Magamistoataimed: 10 taime valguse, kastmise ja lemmiklooma järgi

Magamistuba esitab taimele korraga kaks nõudmist. Kardin on suure osa päevast ees, mistõttu jõuab sinna vähe valgust. Pott seisab öösel sinu pea lähedal, seega ei tohi muld olla pidevalt läbi ligunenud. Pidevalt niiskesse mulda munevad seenesääsklased. Seetõttu on magamistoataimede nimekiri palju lühem kui elutoataimede oma.

Ristasin need kaks nõuet Georgia ülikooli nõuandeteenistuse 231 toataimeliigi tabelis. See liigitab iga taime valgusvahemiku ja kastmisrežiimi järgi. 23 liiki taluvad vähest valgust ja lasevad mullal kastmiskordade vahel kuivada. Nendest 23-st kuuluvad 18 perekondadesse, mille ASPCA loetleb mürgisteks: Aglaonema, Dracaena, Epipremnum, Monstera, Philodendron, Sansevieria ja Syngonium. Järele jääb viis ning kolm neist on palmid.

Kui sinu magamistoas ei maga ükski loom, on valik lai. Kui koer või kass veedab öö seal, suletud ukse taga, kahaneb nimekiri käputäieks liikideks.

Kas magamistoataim röövib öösel hapnikku?

Mitte sellises koguses, millel oleks tähtsust. Potitaim hingab öösel: ta tarbib hapnikku ja eraldab süsihappegaasi. Samas ruumis magava inimesega võrreldes on see kogus tühine. Illinoisi ülikooli nõuandeteenistus mõõdab mõju vastupidises suunas ja jõuab samale tulemusele. Vaja läheks 10 taime ruutjala kohta, umbes 108 taime põranda ruutmeetri kohta, et taimede hapnik avaldaks õhule märgatavat mõju.

Arvutuse inimlikku poolt on juba mõõdetud une uurimiseks loodud suletud kambris. Üksteist täiskasvanut veetsid seal kontrollitud ventilatsiooniga neli järjestikust ööd. Keskmine süsihappegaasi eritus oli 11,0 liitrit tunnis inimese kohta (Fan ja kolleegid, Indoor Air, 2021). Sina oled oma magamistoa suurim süsihappegaasiallikas pika puuga ning maja ventilatsioon uuendab õhku.

Sama müüdi vastupidine versioon ei pea samuti paika. Kolmevöödiline havisaba sai tuntuks kui taim, mis vabastab öösel hapnikku, ja selgituseks tuuakse tavaliselt CAM-fotosüntees. CAM on fotosünteesi viis, mille puhul taim avab lehtede õhulõhed päeva asemel öösel. CAM on reaalne ja kolmevöödiline havisaba kasutab seda.

See, mida CAM-taim öösel teeb, on aga vastupidine räägitule. Pimedas seob ta süsihappegaasi ja talletab selle lehes õunhappena. Alles järgmisel päeval, valguse käes, läheb see süsihappegaas tsüklisse, mis toodab suhkrut ja vabastab hapnikku. Kirjeldus pärineb Arizona osariigi ülikooli portaalist Ask A Biologist.

Taim ei võta su magamistoast piisavalt hapnikku, et sa seda märkaksid, ega lisa seda ka juurde. Vali taim selle järgi, mida ta magamistoas talub. Mitte ükski neist ei paranda su und.

Sama loogika kehtib õhu puhastamise kohta. Cummings ja Waring koondasid 12 kambriuuringut ja 196 lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamise tulemust (Journal of Exposure Science & Environmental Epidemiology, 2019). Vaja läheks 10 kuni 1000 taime ruutmeetri kohta, et saavutada elamise loomuliku õhuvahetusega võrdne tulemus. Magamistoa õhku parandab avatud aken.

Mis tegelikult magamistoataime määrab

Viis tingimust, ja kõik viis puudutavad magamistuba, mitte taime.

Eestõmmatud kardin. Magamistuba on koht, kus kardinad on tunde ees, ning järele jääb vähene valgus. Vähesel valgusel on kindel väärtus: 25 kuni 75 jalgküünalt, mis on toataimede tabelites kasutatav ühik. Aknast rohkem kui 2,4 m kaugusel asuv nurk jääb tavaliselt sellesse vahemikku. Liike, mis peavad aastaid selles valgusvahemikus vastu, on vähe, ja sellest valikust see nimekiri pärinebki.

Muld voodi kõrval. Pidevalt niiske muld tõmbab ligi seenesääsklasi, neid musti 3 mm pikkuseid putukaid, kes potist välja lendavad. Emane muneb Wisconsini ülikooli aiandusteenistuse andmetel niiskele pinnale korraga kuni 200 muna. Valmikud lendavad valguse suunas, mis magamistoas tähendab öölampi ja telefoniekraani. Enne uut kastmist pealmise 2,5 cm mulla kuivada laskmine katkestab elutsükli, sest vastne kuivas mullas ellu ei jää. Ülejäänud seenesääsklaste tõrje võtab kolm kuni neli nädalat.

Tugev lõhn. Sa viibid kaheksa tundi samas õhus. Üksainus ronijasmiin täidab Missouri botaanikaaia infolehe järgi lõhnaga terve toa. See, mis poes kahe minuti vältel meeldib, võib terve öö jooksul häirida.

Õietolm ja lateks. Mõned toataimed eritavad allergeene ruumi enda tolmu sisse. Kask-viigipuu on dokumenteeritud juhtum ning sellest räägitakse allpool.

Seal magav lemmikloom. Koer ja kass jäävad taimega ööseks suletud ukse taha omapead. Mürgistusel, mis elutoas on ebatõenäoline, on magamistoas toimumiseks aega kaheksa tundi.

10 magamistoataime ja põhjused, miks igaüks neist sobib

Esimesed viis taluvad magamistoa kõige pimedamat nurka, eestõmmatud kardina taga. Viimased viis nõuavad mõõdukat valgust: need sobivad neile, kelle magamistoas on valgem koht, või neile, kes koostavad nimekirja lemmiklooma, mitte kardina järgi.

1. Kõrge aspidistra (Aspidistra elatior)

Kõrge aspidistra talub vähest valgust ja lepib sellega, et mulla pealispind kuivab enne järgmist kastmist. Samuti talub ta kuiva õhku vahemikus 5% kuni 24% suhtelist niiskust, mis vastab sisselülitatud küttekeha või konditsioneeriga magamistoa õhule. Ükski teine selle nimekirja liik ei ühenda neid kolme omadust. ASPCA ei loetle teda koerale, kassile ega hobusele mürgiseks.

2. Kallaspalm (Chamaedorea elegans)

Kallaspalm on palm, mis elab aknast eemal. Ta talub samasugust vähest valgust nagu kõrge aspidistra ning vajab kastmiskordade vahel mulla pealispinna kuivamist. Kitsad lehed võtavad ruumi õhus, ilma et võtaksid põrandapinda. ASPCA ei loetle teda koerale ja kassile mürgiseks. Bambus-kallaspalmil (Chamaedorea erumpens) on samad nõudmised valgusele ja kastmisele. Tal pole ASPCA-s eraldi kirjet: perekonna kirje käsitleb liiki Chamaedorea elegans.

3. Forsteri kentiapalm (Howea forsteriana)

Kentiapalm on suur palm, mis toimib ikka veel väheses valguses. Ta talub tabeli kogu vahemikku, tugevast valgusest vähese valguseni, ning nõuab, et mulla pealispind kuivaks. See on valik neile, kes soovivad kõrgust hea aknata magamistuppa. ASPCA ei loetle teda koerale ja kassile mürgiseks.

4. Jaapani araalia (Fatsia japonica)

Jaapani araalia talub vähest valgust ja nõuab mulla pealispinna kuivamist. Erinevalt ülejäänud üheksast kuulub ta Georgia klassifikatsiooni jahedasse kategooriasse: öösel 10 °C ja päeval 18 °C. Talvel kütteta magamistuba, mis troopilisi taimi kurnab, sobib talle kõige paremini. Leht on lai ja hõlmine, viie kuni üheksa hõlmaga. ASPCA ei loetle teda koerale, kassile ega hobusele mürgiseks.

5. Kolmevöödiline havisaba (Sansevieria trifasciata)

Kolmevöödiline havisaba on nimekirja kõige vastupidavam taim ja ainus, mis nõuab otsust lemmiklooma suhtes. Ta talub valgust tugevast kuni väheseni ning talub kuiva õhku vahemikus 5% kuni 24%. Lisaks lepib ta sellega, et muld kuivab enne järgmist kastmist mõõdukalt. Georgia tabel paigutab ta sukulentide mulda, mis juhib vett kiiresti ära. Väheses valguses lakkab ta kasvamast ja jääb ellu, ning valgus, mis hoiab teda kasvamas, on suurem kui see, mis hoiab teda elus. Ära vali teda öise hapniku pärast: seda öösel ei eraldu. ASPCA loetleb ta koerale ja kassile mürgiseks, sümptomiteks iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

6. Tömbilehine peperoomia (Peperomia obtusifolia)

Tömbilehise peperoomia leht on paks ja säilitab vett. Taim elab hilinenud kastmise üle ilma närbumata ning muld võib kastmiskordade vahel pealt kuivada. Vastutasuks vajab peperoomia mõõdukat valgust, mitte magamistoa kõige pimedamat nurka. Paks vett säilitav leht mädaneb aluselt ära ka siis, kui kasta liiga sageli. Peperoomia kastmine harvemini kui vajalik tundub ongi see, mis hoiab teda elus. ASPCA ei loetle teda koerale ja kassile mürgiseks.

7. Harilik vahalill (Hoya carnosa)

Harilik vahalill talub madalat suhtelist niiskust (5% kuni 24%) ja vajab mulla kuivamist kastmiskordade vahel. Õitsemise ajal muutub lõhn aga öösel tugevaks. Kui oled magades lõhnade suhtes tundlik, tõsta pott õitsemiskuuks magamistoast välja ja too hiljem tagasi. Õis tekib alati samale õiekannusele, lühikesele varrele, mida ei lõigata: hariliku vahalille paljundamine käib varrepistikutega. ASPCA ei loetle teda koerale ja kassile mürgiseks.

8. Valgeroodne maranta (Maranta leuconeura)

Valgeroodne maranta sulgeb lehed öösel ja avab need hommikul. Ta lepib mõõduka valgusega ja sellega, et mulla pealispind kuivab. Konks seisneb kraanivees. Georgia nõuandeteenistus loetleb maranta fluoriidi ja kloori suhtes tundlike liikide hulka. Leheotsad kõrbevad töödeldud vee tõttu pruuniks. Lase veel enne kastmist 24 tundi lahtises klaasis seista. Kalatea, lähedane kirju lehega sugulane, on samas tundlike liikide nimekirjas ja kalatea hooldus algab samast seisnud veest. ASPCA ei loetle marantat ega kalatead koerale, kassile ega hobusele mürgiseks.

9. Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum)

Tups-rohtliilia pääseb sellesse nimekirja kindlal tingimusel. Erinevalt selle nimekirja esimesest kaheksast taimest talub ta mõõdukat valgust ja nõuab alati niisket mulda. Just selline režiim meelitab ligi seenesääsklasi. Kui paned tups-rohtliilia magamistuppa, paiguta pott kõige paremini ventileeritud kohta ja voodipeatsist kaugele. Kasta korraga vähema veega ja sagedamini kui teisi selle nimekirja taimi ning ära jäta kunagi alustaldrikule seisvat vett. Taim hüvitab selle vartele tekkivate valmis tütartaimedega, mis juurduvad vees. ASPCA ei loetle teda koerale ja kassile mürgiseks.

10. Verschaffelti pitsilehik (Fittonia verschaffeltii)

Verschaffelti pitsilehik mahub 10 cm potti ja talub mõõdukat valgust, mistõttu on ta selle nimekirja öökapitaim. Vastutasuks nõuab ta alati niisket mulda ja vähemalt 50% suhtelist õhuniiskust. See on konditsioneeriga magamistoa õhu vastand. Veepuuduse korral närbub ta mõne tunniga täielikult ja taastub tunni jooksul pärast kastmist. ASPCA ei loetle teda koerale, kassile ega hobusele mürgiseks.

Said kingituseks taime, see seisab voodi kõrval ja sa ei tea selle nime. Nimi on esimene asi, mida välja selgitada. Ilma liigita pole võimalik teada valgust, kastmist ega mürgisusinfot. Bloom tuvastab taime foto järgi (iOS).

Kui toas magab koer või kass, nimekiri kahaneb

Magamistuppa kõige paremini sobivad liigid on peaaegu kõik ASPCA mürgiste taimede nimekirjas. See ei välista neid automaatselt. Kriteeriumiks on ligipääs: mürgine taim riiuli otsas toas, kus kass hüppab igale poole, on ligipääsetav. Sama taim sellise koera magamistoa põrandal, kes pole kunagi potti puutunud, on madal risk.

Tõlvlehik väärib eraldi rida, sest ta eksitab kastmisel. Ta vajab erinevalt selle nimekirja neljast esimesest taimest alati niisket mulda ning tõlvlehik närbub täielikult ja taastub mõni tund pärast kastmist. Kes peab närbumist haiguseks, kastab üle ja mädandab juured ära.

7 taime, mille mina magamistoast ära viiksin

Ükski neist pole halb. Kõik on magamistuppa valed, ja eri põhjustel.

Harilik aaloe (*Aloe vera*). Aaloe esineb peaaegu igas magamistoataimede nimekirjas. Ta kuulub Georgia tabeli kõige nõudlikumasse valguskategooriasse: vähemalt neli tundi otsest päikest päevas. Eestõmmatud kardina taga venib ta välja, muutub kahvatuks ning lehed vajuvad külgedele laiali, selle asemel et ülespoole kasvada. ASPCA loetleb ta mürgiseks koerale, kassile ja hobusele.

Tähklavendel (*Lavandula angustifolia*). Lavendel satub magamistoa nimekirjadesse tavaliselt oma lõhna tõttu ja sureb seal kahel põhjusel. Illinoisi nõuandeteenistus ütleb otse: lavendel nõuab kahte asja, lauspäikest ja väga hästi vett läbi laskvat mulda. Sama väljaanne märgib, et "lavendlitaimi tapab pigem niiskus kui külm". Magamistuba on mõlema nõude vastand ning lavendli kasvatamine õnnestub peenras või otsese päikesega potis. ASPCA loetleb lavendli koerale, kassile ja hobusele mürgiseks.

Kask-viigipuu (*Ficus benjamina*). See on juhtum, mille vastu räägib kõige rohkem tõendeid. Kask-viigipuu allergeen peitub taime piimmahlas. Ajakirjas Clinical & Experimental Allergy 1995. aastal avaldatud uuring leidis allergeeni lehtede pinnal olevast tolmust. See ilmnes ka nende magamistubade põrandatolmus, kus taim asus. Allergeen levib ruumi tolmu kaudu, selle asemel et piirduda taimega. 2004. aastal testis sama ajakiri 2662 allergilist patsienti ja leidis reaktsiooni kask-viigipuu lateksile 66 patsiendil (2,5%). ASPCA loetleb perekonna Ficus koerale, kassile ja hobusele mürgiseks.

Harilik luuderohi (*Hedera helix*). Luuderohi ebaõnnestub magamistoas kolme asjaolu koosmõjul. Ta vajab mõõdukat kuni tugevat valgust, eelistab jahedat 10 °C ööd ning ASPCA loetleb ta koerale, kassile ja hobusele mürgiseks. Kirjes märgitakse, et lehed on mürgisemad kui viljad. Kuna ta kasvab rippudes, ulatub kass temani vaevata.

Liilia (*Lilium* spp.). Suure õie ja tugeva lõhnaga liilia ei ole sama taim mis tõlvlehik, ja vahe on tõsine. ASPCA loetleb perekonna Lilium kassile mürgiseks ning kliiniliseks tunnuseks on neerupuudulikkus. Kui sul on kass, ei tohi liilia sattuda maja ühtegi tuppa. Lisa sellele õietolm, mis määrib, ja lõhn, millel pole suletud magamistoas kuhugi minna.

Jasmiin (*Jasminum* spp.). Jasmiini probleem pole mürgisus: ASPCA ei loetle teda mürgiseks. Probleem on lõhna intensiivsus. Missouri botaanikaaia infoleht ütleb, et üksainus ronijasmiin lõhnastab terve toa, ja taim õitseb mitu kuud. Rõdul lõhn hajub. Suletud magamistoas jääb see sinuga terveks ööks.

Öökuninganna (*Cestrum nocturnum*). Ta avab õied öösel, just siis, kui viibid magamistoas. Missouri botaanikaaia infoleht on otsekohene: siseruumides võib õite lõhn olla "peaaegu lämmatav". Sama tekst märgib, et liigi viljad ja lehed on mürgised. Õitsemiseks vajab ta lisaks tugevat päikest.

Kuhu pott magamistoas asetada

Kolm asukohaotsust lahendavad enamiku magamistoataimede probleemidest.

Peatsist eemale, valgusküllasema koha lähedale. Magamistoa kõige pimedam nurk on tavaliselt voodi kõrval, ja just sinna pannakse pott. Aknapoolsel seinal asuv kummut saab mitu korda rohkem valgust kui öökapp. Lisaks viib see mulla une ajaks sinu peast eemale.

Mitte kunagi seisva veega alustaldrikul. Vett täis alustaldrik hoiab mulla altpoolt niiskena ning see niiskus soodustab seenesääsklasi ja juuremädanikku. Kasta seni, kuni vesi voolab põhjaavast välja, oota kümme minutit ja tühjenda taldrik.

Ühe suure asemel kaks väikest potti. Mulla maht võrdub niiskuse mahuga. Kaks 15 cm potti kuivavad palju kiiremini kui üks 30 cm pott, pakkudes tuppa sama palju rohelust.

Korduma kippuvad küsimused

Kas taim magamistoas on kahjulik?

Hapniku pärast see kahjulik ei ole. Potitaim tarbib öösel tühise osa ruumi hapnikust ja kodu ventilatsioon vahetab õhku. Kahju võib tulla hoopis muust, kui üldse. Vettinud muld tekitab seenesääsklasi ja hallitust. Liiga tugev lõhn häirib kaheksa tundi järjest ning sellised liigid nagu kask-viigipuu eritavad allergeene.

Millised taimed vabastavad öösel hapnikku?

Mitte ükski märgatavas koguses. CAM-fotosünteesiga taimed, nagu kolmevöödiline havisaba ja kaktused, seovad öösel süsihappegaasi ning talletavad selle lehes õunhappena. Hapnik eraldub alles järgmisel päeval, kui fotosünteesiks on valgust. Ja kogus on väike: vaja läheks umbes 108 taime ruutmeetri kohta, et mõju muutuks märgatavaks.

Milline taim puhastab magamistoa õhku?

Päris magamistoas mitte ükski. Cummingsi ja Waringi ülevaade koondas 12 kambriuuringut ja 196 saasteainete eemaldamise tulemust. Vaja läheks 10 kuni 1000 taime ruutmeetri kohta, et saavutada kodu loomuliku ventilatsiooniga võrdne tulemus. Kümme minutit avatud akent vahetab rohkem õhku kui mis tahes potitaimede kogum.

Ostsin magamistuppa alokaasia ja kõik lehed kukkusid maha. Kas teda saab päästa?

Tõenäoliselt jah, ja probleemiks on tavaliselt vähene valgus koos liigse kastmisega. Võta taim potist välja ja pigista mugulat, seda paksu ümarat osa, mis asub mulla all ja kogub vett. Kõva mugul tähendab elus taime, isegi ilma ainsa leheta. Pehme mugul on mädanenud. Kui see on kõva, istuta taim vett läbilaskvasse mulda, aseta kodu kõige valgusküllasemasse kohta ja kasta alles siis, kui pealmine 2,5 cm on kuivanud.

Sain kingiks taime, see on voodi kõrval ja lehed kolletuvad. Kas pean ümber istutama?

Ümberistutamine pole kollaste lehtede puhul peaaegu kunagi lahendus. Kontrolli esmalt mulda: kollased lehed niiske mullaga viitavad liigsele veele. Sellisel juhul teeb suurem pott olukorra hullemaks, sest rohkem mulda hoiab rohkem niiskust. Istuta ümber siis, kui juured tulevad avast välja või vesi voolab läbi mulda niisutamata. Enne seda korrigeeri kastmist ja valgust.

Kas lamp aitab eestõmmatud kardina vastu?

Aitab, kui tegemist on taimelambiga ja see põleb palju tunde. Tavaline laelamp 2 m kaugusel annab taimele vähe kasulikku valgust. Taimelamp lehtede lähedal ja sisse lülitatud mitu tundi päevas katab mõõduka valguse vahemiku. Täpne kaugus ja aeg sõltuvad mudelist ning need on kirjas tootja spetsifikatsioonis. Magamistoas tekitab ebamugavust tavaliselt põlemisaeg.

Kuidas see nimekiri koostati

Võtsin aluseks Georgia ülikooli nõuandeteenistuse väljaande B1318 tabeli 3. See liigitab 231 toataimeliiki valgusvahemiku, temperatuuri, niiskuse ja kastmisrežiimi järgi. Filtreerisin korraga kahte veergu: liigid, mis taluvad vähest valgust vahemikus 25 kuni 75 jalgküünalt ja mis ei vaja pidevalt niisket mulda. Järele jäi 23.

Ristasin need 23 liiki ASPCA liigipõhiste kirjetega. Seejärel täiendasin nimekirja mõõduka valguse liikidega, mille ASPCA kirje ei märgi mürgisust, sest need lahendavad lemmikloomaga magamistoa probleemi. Ükski liik ei pääsenud sisse populaarsuse tõttu ja ühtegi ei jäetud välja ilma kirjaliku põhjuseta.

Mitte ükski potitaim ei paranda magamistoas magaja und, õhku ega tervist. Neid lubadusi kinnitavad mõõtmised puuduvad ja siin viidatud allikad osutavad vastupidisele suunale.