2315 Lihtne Lihtne hooldus | 2026 juhend - Lehekülg 53

Rubus armeniacus, tuntud kui armeenia murakas, on jõuline, kiirekasvuline ja pooligihaljas põõsas, mis pärineb Armeeniast ja Põhja-Iraanist. Selle kaarjad kaheaastased varred võivad ulatuda 3–10 meetri pikkuseni ja on kaetud tugevate ogadega. Hoolimata nimest ei ole see pärit Himaalajast; see toodi Põhja-Ameerikasse 1885. aastal ning on sellest ajast saadik muutunud üheks levinuimaks invasiivseks põõsaks maailma parasvöötme piirkondades. Taimel on hiliskevadel ja varasuvel kaunid valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suured, magusad ja süsimustad marjad, mida hinnatakse värskelt söömiseks, mooside, pirukate ja jookide valmistamiseks. Selle juurekoorel ja lehtedel on ka pikk ajalugu rahvameditsiinis kootava vahendina.

1874

Himaalaja murakas

Rubus bifrons

Himaalaja murakas (Rubus bifrons) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluv roniv ja okas-põõsas, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab jõuliselt, moodustades tihedaid tihnikuid kaarjate vartega, mis võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks. Kevadel ja suvel puhkevad valged kuni heleroosad õied, millele järgnevad suvel mustad, läikivad ja magusad viljad. Taim on äärmiselt vastupidav ja on muutunud paljudes piirkondades väljaspool oma looduslikku levilat invasiivseks liigiks.

1875

Põldmurakas

Rubus caesius

Roosõieliste sugukonda kuuluv madal heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast ja Aasiast ning on lähedalt suguluses aedmuraka ja vaarikaga. Taimel on kaarjad, väheste ogadega varred, kergelt karvased kolmetised liitlehed ja kuni 6 cm läbimõõduga valged õied. Viljad on mustjassinised koguluuviljad, mis on kaetud vahaja kirmega, andes neile sinaka välimuse (sellest ka nimi caesius). Kasvab looduslikult hekkides, metsaservades, jõekallastel ja tühermaadel.

1876

Punane vaarikas

Rubus idaeus

Punane vaarikas (Rubus idaeus) on lehtiv viljapõõsas, mis on pärit Euroopast ja Põhja-Aasiast ning kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. See moodustab kaarduvaid, ogaseid võrseid, mis kannavad suvel maitsvaid, erkpunaseid liitviljasid. Laialdaselt kasvatatav nii söödava vilja kui ka dekoratiivse hekina moodustamise eesmärgil, kasvab hästi parasvöötme kliimas, kus on jahedad talved ja leedad suved.

1877

Lääne-vaarikas

Rubus occidentalis

Lihtne 💧 21 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Lääne-vaarikas (Rubus occidentalis) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev ogaline heitlehine põõsas. Selle kaarjad varred, mis on kaetud valkja vahakihiga, kannavad väikeseid musti kuplikujulisi vilju, mida hinnatakse nende intensiivse magushapu maitse ja kõrge antioksüdantide sisalduse poolest. Erinevalt punasest vaarikast juurduvad selle varred maapinnaga kokku puutudes tipust, moodustades loomulikult uusi taimi.

1878

Jalakalehine murakas

Rubus ulmifolius

Rubus ulmifolius, tuntud ka kui jalakalehine murakas või hõbelehine kibuvits, on jõuline pooligihaljas põõsas, mis on pärit Euroopast ja Vahemere piirkonnast. Ta moodustab tihedaid ogalisi põõsastikke ning kannab söödavaid murakaid, mida kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja rahvameditsiinis. Väljaspool oma loodusliku levila piire on ta muutunud invasiivseks liigiks osades Austraalia, Tšiili ja Uus-Meremaa piirkondades.

1879

Harilik päevakübar

Rudbeckia

Päevakübar (Rudbeckia) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaimede perekond, mis pärineb Põhja-Ameerikast. Tuntud oma silmapaistvate kollaste ja kuldsete tumeda südamikuga õite poolest, on see üks populaarsemaid ilutaimi aedades üle kogu maailma.

1880

Särav päevakübar

Rudbeckia fulgida

Rudbeckia fulgida on puhmikut moodustav rohtne püsik, mis pärineb Põhja-Ameerika idaosast ning on hinnatud oma rõõmsate karikakrat meenutavate õite poolest, millel on kuldoranžid kroonlehed ja tumepruun kuni mustjas südamik. Õitseb hilissuvest sügiseni, moodustades korrektse karvaste ja saagjate lehtedega kodariku ning levib aeglaselt risoomide abil, luues peenardes, niitudel ja tolmeldajate aedades vabu rühmi. Populaarsed sordid, nagu 'Goldsturm', on hinnatud pika õitsemisaja ja usaldusväärse vastupidavuse poolest erinevates kliimatingimustes.

1881

Mustalaikne susaan

Rudbeckia hirta

Rudbeckia hirta, tuntud ka kui mustalaikne susaan, on Põhja-Ameerika päritolu metslill, mida armastatakse selle eredate kollakasnaranžide kroonlehtede pärast, mis ümbritsevad tumedat pruuni keskketta. Ta õitseb rohkelt suvest sügiseni, meelitades ligi liblikaid, mesilasi ja laululinde.

1882

Mehhiko ruellia

Ruellia

Ruellia, tuntud ka kui mehhiko ruellia või mets-ruellia, on kiirekasvuline rohtne püsik akantuseliste (Acanthaceae) sugukonnast, mis pärineb Mehhikost ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See moodustab püstiseid, mitmevarrelistest puhmaid kitsaste tumeroheliste lehtede ja trompetikujuliste õitega, mis kestavad vaid päeva, kuid õitsevad pidevalt kevadest sügiseni. Pärast kanda kinnitamist on see väga põuataluv ja vähenõudlik, mistõttu on see populaarne valik peenraääristesse, peenardesse ja rühmaistutustesse soojas kliimas.

1883

Mehhiko ruellia

Ruellia brittoniana

Lihtne 💧 8 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Ruellia brittoniana (mehhiko ruellia), tuntud ka kui Ruellia simplex, on kiirekasvuline igihaljas püsik, mis pärineb Mehhikost. Ta on hinnatud oma petuuniat meenutavate lavendlisiniste õite poolest, mis puhkevad pidevalt suve algusest kuni sügiseni. Taim eelistab täispäikest ning kohaneb kergesti nii niiskete kui ka põuaste tingimustega, levides risoomide ja isekülvi teel. Oma jõulise kasvulaadi tõttu peetakse teda Floridas ja teistes soojema kliimaga piirkondades invasiivseks liigiks, mistõttu peaksid aednikud seda istutades olema ettevaatlikud või valima steriilsed kultvarsordid.

1884

Mehhiko Petuunia

Ruellia simplex

Ruellia simplex, rahvapäraselt tuntud kui Mehhiko Petuunia, on jõuline mitmeaastane rohttaim, mis pärineb Mehhikost, Kariibi mere piirkonnast ja Lõuna-Ameerikast. Teda iseloomustavad pikad, kitsad, tumerohelised lehed ning trompeti kujulised õied, mis õitsevad lilla, roosa või valge värvusena. Tegemist on kiirestikasvava ja vähest hooldust vajava taimega, mis sobib ideaalselt aedadesse, ääristustesse ja konteineritesse, eriti soojades kliimavöötmetes, kus ta võib suure osa aastast õitseda. Kuigi taim on dekoratiivne, tuleb arvestada, et mõnes piirkonnas võib ta olla invasiivne.

1885

Oblikas

Rumex

Oblikas (Rumex) on umbes 200 liigiga üheaastaste, kaheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond tatraliste (Polygonaceae) sugukonnas. Oblikad on pärit põhjapoolkera parasvöötmest ning on nüüdseks kodunenud peaaegu kõikjal maailmas. Rumexi liigid moodustavad korrapäraseid piklikest kuni nooljatest lehtedest koosnevaid kodarikke, mille keskelt kasvavad õitsemisajal välja kõrged rohekate õitega õisikud, millest valmivad roostepruunid seemnekobarad. Mitmeid liike, eriti hapuoblikat (Rumex acetosa) ja käharaat oblikat (Rumex crispus), kasvatatakse nende hapuka sidrunise maitsega söödavate lehtede tõttu või juurte pärast, mida kasutatakse rahvameditsiinis, samas kui teised on tavalised umbrohud, mis on olulised tolmeldajatele ja elusloodusele.

1886

Lambahapuoblikas

Rumex acetosella

Lambahapuoblikas (Rumex acetosella) on väike mitmeaastane metstaim tatarlaste sugukonnast (Polygonaceae), pärit Euroopa ja Aasia parasvöötme piirkondadest ning laialdaselt naturaliseerunud Põhja-Ameerikas. Noolekujulistel lehtedel on iseloomulik hapukas, hapu maitse, mis tuleneb oblikhappesisaldusest. Vastupidav taim, mis elab hästi vaestes happelistes muldades; seda hinnatakse söödava ürdi ja rahvameditsiinis, kuigi see võib roomavate risoomide kaudu muutuda invasiivseks.

1887

Verioblikas

Rumex sanguineus

Lihtne 💧 6 päeva ☀️ Osalist vari

Verioblikas (Rumex sanguineus) on igihaljas mitmeaastane rohttaim tatraliste (Polygonaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Edela-Aasiast ja Põhja-Aafrikast. Seda armastatakse silmatorkavate lehtede pärast, millel on sügavad, veripunased sooned tumerohelisel taustal, pakkudes dramaatilist dekoratiivset ilmet aedades ja laudades. Taim moodustab kompaktseid rosetikujulisi puhmaid ja kasvab hästi niiskes, hästi kuivendatud mullas täispäikeses kuni poolvarjus.

1888

Nahksõnajalg

Rumohra adiantiformis

Rumohra adiantiformis, tuntud ka nahksõnajala nime all, on tugev ja mitmeaastane liik, mida hinnatakse kolmnurksete, nahkjate ja tumeroheliste lehestike poolest. See on lilletööstuses äärmiselt populaarne tänu oma lehtede erakordsele vastupidavusele pärast lõikamist – lehed püsivad lilleseadetes värsketena mitu nädalat. Looduses kasvab ta nii epifüüdina kui ka metsamaapinnal.

1889

Ruscus (perekond)

Ruscus

Lihtne 💧 12 päeva ☀️ Osalist vari

Ruscus on madalkasvuliste igihaljaste põõsaste perekond sugukonnast Asparagaceae, mis on pärit Euroopast, Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. Nende iseloomulikuks tunnuseks on kladoodid — lapikud varred, mis meenutavad lehti ning kannavad nii õisi kui ka vilju. Sügisel ja talvel ilmuvad eredapunased marjad teevad neist populaarsed dekoratiivsed ja lõikelehestiku taimed. Tuntumad liigid on R. aculeatus (harilik lihunikuhari) ja R. hypoglossum.

1890

Keel-torkleht

Ruscus hypoglossum

Lihtne ☀️ Nõrk valgus

Keel-torkleht (Ruscus hypoglossum) on aspariliste sugukonda kuuluv väike igihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Euroopa ja Väike-Aasia metsadest. Erinevalt astel-torklehest (Ruscus aculeatus) on selle laiad ja läikivad fülloklaadid ilma okasteta, mis muudab selle populaarseks pinnakattetaimeks aia varjulistes kohtades.

1891

Tuletõrviku taim

Russelia equisetiformis

Lihtne 💧 8 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Russelia on mitmeaastane põõsas, mida tuntakse oma peente, roheliste, kaskadina langevate okste poolest, mis meenutavad hobuse saba või ilutulestikku. Selle torujad õied, tavaliselt erksates punastes toonides, õitsevad rohkelt ning meelitavad ligi kolibrisid ja liblikaid. Tegemist on äärmiselt mitmekülgse taimega, mis sobib suurepäraselt rippkorvidesse, tugimüüridele või maapinnakatteks nõlvadel.

1892

Aleppo ruut

Ruta chalepensis

Lihtne 💧 10 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Ruta chalepensis, tuntud kui aleppo ruut, on ruudiliste (Rutaceae) sugukonda kuuluv aromaatne igihaljas põõsas, mis pärineb Vahemere maadest, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. See kasvab 40–80 cm kõrguseks, omades hallikasrohelisi peenelt sulgjaid lehti ja tugevat vürtsikat lõhna. Suvel puhkevad väikesed kollased õiekobarad. Taim sisaldab furanokumariine, alkaloide ja flavonoide, mis annavad talle tugevad ravimomadused, kuid ka märkimisväärse mürgisuse: kokkupuude nahaga päikesevalguse käes põhjustab fototoksilist dermatiiti ning suurte koguste allaneelamine võib põhjustada rasket elundimürgistust. Seda kasutatakse laialdaselt Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkonna rahvameditsiinis.

1893

Ruut

Ruta graveolens

Lihtne 💧 12 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Ruut (Ruta graveolens) on mitmeaastane põõsas, mida tuntakse tugeva aroomi ja ravimlike omaduste poolest. Sellel on peenelt jagatud hallirohelist värvi lehed ning väikesed, kreemjad või kollakad õied, mis ilmuvad suvel. Tegemist on vastupidava taimega, kuid selle mürgisuse tõttu tuleb sellesse tähelepanelikult suhtuda.

1894

Aastane pärlrohi

Sagina apetala

Lihtne 💧 4 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Sagina apetala on väike ühe- või kaheaastane rohttaim, mis moodustab madalaid, tihedaid tutikaid. Seda leidub sageli linnakeskkonnas – kõnniteekivide pragudes, müüridel ja tihenenud liivastel muldadel. Taime lehed on lineaarsed ning õied on tillukesed, tavaliselt rohekad ja ilma nähtavate kroonlehtedeta, millest tuleneb ka ladinakeelne epiteet 'apetala'. Tegemist on äärmiselt vastupidava ja levimisaldis taimega.

1895

lamav pärljas

Sagina procumbens

Lihtne 💧 5 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Sagina procumbens (lamav pärljas) on mitmeaastane, roomav rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast, pärit Euroopast, Lääne- ja Kesk-Aasiast ning Loode-Aafrikast. See moodustab tihedaid, paljaid, samblataolisi vaipu tänu vartele, mis juurduvad sõlmedest ja levivad seega kiiresti vegetatiivselt. Lehed on lineaarsed, 1-2 cm pikad. Väikestel, üksikutel õitel on 4-5 tupplehte ja 4-5 väikest valget kroonlehte (mõnikord puuduvad) ning 4 vaba emakasuudmet. Taim talub erakordselt hästi tallamist, mistõttu esineb seda tavaliselt muruplatsidel, sillutise pragudes ja niisketes lillepottides.

1896

Harilik noolkõõlus

Sagittaria sagittifolia

Lihtne 💧 1 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Harilik noolkõõlus (Sagittaria sagittifolia) on vesirooside sugukonda kuuluv mitmeaastane vee- ja soontaim, mis elab Euroopa ja Aasia soodes, järvedes ja aeglase vooluga vetes. Nime on ta saanud nooleotsakujuliste lehtede järgi. Lehed tõusevad veepinnast kõrgemale, vees arenevad ka pikad, lindikujulised lehed. Suvel kasvatab ta kõrge õievarre, millel avanevad kolme valge kroonlehe ja purpurse südamikuga õied. Kaunistab vett aiatiikide servades ja soistes piirkondades.

1897

Rabe paju

Salix × fragilis

Salix × fragilis, tuntud kui rabe paju, on kiirekasvuline Euraasiast pärinev heitlehine puu, mis kasvab tavaliselt jõekallastel, soodes ja niisketel muldadel. See võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks ja on saanud nime oma kergesti murduvate okste järgi, mis mahakukkudes kiiresti juurduvad.

1898

Kitseremmelgas

Salix caprea

Lihtne 💧 3 päeva ☀️ Ere hajuvalgus

Salix caprea, tuntud ka kui kitseremmelgas või kassipaju, on tugev lehtpuu või suur põõsas, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. Teda tuntakse eelkõige pehme, siidiselt halli värvusega urbade poolest, mis ilmuvad vara kevadel ning muutuvad seejärel õietolmust kollaseks, pakkudes mesilastele ja teistele tolmeldajatele olulist varast nektariallikat. Lehed on laiemad kui enamikul teistel pajudel ning nende alumine külg on filditaoline.

1899

Roosa paju

Salix chaenomeloides

Salix chaenomeloides, tuntud ka kui roosa või jaapani paju, on heitlehine põõsas või väike puu pajuliste sugukonnast, pärit Jaapanist, Koreast ja Hiinast. Seda kasvatatakse silmatorkavate, suurte urbade pärast, mis on alguses hõbedaselt roosad ja muutuvad aja jooksul tumedamaks, peaaegu mustaks. Urvad ilmuvad hilistalvel ja varakevadel läikivatel, tumepunastel võrsetel, enne kui taim lehtib. Tuntuim kultivar on 'Mt. Aso', mida hinnatakse aedades ja lilleseadetes dekoratiivsete okste tõttu.

1900

Hall paju

Salix cinerea

Salix cinerea, hall paju, on kiiresti juurduv heitlehine põõsas või väike puu, mis on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast. See kasvab hästi niiskes, halva drenaažiga pinnases jõekallastel, kraavides ja soodes, tootes varakevadel enne lehtede ilmumist karvaseid hallikaskollaseid urbi. Selle tihe, uduselt hallikasroheline lehestik ja veega küllastunud pinnase taluvus teevad sellest väärtusliku pioneerliigi märgalade taastamisel ja olulise varajase hooaja nektariallika mesilastele.

1901

Teelehine paju

Salix phylicifolia

Teelehine paju (Salix phylicifolia) on vastupidav heitlehine põõsas, mis on pärit Põhja-Euroopa boreaalsetest ja mägistest piirkondadest, sealhulgas Šotimaalt, Iirimaalt ja Fennoskandiast. See kasvab ojade kallastel, kraavides ja niisketel kõrgustikel, tavaliselt niiskes ja alusrikkas mullas, merepinnast kuni üle 1000 meetri kõrguseni. Põõsas kasvab 2,5–4 meetri kõrguseks, on tiheda ja laiuva kasvukujuga, siledate ja punakate noorte okstega ning peenikeste, tumeroheliste ja läikivate lehtedega, mille alumine külg on hallikas ja mis meenutavad teelehti, andes talle ka rahvapärase nime. Nagu enamik pajusid, on see kahekojaline, isas- ja emasurvad (õisikud) asuvad eraldi taimedel; kollased isasurvad ja rohekad emasurvad ilmuvad varakevadel veel paljastele okstele, enne lehti, olles oluline nektariallikas tolmeldajatele hooaja alguses. Selle koor on rikas salitsiini ja teiste fenoolsete ühendite poolest, mida on uuritud nende antibakteriaalsete, viirusevastaste ja antioksüdantsete omaduste tõttu, jätkates paju koore pikaajalist kasutamist rahvameditsiinis valu ja palaviku leevendamiseks.

1902

Punapaju

Salix purpurea

Salix purpurea, punapaju, on kiirekasvuline heitlehine põõsas, mis pärineb Euroopast, Põhja-Aafrikast ja parasvöötme Aasiast. See moodustab tihedaid puhmaid peentest lillaka varjundiga vartest ja kitsastest hallikasrohelistest lehtedest, mis paiknevad peaaegu vastakuti, mis on pajude puhul ebatavaline. Punakaslillad urvad ilmuvad paljastele okstele varakevadel enne lehtimist ja muutuvad õietolmu vabanedes kuldseks. Korvipunujad hindavad seda kõrgelt vitsade paindlikkuse ja värvuse tõttu, samuti väärtustatakse seda tänapäevases aianduses erosiooni tõrjeks ojakallastel ja vähest hooldust vajava dekoratiivhekina.

1903

Vitspaju

Salix viminalis

Lihtne 💧 4 päeva ☀️ Osalist vari

Salix viminalis, tuntud kui vitspaju või korvipaju, on kiirekasvuline heitlehine põõsas või väike puu, mis pärineb Euroopast ning Lääne- ja Kesk-Aasiast. Sajandeid on seda hinnatud pikkade, painduvate ja harunemata okste tõttu, olles klassikaline liik, mida kasutatakse traditsioonilises korvipunumises ja vitspunutistes. See kasvab hästi niisketel ja liigniisketel aladel jõekallastel ja märgandadel, moodustades tihedaid puhmaid kitsaste hõbedaste lehtedega. Varakevadel, enne lehtimist, ilmuvad pehmed hallikad urvad. Selle jõuline kasv ja taluvus tugeva kärpimise suhtes muudavad selle populaarseks valikuks biomassi tootmiseks, kaldarajatiste erosioonitõrjeks ja elavate vitstarandite loomiseks aedades.

1904

Pampas-salpikroa

Salpichroa origanifolia

Pampas-salpikroa (Salpichroa origanifolia), tuntud ka kui «kukemuna-taim» või «camambú», on maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane risoomne rohttaim, mis pärineb Lõuna-Ameerikast — Argentinast, Uruguayst, Brasiiliast, Boliiviast ja Peruust. Selle ronivad ja tugevalt harunenud varred võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks; lehed on elliptilised või munajad ning õied on väikesed, kellukjad ja valget või rohekasvalget värvi. Suve lõpus valmivad 10–15 mm pikkused munajad marjad, mis muutuvad rohelisest valgeks või kahvatukollaseks, on magusa maitsega ja söödavad. Taim on naturaliseerunud Euroopas, Californias ja Tasmaanias, kus teda peetakse invasiivseks liigiks.

1905

Vesihaljas soolarohi

Salsola kali

Lihtne 💧 14 päeva ☀️ Otsene päikesevalgus

Salsola kali, tuntud ka kui vesihaljas soolarohi, on Amaranthaceae sugukonda kuuluv üheaastane halofüüt. See kasvab keraja ja ogalise kujuga liivarandadel, luidetel ja soolastes pinnastes Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia rannikualadel ning on naturaliseerunud invasiivse umbrohuna Põhja-Ameerikas. Sügisel kuivades eraldub taim juurest ja veereb tuulega (nn "tumbleweed" efekt), levitades nii oma seemneid.

1906

Salvei

Salvia