2254 Lihtsad taimed | 2026 juhend - Lehekülg 51
Avastage 2254 lihtsad taimed oma aeda. Täielik hooldusjuhend.
2254 Lihtsad taimed
Kuvatakse 1801–1836 / 2254
Roosa päikesetiib
Rhodanthe chlorocephala
Roosa päikesetiib (Rhodanthe chlorocephala) on populaarne Austraaliast pärit korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim, mida hinnatakse tema paberjate õisikute poolest, mis säilitavad oma kuju ja värvuse ka pärast kuivatamist. Taim kasvab umbes 30 cm kõrguseks, moodustades püstised varred kitsaste hallikasroheliste lehtedega. 1–6 cm läbimõõduga õisikutel on valged, roosad või kollased kiirjad kõrglehed, mis ümbritsevad kontrastset kollakasrohelist või tumedat südamikku. Oma looduslikus levilas Lääne- ja Lõuna-Austraalias kasvab see eukalüptimetsade liivastel muldadel ja soolajärvede ääres, õitsedes peamiselt hilistalvest kevadeni.
Maroko jaanikakar
Rhodanthemum hosmariense
Rhodanthemum hosmariense on madal, laiuv igihaljas poolpõõsas Maroko Atlase mäestikust, mida hinnatakse selle peenelt lõhestunud hõbedase lehestiku ja pikaajalise, rikkaliku õitsemise poolest. Taimel on päikesekollase südamikuga valged karikakrat meenutavad õied. See moodustab korrektse, laia mätta, mis on harva kõrgem kui 30 cm, olles seetõttu eelistatud valik kiviktaimlatesse, kruusaedadesse ja päikeseliste peenarde servadesse.
Roosikaktus
Rhodocactus grandifolius
Rhodocactus grandifolius, varem tuntud kui Pereskia grandifolia, on põnev primitiivne kaktus, millel on erinevalt enamikust kaktustest tõelised, püsivad lehed. Brasiiliast pärit taim kasvab põõsa või väikese puuna, millel on pikad ogad puitunud vartel ning silmapaistvad roosilaadsed õied, tavaliselt erksates roosa- või magentavarjundites.
Summak
Rhus
Summak (Rhus) on perekond, mis hõlmab ligikaudu 35 põõsa- ja väikepuuliiki sugukonnast Anacardiaceae, levinud parasvöötme ja subtroopilistes piirkondades põhjapoolkeral. Neid hinnatakse nende priske sügisvärvuse eest, mis läheb üle rohelisest erksate oranži, punase ja sarlakpunase toonideni — need kuuluvad puittaimede seas kõige säravamaid sügisvärve pakkuvate liikide hulka. Mõned liigid, nagu Rhus typhina (sarvjas summak), kasvavad suurte mitmevarsaliste põõsaste või väikepuudena, teised, nagu R. aromatica, toimivad maapinnakattena. Märkus: R. radicans (mürgine luuderohi) on ümberklassifitseeritud perekonda Toxicodendron.
Harilik äädikapuu
Rhus typhina
Harilik äädikapuu (Rhus typhina) on kiirekasvuline heitlehine suur põõsas või väike puu, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Nime on ta saanud oma sametiste, hirvesarvi meenutavate okste järgi. Taim on tuntud oma suurejoonelise sügisvärvuse poolest, mis varieerub purpurpunasest oranži ja kollaseni, ning silmapaistvate püstiste karvaste purpurpunaste viljakobarate poolest, mis püsivad läbi talve. See on vastupidav taim, mis edeneb hästi kehvades kivistes muldades ja on pärast kanda kinnitamist väga põuataluv.
Must sõstar
Ribes nigrum
Must sõstar (Ribes nigrum) on Euroopast ja Kesk-Aasiast pärinev heitlehine põõsas, mida kasvatatakse kogu maailmas selle C-vitamiini- ja antioksüdandirikaste marjade tõttu. See kasvatab kobarates väikeseid, musti ja läikivaid marju, millel on intensiivne ja kergelt hapukas maitse ning mida hinnatakse kõrgelt nii kulinaarias kui ka loodusravis.
Mage sõstar
Ribes spicatum
Mage sõstar (Ribes spicatum) on heitlehine põõsas, mis pärineb Põhja-Euroopa ja Aasia boreaalsetest metsadest, ulatudes Skandinaaviast Siberi ja Mongooliani. Ta kasvab umbes 2 meetri kõrguseks ning tal on tumerohelised ja matid lehed, mis asetsevad varre suhtes täisnurga all, eristades teda harilikust punasest sõstrast (Ribes rubrum). Kevadel puhkevad väikesed rohekad kellukjad õied, mis on koondunud rippuvatesse kobaratesse. Suvel järgnevad neile läikivad punased hapukasmagusad marjad, mis on Põhjamaade köögis kõrgelt hinnatud mooside ja hoidiste valmistamiseks. Taim on külmakindel kuni -20 °C (USDA tsoonid 3–7) ning eelistab jahedat, niisket ja hea drenaažiga mulda, mis on tüüpiline põhjaalade metsaservadele.
Aed-karusmari
Ribes uva-crispa
Ribes uva-crispa, üldtuntud kui aed-karusmari või tikerber, on sõstraliste (Grossulariaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane marjapõõsas, mida kasvatatakse laialdaselt aedades üle kogu Euroopa ja parasvöötme. Põõsas kasvab 1–1,5 m kõrguseks ja sarnase laiusega, moodustades tihedaid, teravate asteldega kaetud võrseid. Lehed on sõrmhõlmised ja tumerohelised. Kevadel (aprill–mai) puhkevad väikesed kollakasrohelised või roosakad õied, millest arenevad ovaalsed marjad – olenevalt sordist rohelised, kollased, roosad või punased. Viljad valmivad juulis ning on erakordselt rikkad C- ja B1-vitamiini ning pektiini poolest. Karusmari paistab silma suurepärase külmakindlusega (kuni -20 °C) ja on üks populaarsemaid marjapõõsaid parasvöötme aedades.
Kastooruba
Ricinus communis
Kastooruba (Ricinus communis) on kiirekasvuline troopiline põõsas piimtaimede (Euphorbiaceae) sugukonnast, pärit Kirde-Aafrikast. Selle hiiglaslikud sõrmjad lehed võivad ulatuda 60 cm laiuseni ning esineda nii tumerohelistes kui ka pronkspunastes sortides. HOIATUS: kõik taimeosad on mürgised ning seemned sisaldavad ritsiini, mis on üks looduslikult esinevaid letaalsemaid toksiine. Kasvatatakse laialdaselt efektse ilutaimena ning tööstuslikult kastoorõli saamiseks, mida kasutatakse meditsiinis ja tööstuses.
Madal riviina
Rivina humilis
Madal riviina (Rivina humilis) on pehmeavarreline igihaljas püsik kermesmarjaliste (Petiveriaceae) sugukonnast, mis pärineb Ameerika soojematest piirkondadest. Peaaegu aastaringselt kasvatab ta peeneid õisikuid pisikeste valgete kuni roosade õitega, millele järgnevad läikivad erkpunased marjad, mille järgi taim on nime saanud. Marjamahla kasutati ajalooliselt punase värvaine või põsepunana. Kõik taimeosad, eriti marjad ja juured, on söömisel mürgised.
Cécile Brunneri roos
Rosa 'Cécile Brunner'
Rosa 'Cécile Brunner' on pärandpolüantroos, mille aretas Prantsusmaal Marie Ducher ja tõi turule 1881. aastal tema väimees Joseph Pernet-Ducher. Hüüdnimega 'Südameroos' oma täiuslikult vormitud, kõrge keskpunktiga roosade pungade tõttu, mis meenutavad miniatuurseid hübriidteesid, avaneb see väikesteks, täidisõielisteks, õrnalt lõhnavateks õiteks, mis ilmuvad rikkalike pihustustena hiliskevadest esimese külmani. Kompaktsel, peaaegu okasteta põõsal on siledad, läikivad keskmiselt rohelised lehed ja graatsiline, kaarduv kasvukuju; sama sordi jõulisem roniv sport võib ulatuda mitme meetrini. Pikaealine, haiguskindel ja talub kehva pinnast ning poolvarju, jääb see lemmikuks maakoduaedades, segapiirides ja konteinerkultuuris enam kui 140 aastat pärast selle turuletoomist.
Põld-kibuvits
Rosa agrestis
Põld-kibuvits (Rosa agrestis) on heitlehine metsik põõsas, mis pärineb Lõuna- ja Kesk-Euroopast ning ulatub kohati Kaukaasiani. See moodustab püstise, põõsasja kasvu kaarjate okstega, mis on varustatud kõverdunud ogadega, ulatudes 1,5–3 meetri kõrgusele. Selle sulgjad lehed, mis koosnevad 5–7 väikesest, jämedalt saagjast lehekesest, on märgatavalt väiksemad kui tema lähisugulasel näärmekal kibuvitsal (Rosa rubiginosa) ning neil on väga vähe sellele liigile tüüpilist õunalõhna. Südasuvel kannab see kobarates õrnalt lõhnavaid, lihtsaid valgeid kuni õrnroosasid õisi läbimõõduga kuni 4 cm, millele järgnevad sügisel väikesed ovaalsed punased kibuvitsamarjad, mis püsivad taimel ja pakuvad dekoratiivset huvi kuni talveni.
California metsoosiroos
Rosa californica
Rosa californica, tuntud ka kui California metsoosiroos, on lehtpuukujuline põõsas, mis on pärit Ameerika Ühendriikide lääneosast ning kasvab looduslikult Californias, Oregonis ja Baja California põhjaosas. Kuni 3 meetri kõrguseks kasvav taim kannab hiliskevadest suve lõpuni lihtsaid roosast magentani ulatuvaid õisi kuldkollaste tolmukate. Eredapunased kibuvitsamarjad püsivad talveni ja pakuvad lindudele ning loomastikule olulist toiduallikat. Kord juurdununa on see taim äärmiselt põuakindel ja vähese hooldusega – tõeline California põlisliik.
Koerapats
Rosa canina
Rosa canina, rahvapäraselt tuntud kui koerapats ehk harilik kibuvits, on lehtpõõsas, mis pärineb Euroopast, Loode-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. Taimele on iseloomulikud kaarsuvad ogaoksad, õrnad heleroosad kuni valged õied hiliskevadel ning erkpunased ovaalsed kibuvitsad, mis püsivad okstel läbi talve. Kibuvitsad on söödavad ja erakordselt rikkad C-vitamiini poolest, muutes selle metsoosi nii dekoratiivselt kauniks kui ka ravimselt väärtuslikuks.
Kobar-kibuvits
Rosa corymbifera
Kobar-kibuvits (Rosa corymbifera) on jõuline heitlehine põõsas roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast, Kaukaasiast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast. See on väga sarnane koer-kibuvitsale (Rosa canina), eristudes peamiselt tihedamate karvade poolest lehtede alumisel küljel. Selle pikad kaarjad oksad, mis on kaetud tagasipööratud ogadega, võivad kasvada kuni 3 meetri kõrguseks, moodustades läbimatuid looduslikke hekke. Maist juulini puhkevad lamedad kobarõisikud, milles on 3–15 valget kuni heleroosat maheda lõhnaga õit. Sügisel muutuvad intensiivpunased ovaalsed kibuvitsamarjad väärtuslikuks kaunistuseks ja rikkalikuks C-vitamiini allikaks. Kultivar 'Laxa' on Euroopas enim kasutatav pookealus aedroosidele.
Kordesi roos
Rosa kordesii
Kordesi roos (Rosa × kordesii) on vastupidav roniroos või põõsasroos, mille aretas Wilhelm Kordes Saksamaal 1940. aastatel. See on kõrgelt hinnatud oma erakordse külmakindluse (kuni USDA tsoon 3) ja tugeva vastupanu poolest tavalistele roosihaigustele. Taim moodustab kobarates täidetud tumeroosasid korduvalt õitsevaid õisi pikkadel vartel, mida saab suunata ronitaimena või kasvatada vabakujulise põõsana.
Alpi roos
Rosa pendulina
Alpi roos (Rosa pendulina) on peaaegu okasteta metsik põõsas, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest — Püreneedest, Alpidest, Karpaatidest ja Apenniinidest. Ta kannab sügavroosat kuni fuksiavärvi õisi silmatorkavate kollaste tolmukatega, millele järgnevad omapärased rippuvad, piklikud punased kibuvitsamarjad. Erakordselt külmakindel taim talub temperatuure kuni -30°C ning kasvab hästi kivistes mägimaastikes.
Näärmekas kibuvits
Rosa rubiginosa
Näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) on jõuline heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Tuntud oma õrnade valge südamikuga heleroosade õite ja lehtede erilise õunalõhna poolest. Sügisel kannab ta säravpunaseid kibuvitsamarju, mida hinnatakse nii dekoratiivsuse kui ka kõrge C-vitamiini sisalduse tõttu. Kasutatakse laialdaselt elavtaredes, looduslikes aedades ja ravimtaimena; samuti on see tuntud kibuvitsaõli allikas, mida väärtustatakse looduskosmeetikas.
Näärelehine kibuvits
Rosa spinosissima
Näärelehine kibuvits (Rosa spinosissima, sün. Rosa pimpinellifolia) on madal ja tihedalt lehistunud põõsas roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast, mida tuntakse ka šoti roosina (burnet rose). See pärineb Euroopast, Edela-Siberist, Loode-Iraanist ja Alžeeriast; Eestis on see levinud kultuurtaimena ja kohati metsistunult kuivadel, klibustel rannikualadel ja loopealsetel. Tavaliselt kasvab see 50–100 cm kõrguseks, moodustades tihedaid ja tugevalt ogalisi puhmaid, mille tumepruunid võrsed on kaetud tihedate sirgete ogade ja harjastega. Lehed on sulgjad, koosnedes 5–11 väikesest ümarast lehekesest, millel on sageli punakas jume. Maist juunini ilmuvad üksikud kreemikasvalged (harvemini roosad) lõhnavad viie kroonlehega õied, millest sügiseks valmivad kerajad, tumepruunid kuni mustad viljad (kibuvitsamarjad).
Virginia kibuvits
Rosa virginiana
Rosa virginiana, tuntud kui virginia kibuvits või preeriaroos, on vastupidav, juurevõsudega paljunev heitlehine põõsas, mis pärineb USA idaosast ja Kanada idaosast, Newfoundlandist lõunasse kuni Virginiani ja lääne suunas kuni Suure järvistuni. Kasvades 1,2–1,8 meetri (mõnikord kuni 3 meetri) kõrguseks, moodustab see maa-aluste võsude abil tihedaid rägastikulaadseid kolooniaid, mis on väärtuslikud looduslike piirete, erosioonitõrje ja elustikusõbralike aedade jaoks. Selle läikivad tumerohelised sulgjad lehed värvuvad sügisel erksatesse lilla, punakasoranži ja kollase toonidesse, samas kui kõverate ogadega varustatud punakad varred pakuvad talvist dekoratiivsust ja elupaika. Juunist augustini puhkevad põõsal lõhnavad, lihtsad viie kroonlehe ja kirkaskollaste tolmukatega roosad õied, millele järgnevad silmapaistvad punased kibuvitsamarjad, mis püsivad talveni ning pakuvad toitu lindudele ja väikeloomadele.
Harilik rosmariin
Rosmarinus officinalis
Harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis) on Vahemere piirkonnast pärit aromaatne igihaljas põõsas, mis on tuntud oma tugeva lõhna ning kitsaste nõeljate igihaljaste lehtede poolest. Seda kasvatatakse laialdaselt maitsetaimena, ravimtaimena ja ilutaimena.
Ümaralehine rotala
Rotala rotundifolia
Rotala rotundifolia on kukesabaliste (Lythraceae) sugukonda kuuluv varretaim, mis pärineb Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Seal kasvab see tavalise umbrohuna India, Hiina, Taiwani, Tai, Laose ja Vietnami riisipõldudel ning märgaladel. Taimel on kaks kasvuvormi: veepealses (emerge) vormis arenevad ümarad lehed, samas kui akvaariumis vee all (submerge) on lehed kitsad ja süstjad. Tugeva valgustuse korral muutuvad varreotsad ja ülemised lehed heleroosast kuni oranžikaspunaseni, vähese valguse korral jääb taim aga sügavroheliseks.
Sinine Liblikpõõsas
Rotheca myricoides
Rotheca myricoides, rahvapäraselt tuntud kui Sinine Liblikpõõsas, on igihaljas põõsas, mis pärineb Ida-Aafrikast. See moodustab silmatorkavaid kahvatut violett-sinist värvi liblikakujulisi õisi, millel on iseloomulik tumedam sinine alumine kroonleht ja pikad kaarduvad tolmukad – see teeb taimest tõelise vaatamisväärsuse troopilistes ja subtroopilistes aedades. Varem klassifitseeriti see Clerodendrum ugandense'na ning see kuulub huulõieliste sugukonda Lamiaceae.
Kuuba kuningpalm
Roystonea regia
Majestiitlik Kuuba kuningpalm on suuremõõtmeline palmpuu, mis pärineb Ameerika troopilisest piirkonnast. Teda iseloomustab üksik, sile, helehall tüvi, mis laieneb veidi aluse juures ning on kroont tihe laotuv lehtla suurte, kaarduvate sulgjate lehtedega. Teda kasutatakse laialdaselt maastikukujunduses, et luua dramaatiline visuaalne efekt puiesteedes, parkides ja aedades.
Värvimatara
Rubia tinctorum
Värvimatara (Rubia tinctorum) on madaraliste (Rubiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav taim, mis pärineb Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. See on neljakandilise, haakjate karvadega kaetud varrega taim, mille süstjad lehed asetsevad mändardes. Suve alguses või keskpaigas puhkevad väikesed meekollased õied, millest arenevad mustad lihakad marjad. Taime pikk, lihakas ja oranžikaspunane juur sisaldab värvainet nimega alisariin, mida on kasutatud tekstiili punaseks värvimiseks juba tuhandeid aastaid – keskajast kuni 19. sajandi sünteetiliste värvide ilmumiseni oli see kõige olulisem loodusliku punase värvi allikas.
Armeenia murakas
Rubus armeniacus
Rubus armeniacus, tuntud kui armeenia murakas, on jõuline, kiirekasvuline ja pooligihaljas põõsas, mis pärineb Armeeniast ja Põhja-Iraanist. Selle kaarjad kaheaastased varred võivad ulatuda 3–10 meetri pikkuseni ja on kaetud tugevate ogadega. Hoolimata nimest ei ole see pärit Himaalajast; see toodi Põhja-Ameerikasse 1885. aastal ning on sellest ajast saadik muutunud üheks levinuimaks invasiivseks põõsaks maailma parasvöötme piirkondades. Taimel on hiliskevadel ja varasuvel kaunid valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suured, magusad ja süsimustad marjad, mida hinnatakse värskelt söömiseks, mooside, pirukate ja jookide valmistamiseks. Selle juurekoorel ja lehtedel on ka pikk ajalugu rahvameditsiinis kootava vahendina.
Himaalaja murakas
Rubus bifrons
Himaalaja murakas (Rubus bifrons) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv roniv ja okas-põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab jõuliselt, moodustades tihedaid tihnikuid kaarjate vartega, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Kevadel ja suvel puhkevad valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suvel mustad, läikivad ja magusad viljad. Taim on äärmiselt vastupidav ja on muutunud paljudes piirkondades väljaspool oma looduslikku levilat invasiivseks liigiks.
Punane vaarikas
Rubus idaeus
Punane vaarikas (Rubus idaeus) on lehtiv viljapõõsas, mis on pärit Euroopast ja Põhja-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See moodustab kaarduvaid, ogaseid võrseid, mis kannavad suvel maitsvaid, erkpunaseid liitviljasid. Laialdaselt kasvatatav nii söödava vilja kui ka dekoratiivse hekina moodustamise eesmärgil, kasvab hästi parasvöötme kliimas, kus on jahedad talved ja leedad suved.
Lääne-vaarikas
Rubus occidentalis
Lääne-vaarikas (Rubus occidentalis) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev ogaline heitlehine põõsas. Selle kaarjad varred, mis on kaetud valkja vahakihiga, kannavad väikeseid musti kuplikujulisi vilju, mida hinnatakse nende intensiivse magushapu maitse ja kõrge antioksüdantide sisalduse poolest. Erinevalt punasest vaarikast juurduvad selle varred maapinnaga kokku puutudes tipust, moodustades loomulikult uusi taimi.
Jalakalehine murakas
Rubus ulmifolius
Rubus ulmifolius, tuntud ka kui jalakalehine murakas või hõbelehine kibuvits, on jõuline pooligihaljas põõsas, mis on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast. Ta moodustab tihedaid ogalisi põõsastikke ning kannab söödavaid murakaid, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja rahvameditsiinis. Väljaspool oma loodusliku levila piire on ta muutunud invasiivseks liigiks osades Austraalia, Tšiili ja Uus-Meremaa piirkondades.
Harilik päevakübar
Rudbeckia
Päevakübar (Rudbeckia) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaimede perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Tuntud oma silmapaistvate kollaste ja kuldsete tumeda südamikuga õite poolest, on see üks populaarsemaid ilutaimi aedades üle kogu maailma.
Särav päevakübar
Rudbeckia fulgida
Rudbeckia fulgida on puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast ning on hinnatud oma rõõmsate karikakrat meenutavate õite poolest, millel on kuldoranžid kroonlehed ja tumepruun kuni mustjas südamik. Õitseb hilissuvest sügiseni, moodustades korrektse karvaste ja saagjate lehtedega kodariku ning levib aeglaselt risoomide abil, luues peenardes, niitudel ja tolmeldajate aedades vabu rühmi. Populaarsed sordid, nagu 'Goldsturm', on hinnatud pika õitsemisaja ja usaldusväärse vastupidavuse poolest erinevates kliimatingimustes.
Mustalaikne susaan
Rudbeckia hirta
Rudbeckia hirta, tuntud ka kui mustalaikne susaan, on Põhja-Ameerika päritolu metslill, mida armastatakse selle eredate kollakasnaranžide kroonlehtede pärast, mis ümbritsevad tumedat pruuni keskketta. Ta õitseb rohkelt suvest sügiseni, meelitades ligi liblikaid, mesilasi ja laululinde.
Mehhiko ruellia
Ruellia
Ruellia, tuntud ka kui mehhiko ruellia või mets-ruellia, on kiirekasvuline rohtne püsik akantuseliste (Acanthaceae) sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab püstiseid, mitmevarrelistest puhmaid kitsaste tumeroheliste lehtede ja trompetikujuliste õitega, mis kestavad vaid päeva, kuid õitsevad pidevalt kevadest sügiseni. Pärast kanda kinnitamist on see väga põuataluv ja vähenõudlik, mistõttu on see populaarne valik peenraääristesse, peenardesse ja rühmaistutustesse soojas kliimas.
Mehhiko ruellia
Ruellia brittoniana
Ruellia brittoniana (mehhiko ruellia), tuntud ka kui Ruellia simplex, on kiirekasvuline igihaljas püsik, mis pärineb Mehhikost. Ta on hinnatud oma petuuniat meenutavate lavendlisiniste õite poolest, mis puhkevad pidevalt suve algusest kuni sügiseni. Taim eelistab täispäikest ning kohaneb kergesti nii niiskete kui ka põuaste tingimustega, levides risoomide ja isekülvi teel. Oma jõulise kasvulaadi tõttu peetakse teda Floridas ja teistes soojema kliimaga piirkondades invasiivseks liigiks, mistõttu peaksid aednikud seda istutades olema ettevaatlikud või valima steriilsed kultvarsordid.
Mehhiko Petuunia
Ruellia simplex
Ruellia simplex, rahvapäraselt tuntud kui Mehhiko Petuunia, on jõuline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Mehhikost, Kariibi mere piirkonnast ja Lõuna-Ameerikast. Teda iseloomustavad pikad, kitsad, tumerohelised lehed ning trompeti kujulised õied, mis õitsevad lilla, roosa või valge värvusena. Tegemist on kiirestikasvava ja vähest hooldust vajava taimega, mis sobib ideaalselt aedadesse, ääristustesse ja konteineritesse, eriti soojades kliimavöötmetes, kus ta võib suure osa aastast õitseda. Kuigi taim on dekoratiivne, tuleb arvestada, et mõnes piirkonnas võib ta olla invasiivne.
Mis on Lihtsad taimed?
Lihtsad taimed on ideaalsed algajatele või inimestele, kellel on vähe aega hoolduseks. Need liigid taluvad kastmisvigasid, valguse variatsioone ega nõua pidevat tähelepanu. Täiuslik neile, kes taimedega alles alustavad.
Nõuanded Lihtsad taimed kasvatamiseks
Edu saavutamiseks lihtsad taimedga pidage meeles: vähem on rohkem. Vältige ülecastmist, valige piisava valgusega koht ja laske pinnasel kastmiste vahel kuivada. Enamik neist taimedest eelistab aeg-ajalt 'unustatuks' jäämist.