2332 Lihtne Lihtne hooldus | 2026 juhend - Lehekülg 51
Leidke 2332 lihtne lihtne hooldus. Täielik juhend teie aeda.
2332 Lihtne hooldus lihtne tasemega
Kuvatakse 1801–1836 / 2332
Palderjanjas priimulapiima
Primula x polyantha
Primula x polyantha, tuntud ka palderjanjas priimulapiimana, on võluv Euroopa päritolu hübriid, mis on saadud nurmenuku (Primula veris) ja harilik priimula (Primula vulgaris) ristamisel. Ta moodustab kevadel erksa värvusega õiekobaraid, muutes ta lemmikuks aiaäärtes, konteinerites ja jahedates siseruumide väljapanekutes. Sajandeid aretatud taim on toodud turule erakordselt laias värvivalikus, sealhulgas punane, oranž, roosa, valge, kreemjas, kollane ja lilla.
Roomav pelioonika
Procris repens
Roomav pelioonika (Procris repens, varem tuntud kui Pellionia repens või Elatostema repens) on nõgeseliste sugukonda kuuluv väike rohtne ronitaim, mis pärineb Lõuna-Hiina ja Kagu-Aasia troopilistest metsadest. See kasvab maapinna lähedal, ulatudes umbes 15 cm kõrgusele ja levides kuni 60 cm laiusele, omades punakaid siksakilisi varsi. Selle asümmeetrilised ja lainelised lehed meenutavad arbuusikoort, olles hallikasrohelistes ja hõbedastes toonides ning servadega, mis varieeruvad pronksist kuni lillakaspruunini, tumenedes taime vananedes veelgi. Seda kasutatakse laialdaselt toataimena, terraariumides, rippkorvides ja vertikaalaedades.
Näärmeline prosoopis
Prosopis glandulosa
Näärmeline prosoopis (Prosopis glandulosa) on liblikõieliste (Fabaceae) sugukonda kuuluv heitlehine puu või põõsas, mis pärineb USA edelaosa ja Mehhiko põhjaosa kuivadest ja poolkuivadest piirkondadest. See kasvab 4–9 meetri kõrguseks, omades laia ja harulist võra, lühikest tüve ning okkalisi oksi. Kevadel ja suvel puhkevad puul tihedad, lõhnavad kollakasrohelised õiekobarad, millele järgnevad suve lõpus valmivad piklikud ja lamedad kaunad. Tänu oma sammasjuurele, mis suudab vee otsinguil tungida kümnete meetrite sügavusele, ning võimele siduda õhulämmastikku, on see liik äärmiselt põuataluv ja kõrbepiirkondade ökosüsteemide alustala.
Harilik käbihein
Prunella vulgaris
Prunella vulgaris, tuntud kui harilik käbihein, on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv madalakasvuline püsik, mis pärineb Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast. Hiliskevadest sügiseni toodab taim tihedaid tähki väikeste torujate õitega, mis on lillades, roosades või valgetes toonides, meelitades ligi mesilasi ja liblikaid. Taim moodustab võsundite abil tihedaid pooligihaljaid vaipu ning on laialdaselt tuntud oma ulatuslike raviomaduste ja söödavuse poolest.
Haraline ploomipuu
Prunus cerasifera
Haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine ilupuu, mis pärineb Edela-Aasiast ja Balkanilt. Tuntud oma suurejoonelise varakevadise õitsemise poolest enne lehtede puhkemist, toodab see massiliselt väikeseid valgeid kuni heleroosasid lõhnavaid õisi. Paljudel populaarsetel sortidel on silmapaistev purpurne või pronksjas lehestik, mis teeb sellest ühe dekoratiivseima maastikupuu parasvöötme aedades. Samuti kannab see väikeseid söödavaid ploome, mida kasutatakse hoidistes ja želeedes.
Aedploomipuu
Prunus insititia
Aedploomipuu (Prunus insititia) on väike heitlehine puu või põõsas roosõieliste sugukonnast, mis on pärit Euroopast ja Edela-Aasiast. See toodab varakevadel valgeid õisi ja ümaraid vilju, mida tuntakse aedploomidena ning mida kasutatakse traditsiooniliselt moosides, želeedes ja liköörides.
Kirsileeder
Prunus laurocerasus
Prunus laurocerasus, üldtuntud kui kirsileeder, on jõuline, suur igihaljas põõsas või väike puu. Seda hinnatakse laialt tiheda kasvuharjumuse ning läikivate, nahkjate tumeroheliste lehtede tõttu, mis teeb sellest ideaalse valiku privaatsustarade jaoks. Kesksuvel moodustab taim püstiseid ogasid väikeste, lõhnavate valgete õitega, mis meelitavad tolmeldajaid, millele järgnevad väikesed kirsilaadsed viljad, mis küpsedes muutuvad mustaks. Taim on erakordselt vastupidav ning talub hästi linnareostust ja tugevat varju.
Portugali loorberkirsipuu
Prunus lusitanica
Portugali loorberkirsipuu (Prunus lusitanica) on Pürenee poolsaarelt ja Makaroneesia saartelt pärinev igihaljas põõsas või väike puu. Oma läikiva tumerohelise lehestiku, pikkades kobarates asuvate lõhnavate valgete õite ja tumelillade viljadega on see kõrgelt hinnatud regulaaraedades, hekkidena ja pügatuna. Vastupidav ja kohanemisvõimeline taim talub erinevaid muldi, poolvarju ja rannikutingimusi.
Lõhnav kirsipuu
Prunus mahaleb
Lõhnav kirsipuu (Prunus mahaleb) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehine puu või põõsas, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Aasiast. See kasvab 2–10 m kõrguseks, hallikaspruuni koore ja nähtavate läätsedega. Väikesed ümarad saagja servaga lehed ilmuvad koos tugevalt lõhnavate valgete õitega, mis on koondunud lühikestesse kobaratesse ja puhkevad kevade keskel. Viljad on väikesed luuviljad, mis muutuvad valmides rohelisest punaseks ja lõpuks mustjaspunaseks. Need on väga mõru maitsega ja värskelt peaaegu söögikõlbmatud, kuid nende röstitud ja jahvatatud seemnetest saadakse mahlepi vürtsi, mida kasutatakse laialdaselt Lähis-Ida ja Ida-Vahemere maade küpsetistes. Liiki kasutatakse ka klassikalise pookealusena kultuurkirsipuudele, hinnates selle vastupidavust ning taluvust kuivade ja lubjarikaste muldade suhtes.
Harilik toomingas
Prunus padus
Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda kuuluv kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Euroopast ja Aasiast. See võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, omades ümarat võra ja iseloomuliku lõhnaga tumedat koort. Kevadel puhkevad puul pikad lõhnavad valged õiekobarad, millele järgnevad väikesed mõrkjad mustad viljad, mida linnud väga armastavad.
Hilistoomingas
Prunus serotina
Hilistoomingas (Prunus serotina) on suur ja kiirekasvuline heitlehine puu, mis pärineb Põhja-Ameerikast. See on hinnatud oma lõhnavate kevadiste õite, söödavate tumedate viljade ja väärtusliku puidu poolest. Puu eelistab päikeselist kasvukohta ja talub laia kliimavahemikku Kanadast kuni USA lõunaosani.
Laukapuu
Prunus spinosa
Laukapuu (Prunus spinosa) on tihe ja okas-lehtpõõsas, mis pärineb Euroopast, Lääne-Aasiast ja Loode-Aafrikast. Seda hinnatakse väikeste valgete õite pilve tõttu, mis katavad veel raagus oksi varakevadel enne lehtede puhkemist. Hiljem kannab see tumesiniseid ja kootavaid vilju (laukaid), mida kasutatakse kuulsas laukalikööris (pacharán, sloe gin). Selle okkaline kasv ja võsuvorm muudavad selle traditsiooniliseks valikuks elavtara ja elurikkuse aedade jaoks.
liivnelk
Psammophiliella muralis
Liivnelk (Psammophiliella muralis), varem klassifitseeritud kui Gypsophila muralis, on üheaastane rohttaim nelgiliste (Caryophyllaceae) sugukonnast. Liigi kirjeldas juba 1753. aastal Carl von Linné ja nimi muralis ("müüril kasvav") viitab selle eelistusele kuivadele, avatud kasvukohtadele nagu kruusateed, kivimüürid ja liivased pinnad. Taim moodustab tiheda, põõsasja puhma peenikestest, harunenud vartest kitsaste, lineaarse lehtedega ja kasvab tavaliselt 30-40 cm kõrguseks. Suve keskpaigast sügiseni katab puhmast väike, viietine õitepilv roosades toonides, harvem valgetes. Liik on peaaegu täielikult vaba tõsistest kahjuritest, kuid niiskes, halvasti kuivendatud mullas võib kannatada juuremädaniku ja hallituse all.
Valkjas jumikas
Psephellus dealbatus
Valkjas jumikas (Psephellus dealbatus) on Kaukasuse mäestikest pärinev erakordselt külmakindel püsik, mis sobib kasvatamiseks USDA tsoonides 3–9b. Taime iseloomustavad sügavalt lõhestunud hallikasrohelised lehed, mille alumine külg on hõbedaselt viltjas – see annab taimele dekoratiivse välimuse isegi talvel. Suve alguses puhkevad silmapaistvad narmasääreliste kroonlehtedega roosakas-lillad õied, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Eelistab kehva ja hästi vett läbilaskvat mulda; rammusas ja niiskes mullas võib taim lamanduda ning on vastuvõtlik juurekaela mädandile.
Kollane lõokannus
Pseudofumaria lutea
Pseudofumaria lutea, üldtuntud kui kollane lõokannus, on kompaktne, puhmikut moodustav püsik magunaliste (Papaveraceae) sugukonnast. Pärit Itaalia ja Šveitsi Alpide varjulistest lubjakivipragudest, on see naturaliseerunud vanadel müüridel, sillutistel ja kiviktaimlates üle Euroopa ja Põhja-Ameerika. Selle sõnajalataoline siniroheline lehestik moodustab korrapäraseid mättaid, mille kohal on erkkollased lühikese kannusega õiekobarad, mis õitsevad peaaegu pidevalt hiliskevadest kuni esimeste tugevate öökülmadeni.
Jaapani noolebambus
Pseudosasa japonica
Jaapani noolebambus (Pseudosasa japonica) on parasvöötme bambuseliik, mis pärineb Jaapanist ja Koreast. See moodustab tihedaid rägastikke püstistest peentest vartest, mis on kaetud pikkade läikivate tumeroheliste lehtedega, mis võivad ulatuda 30 cm pikkuseni. See on üks laialdasemalt kasvatatavaid bambuseliike maailma parasvöötme aedades, mida hinnatakse selle elegantse lehestiku ja erakordse külmakindluse tõttu.
Maasikaguajaav
Psidium cattleyanum
Maasikaguajaav (Psidium cattleyanum) on viljuv põõsas või väike puu, mis pärineb Brasiiliast ning kuulub mürtliliste (Myrtaceae) sugukonda. Ta kannab väikseid maasika maitsega vilju, mis võivad olla punased või kollased. Tuntud oma vastupidavuse ja kohanemisvõime poolest, kasvab hästi troopilises ja subtroopilises kliimas ning on hinnatud nii söödavate viljade kui ka dekoratiivse välimuse tõttu.
Guaavapuu
Psidium guajava
Guaavapuu (Psidium guajava) on troopiliste puuviljapuude hulka kuuluv taim Myrtaceae sugukonnast, mis pärineb Ameerikast. Seda kasvatatakse laialdaselt oma magusate ja aromaatsete viljade ehk guaavade pärast. Puu on sile koorega, elliptiliste lehtede ja õrnade valgete õitega. Tegemist on vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis võib kasvada mitme meetri kõrguseks ning mida hinnatakse nii viljatootmise kui ka raviomaduste poolest.
Harilik sõnajalg
Pteridium aquilinum
Pteridium aquilinum, tuntud ka kui harilik sõnajalg või kotkassõnajalg, on üks levinuimaid taimi maakeral – teda leidub kõikidel mandritel peale Antarktika. See lehtiv sõnajalg moodustab suuri, kolmnurkseid lehti, mis ulatuvad kuni 120 cm kõrguseks, ning levib agressiivselt maa-aluste risoomide kaudu. Kuigi teda on ajalooliselt kasutatud ravimtaimena ja tarbeotstarvetel, on ta regulaarsel tarbimisel kantserogeenne ning mürgine kariloomadele.
Pärljalg
Pteris
Pärljalg (Pteris) on umbes 300 sõnajalaliigiga perekond pärljalaliste (Pteridaceae) sugukonnast, mis on levinud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle kogu maailma. Rahvapäraselt tuntud kui pärljalad, paistavad nad silma oma pikkade ja kaarduvate lehtedega, mis on sageli valge- või hõbedakirjud. Nad kohanevad hästi varjuliste ja niiskete keskkondadega, olles väga populaarsed toataimed. Nad paljunevad lehekeste servades asuvate eoste abil ega õitse. Neid peetakse mittetoksilisteks inimestele, kassidele ja koertele.
Hiina pidurõõgas
Pteris vittata
Pteris vittata, üldtuntud kui hiina pidurõõgas, on vastupidav sõnajalg, mis on pärit Aasia, Aafrika ja Euroopa troopikast ning subtroopilistest piirkondadest. Taim moodustab graatsilisi, kaarjaid lehti kitsaste lehekestega, mis on paigutatud pealehele redelitaoliselt. Sellel sõnajalgal on taimemaailmas erakordne eristus: ta on esimene looduslikult avastatud arseeni hüperakumulaator, mis on võimeline koguma kuni 22 630 mg arseeni kilogrammi kuivaine kohta saastunud pinnasest — muutes ta ülemaailmsetes fütoremediatsiooniprojektides väga hinnatud vahendiks.
Macarthuri tiibpalm
Ptychosperma macarthurii
Macarthuri tiibpalm (Ptychosperma macarthurii) on Põhja-Austraaliast ja Uus-Guineast pärinev puhmikuline, mitmetüveline palm. Sellel on peened rõngastatud varred, mida kroonivad tumerohelised kaarjad sulgjad lehed, moodustades tiheda ja graatsilise puhmiku. Hinnatud oma kohanemisvõime poolest, talub see palm mitmesuguseid muldi, kasvab hästi nii troopilistes aedades kui ka siseruumides valgetes tubades ning on märkimisväärselt vastupidav kahjuritele, haigustele ja isegi letaalsele kollatõvele, mis ohustab paljusid teisi palmiliike.
Pikalehine kopsurohi
Pulmonaria longifolia
Pulmonaria longifolia, tavaliselt tuntud kui pikalehine kopsurohi, on madalakasvuline pooligihaljas metsa-püsik, mis pärineb Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Portugalist ja Hispaaniast. Selle pikad, kitsad tumerohelised lehed on tihedalt kaetud hõbevalgete tähnidega, moodustades tekstuurse lehestiku puhmaid juba ammu enne ja pärast õitsemisperioodi. Kevadel avanevad roosadest pungadest tihedad lehterjate õite kobarad, mis muutuvad küpsedes sügavsiniseks, andes igale varrele kahevärvilise ilme. Aeglaselt leviv ja varjulembene taim eelistab jahedaid ja niiskeid metsaalasid, sobides hästi peenraääristesse ja varjulistele nõlvadele.
Suhkur-kopsurohi
Pulmonaria saccharata
Pulmonaria saccharata, tuntud kui suhkur-kopsurohi, on madalakasvuline pooligihaljas püsik, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia metsadest. Selle süstjad tumerohelised lehed on kaetud tihedate hõbevalgete tähnidega, moodustades tekstuurse pinnakatte isegi siis, kui taim ei õitse. Varakevadel puhkevad kobaratesse koondunud lehterjad õied, mis on algul roosad ja muutuvad hiljem kirkalt siniseks, luues samal varrel kahevärvilise vaatepildi. Roomavate risoomide abil aeglaselt leviv taim eelistab jahedat ja niisket varjulist kasvukohta metsa- ja varjuaias.
Puya
Puya
Puya on umbes 200–225 liigist koosnev maapealsete bromeelialiste perekond, mis on pärit Andide jahedatelt ja kuivadelt nõlvadelt Tšiilis, Peruus, Boliivias ja Argentinas. Erinevalt enamikust bromeelialistest kasvavad Puya liigid juurdunult pinnasesse, mitte epifüütidena, moodustades jäiku, ogalisi hõbehallide lehtede rosette. Paljud on monokarpsed: nad annavad oma eluea jooksul vaid ühe korra suurejoonelise õisiku, mis on mõnikord mitu meetrit kõrge, enne kui rosett sureb ja jätab maha tütartaimed.
Kraspedia
Pycnosorus globosus
Kraspedia (Pycnosorus globosus) on korvitsaliste sugukonda kuuluv rohtne püsik, mis pärineb Kagu-Austraalia (Uus-Lõuna-Wales, Queensland, Lõuna-Austraalia, Victoria) rohumaadelt ja ajutistelt märgaladelt. Taim on tuntud oma kerajate ja kompaktsete erekollaste õisikute poolest, mis asuvad pikkadel jäikadel vartel (kõrgus 90–120 cm) hõbehalli igihalja lehestiku kohal. See on kõrgelt hinnatud nii lõikelillena kui ka kuivseadetes ning taastub looduslikus elupaigas kergesti seemnetest, eriti pärast maastikupõlenguid.
Oranžpunane hunditubakas
Pylosella aurantiaca
Oranžpunane hunditubakas (Pilosella aurantiaca, sün. Hieracium aurantiacum) on madal korvõieliste sugukonda kuuluv püsik, mis pärineb Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa mäginiitudelt. See moodustab piklikest, kergelt karvastest hallikasrohelistest lehtedest koosneva maapinnapealse roseti ning kasvatab kevadel ja suvel ühe või mitu karvast vart, mille otsas on silmapaistvad tulioranžid kuni telliskivipunased õisikud. Taim levib nii maapealsete võsundite (stolonid) kui ka roomavate risoomide abil, tänu millele moodustab kiiresti tihedaid vaipu – Põhja-Ameerikas ja mitmel pool väljaspool oma looduslikku leviala peetakse seda seetõttu agressiivseks invasiivseks liigiks, mis tõrjub niitudelt ja karjamaadelt välja kohaliku taimestiku.
Harilik tuliastel
Pyracantha coccinea
Harilik tuliastel (Pyracantha coccinea) on astlaline, laialeheline pooligihaljas põõsas, mis pärineb Lõuna-Euroopast ja Ees-Aasiast. Seda hinnatakse hiliskevadel puhkevate tihedate valgete õiekobarate ning rikkaliku säravate oranžikaspunaste marjade poolest, mis püsivad põõsal läbi talve, pakkudes lindudele olulist toitu. Taim moodustab tänu teravatele asteldele tihedaid ja läbimatuid tihnikuid, mistõttu sobib see suurepäraselt kaitsehekiks või turvapiirdeks.
Leekköis
Pyrostegia venusta
Pyrostegia venusta, üldtuntud kui leekköis või oranž trompetköis, on silmapaistev Brasiilia päritolu ronimistaimede esindaja, mida tuntakse talvel ja sügisel lopsakalt lantsetavatele erknaranžidele torukujulistele õitele. Bignoniaceae sugukonda kuuluv taim on üks kaunimaid köislilli troopilistes ja subtroopilistes aedades.
Callery pirn
Pyrus calleryana
Pyrus calleryana, tuntud Callery pirnina, on lehtpuu, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist. Ta on kuulus oma rikkaliku valge õitsemise poolest varakevadel ning läikivate roheliste lehtede poolest, mis muutuvad sügisel erksateks punasteks, oranzideks ja lillakasvioletseteks toonideks. Kuigi see puu on maastikukujunduses populaarne kiire kasvu ja sümmeetrilise kuju tõttu, peetakse seda paljudes piirkondades üha enam invasiivseks liigiks, kuna see levib kiiresti ja tõrjub välja kohalikku taimestikku. Õied on tuntud ka oma iseloomuliku, tihti terava lõhna poolest.
Valge tamm
Quercus alba
Valge tamm (Quercus alba) on Põhja-Ameerika idaosast pärinev suur heitlehine puu, mida hinnatakse selle ümara võra, kareda helehalli koore ja hõlmiste lehtede poolest, mis värvuvad sügisel sügavpunaseks. See võib elada sajandeid ja kasvada 24–30 meetri kõrguseks, olles lehtmetsade võtmeliik ja hinnatud varjupuu suurtel maastikel.
Sarlakpunane tamm
Quercus coccinea
Sarlakpunane tamm on majesteetlik lehtpuu, mis pärineb USA idaosast ning on tuntud oma vapustava sarlakpunase sügisvärvuse poolest. Fagaceae sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 24 meetri kõrguseks, moodustades laia, ümarajoonelise võra. Ta eelistab happelisi, liivakaid ja hästi läbilaskvaid muldi ning on pärast juurdumist väga põuakindel.
Lõunapoolne punane tamm
Quercus falcata
Lõunapoolne punane tamm on suur ja uhke lehtpuu, mis on pärit Ameerika Ühendriikide kaguosast. Seda iseloomustavad omapärased lehed, millel on sageli pikk ja kitsas lõppsagar, ning tume, sooneline koor. See on kohalike ökosüsteemide jaoks elutähtis liik, pakkudes elupaika ja toitu paljudele loomaliikidele.
Vahemere tamm
Quercus ilex
Vahemere tamm (Quercus ilex) on Vahemere piirkonnast pärinev igihaljas puu, millel on tihe ümar kroon ning nahkjad lehed, mis on pealt läikivad tumerohelised ja alt hallikad. See on äärmiselt põua- ja kuumakindel liik ning üks Pürenee poolsaare dehesa-karjamaade sümboleid, mida hinnatakse nii varju kui ka tõrude pärast.
Harilik tamm
Quercus robur
Harilik tamm (Quercus robur) on pöögiliste sugukonda kuuluv suur heitlehine puu, mis pärineb Euroopast ja Lääne-Aasiast. See võib kasvada üle 30 meetri kõrguseks ja laiuseks, omades laia ümarat võra, jässakat tüve ja sügavalt lõhenenud koort. Oma nime on ta saanud pikkade viljaraagude järgi, mis hoiavad tõrusid – see tunnus eristab teda sarnastest liikidest nagu kivitamm (Quercus petraea). Tamm on väga pikaealine puu, mis võib elada mitu sajandit, ning täidab olulist ökoloogilist rolli, pakkudes elupaika sadadele putuka-, seene- ja samblikuliikidele.
Seebikoorepuu
Quillaja saponaria
Seebikoorepuu (Quillaja saponaria) on Tšiili keskiosast pärinev igihaljas puu, millel on ümar kroon ja läikivroheline lehestik ning mis võib kasvada 15–20 meetri kõrguseks. Selle lehed on vahelduvad, nahkjad ja peaaegu terveservalised. Kevadel ja suvel puhkevad rohekasvalged tähekujulised õied, mis on mesilaste seas väga soositud. Puu kasvab kuivas kliimas ja vaeses mullas, talub külma kuni -12 °C ning on väga põuakiindel. Selle koor on rikas saponiinide poolest, mida on sajandeid kasutatud loodusliku pesuainena ning tänapäeval kosmeetikas, jookides ja vaktsiinide abiainetena.
Lihtne hooldusega Lihtne hooldus
Meie 2332 lihtne lihtne hooldus valik ühendab selle kategooria omadused vähendatud hooldusvajadustega. Täiuslik algajatele, kes seda kategooriat armastavad.
Miks valida Lihtne Lihtne hooldus?
lihtne hooldus ilu ja lihtne raskusastme kombineerimine võimaldab seda kategooriat nautida ilma liigse hooldusmureta. Iga taim on valitud, et pakkuda kategooria parimaid omadusi teie otsitud hoolduse tasemel.