensis on epifüütne bromeliaad, mis on pärit Mehhikost Panamani ulatuvatest metsadest. See moodustab hõbehallide lehtedega rooseti ning moodustab silmatorkava õiepiiga sügavroosade tupplehtede ja torujas-violetsiniste õitega. Tõelise õhutaimena imab see vett ja toitaineid otse õhust läbi spetsiaalsete lehtedel paiknevate rakustruktuuride, mida nimetatakse trihhoomideks.
Harrise tillandsia
Tillandsia harrisii
Tillandsia harrisii on aeglase kasvuga epifüütne bromeelialine, mis on endeemiline Guatemala Zacapa piirkonna kuivadele kaljustele nõlvadele. Selle hõbedased, tihedate trihhoomidega kaetud lehed moodustavad lühikesel varrel tiheda roseti, andes taimele pehme, uduse ja peaaegu valge välimuse, mis aitab tal looduslikus elupaigas üle elada tugevat päikest ja madalat õhuniiskust. Pärast aastat või paari kasvamist kasvatab taim püstise õisikuvarre korallpunaste kuni oranžide kõrglehtede ja violetjas-siniste õitega, mille järel tekivad taime alusele tütartaimed.
Taimeõhutaim
Tillandsia ionantha
Tillandsia ionantha on põnev epiküütne taim bromeliaadide sugukonnast, mis pärineb Kesk-Ameerikast ja Mehhikost. Õhutaimena tuntud taim ei vaja kasvamiseks mulda – ta imab vett ja toitaineid otse õhust oma hõbedaste trihoomidega kaetud lehtede kaudu. Õitsemise ajal muutuvad keskmised lehed erkpunaseks, luues ilusa kontrasti õrnlillakate õitega.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.