2319 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 61
Avastage 2319 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2319 Lihtsad taimed
Kuvatakse 2161–2196 / 2319
Hiid-elupuu
Thuja plicata
Hiid-elupuu (Thuja plicata) on muljetavaldav igihaljas okaspuu küpressiliste (Cupressaceae) sugukonnast, mis pärineb Põhja-Ameerika looderannikult — Kagu-Alaskast kuni Põhja-Kaliforniani. Looduslikes tingimustes võib see kasvada kuni 60 meetri kõrguseks ja elada üle tuhande aasta. Lamedad lehvikukujulised oksad on kaetud aromaatsete soomustasaste lehtedega, millel on tugev ananassi meenutav lõhn. Puit on kerge, pehme, erakordselt vastupidav ja mädanemiskindel, mis on teinud sellest sajandite vältel ühe väärtuslikuma ehitus- ja käsitöömaterjali looderanniku põlisrahvaste jaoks. Paljude sališi hõimude ja teiste põlisrahvaste rühmade jaoks on hiid-elupuu „elupuu“ — tugevuse, pikaealisuse ja uuenemise sümbol. See on Briti Columbia provintsi ametlik puu.
Põõsas kellaviin
Thunbergia erecta
Thunbergia erecta, tuntud ka kui põõsas kellaviin või kuninga mantel, on kiirekasvuline igihaljas põõsas, mis pärineb Lääne-Aafrikast. See kannab kogu suve ja sügise vältel priimulasinistest kuni tumelilladeni torujaid õisi kreemikaskollaste kurguosadega, muutes taime hinnatud dekoratiivtaimeks troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Sinine trompetliaanviin
Thunbergia grandiflora
Thunbergia grandiflora, tuntud ka kui sinine trompetliaanviin või taevaliaan, on jõuline, puitunud vartega igihaljasliaan, mis pärineb Indiast ja Kagu-Aasiast. Taim toodab ohtralt suuri, trompetikujulisi lavendlisinilikke õisi helekollaste või valgete kurgudega, mis õitsevad suvest sügiseni ja troopilises kliimas aasta läbi. Südamekujulised, sametised tumerohelised lehed ja kiiresti kasvavad keeruvatüvelised varred teevad sellest taimeliigist suurepärase valiku aedade, tugiriistade, pergolate ja lehtlate katmiseks.
Loorber-tunbergia
Thunbergia laurifolia
Thunbergia laurifolia on jõuline igihaljas ronitaim, mis pärineb Indomalai piirkonnast (India, Tai ja Malaisia). Taim on hinnatud oma läikivate loorberilaadsete lehtede ja helesiniste kuni lavendlikarva lehterjate õite poolest, millel on kreemikaskollane südamik. See kasvab kiiresti, kattes sageli ühe hooajaga trellid, aiad ja pergolad, ning õitseb soojas kliimas peaaegu aastaringselt. Kagu-Aasia rahvameditsiinis kasutatakse selle lehti detoksifitseeriva taimetee (rang jeud) valmistamiseks. Kiire kasvu ja mugulja juurestiku tõttu on see muutunud invasiivseks umbrohuks osades Brasiilias, Austraalias ja teistes troopilistes piirkondades, mistõttu tuleks seda istutada ettevaatlikult ja piirata selle levikut.
Aed-liivatee
Thymus
Aed-liivatee (Thymus) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste lõhnavate taimede perekond, mis pärineb Vahemere piirkonnast, Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast. Umbes 350 liigiga perekonda kuuluvad väikesed puitunud poolpõõsad, millel on väikesed aromaatsed lehed ja torujad roosad, lillad või valged õied. Seda kasvatatakse laialdaselt kulinaarse, ravim- ja ilutaimena.
Pikaõieline liivatee
Thymus longicaulis
Pikaõieline liivatee (Thymus longicaulis), tuntud ka kui Vahemere liivatee, on madal, mätast moodustav püsik huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Taim on pärit Lõuna-Euroopast ning kasvab looduslikult kuivadel kivistel nõlvadel ja Vahemere põõsastikes. See moodustab tihedaid lamavaid vaipu harali okstega, mis võivad kasvada kuni 10 cm kõrguseks ja levida kuni 40 cm laiuseks. Lehed on süstjad, tumerohelised ja aromaatsed. Kevadel ja suvel moodustab taim kahvaturoosade õite kogumikke, mis meelitavad ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid. Nagu kõik liivateed, sisaldab pikaõieline liivatee eeterlikke õlisid, millel on antibakteriaalsed ja seenevastased omadused.
Nõmm-liivatee
Thymus pulegioides
Thymus pulegioides on madal ja roomav igihaljas poolpõõsas huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast. Sellel on laiemad ja ümaramad lehed kui tavalisel tüümianil, vahel punaka varjundiga, ning suvel toodab see väikeseid roosakaslillasid kuni helelillasid õiekobaraid. Seda hinnatakse nii kulinaarse ürdi, pinnakattetaime kui ka tolmeldajaid ligimeelitava taimena.
Nõmm-liivatee
Thymus serpyllum
Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) on madal, roomav mitmeaastane taim huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Taim moodustab tihedaid, aromaatseid matte väikestest, tumedatest läikivatest lehtedest ja on suvel kaetud pisikeste lilla-roosade õitega. See eelistab täispäikest, toitainetevaest, hästi kuivendatud mulda ning on äärmiselt põuakindel ja vastupidav kuni -15°C. Thymus serpyllum'il on pikk ajalugu ravim- ja maitsetaimena ning see on tihedalt seotud julguse ja armastuse sümbolitega.
Aed-tüümian
Thymus vulgaris
Thymus vulgaris, üldtuntud kui aed-tüümian, on lõhnav igihaljas rohttaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv väikese puise varrega mitmeaastane taim on olnud kultiveeritud tuhandeid aastaid oma kulinaarsete, meditsiiniliste ja dekoratiivsete omaduste tõttu. See kannab väikseid aromaatseid lehti ning õrnu roosa kuni lillat värvi õisi, mis meelitavad tolmeldajaid.
Sidrunituuletaim
Thymus x citriodorus
Sidrunituuletaim on puitu alusega mitmeaastane poolpõõsas, mida kasvatatakse peamiselt kulinaraarse ürdina selle intensiivse sidrunilõhnalise lehestiku tõttu. Ta moodustab madala, laialivalguva mati pisikestest ovaalkujulistest tumerohelistest lehtedest, mis võivad olenevalt sordist olla kuldsete või hõbedasete kirjudega. Suvel kannab taim väikseid, nektaririkkaid lavendlist roosakateni ulatuvaid õisi, mis meelitavad ligi tolmeldajaid nagu mesilased ja liblikad.
Hispaania tüümian
Thymus zygis
Thymus zygis, üldtuntud kui hispaania tüümian või valge tüümian, on Pürenee poolsaarelt pärinev aromaatne igihaljas poolpõõsas, mis kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. See kasvab vaestel, liivastel ja kivistel, tavaliselt lubjarikastel muldadel, olles kohanenud vahemerelise kliimaga, kus on kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved. Selle väikesed lineaarsed lehed on väga rikkad eeterlike õlide poolest (tümool, karvakrool, linalool), andes taimele intensiivse ja iseloomuliku aroomi, mistõttu kasvatatakse seda laialdaselt nii kulinaarseks kui ka meditsiiniliseks otstarbeks. Õitseb maist juulini, moodustades varte ülaosas tihedatesse õisikutesse koondunud väikeseid roosasid, lillasid või valgeid putkjõisi, mis on väga atraktiivsed mesilastele ja teistele tolmeldajatele.
Tiigerhein
Thysanolaena latifolia
Tiigerhein (Thysanolaena latifolia) on jõuline püsik kõrreliste (Poaceae) sugukonnast, mis pärineb Aasia troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. See moodustab tihedaid, kuni 3 meetri kõrgusi puhmaid, millel on laiad bambusesarnased lehed ja hooaja lõpus suured sulgjad pöörisõisikud. Seda kasutatakse laialdaselt hekitaimena ja aktsenttaimena aedades, lisaks seotakse selle õisikuid traditsiooniliselt luudade valmistamiseks.
Süda-tiiarell
Tiarella cordifolia
Tiarella cordifolia, tuntud kui süda-tiiarell, on madalakasvuline rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosa metsaaladelt. See moodustab tiheda mati südajate karvaste lehtedega, millel on sageli kaunid purpurpunased leherood ja mis muutuvad jahedamatel kuudel pronksjaspunaseks. Hiliskevadel tõusevad lehestiku kohale püstised õisikud, mis on kaetud tillukeste tähekujuliste valgete või heleroosade õitega, andes taimele õhulise ja vahuse välimuse. Süda-tiiarell levib aeglaselt risoomide ja võsundite abil, olles populaarne valik metsaaedadesse, varjulistesse peenraservadesse ja looduslikuks pinnakatteks puude ning põõsaste alla.
Harilik pärn
Tilia × europaea
Harilik pärn (Tilia x europaea) on jõuline heitlehine puu, mis on tekkinud suurelehise pärna ja väikeselehise pärna ristumisel. See majesteetlik puu võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ning tal on lai kuplikujuline kroon ja südajad lehed. Juulis kannab puu kobarates väikeseid kollakaid õisi, millel on magus meelaadne lõhn, mis meelitab ligi mesilasi ja teisi putukaid. Ajalooliselt on pärna Euroopas palju istutatud alleedele, väljakutele ja külapuuks ning see sümboliseerib kogukonda ja kaitset.
Suurelehine pärn
Tilia platyphyllos
Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on Euroopast pärit suur heitlehine puu, mis kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda. See võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, moodustades tiheda püramiidja krooni. Selle kahvatukollased ja lõhnavad õied on mesilaste seas väga hinnatud ning neid korjatakse traditsiooniliselt rahustava tee valmistamiseks.
Hõbepärn
Tilia tomentosa
Hõbepärn (Tilia tomentosa) on suur heitlehine puu, mis pärineb Kagu-Euroopast ja Edela-Aasiast (Albaania, Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia, Türgi jm). Kuulub kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda. Seda kasvatatakse laialdaselt varju-, linna- ja pargi-ilupuuna tänu selle laiale, püramiidjale ja tihedale võrale ning märkimisväärsele taluvusele saaste, linnakuumuse ja jääsulatussoola suhtes. Südajad lehed, mis on pealt tumerohelised ja alt kaetud peene hõbedase viltja karvastikuga, loovad tuule käes väreledes sätendava efekti – omadus, millest tuleneb ka puu nimi. Hiliskevadest suveni puhkevad puul rippuvad kobarad väikeste kreemikaskollaste õitega, mis on erakordselt lõhnavad ja nektaririkkad, meelitades ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid. Puu võib kasvada 15–21 meetri kõrguseks (mõnikord kuni 30 m) ja 9–15 meetri laiuseks, olles kiire kasvuga.
Õhutaim
Tillandsia
Tillandsia on perekond, mis hõlmab ligikaudu 650 epifüütset taimeliiki bromeliaadide sugukonnast (Bromeliaceae), mis on pärit USA lõunaosast kuni Argentinani. Need taimed ei vaja mulda – selle asemel imavad nad vett ja toitaineid otse lehtede kaudu spetsiaalsete struktuuride abil, mida nimetatakse trihhoomideks. Tuntumad liigid on T. ionantha, T. xerographica ja hispaania sammal (T. usneoides).
Õhulill
Tillandsia aeranthos
Tillandsia aeranthos on epifüütne õhulill Lõuna-Ameerikast, mis elab mullata, klammerdudes okste, kivide või aluste külge. See moodustab jäikade, hõbedaste lehtede kogumikke ja toodab kevadel roosasid kandelehti sinakasvioletsete õitega.
Medusa pea
Tillandsia caput-medusae
Tillandsia caput-medusae on epifüütne bromeelia, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast, kus seda leidub puuokstel kasvamas kuni 2000 meetri kõrgusel. Selle nimi tuleneb roseti sibulakujulisest alusest, kust ulatuvad välja hõbehallikasrohelised, looklevad ja keerdus lehed, mis meenutavad Medusa juukseid või kaheksajala kombitsaid. Lehed on kaetud peenete trihhoomidega, mis imavad vett ja toitaineid otse õhust. See on vastupidav, aeglaselt kasvav taim, mis on väga populaarne terraariumides ja rippuvates kompositsioonides, kuna see ei vaja substraati.
Guatemala õhutaim
Tillandsia guatemalensis
Tillandsia guatemalensis on epifüütne bromeliaad, mis on pärit Mehhikost Panamani ulatuvatest metsadest. See moodustab hõbehallide lehtedega rooseti ning moodustab silmatorkava õiepiiga sügavroosade tupplehtede ja torujas-violetsiniste õitega. Tõelise õhutaimena imab see vett ja toitaineid otse õhust läbi spetsiaalsete lehtedel paiknevate rakustruktuuride, mida nimetatakse trihhoomideks.
Harrise tillandsia
Tillandsia harrisii
Tillandsia harrisii on aeglase kasvuga epifüütne bromeelialine, mis on endeemiline Guatemala Zacapa piirkonna kuivadele kaljustele nõlvadele. Selle hõbedased, tihedate trihhoomidega kaetud lehed moodustavad lühikesel varrel tiheda roseti, andes taimele pehme, uduse ja peaaegu valge välimuse, mis aitab tal looduslikus elupaigas üle elada tugevat päikest ja madalat õhuniiskust. Pärast aastat või paari kasvamist kasvatab taim püstise õisikuvarre korallpunaste kuni oranžide kõrglehtede ja violetjas-siniste õitega, mille järel tekivad taime alusele tütartaimed.
Taimeõhutaim
Tillandsia ionantha
Tillandsia ionantha on põnev epiküütne taim bromeliaadide sugukonnast, mis pärineb Kesk-Ameerikast ja Mehhikost. Õhutaimena tuntud taim ei vaja kasvamiseks mulda – ta imab vett ja toitaineid otse õhust oma hõbedaste trihoomidega kaetud lehtede kaudu. Õitsemise ajal muutuvad keskmised lehed erkpunaseks, luues ilusa kontrasti õrnlillakate õitega.
Õhutaim
Tillandsia sp
Tillandisiad, mida tavaliselt tuntakse õhutaimedena, kuuluvad bromeliaadide sugukonda (Bromeliaceae) ja esindavad selle suurimat perekonda, millesse kuulub üle 660 liigi. Troopilise ja subtroopilise Ameerika põliselanikena – alates USA lõunaosast kuni Argentinani – ei vaja need põnevad epifüüdid kasvamiseks mulda. Selle asemel imavad nad vett ja toitaineid otse õhust, kasutades selleks spetsiaalseid lehestruktuure, mida nimetatakse trikoomideks. Nende võime kohaneda mitmesuguste keskkondadega – troopilisest vihmametsast ja pilvekatest kuni kuivade kõrbete ja kaljuste mäenõlvadeni – muudab nad üheks mitmekülgseimaks ja ainulaadsemaks taimeks maailmas.
Püstine õhutaim
Tillandsia stricta
Tillandsia stricta, tuntud ka kui püstine õhutaim, on epiüütne bromeliaad, mis pärineb Lõuna-Ameerika idaosast, ulatudes Venezuelast Põhja-Argentinani. Erinevalt enamikust taimedest ei vaja see kasvamiseks mulda — vesi ja toitained imenduvad otse hõbedaste trihoomidega kaetud lehtede kaudu. Kevadel ja suvel moodustab taim silmapaistvaid õisi punastes, roosades, sinistes ja lillades toonides, muutes selle üheks dekoratiivsemaks saadaolevaks õhutaimeks.
Õhutaimede kuningas
Tillandsia xerographica
Tillandsia xerographica on tuntud kui "Õhutaimede kuningas" oma muljetavaldava suuruse ja kaunilt keerdunud hõbehallide-roheliste lehtede tõttu. See epifit on pärit Mehhiko lõunaosast, Guatemalast ja El Salvadorist. Taim võib ulatuda kuni 90 cm läbimõõduni ning seda hinnatakse kõrgelt tema skulptuurse rooseti kuju pärast. Nagu kõik tillandsiад, ei vaja see kasvamiseks mulda ning neelab vett ja toitaineid lehtede kaudu. Taim on CITES-i kaitse all minevikus toimunud ülemäärase loodusest kogumise tõttu.
Tipu puu
Tipuana tipu
Tipu puu (Tipuana tipu) on majesteetlik, kiirekasvuline puu, mis pärineb Lõuna-Ameerikast. Tuntud oma laia, lehestiku-rikka vihmavarjukujulise võra poolest, mis pakub tihedat ja värskendavat varju. Kevadel ja varasuvel kattub puu erkkollakatest õisikutest, mis maapinnale langedes loovad kaunid kuldse vaiba. Lehed on liitlehed ja heledrohelised, viljad on tiivulised samaarad, sarnased vahtrapuu omadega.
Mehhiko tithoonia
Tithonia
Tithoonia (Tithonia) on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv taimede perekond, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning mida kasvatatakse laialdaselt ilutaimena üle maailma. Kõige populaarsem liik, mehhiko tithoonia (Tithonia rotundifolia), on tuntud oma lopsakate oranžide õite poolest, mis meelitavad ligi liblikaid ja mesilasi. Jõulise kasvuga ning väga kuuma- ja põuataluv taim on suurepärane valik päikeselistesse aedadesse.
Mehhiko päevalill
Tithonia diversifolia
Mehhiko päevalill (Tithonia diversifolia) on kiirekasvuline põõsas Asteraceae sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Taim kasvab kuni 4 meetri kõrguseks ning kannab suvest sügiseni erksaid oranže ja kollaseid õisi. Laialdaselt troopikasse naturaliseerunud liik, mida hinnatakse dekoratiivtaimena, haljasväetis-kultuurina ja ravimtaimena.
Mehhiko päevalill
Tithonia rotundifolia
Mehhiko päevalill (Tithonia rotundifolia) on kiirekasvuline üheaastane taim, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast ning mida tähistatakse erkroheliste, punaste ja kollaste kamillelaadsete õite poolest. Kuni 2,4 meetri kõrguseks kasvav taim on kogu suve ja sügise jooksul tõeline magnetiks liblikatele, kolibridele ja mesilastele.
Seljakandja taim
Tolmiea menziesii
Tolmiea menziesii, rahvapäraselt tuntud kui seljakandja taim, on võluv igihaljas mitmeaastane taim, mis pärineb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderannikul asuvatest niisketest varjulistest metsadest. Oma omapärase nime on ta saanud ainulaadse võime tõttu kasvatada väikseid taimetaimikuid otse küpsete lehtede alusel — beebid sõidavad „seljas" emastaime lehel. Pehmed, karvased, vahtralehti meenutavad lehed ja lopsakas maapinnalähedane kasvuharjumus muudavad taime atraktiivseks maakatteks välitingimustes ning rõõmustavaks ripptaimeks siseruumides.
Sooviluu lill
Torenia fournieri
Torenia fournieri, tuntud ka kui sooviluu lill, on kompaktne ja armas rohttaim. Selle trompetikujulised õied on erksate värvidega, tavaliselt kontrastse kollase laiguga kurgu piirkonnas. Erinevalt traditsioonilistest orvikestest talub see liik suurepäraselt kuumust ja niiskust, mistõttu sobib ideaalselt troopiliste ja subtroopiliste aedade taimeks.
Mürkmuraka
Toxicodendron radicans
Toxicodendron radicans, üldtuntud kui ida-mürkmuraka, on lehtpuine puitunud liaanvine või põõsas, mis on kuulus oma võime poolest toota urushioli. See õline orgaaniline ühend põhjustab enamikul inimestel allergilise reaktsiooni, mille tagajärjel tekib sügelev, ärritav ja valulik lööve. Taime on lihtne tuvastada selle liitlehte järgi, mis koosneb kolmest lehelehikust – seda kirjeldab mnemoonik "kolm lehte – puutu mitte". Taim on väga kohanemisvõimeline: see kasvab ronimliaanina, põõsana või rongiva liaanina, mis kasutab õhujuurikaid puudele ja rajatistele ronimiseks.
Aasia tähtjasmiin
Trachelospermum asiaticum
Aasia tähtjasmiin (Trachelospermum asiaticum) on jõuline, igihaljas puitunud liaan, mis on pärit Hiinast, Jaapanist ja Koreast. Madalalt ja tihedalt kasvades on see üks populaarsemaid pinnakattetaimi soojades kliimades, moodustades läikiva tumerohelise vaiba, mida kaunistavad hiliskevadel ja varasuvel väikesed kreemikasvalged kuni kollased tähekujulised õied. Ronima jäetuna katab see väänduvate vartega võrestikke, seinu ja aedu.
Vooljas tradeskantsia
Tradescantia cerinthoides
Vooljas tradeskantsia (Tradescantia cerinthoides) on Brasiilia lõunaosast ja Argentina kirdepiirkonnast pärinev roomav troopiline taim. Selle lehed on rohelised lillakate varjunditega ning taim õitseb õrnade valgete õitega, mille tipud on roosad. See on kiirekasvuline taim, mis sobib ideaalselt rippkorvidesse ja peenraääristeks, olles kõrgelt hinnatud oma kauni värvilise lehestiku poolest.
Väikelehine ämblikulill
Tradescantia fluminensis
Tradescantia fluminensis on kiirekasvuline roomav maapinnakattja, mis pärineb Brasiiliast ja Argentinast ning kuulub perekonda Commelinaceae. Taim moodustab mahlakad varred läikivate roheliste ovaalsete lehtedega ning väikeste valgete kolmeteraliste õitega, mis avanevad kevadel ja suvel. Seda kasvatatakse laialdaselt toataimeana rippkorvis ning õues maapinnakattjana külmavabades piirkondades.
Miraabel
Tradescantia mundula
Tradescantia mundula, tuntud ka kui miraabel, on roomav ja roniv taim, millel on väikesed läikivad lehed. See pärineb Brasiilia kagu- ja lõunaosast kuni Argentina kirdepiirkonnani. Taim kuulub kommeliinaliste (Commelinaceae) sugukonda ning seda kasutatakse laialdaselt ripptaimena korvides või pinnakattetaimena varjulistes aedades tänu selle kiirele kasvule ja lihtsale hooldamisele.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.