2320 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 58
Avastage 2320 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2320 Lihtsad taimed
Kuvatakse 2053–2088 / 2320
Kanada kuldvits
Solidago canadensis
Solidago canadensis, tuntud ka kui Kanada kuldvits, on tugev Põhja-Ameerika päritolu mitmeaastane metsik õistaimade liik kukeharjалiste (Asteraceae) sugukonnast. Ta moodustab löövaid kaarduvaid kollaste õite kobaraid hilessuvest sügiseni, luues vapustava vaatepildi niitudel, preeriamail ja looduslähedastes aedades. Kiiresti risoomi kaudu leviv ja iseküllvav taim, mis meelitab ligi tolmeldajaid, sealhulgas mesilasi, liblikaid ja linde.
hiiglaslik kuldvits
Solidago gigantea
Hiiglaslik kuldvits (Solidago gigantea) on jõuline mitmeaastane rohttaim Asteraceae sugukonnast, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Ta kasvab kuni 2 meetri kõrguseks ja moodustab hilissuvel kuni sügiseni suuri kuldseid väikeste õite pluume. Teda kasvatatakse laialdaselt ilutaimena ja hinnatakse ravimtaimena, kuid väljaspool looduslikku levikuala on ta tuntud agressiivse levijana.
Piimohakas
Sonchus
Sonchus on korvõieliste (Asteraceae) sugukonda kuuluv üheaastaste, kaheaastaste ja vahel ka mitmeaastaste rohttaimede perekond, mida tuntakse rahvapäraselt piimohakatena. Nad moodustavad pehmetest, sügavalt hõlmistest ja ogaliste servadega lehtedest koosneva juurmise kodariku ning kasvatavad piimmahla sisaldava õõnsa varre, mille tipus on väikesed kollased võilillelaadsed õied. Piimohakas on laialt levinud isetekkeline taim aedades ja põldudel kõigil mandritel; see on söödav, kasvab kiiresti ning talub hästi vaest mulda ja rikutud kasvukohti.
Karedam piimohakas
Sonchus asper
Korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim, mis pärineb Vahemere piirkonnast. Karedam piimohakas (Sonchus asper) on tavaline söödav umbrohi, millel on märkimisväärne toiteväärtus ja raviomadused. See kasvab 30–150 cm kõrguseks, püstiste ja õõnsate varte, sügavalt hõlmiste ja iseloomulike ogaliste servadega lehtede ning võilille meenutavate kollaste õitega. Noored õrnad lehed ja varretipud on söödavad nii toorelt kui ka keedetult.
Sile piimohakas
Sonchus oleraceus
Sile piimohakas (Sonchus oleraceus) on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast ning on nüüdseks kodunenud kogu maailmas. See kasvab kiiresti rikutud muldadel, teeservadel ja aedades, ulatudes kuni 1,4 m kõrguseni. Selle kollased õied meelitavad ligi mesilasi ja kärbseid ning noored lehed on söödavad ja C-vitamiini rikkad.
Harilik pihlenelas
Sorbaria sorbifolia
Sorbaria sorbifolia on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv jõuline, juurevõsudega leviv heitlehine põõsas, mis pärineb Siberi, Venemaa Kaug-Ida, Põhja-Hiina, Korea ja Jaapani parasvöötme metsadest. See moodustab püstise, mitmetüvelise puhmiku, mille sulgjad liitlehed meenutavad pihlaka lehestikku. Suve alguses või keskpaigas ilmuvad tihedad püramiidjad pöörised väikeste valgete õitega, mis meelitavad ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid. Taim on erakordselt külmakindel ja kohanemisvõimeline, olles hinnatud põhjapoolsetes aedades erosiooni tõrjeks, rühmaistutusteks ja vabakujulisteks hekkideks, kuigi selle levivad juurevõsud nõuavad piisavalt ruumi või regulaarset piiramist.
Värd-pihlakaenelas
Sorbaronia fallax
× Sorbaronia fallax on heitlehine, külmakindel perekondadevaheline hübriidpõõsas või väike puu — ristand musta aroonia (Aronia melanocarpa) ja hariliku pihlaka (Sorbus aucuparia) vahel. Tavaliselt kasvab see 2,5–4 m kõrguseks ja sama laiaks, omades laiemaid lehti ja märgatavalt suuremaid vilju kui metsik aroonia. Kevadel kannab see roosakasvalgete õite kobarad, millele järgnevad hilissuvel või sügisel valmivad tumedad punakasmustad kuni sinakad marjad; lehestik värvub enne langemist punaseks, oranžiks ja kollaseks. Taim on tetraploidne ja isetolmleja, seega suudab üksik isend kanda vilju ilma tolmeldajata. Seda kasvatati laialdaselt endises Nõukogude Liidus, väidetavalt tänu Vene pomoloogi Ivan Mitšurini 20. sajandi alguse aretustööle.
Harilik pihlakas
Sorbus aucuparia
Harilik pihlakas on Euroopas ja Soomes laialt levinud vastupidav lehtpuu, mis kasvab 5–15 meetri kõrguseks. Mais õitseb see lõhnavate, kollakasvalgete õisikutega ja sügisel ehib puu end oranžikaspunaste marjakobaratega, mis on lindudele oluline toiduallikas. Pihlakas on muistsete soomlaste püha puu ja Põhja-Savo maakonnataim ning talub suurepäraselt nii kehvemaid kui ka viljakamaid kasvukohti.
Sorgo
Sorghum bicolor
Sorgo (Sorghum bicolor) on kiirekasvuline üheaastane või mitmeaastane teraviljaheintaim, mis on pärit Aafrikast, eriti Etioopia ja Sudaani piirkonnast. Tuhandeid aastaid kasvatatud, on see tänapäeval maailmas toodetud teraviljadest viies, mida kasutatakse inimtoiduks, loomasöödaks, etanooli tootmiseks ja isegi ilutaimena mõnedes aiakultivarides. Selle tugevad varred võivad ulatuda kuni 4 meetri kõrgusele, tipus on pööris valgete kuni punakaspruunide seemnetega.
Aleppo sorgo
Sorghum halepense
Aleppo sorgo (Sorghum halepense) on invasiivne püsik-kõrreline, mis pärineb Vahemere idaosast ja Lähis-Idast ning on kodunenud enam kui 50 riigis. See kasvab püstiselt ja jõuliselt kuni 2,4 meetri kõrguseks, sellel on kuni 60 cm pikkused süstjad lehed, millel on iseloomulik valge keskrood. Suvel ja sügisel moodustab taim lillasid või vaskpruune pööriseid. See levib agressiivselt jämedate risoomide ja rohkete seemnete abil, tõrjudes välja kohaliku taimestiku ning vähendades oluliselt selliste põllukultuuride nagu maisi ja soja saagikust. Kõik taime vegetatiivsed osad sisaldavad tsüanogeenset glükosiidi durriini, mis muudab selle kariloomadele ERITI MÜRGISTEKS, eriti stressitingimustes.
Oja-osja
Sparganium
Sparganium, tuntud ka kui oja-osja, on mitmeaastaste vee- ja märgalataimede perekond, mis on pärit põhjapoolkera parasvöötme piirkondadest. Roomavatest risoomidest kerkivad kitsad rihmataolised lehed ja ogalised, pallikujulised õisikud muudavad selle silmapaistvaks lisandiks tiikide äärtele, sooaedadesse ja looduslike märgalade taastamisse. Oja-osja kasvab hästi, kui selle alus on vee all või püsivalt küllastunud pinnases, mängides olulist ökoloogilist rolli vee filtreerimisel, kaldajoonte stabiliseerimisel ning toidu ja varjupaiga pakkumisel veelindudele ja veeselgrootutele.
Lõhnav luudhernes
Spartium junceum
Spartium junceum, üldtuntud kui lõhnav luudhernes, on Vahemere piirkonnast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas. Taimi iseloomustavad rohelised, peened ja painduvad loogakujulised varred, mis on peaaegu lehtedeta ja vastutavad suure osa taime fotosünteesi eest. Hiliskevadest suveni puhkevad arvukad liblikakujulised kollased õied, millel on intensiivne aroom ja mis on tolmeldajate seas kõrgelt hinnatud. Tegemist on vastupidava ja põuataluva põõsaga, mida kasutatakse laialdaselt Vahemere-stiilis haljastuses ning nõlvade ja vaeste muldade kinnistamiseks.
Rahuliilia
Spathiphyllum
Rahuliilia (Spathiphyllum) on üks maailma armastatumaid toataimi, mida hinnatakse elegantse valge õiekattlehe ja erakordse õhupuhastamise võime tõttu. Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopiliste vihmametsade põliselanik tunneb toas hästi ära ka madalvalguse tingimustes, mis teeb sellest suurepärase valiku kodudesse ja kontoritesse. Sügavroheline läikiv lehistik loob mahuka tausta silmatorkavate valgete õisikute jaoks, mis ilmuvad peamiselt kevadel ja suvel.
Tõlvlehik
Spathiphyllum blandum
Spathiphyllum blandum on mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Venezuela ja Guajaana niisketest troopilistest metsadest. Selle tumerohelised ja läikivad lehed kontrasteeruvad kaunilt valgete tõlvikutega, muutes selle üheks elegantsemaks ja populaarsemaks toataimeks maailmas.
Hiiglaslik Rahuliilja
Spathiphyllum cannifolium
Spathiphyllum cannifolium, üldtuntud nimetusega hiiglaslik rahuliilja, on troopilise päritoluga taim Lõuna-Ameerikast. See kuulub Araceae sugukonda ning eristub läikivate tumeroheliste lehtede ja elegante valgete õite poolest, mis koosnevad spatist ja spadiksist. See on üks enim kasvatatud toataimi maailmas, mida hinnatakse nii dekoratiivse ilu kui ka õhku puhastava võime tõttu.
Kausjas rahuliilia
Spathiphyllum cochlearispathum
Spathiphyllum cochlearispathum, tuntud ka kui kausjas rahuliilia, on üks suurimaid liike oma perekonnas, pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Taimele on iseloomulikud laiad, läikivad tumerohelised lehed ja elegantsed valged spatad. HOIATUS: Sisaldab kaltsiumoksalaati ning on mürgine kassidele, koertele ja inimestele.
Lumilill
Spathiphyllum floribundum
Spathiphyllum floribundum, tuntud ka kui lumilill või kääbus-rahuliilia, on kompaktne troopilise päritoluga taimeliik, mis on pärit Kolumbiast ja Ecuadorist. See moodustab elegantse valgeid kuni rohekasvalge tooniga spathasid ning on hinnatud õhupuhastusomaduste ja madala valgustaseme taluvuse poolest. Hoiatus: sisaldab kaltsiumoksalaadi kristalle — mürgine loomadele ja inimestele allaneelamisel.
Tõlvlehik
Spathiphyllum kochii
Spathiphyllum kochii, rahvapäraselt tuntud kui tõlvlehik, on Araceae sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Colombiast. Kompaktse kasvuga (30–40 cm kõrge) taim moodustab tihedaid puhmaid tumerohelistest, süstjatest ja lainelistest lehtedest, millel on selgelt eristuv roodumus. Tema õied paistavad silma elegantse valge kõrglehega, mis ümbritseb kreemikat silinderjat tõlvikut, ning õitseb tavaliselt kevadel ja suvel. See on üks maailma populaarsemaid toataimi, mida hinnatakse varjutaluvuse ja õhku puhastavate omaduste poolest.
Rahuliilia
Spathiphyllum wallisii
Spathiphyllum wallisii on elegantne toalill, mis pärineb Colombia troopilisest vihmametsast. Taimel on piklikud läikivad tumerohelised lehed ning iseloomulikud valged spatikujulised õied. Tuntud oma õhupuhastusvõime poolest – taim eemaldab sisetingimustest mürkaineid nagu benseen, formaldehüüd ja ksüleen.
Harilik nälghein
Spergula arvensis
Harilik nälghein (Spergula arvensis) on üheaastane rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast, mis on levinud umbrohuna põldudel kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ja osades Aasia piirkondades. See kasvab umbes 10–50 cm kõrguseks, tal on kitsad, lineaarsed männastena asetsevad lehed ning suvest sügiseni õitseb ta väikeste valgete viietiste õitega. Tavaliselt esineb see kergetel, liivastel ja happelistel lubjavaestel muldadel, eriti suviviljades nagu suvioder. Seemned säilitavad mullas idanemisvõime mitu aastat.
Kaug-nööpkakar
Spermacoce remota
Spermacoce remota on püstiste või lamanduvate vartega püsik (või lühiealine rohttaim), mis kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Taimel on kergelt lillakad varred ning süstjad kuni elliptilised lehed pikkusega 5–7 cm. Selle õied on väikesed, valged õrna roosaka varjundiga, koondunud tihedatesse kerajatesse õisikutesse okste tippudes ja lehekaenaldes. Taim on pärit troopilisest ja subtroopilisest Ameerikast (USA kaguosa, Kariibi mere saared, Mehhiko, Kesk- ja Lõuna-Ameerika) ning on nüüdseks naturaliseerunud Aasia troopilistes piirkondades, Vaikse ookeani saartel, India ookeani piirkonnas ja Galápagose saartel, asustades kergesti aedu, muruplatse, teeservi ja haritud muldi. See on kohalikule loomastikule oluline taim, olles munemiskohaks liblikatele nagu Anartia fatima.
Kõrbe-malva
Sphaeralcea ambigua
Kõrbe-malva (Sphaeralcea ambigua) on püsik, puitunud rohttaim malvaliste (Malvaceae) sugukonnast, mis on pärit Edela-Põhja-Ameerika kõrbetest – Californiast, Nevadast, Utah'st ja Arizonast kuni Loode-Mehhikoni. See kasvab Mojave, Sonora ja Great Basini kõrbetes 150–2500 meetri kõrgusel. Taimel on hallikasrohelised, kolmehõlmalised, viltjad lehed ja kausikujulised, aprikoosi- kuni oranžikad õied, mis võivad olenevalt kliimast ilmuda peaaegu aastaringselt. Äärmiselt põuakindla liigina talub see pikki põuaperioode ja kehva, kivist pinnast vaevata.
Roomav mätasõis
Sphagneticola trilobata
Sphagneticola trilobata, tuntud kui roomav mätasõis või vedeelia, on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav rohttaim, mis pärineb Mehhikost, Kesk-Ameerikast ja Kariibi mere saartelt. Taim moodustab kuni 2 meetri pikkuseid roomavaid varsi, mis juurduvad igast sõlmekohast. Tal on lihajad kolmehõlmalised lehed ja kollased karikakrat meenutavad õied, mis soojas kliimas puhkevad aastaringselt. Tänu erakordsele elujõule ja lihtsale paljunemisele on see paljudes troopilistes ja subtroopilistes piirkondades metsistunud invasiivseks umbrohuks – see kuulub IUCN-i nimekirja 100 maailma kõige ohtlikuma invasiivse võõrliigi hulgas. Taim moodustab tihedaid vaipu, mis tõrjuvad välja kohaliku taimestiku. Kasvatamisel soovitame olla ettevaatlik, eelistades konteinereid või kontrollitud alasid.
Spinat
Spinacia
Spinacia on spinati botaaniline perekond, mis kuulub rebasheinaliste (Amaranthaceae, varem maltsaliste Chenopodiaceae) sugukonda ning pärineb Kesk- ja Edela-Aasiast. Kultuurliik aedspinat (Spinacia oleracea) on perekonna ainus laialdaselt kasvatatav liige, mida hinnatakse kiire kasvu, õrnade toitainerikaste lehtede ja jaheda kliimaga kohanemisvõime poolest. See on üks populaarsemaid lehtköögivilju maailmas, mida süüakse toorelt salatites või küpsetatult lugematutes roogades.
Spinat
Spinacia oleracea
Spinat (Spinacia oleracea) on Amaranthaceae sugukonda kuuluv üheneaastane rohttaim, mida kasvatatakse toitaineterikaste, lihakate ja tumeroheliste lehtede tõttu. Tegemist on jahedaperioodi kultuuriga, mis on tuntud oma toitainete tiheduse poolest – eriti raua, A-, C- ja K-vitamiini ning foolhappe sisalduse tõttu.
Värd-enelas
Spiraea × vanhouttei
Värd-enelas (Spiraea × vanhouttei) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv heitlehine ilupõõsas. See on hübriidliik, mis on saadud kolmehõlmalise enela (Spiraea trilobata) ja kantooni enela (Spiraea cantoniensis) ristamisel. Põõsas kasvab vaasikujuliseks ja selle oksad kaarduvad kaunilt allapoole. Kevadel õitsevad tihedad valged õisikud katavad oksi nii rikkalikult, et põõsas meenutab pruudiloori. Taim on tuntud oma vastupidavuse poolest: see talub pakast, põuda ja toitainevaest mulda. Taim sobib suurepäraselt vabakujuliseks hekiks, rühmistutuseks või kauniks soolotaimeks aeda.
Kaselehine enelas
Spiraea betulifolia
Kaselehine enelas (Spiraea betulifolia) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv kompaktne heitlehine põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerika lääneosa ja Ida-Aasia jahedatest parasvöötme metsadest. See moodustab tiheda ümara puhmiku peentest vartest, mis on kaetud kaselehti meenutavate munajate saagjate lehtedega. Hiliskevadel ja suvel puhkevad arvukad lamedad kännased, mis koosnevad väikestest valgetest õitest, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Sügisel värvub lehestik intensiivsetesse punastesse, oranžidesse ja purpursetesse toonidesse. Vähenõudlik ja väga külmakindel taim, mida kasutatakse laialdaselt ääristaimena, rühmaistutustes või vabakujulistes hekkides.
Billardi enelas
Spiraea billardii
Billardi enelas (Spiraea × billardii) on enelaste hübriidliik, mis tekkis looduslike liikide Spiraea douglasii ja Spiraea salicifolia ristamisel. See on püstise kasvuga, tihedalt harunev lehtpõõsas, mis võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ja peaaegu sama laiaks. Juulis-augustis õitseb see rikkalike, piklike roosade õisikutega, mis meelitavad ligi liblikaid ja mesilasi. Taim on väga talvekindel ja sobib suurepäraselt põhjamaade aeda.
Douglase enelas
Spiraea douglasii
Douglase enelas (Spiraea douglasii) on heitlehine põõsas, mis on pärit Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikult, Alaskast Californiani. See kasvab 90 cm kuni 1,8 m kõrguseks, sellel on sametised varred ja varasuvel toodab see tihedaid koonusekujulisi õisikuid sügavroosade õitega. Kohanenud jõeäärsete, soiste ja märgalade tingimustega, levib see kiirekasvuline taim risoomide abil, moodustades tihedaid tihnikuid, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt erosiooni tõrjeks ja looduslike elupaikade taastamiseks.
Jaapani enelas
Spiraea japonica
Jaapani enelas (Spiraea japonica) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv heitlehine põõsas, mis on pärit Ida-Aasiast, eriti Jaapanist, Hiinast ja Koreast. See moodustab tiheda, ümarja põõsa ja õitseb suvel rikkalikult roosade või valgete õisikutega. Vastupidav ja kergesti hooldatav liik sobib suurepäraselt aiaistutusteks ja hekkideks.
Paju-enelas
Spiraea salicifolia
Paju-enelas (Spiraea salicifolia) on püstise kasvuga, tihe ja kiirekasvuline roosõieliste sugukonda kuuluv põõsas, mis on tuntud oma kitsaste, pajulehiste lehtede ning roosade või valgete, tähkjate õisikute poolest. See õitseb rikkalikult kogu suve ja on väga talvekindel (USDA tsoonid 4a–8b), sobides seega suurepäraselt põhjamaistesse tingimustesse. Taim levib tõhusalt juurevõsude abil ja moodustab tihedaid põõsastikke, mistõttu seda kasutatakse ka pinnakattetaimena ja erosiooni tõkestamiseks niisketel nõlvadel.
suur parthein
Spirodela polyrhiza
Suur parthein (Spirodela polyrhiza) on pisike vabalt ujuv veetaim võhaliste (Araceae, alamsugukond Lemnoideae) sugukonnast. Selle ümarad kuni munajad lehed (nn tallused) on vaid 2–10 mm suurused, pealtpoolt erkrohelised, altpoolt punakaspruunid. Erinevalt sugulasliikidest kasvab igast tallusest 7–21 peenikest juurt (tavalise ühe asemel), tänu millele hõljub see kergesti seisva või aeglaselt voolava vee pinnal ja moodustab tihedaid vaipu. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt uute talluste pungumise teel emataimest, õitseb harva. Sügisel moodustab nn turioone – tärkliserikkaid puhkepungi, mis vajuvad põhja ja talvituvad seal, et kevadel veetemperatuuril umbes 15 °C uuesti pinnale tõusta ja idaneda. See on üks maailma kiiremini kasvavaid õistaimi ja looduses leidub seda peaaegu kogu maailmas.
Kollane mombinipuu
Spondias mombin
Kollane mombinipuu (Spondias mombin) on anakardiliste sugukonda kuuluv troopiline puu, mis pärineb Ameerika troopilistest piirkondadest. See kasvab kiiresti, ulatudes kuni 25 meetri kõrgusele, omades tihedat võra ja heitlehist lehestikku. Selle väikesed, munajad ja kollased viljad on Brasiilias, eriti kirdepiirkonnas, kõrgelt hinnatud ning neid kasutatakse mahlade, jäätiste ja maiustuste valmistamiseks.
Punane mombiin
Spondias purpurea
Punane mombiin (Spondias purpurea) on kiirekasvuline lehtpuu troopilises kliimas, kuulub perekonda Anacardiaceae ning on pärit Kesk-Ameerikast ja Mehhikost. Puu võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks ning seda hinnatakse väikeste, aromaatsete punaste või lillakate viljade pärast, millel on magushapukas maitse. Kuiva hooaja ajal puu kaotab lehed ning sageli õitseb ja kannab vilja enne, kui kevadel uued lehed välja kasvavad. Pärast juurdumist on puu väga põuakindel ning on olnud Mesoameerika olulisemaid puuviljapuid läbi aegade.
Preeria-pärlhein
Sporobolus
Sporobolus on kõrreliste perekond sugukonnast Poaceae, kuhu kuulub umbes 150–200 liiki parasvöötme, troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Kõige hinnatum dekoratiivliik on preeria-pärlhein (Sporobolus heterolepis), mis moodustab tihedaid, kaarjaid ja niitjate lehtedega puhmikuid. Suvel on lehestik säravroheline, sügisel aga värvub kuldsetesse ja oranžidesse toonidesse. Suvel ja sügisel ilmuvad õhulised roosakaspruunid õisikud, millel on omapärane lõhn. Tegemist on väga vastupidava taimega, mis talub põuda, vaest mulda ja savist pinnast, olles ideaalne valik preeria-tüüpi aedadesse ja looduslähedastesse istutusaladesse.
Villane nõianõges
Stachys
Villane nõianõges (Stachys byzantina) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline püsik, mis on tuntud oma hõbedaste, tihedalt sametpehmete karvadega kaetud lehtede poolest. Türgist, Armeeniast ja Iraanist pärinev vastupidav taim edeneb hästi päikesepaistelistel ja kuivadel peenraäärtel, olles kõrgelt hinnatud maakodu aedades, meelteaedades ja vähest hooldust nõudvas haljastuses. Kevadel ja suvel kasvatab ta püstised õisikud väikeste roosakaslillade õitega, kuigi teda kasvatatakse peamiselt tema suurepärase tekstuurse lehestiku tõttu.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.