1446 Lihtne Lemmikloomadele ohutu | 2026 juhend - Lehekülg 31

Tšitšipe-polaskia

Polaskia chichipe

Polaskia chichipe on puukujuline ja hargnev sammaskaktus, mis on endeemiline Tehuacán-Cuicatláni orus Puebla ja Oaxaca osariikides Mehhikos. See kasvab 1600–2300 meetri kõrgusel merepinnast astelises taimestikus, mida tuntakse nime all "chichipera". Taim saavutab 4–5 meetri kõrguse, omades selget tüve ja arvukaid sinirohelisi oksi, millel on 9–12 silmapaistvat ribi, mis on varustatud lühikeste hallikate ja tumedate otstega okastega. Õied on väikesed (2–3 cm), valged või rohekaskollased roosa kesktriibuga, avanedes osaliselt öösel kevad-suvisel perioodil. Viljad, mida nimetatakse chichitunadeks, on kerajad punased ja magusad marjad, mis valmivad suve keskel; neid süüakse värskelt ning kasutatakse moosides ja käsitööjäätistes. Liigil on pikk kodustamise ja inimtegevuse ajalugu oru põlisrahvaste kogukondades, olles oluline kultuuriline ja toiduelement.

Harilik sinilatv

Polemonium caeruleum

Harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) on elegantne püsik siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonnast, mis kasvab looduslikult Euroopa ja Aasia parasvöötme niisketel niitudel, võsastikes ja metsaservadel. Taim moodustab tihedaid puhmikuid püstiste vartega, mis ulatuvad 45–60 cm kõrguseni. Lehed on paaritusulgjad, helerohelised ja koosnevad 7–27 astmeliselt asetsevast lehekesest — just selline välimus on andnud taimele rahvapärase nime „Jaakobi redel". Aprilli lõpust juuni alguseni kattub taim kobarõisikutega, mis koosnevad kausjatest intensiivselt sinistest (vahel ka valgetest) õitest, millel on silmapaistvad kollased tolmukad. Taim on külmakindel (USDA tsoonid 3–8) ning sobib suurepäraselt varjuaiadesse, kiviktaimlatesse ja maakodu stiilis aedadesse. Taim ei ole mürgine inimestele ega lemmikloomadele.

Mastipuu

Polyalthia longifolia

Mastipuu on elegantse kasvukuju ja sammaskrooniga troopiline igihaljas taim, mis on pärit Lõuna-Indiast ja Sri Lankalt. Selle pikad ja kitsad, laineliste servadega lehed on alguses pronksjas-vaskpunased ja muutuvad küpsedes läikivaks tumeroheliseks, rippudes kaskaadidena mööda oksi – sellest ka selle "nutva" välimus. Kevadel toodab see mõne nädala jooksul väikeseid kahvaturohelisi tähekujulisi õisi, millele järgnevad kobarates viljad, mis valmivad rohelisest tumelillaks ja on lindudele meelepärased. Seda aetakse sageli segi tõelise aśoka puuga (Saraca asoca), mistõttu seda nimetataksegi "vale-aśokaks".

Nelilehine polükarpon

Polycarpon tetraphyllum

Polycarpon tetraphyllum on madalakasvuline üheaastane rohttaim, millel on harunenud ja maadjas vars, ulatudes tavaliselt 15–20 cm kõrguseni. Lehed on pöördmunajad, läikivad ja asetsevad neljakaupa männastes (sellest ka nimi "tetraphyllum" – neljalehine). Väikesed valged, mõnikord roosaka varjundiga õied on koondunud tihedatesse õisikutesse varte tippudes ning ümarad seemned on tillukesed (0,4–0,5 mm). Algselt Lõuna-Euroopast, Vahemere piirkonnast, Suurbritanniast, Lähis-Idast ja India poolsaarelt pärit taim on naturaliseerunud peaaegu kõigil mandritel. Tavaliselt kasvab see rannikualade liivastel muldadel, häiritud paikades, kõnniteepragudes, aedades ja tühermaadel, käitudes sageli umbrohuna.

Magus-hernepõõsas

Polygala myrtifolia

Polygala myrtifolia, tuntud ka kui magus-hernepõõsas või mürdi-lehine piimalill, on igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Aafrikast. See toodab ohtralt liblikakujulisi õisi lilla, heeliolilla ja roosa varjundites peaaegu aastaringselt, muutes selle üheks kaunimaks vähenõudlikuks põõsaks aedades, terrassidel ja rannikumaastikel. Taim kuulub Polygalaceae sugukonda ning on kiirekasvuline liik.

Liiv-linnurohi

Polygonum arenastrum

Liiv-linnurohi (Polygonum arenastrum) on madalakasvuline üheaastane umbrohi tatraliste (Polygonaceae) sugukonnast. See on pärit Euraasiast ja naturaliseerunud kogu maailmas, moodustades tihedaid vaibataolisi kolooniaid tihenenud pinnasel, teeservadel, radadel ja häiritud maapinnal. Selle väikesed ovaalsed lehed on piki vart peaaegu ühesuurused. Tillukesed roosad või valged õied õitsevad suvest sügiseni, meelitades ligi kasulikke putukaid.

Harilik linnurohi

Polygonum aviculare

Harilik linnurohi on roomav üheaastane taim, mis on väga tavaline radadel, kõnniteedel ja tihendatud pinnasel, moodustades harunenud vartest vaipu väikeste lantsetjate lehtedega. Suvel ja sügisel toodab see pisikesi rohekaid õisi valgete või roosakate servadega, millele järgnevad väikesed tumedad seemned. See on äärmiselt vastupidav ja talub kehva, tihendatud pinnast ning pidevat tallamist, olles üks kosmopoliitsemaid invasiivseid taimi maailmas.

Harilik polypood

Polypodium

Polypodium on umbes 100 liigist koosnev igihaljaste sõnajalgade perekond, mis on pärit põhjapoolkera parasvöötme piirkondadest, kasvades sageli epifüütidena puutüvedel või litofüütidena kividel ja müüridel. Nende roomavad, soomuselised risoomid toodavad lihtsaid sulgjaid nahkjaid lehti ja annavad perekonnale selle üldnimetuse, polypood ('paljud jalad').

Kivi-imar

Polypodium vulgare

Polypodium vulgare ehk kivi-imar on väike igihaljas sõnajalgtaim, mis kasvab looduslikult Euroopa ja Põhja-Aafrika metsaaladel, paljanditel ja vanadel kiviaedadel. Selle horisontaalne roomav risoom kinnitab nahkjad, sügavalt lõhestunud lehed, mis püsivad rohelisena läbi talve. Suve keskpaigast sügiseni ilmuvad lehtede alaküljele kuldoranžid eoste kogumid ehk sorused. Taim on märkimisväärselt tolerantne nii varju kui ka kuivaperioodide suhtes, kasvades edukalt litofüüdina kividel ja müüridel või epifüüdina sammaldunud puutüvedel, olles üks lihtsamini metsistatavaid sõnajalgu parasvöötme aias.

Jõulusõnajalg

Polystichum acrostichoides

Polystichum acrostichoides, tuntud kui jõulusõnajalg, on tugev igihaljas sõnajalg, mis on pärit Põhja-Ameerika idaosast. Selle nahkjad, odakujulised lehikud jäävad kogu talve roheliseks, muutes taime pühadeperioodil eriti silmatorkavaks. Ta kasvab hästi varjulistes metsatukastes ning on hinnatud vähese hooldusvajaduse ja aastaringse dekoratiivväärtuse poolest.

Lääne mõõksõnajalg

Polystichum munitum

Polystichum munitum, rahvapäraselt tuntud kui lääne mõõksõnajalg, on suur igihaljas sõnajalg, mis on pärit Põhja-Ameerika Vaikse ookeani loodeosa parasvöötme vihmametsadest. Selle läikivad, tumerohelised lehed kaarduvad tihedast kesksest kroonist väljapoole ning võivad ulatuda kuni 180 cm pikkuseks. See on üks kõige arvukamaid ja vastupidavamaid sõnajalgasid Vaikse ookeani loodeosa metsades, mida hinnatakse kõrgelt varjulistes aedades ja looduslähedases haljastuses.

Pappel

Populus

Populus on suur perekond, kuhu kuulub umbes 25–57 heitlehist puuliiki pajuliste (Salicaceae) sugukonnast, keda tuntakse üldnimetustega pappel ja haab. Need kiirekasvulised puud pärinevad põhjapoolkeralt (Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast), võivad kasvada 15–50 m kõrguseks ning on tuntud oma värisevate lehtede, varakevadiste tuultolmlevate urbade ja vatisarnaste seemnete poolest. Nad eelistavad täispäikest ning niisket, hästi vett läbilaskvat mulda ning on hinnatud puidu, fütoremediatsiooni, tuulekaitse ja haljastuse poolest.

Palsamipappel

Populus balsamifera

Palsamipappel (Populus balsamifera) on kiirekasvuline lehtpuu, mis on pärit Põhja-Ameerika põhjaosast. Teda iseloomustavad varakevadised lõhnavad, vaiksed pungad ning puu võib kasvada kuni 30 meetri kõrguseks. Seda kasutatakse laialdaselt jõeäärsete alade taastamisel, tuulekaitseribadesekasutamisel ja varjupuuna; ta kasvab hästi külmas kliimas ning on üks Põhja-Ameerika põhjapoolseimaid lehtpuuliike.

Must haab

Populus nigra

Populus nigra, üldtuntud kui must haab, on suur lehtpuu, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See on üks Euroopa maastiku ikoonilisemaid puid, mida tuntakse kiire kasvu, tumeda lõhestunud koore ja elegantse kolmnurkse lehestu poolest, mis tuules õõtsub. Lombardi pappel (P. nigra 'Italica') on laialt tuntud sambajas kultivaar, mida kasutatakse tuulekaitseks ja maastiku kujundamiseks.

Harilik haab

Populus tremula

Harilik haab (Populus tremula) on kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Euroopast ja Aasia osadest. See on tuntud oma ümarate hõberoheliste lehtede poolest, mis värisevad ja saisevad ka kõige õrnema tuulekäes tänu lapikutele leherootsudele. Puu võib kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, sellel on sile hallikasroheline koor, mis vananedes tumeneb ja praguneb. Kevadel, enne lehtimist, ilmuvad pikad hallikad urvad ning sügisel muutub lehestik kuldkollaseks. Haab levib kergesti juurevõsude abil, moodustades sageli tihedaid kloonide rühmi, ning on oluline elupaik putukatele, lindudele ja samblikele.

Boliivia koliander

Porophyllum ruderale

Sammaltuuroos

Portulaca grandiflora

Portulaca grandiflora, tuntud ka sammaltuuroosu või roosisammalna, on populaarne üheaastane sukulentne taim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast (Argentiina, Brasiilia ja Uruguay). See kannab lopsakaid, roosilaadseid õisi punases, roosas, oranžis, kollases, valges ja lillas toonis, mis avanevad ainult otsese päikesevalguse käes. See põuakindel ja vähest hooldust nõudev taim elab hästi kuumas, päikeselises keskkonnas ja vaestes muldades.

Harilik portulak

Portulaca oleracea

Harilik portulak (Portulaca oleracea) on söödav sukulentne maapinnakate, mida leidub üle kogu maailma. Sellel on punakad, lihakad varred, paksud sukulentsed lehed ja väikesed kollased õied, mis avanevad vaid päikesepaisteliste hommikute ajal. Erakordselt vastupidav ja põuakindel taim, mis kasvab hästi vaestel muldadel ja kuumas kliimas.

Elevandipõõsas

Portulacaria

Portulacaria on väike poolpuitunud sukulentpõõsaste perekond, mis on pärit Lõuna-Aafrikast ja mida esindab peaaegu täielikult selle populaarne liik, mida tavaliselt nimetatakse elevandipõõsaks. Hinnatud oma paksude, läikivate nefriitroheliste lehtede ja punakaspruunide varte poolest, moodustab see kompaktse, vähe hooldust vajava põõsa, mis kasvab hästi eredas valguses ja talub pikki kuivaperioode. Populaarne toataimena, bonsaina ja põuakindla maastikukujunduse valikuna, on elevandipõõsas oma kodumaal tuntud ka oma märkimisväärse võime poolest siduda süsinikku atmosfäärist.

Elevandipõõsas

Portulacaria afra

Portulacaria afra, tuntud ka kui elevandipõõsas või spekboom, on Lõuna-Aafrikast pärit sukulentne põõsas. Sellel on väikesed, lihakad, smaragdrohelist värvi lehed atraktiivsetel punakaspruunidel vartel. Looduslikul kasvualal võib ta kasvada suureks põõsaks või väikeseks puuks, kuid sageli kasutatakse teda bonsaina või toataimena. Ta on tuntud oma erakordse võime poolest siduda õhust süsihappegaasi, muutes ta keskkondlikult oluliseks liigiks.

Kirju elevandipõõsas

Portulacaria afra 'Variegata'

Portulacaria afra 'Variegata' on silmatorkav mahlakas põõsas, mida hinnatakse selle kreemikasroheliste kirju lehestiku tõttu, mis on Lõuna-Aafrika elevandipõõsa kirju mutatsioon. Kompaktne, aeglasekasvuline ja kergesti hooldatav, moodustab see tiheda, jaaditaolise puhma, millel on paksud punakad varred, mis on kaetud väikeste ümarate lehtedega, mis intensiivse valguse käes roosaks muutuvad. Populaarne toataimena, bonsaina või põuakindla hekina, on see ka mahlakate kollektsionääride lemmik oma mitmevärvilise lehestiku tõttu.

Laialehtne penikeel

Potamogeton natans

Potamogeton natans, tuntud ka kui laialehtne penikeel, on mitmeaastane veetaim, mis moodustab ovaalseid, nahkjaid, oliivrohelisi ujuvlehti. Selle veealused lehed on kitsad ja läbipaistvad ning kaovad sageli taime kasvades. See on mageveekogude ökosüsteemide jaoks põhiline liik, pakkudes kaladele varjupaika ja hapnikustades vett.

kollaseõieline maasikas

Potentilla indica

Potentilla indica, tuntud ka kui võltsmaasikas või india maasikas, on mitmeaastane rohttaim, mis meenutab väljanägemiselt tõelist maasikataime. Teda eristab viie kroonlehega kollane õis ning ülespoole suunatud punane, konarlik vili. Kuigi vili on söödav, peetakse seda üldiselt maitsetuks ja vesiseks. Taim levib agressiivselt roomajate (stolonite) abil, muutes selle väga tõhusaks, kuid mõnikord invasiivseks maapinnakatteks.

Kaunis maran

Potentilla pulcherrima

Potentilla pulcherrima, tuntud kui kaunis maran, on Põhja-Ameerikast pärit püsik, mis kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See kasvatab kevadest sügiseni rõõmsaid kollaseid viie kroonlehega õisi ning selle lehtede alumine külg on iseloomulikult hõbedane. Pärast kanda kinnitamist on taim väga külma- ja põuataluv, kasvades looduslikult Kanada ja USA lääneosa kivistel niitudel, alpinfasidel ja avatud metsaaladel.

Roomav maran

Potentilla reptans

Roomav maran (Potentilla reptans) on roosõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane roomav taim, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Selle võsundid juurduvad igas sõlmes, moodustades tihedaid vaipu viieosalistest sõrmjatest lehtedest ja kollastest viie kroonlehega õitest, mis puhkevad juunist septembrini. See sobib nii dekoratiivseks pinnakatteks kui ka püsivaks umbrohuks muruplatsidel.

Harilik nurmenukk

Primula vulgaris

Primula vulgaris, harilik nurmenukk, on madalakasvuline rohttaimne püsik, mis on pärit Lääne- ja Lõuna-Euroopast. See moodustab kortsuliste, tumeroheliste lehtede roseti ja toodab üksikuid, kahvatukollaseid õisi sügavama kollase südamikuga, olles ühed varasematest õitsejatest hilistalvel ja varakevadel.

Roomav pelioonika

Procris repens

Roomav pelioonika (Procris repens, varem tuntud kui Pellionia repens või Elatostema repens) on nõgeseliste sugukonda kuuluv väike rohtne ronitaim, mis pärineb Lõuna-Hiina ja Kagu-Aasia troopilistest metsadest. See kasvab maapinna lähedal, ulatudes umbes 15 cm kõrgusele ja levides kuni 60 cm laiusele, omades punakaid siksakilisi varsi. Selle asümmeetrilised ja lainelised lehed meenutavad arbuusikoort, olles hallikasrohelistes ja hõbedastes toonides ning servadega, mis varieeruvad pronksist kuni lillakaspruunini, tumenedes taime vananedes veelgi. Seda kasutatakse laialdaselt toataimena, terraariumides, rippkorvides ja vertikaalaedades.

Näärmeline prosoopis

Prosopis glandulosa

Näärmeline prosoopis (Prosopis glandulosa) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv heitlehine puu või põõsas, mis pärineb USA edelaosa ja Mehhiko põhjaosa kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See kasvab 4–9 meetri kõrguseks, omades laia ja harulist võra, lühikest tüve ning okkalisi oksi. Kevadel ja suvel puhkevad puul tihedad, lõhnavad kollakasrohelised õiekobarad, millele järgnevad suve lõpus valmivad piklikud ja lamedad kaunad. Tänu oma sammasjuurele, mis suudab vee otsinguil tungida kümnete meetrite sügavusele, ning võimele siduda õhulämmastikku, on see liik äärmiselt põuataluv ja kõrbepiirkondade ökosüsteemide alustala.

Harilik käbihein

Prunella vulgaris

Prunella vulgaris, tuntud kui harilik käbihein, on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline püsik, mis pärineb Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Hiliskevadest sügiseni toodab taim tihedaid tähki väikeste torujate õitega, mis on lillades, roosades või valgetes toonides, meelitades ligi mesilasi ja liblikaid. Taim moodustab võsundite abil tihedaid pooligihaljaid vaipu ning on laialdaselt tuntud oma ulatuslike raviomaduste ja söödavuse poolest.

liivnelk

Psammophiliella muralis

Liivnelk (Psammophiliella muralis), varem klassifitseeritud kui Gypsophila muralis, on üheaastane rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast. Liigi kirjeldas juba 1753. aastal Carl von Linné ja nimi muralis ("müüril kasvav") viitab selle eelistusele kuivadele, avatud kasvukohtadele nagu kruusateed, kivimüürid ja liivased pinnad. Taim moodustab tiheda, põõsasja puhma peenikestest, harunenud vartest kitsaste, lineaarse lehtedega ja kasvab tavaliselt 30-40 cm kõrguseks. Suve keskpaigast sügiseni katab puhmast väike, viietine õitepilv roosades toonides, harvem valgetes. Liik on peaaegu täielikult vaba tõsistest kahjuritest, kuid niiskes, halvasti kuivendatud mullas võib kannatada juuremädaniku ja hallituse all.

Valkjas jumikas

Psephellus dealbatus

Valkjas jumikas (Psephellus dealbatus) on Kaukasuse mäestikest pärinev erakordselt külmakindel püsik, mis sobib kasvatamiseks USDA tsoonides 3–9b. Taime iseloomustavad sügavalt lõhestunud hallikasrohelised lehed, mille alumine külg on hõbedaselt viltjas – see annab taimele dekoratiivse välimuse isegi talvel. Suve alguses puhkevad silmapaistvad narmasääreliste kroonlehtedega roosakas-lillad õied, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Eelistab kehva ja hästi vett läbilaskvat mulda; rammusas ja niiskes mullas võib taim lamanduda ning on vastuvõtlik juurekaela mädandile.

Kollane lõokannus

Pseudofumaria lutea

Pseudofumaria lutea, üldtuntud kui kollane lõokannus, on kompaktne, puhmikut moodustav püsik magunaliste (Papaveraceae) sugukonnast. Pärit Itaalia ja Šveitsi Alpide varjulistest lubjakivipragudest, on see naturaliseerunud vanadel müüridel, sillutistel ja kiviktaimlates üle Euroopa ja Põhja-Ameerika. Selle sõnajalataoline siniroheline lehestik moodustab korrapäraseid mättaid, mille kohal on erkkollased lühikese kannusega õiekobarad, mis õitsevad peaaegu pidevalt hiliskevadest kuni esimeste tugevate öökülmadeni.

Jaapani noolebambus

Pseudosasa japonica

Jaapani noolebambus (Pseudosasa japonica) on parasvöötme bambuseliik, mis pärineb Jaapanist ja Koreast. See moodustab tihedaid rägastikke püstistest peentest vartest, mis on kaetud pikkade läikivate tumeroheliste lehtedega, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseni. See on üks laialdasemalt kasvatatavaid bambuseliike maailma parasvöötme aedades, mida hinnatakse selle elegantse lehestiku ja erakordse külmakindluse tõttu.

Maasikaguajaav

Psidium cattleyanum

Maasikaguajaav (Psidium cattleyanum) on viljuv põõsas või väike puu, mis pärineb Brasiiliast ning kuulub mürtliliste (Myrtaceae) sugukonda. Ta kannab väikseid maasika maitsega vilju, mis võivad olla punased või kollased. Tuntud oma vastupidavuse ja kohanemisvõime poolest, kasvab hästi troopilises ja subtroopilises kliimas ning on hinnatud nii söödavate viljade kui ka dekoratiivse välimuse tõttu.

Guaavapuu

Psidium guajava

Guaavapuu (Psidium guajava) on troopiliste puuviljapuude hulka kuuluv taim Myrtaceae sugukonnast, mis pärineb Ameerikast. Seda kasvatatakse laialdaselt oma magusate ja aromaatsete viljade ehk guaavade pärast. Puu on sile koorega, elliptiliste lehtede ja õrnade valgete õitega. Tegemist on vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis võib kasvada mitme meetri kõrguseks ning mida hinnatakse nii viljatootmise kui ka raviomaduste poolest.

Pärljalg

Pteris

Pärljalg (Pteris) on umbes 300 sõnajalaliigiga perekond pärljalaliste (Pteridaceae) sugukonnast, mis on levinud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle kogu maailma. Rahvapäraselt tuntud kui pärljalad, paistavad nad silma oma pikkade ja kaarduvate lehtedega, mis on sageli valge- või hõbedakirjud. Nad kohanevad hästi varjuliste ja niiskete keskkondadega, olles väga populaarsed toataimed. Nad paljunevad lehekeste servades asuvate eoste abil ega õitse. Neid peetakse mittetoksilisteks inimestele, kassidele ja koertele.